Kas vuhoone e f e kt Tekkepõhj used Kasvuhoonegaaside, veeauru ja tolmu hulga suurenemine atmosfääris. Kasvuhoonegaasid: o Süsihappegaas (CO2 ) o Metaan (CH4) o Lämmastikoksiidid (NO) o Freoonid (CFCs) o Veeaur o Osoon (O3) Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb. Süs i happe gaas Süs i happe gaas o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid eraldub ° fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel(87%); ° metsade mahavõtmisel (11%)(CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri); ° lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel(2%). Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni...
Negatiivne arenenud riikidele - suurenev immigratsioon; töökohad emigreeruvad; sõltuvuse suurenenud rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid; arenguriikides keskkonda saastavamad etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur 17. Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine. 18. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest lahendada tülid rahumeelselt pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaade...
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. ·Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. ·Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Metsatulekahjud - Vahemeremaad, California ja Kõrbestumine - Sahara, Happevihmad - Euroopa. 11) Säästlik metsamajandus? Metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab, kandes seal juures hoolt, et mets säilitaks oma elujõulisuse, uuenemisvõime ja tootlikkuse. Raietöödega ei tohi ohustada elurikkust, viia tasakaalust välja ökosüsteemi toimimist ja looduslikke aineringeid ega rikkuda veereziimi. Peab säilima võimalus kasutada metsa sotsiaalkultuurilisel eesmärgil.
läppastikoksiidid kahjustab inimese immuunsussüsteemi Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine, metsaraie, tööstused kasvutada teostuvaid energiaallikaid Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine Kasvuhoonegaasid: 1) Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna 2) Metaan- tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt 3) Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest 4) Kloororgaanilised ühendid e freoonid
Põhjused: Tootmise kasv Rahvastiku kasv ehk industrialiseerimine Linnastumine Rahvastiku kasv Põhjused: 1. Suur sündimus 2. Meditsiini areng (vaktsineerimine) 3. Madal haridustase 4. Pereplaneeringu puudumine 5. Religioossed tõekspidamised 6. Toitumistingimuste paranemine Tagajärjed: 1. Toidupuudus (nälg, veepuudus) 2. Elupaikade puudus 3. Metsade hävimine, hävitamine 4. Muldade hävimine, kõrbestumine Mida saab ette võtta? 1. Rahvastikupoliitika seadused 2. Haridustaseme tõstmine 3. Rasedusvastaste vahendite tutvustamine Toidupuudus Põhjused: 1. Liiga suur rahvaarv 2. Haritavat maad on vähe 3. Põuad 4. Muldade hävimine ja kõrgestumine 5. Halb toitainete jaotussüsteem Tagajärjed: 1. Nälga suremine 2. Alatoitumine 3. Tarbitakse väheväärtuslikku ja ühekülgset toitu Abinõud 1. Inimeste toitumisharjumuste muutmine 2. Maaharimisviiside parandamine 3
jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine. Abinõud – vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine, kõrbestumine Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained,
liivasid. Kõiki maakera kõrbeid ühendav tunnus on aga kuivus. Elu kõrbes on raske. Paljud kõrbeloomad on õise eluviisiga ning peavad energia säästmise nimel jahti vaid ööjaheduses. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Kõrbeid jaotatakse veel pinnakatte järgi erinevatesse liikidesse: liivakõrb, kivikõrb, savikõrb, lössikõrb, soolakõrb. Kõik need kõrbete tüübid on erinevad. Õhuniiskus on kõigis siiski äärmuslikult madal. Taimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates millal
pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus, haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele. Maailma majandust säästvale teele peab Agenda 21 oluliseks keskenduda arengumaade keskkonnaprobleemidele ja saada üle vaesusest, rõhutab vajadust muuta tarbimisharjumusi, jälgida rahvastiku kasvuga seotud probleeme, lahendada inimeste tervise ja elukohaga seonduvaid keskkonnaküsimusi, seada
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
selle ilmekaks tulemuseks on luited. Tuule põhjustatud lainetus võib omakorda tekitada rannavalle. Tuule tegevus paigutab maapinnal ümber suuri pinnase koguseid. Kliima jahenemine on olnud tõukeks ulatuslikele mandrijäätumistele. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad. Kliima muutumisega kaasneb mulla erosioon, kõrbestumine, põuad ja üleujutused, mis muuhulgas langetab põllumajanduse saagikust, millel on omakorda negatiivsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kliimamuutuse tõttu muutuvad osade taimede kasvupiirkonnad. Kõrgemad temperatuurid, muutuvad sademete mustrid ning sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad negatiivselt ka ülemaailmset toidujulgeolekut. 6) iseloomusta ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, tea ilmaprognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;
hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Tööstuste arendamisega, hoonete ehitamine, kivimite kaevandamine ja tehaste töös hoidmisega 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Tormide sagedus, sademete kogus, kõrbestumine või soostumine, toidu/joogivee puudus, Eestit võib mõjutada migratsioon 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Eestis on aastaajad nihkunud seega toetab soojenemise hüpoteesi 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on 18
pedosfääri ülemise osa. 28. Laam litosfääri hiigelblokk. 29. Laamtektoonika õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. 30. Veereziim veetaseme kõikumine aastaringselt. 31. Suurvesi kindlal perioodil korduv veetaseme tõus. 32. Kõrgvesi (tulvavesi) erandlik veetaseme tõus. 33. Kliimadiagramm on kahe ilmaelemendi aastase käigu graafiline kujutis. (Kui temperatuurijoon on nõgus - asub lõunapoolkeral) 34. Kõrbestumine maa kasutuskõlbmatuks ja kõrbeks muutumine tänu liigkarjatamisele, metsa maharaiumisele, liiga palju põlluna kasutamisele vms. 35. Kasvuhooneefekt pikk seletus, mida igaüks teab niikuinii.
