piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø Maavärinad, tsunaamid ja vulkaani pursked Ø Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg Ø India ookeani maavärin ehk Suur SumatraAndamani maavärin, 26.12.2004 Ø Maavärin tekitas tsunami, mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Ø Haiti maavärin toimus 12. jaanuaril 2010, hukkunuid 212 000 Ø
põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire). 4. Haigused ja epideemiad (kuumade päevade sagedusesuurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni ning osooniaugud jõhjustavad naha haigusi näitaks naha vahk). 5. Hoogustub kõrbestumine. 6. Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus). II Energiakriis Energiakriis on kütuse- ja Eestis põlekivi ressursid Alternatiivsete energiamajanduse korraldamise ebakõla, lõppevad. Eestil on võimalus energiaallikate kasutamine:
peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Kasutatud kirjandus: et.wikipedia.org Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa Laste Atlas www.miksike.ee
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest. · Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9 miljardit inimest. 1 China 1,334,018,022 19.67% 2 India 1,198,003,000 17.61% 3 United States 307,896,665 4.52% 4 Indonesia 230,729,491 3.41%
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Viies tase Põhjused Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, inimtegevusest põhjustatud, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Tähtsaimad kasutatavad kultuurtaimed on nisu, riis, mais ja kartul. Teadaolevalt on maailmas ligi 80000 söödavat taimeliiki
Tulemuseks on KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti mõjutajad · CO2- Süsihappegaas, üle 60 % · CH4- Metaan, üle 20 ja · N2O, O3 · Veeaur Kliimamuutuste tagajärjed · Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid · Üleujutuste risk suureneb · Mulle kvaliteet halveneb · Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib · Suureneb metsatulekahjude oht · Kalanduse potentsiaal väheneb · Suurenevad kinnisvarakahjustused 1. Kõrbestumine on protsess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus 2. Veekogude kuivamine 3. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi.Globaalprobleemid jagunevad:keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns.
aastas. Toidu kasvatamiseks on vaja suurendada maa pindala, selleks raiutakse maha metsi. Enim on troopiliste metsade pindala vähenenud Aasias ja Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi. Kuigi üheksa kümnendikku kogu toidust kasvatatakse pinnasel, on viljakat pinnast ainult veidi üle kümnendiku kogu maapinnast ning see on taastumatu. Maapinda ohustavad erosioon, kõrbestumine, hapestumine, sooldumine, saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett
Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama
E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim T turbahorisont 11.Tsonaalsed mullatekke iseärasused. läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 12.Oska iseloomustada erinevate loodusvööndite mullatüüpe: a)mullatüübi nimetus b)mullas esinevad horisondid c)mullas esinevad protsessid d)mulla viljakus, kasutamine jm. isel. Tunnused Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus iseloomustus paksus horisondid protsessid kultuuride
Toidupuudus arengumaades Koostajad: Kristel Hunt ja Grete Vahar Faktid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas elab üle 500 000 miljoni inimese absoluutses vaesuses. Iga aasta sureb 15.miljonit last nälga. Peaaegu iga neljas inimene peab päevas ära elama vähem,kui 1 dollariga. Iga 3 sekundi järel sureb üks inimene maailmas nälga. Umbes 33.miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta. Näljahäda piirkonnad 925.miljonit näljast inimest 2010.a Mis seda põhjustab? Sõjad Põud Kõrbestumine Vaesus Rahvastiku kiire juurdekasv Toiduvarude vähenemine Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Looduskatastroofid Mida põhjustab? Alakaalulisust Pidurdab füüsilist ja vaimset arengut Vastuvõtlikkust haigustele Surma Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat Toetada vaeseid farmereid Toidupuuduses kannatajaid aitavad...
· ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www.miksike.ee · www.wikipedia.ee · www.goadventrue.ee · www.havana-guide.com · www.skytravel.ee
Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi. Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel
kapitali mahutused suured toodangu omahind kõrge Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid inimesed on asustanud 85% maailmast 800 milj. näljahäda käes elavat 40 milj. surevad neist nälga 6 milj. neist lapsed Hiina Peruu Lõuna-Aasia India Aafrika arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias Toiduprobleemide põhjused vaesus erinevad keskkonnategurid kõrbestumine kalaressursside vähenemine põud üleujutused erinevad kahjurid põllumajanduseks sobimatud maaalad suur rahvaarv ja asustustihedus traditsiooniliste tootmisvormide säilimine maailmakaubandussüsteem valitsuspoliitika arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat meetmed: impordipiirangud tollimaksud kvoodid toetused e. subsiidiumid
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb
Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
...................................6 3.4 Osooniaugud................................................................................................. 7 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid.......................................................7 3.6 Veekriis.......................................................................................................... 8 3.7 Metsade hävimine......................................................................................... 9 3.8 Kõrbestumine................................................................................................ 9 3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine...................................................10 4. Globaliseerumine majanduslikus staabis..........................................................11 5. Kokkuvõte......................................................................................................... 12 6. Kasutatud kirjandus........................................................
............. 7 Rahvas ................................................................................................................................................. 7 Prügi .................................................................................................................................................... 7 Mets .................................................................................................................................................... 8 Kõrbestumine ...................................................................................................................................... 8 Lahendus ............................................................................................................................................. 9 Kasutatud Kirjandus. .......................................................................................................................... 10
...........................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7. Looduse mitmekesisus.....................................................................................8 2. Jäätmete käitlus..............................................................................................................9 2.1
taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed Ainult üksikutes kohtades sajab lund
keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33. Mis on deflatsioon ehk tuulekanne? Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega. 34. Mis on kõrbestumine? Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine.
töö näol) Muldade hävimine Muldade hävimine on probleem kogu maailmas. Mullad võivad hävida nii looduslikel kui ka inimtekkelistel põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on kõrbestumisel. Muldade hävimine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju
Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe taimtoidulisi loomi. Inimtegevusest põhjustatud probleemid Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Kasvuhooneefekt on kahjulik ,sest kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb ,ookean
OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Geneetilised kahjustused Loodusele: Kahjustab veeökosüs...
Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad põuad laineb kõrbestumine, üleujutused,puhta joogivee nappus,kuumalainete sagenemine. Millised tegurid suurendavad kasvuhoonegaaside hulka õhus (Milline tegur mis gaasi) Süsihappegaas(CO2) = eraldub fosiilsete kütuste põletamisel. Metaan (CH4)=eraldub märgaladest,riisikasvatusel,prügilatest. Lämmastikoksiid(NO2)=eraldub autoheitegaasidest,reaktiivlennukite düüsidest. 3.Kuidas tekivad happesademed? Lämmastiku,väävli,ja fosforidoksiidi lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks.
hävinemise tagajärjel. Kehtestatakse järjest uusi kvoote ja piiranguid, et kaitsta olemasolevaid kalavarusid ja mitmeid kalaliike (eriti vääriskalad). Siit oleks väljapääs ainult suuremate investeeringute tegemises kalakasvatusse ning tunduvalt rangemaid meetmeid röövpüüdjate korralekutsumisel. Inimese põhjustatud probleemid Ühtedeks murettekitavaimateks probleemideks inimtegevusest põhjustatud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: 1. Väetised, 2. Mürkained, 3. Rasked masinad. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja Ameerika lõunaosas ja Kesk Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Kasutatud allikad: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A18AFFEFF505F8AEC225742C004A00C 0 http://www.hot
Ökoloogilised globaalprobleemid A) millest tulenevad: 1) toidu puudus kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidu puudus on tingitud: · Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud · Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku · Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem 2) mullastiku hävingu ja kõrbestumine: põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegurid. Mulla looduslik ärakanne e erosioon (paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused:
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
· Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4%
Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid keskkonnatingimuste muutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: viljaka põllumaa kõrbestumine, mere veetaseme tõus, joogiveepuudus, metsaraie, aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid. Eestis oleks lumetud talved. Euroopa Liit on seadnud kasvuhoonegaaside emissiooniks eesmärgid. · Vähendada enegriatarbimist. · suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbimises. · suurendada Euroopa Liidus transpordis kasutatavates kütuses biokütuste osakaalu. Seda ei saa tegelikult peatada vms, kuid