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Selle Atlandi ookeani poolne niiskem lääneosa on riigi tähtsaim põllumajanduspiirkond. Mullad on siin looduslikult väga viljakad ja seetõttu on kunagised looduslikud rohumaad peaaegu täielikult üles haritud. Põldudel kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, päevalilli, sojaube ja maapähkleid; loomasöödaks ristikut ja mitmeid teraviljakultuure. Loodusliku taimkattega alasid on pampas säilinud väga vähe ning allesjäänuid ohustab ülekarjatamine ja sellest tulenevad erosioon ning kõrbestumine. Pampa kõige silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliste liike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavatesse perekondadesse, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Rau...
Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. 20. Milles seisneb muldade roll biosf ääris? Muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. 21. Milliste looduslike protsesside teel mullad h ävivad? Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. 22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega
Kõrbetes on vähe järvi ja needki on soolajärved. Taimedest on kõige rohkem maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Paljudel taimedel on sügavale ulatuvad juured ja väikesed lehed(osadel lehed puuduvad). Iseloomulikumad kuivalembesed taimed on saksauulid, agaav, aaloe, kaktused, velvitsia. Loomadest on seal skorpion, punakänguru, kõrberebane, varaan. Inimesed tegelevad enamasti rändkarjakasvatusega. Tähtsaim keskkonnaprobleem on kõrbestumine. · Vahemerelised alad. Kliimale on iseloomulik kuum(24-25 kraadi) ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid. Kuna sademeid on vähe, on ka jõgesid neil aladel vähe. Sageli ohustavad asulaid ja teid varingud ja mudavoolud. Esineb ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Loodusolud on sobivad inimestele. Idaosale on tüüpiline kõvalehine taimkate. Peamine taimekasvu aeg on talv
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
sigimine jne. Lahendusi leiab ka mitmesuguseid. Mõned on ka juba kasutusel. Nagu näiteks kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega ja hävimisohus liikide kaitse alla võtmine. Ma soovitaks veel teha näiteks haruldaste liikide elupaikade säilitamist, loodusvarade säästlikku tarbimist ja mingil määral loomaaedu (kergelt liikide vabaduse piiramine ja vabaelu elamine). Teiseks valiksin kliima soojenemise. Sellega kaasnevad kõrbestumine, looduskatastroofide tõus ning maailmamere pinna tõus tänu liustike sulamisele. Siin saab näiteks kaks asja välja tuua, mida juba teostatakse. Üheks võib lugeda prügi sorteerimist ja teiseks vanade külmikute ja kliimaseadmete viimist jäätmejaamadesse. Eks neid asju ikka tehakse ning suuri samme on astutud (seadused jne.). Nende mõlema puhul aga tekib küsimus tõhususes, et kui palju ikka inimesed sorteerivad neid. Ega see väga suur number ei ole minu uskumuste järgi
globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjusteks on metsade vähenemine ning kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel. Viimane neist on eriti levinud just arengumaades, kus põõsastike hävitamisest saadud puitu kasutatakse kütteks ning suureneva rahvaarvu tõttu tegeletakse järjest rohkem maakasutamisega. Globaalse soojenemise tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, looduskatastroofide sagenemine ning ka muud negatiivsed situatsioonid. Olemas on küll erinevaid organisatsioone, mis tegelavad rohelise
arengumaade metsamajandust ja metsatööstust. Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele. 10. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme. Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid: kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus?
· Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind,
OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon. Asutati 1961.a, Eesti liitus 2010. Tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilit tegevust. Samuti tegeleb sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega. OECD peasekretär on alates 1. juunist 2006 José Ángel Gurría. Globaliseerumine - üleilmastumine Keskkonnaprobleemid – kõrbestumine, kliimamuutus, maavarade ammendumine, osoonikihi hõrenemine, õhusaaste Sotsiaalprobleemid – Vaesus, nälg, inimkaubandus, terrorism, sõjad, migratsioon, uimastite levik Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktides ning vähendada ja vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud
· Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8.Nimeta maailma 5 olulisemat toiduprobleemi. · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad 9. Nimeta vähemalt kolm põhjust põhjavee reostumise kohta. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid, reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine (reostust tuleks vältida eriti puurkaevude läheduses). 10. Millised on maailmamere keskonnaprobleemid ja kuidas neid ära hoida.
Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights. Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. Globaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, happevihmad, veekogude reostumine (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Ülerahvastumine Üks väga suur ja tõsine globaalprobleem on ülerahvastatus
Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
alates 20-nenda sajandi keskpaigast. Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm. Kuid liiga palju kasvuhoonegaase tähendab, et Maa kuumeneb üle ning meid ohustavad dilemmad nagu kõrbestumine, liikide massiline väljasuremine ja poolustel jää sulamine. Peamiseks põhjuseks, miks kasvuhoone gaaside hulk atmosfääris kiirelt tõuseb, peetakse fossiilkütuste laialdast kasutamist: autoga sõitmine, söeelektrijaamadest pärit elektrienergia, kodu kütmine naftakütustega. Globaalse soojenemise teooria on väga vastuoluline ja paljud teadlased usuvad, et seda ei põhjusta inimene. Planeedi keskmine temperatuur on läbi aegade radikaalselt kõikunud. Vihmametsade raie
Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojen...
Probleemküsimused Kuidas saab kasutada Euroopa Liidu võimalusi loodushoiu ja keskkonnakaitse edendamiseks Eestis? Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub ini...
degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12% · Füüsikaline degradeerumine 4% Muldade kaitse: · Mulla parim kaitse on tema õige kasutamine · 1994.a Rio de Janeros võeti vastu ÜRO kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Muldade kahjustumine: · Kõrbestumine · Muldade kinni tallamine · Sooldumine · Väetiste liigne kasutamine jne. · Igal aastal hävib maailmas ca 90 000 km2 muldi 27.11.12 MAAILMA RIIGID · Sõltumatuid riike- 194 · Sõltuvad territooriumid- umbes 60 1. Koloniaalimpeeriumi lagunemine 2. NSV liidu lagunemine , 15 iseseisvat riiki, Suurim Gröönimaa (Taani) · Tunnustamata riigid- 11 N: Abhaasia; Lõuna-Osseetia; Palestiina · Okupeeritud riigid
· KK kahjude vältimine ja ennetamine · Ettevaatusprintsiip otsustamisel · KK valdkonna integratsioon teiste valdkondadega · Saastaja maksab PM · Koostöö teiste riikidega globaalsete probleemide lahendamisel · KK meetmete rakendamine parimal tasandil KK-probleemid (3) Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis, rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites.
vooluvete poolt põhjusta-tud kivimite, setete, mulla kulutus ja ärakanne. Orgaanilist ainet, peene-mad mineraalosasid sisaldavate kihtide ära-kandmisel mulla viljakus väheneb. Sõltub pindade kallakusest: mida suurem nõlvakalle, seda inten-siivsem on erosioon. Nt. metsastepi ja rohtla aladel, kus on palju üles- haritud maad. Kaitseks metsaribad, lageraie vältimine Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Kõrbestumine muldade · Pidev niisutamine viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine, · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) raskmetallide sattumine
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta. Kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas need kõik on kütused, mida põletades muudame enda elu kordades lihtsamaks. Me ei pea enam jalgsi hommikul kodunt kooli minema
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Biol...
võimalusi ja vähendavad toiduga kindlustatust. Loomakasvatus kannatab samuti veepuuduse tõttu. Paljudes riikides on põllumajandustootjaid vaevanud põuad, lisaks hävitavad toiduainete tootmist troopilised tormid, tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust. Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses. Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi, kahjuritõrjevahendeid või sobivaid tööriistu osta. Nad ei suuda hoolitseda oma karja tervise eest, näiteks loomi vaktsineerida. Teatud paikades tuleneb nälg ning eelkõige alatoitumus ka teadmatusest. Näiteks
Üks osa Maalt lähtuvas soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Eesti ökoloogilised kitsaskohad on enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. 10. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks
päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine, metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid. Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast?
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
- Suurte põldude rajamine 1. Kaitse - Põllukaitseribade (puude - p appel) istutamine põldude vahele ja ümber - Terraspõldude rajamine 2. Deflatsioon - Esineb enamasti väikese sademetehulgaga tasastel aladel, kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid kihte - Esineb kuivades rohtlates, nt Põhja-Ameerika preeriates - Kaitse: põllukaitseribad 3. Kõrbestumine - Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel - Põhjused: - Ülekarjatamine - Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus - Esineb kuivades rohtlates, poolkõrbedes - Mullakaitse: ??? 4. Muldade sooldumise intensiivistumine - Maid niisutades kantakse niisutusveega mulla ülakihtidesse lahustunud soolasid, mis pärast vee aurustumist sadestuvad ja muld sooldub
raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Kõrbestumine nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. ATMOSFÄÄR Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitsuega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos maaga. Troposfäär 0 kuni 10-16 km kõrgusel ning on see mida me hingame. Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
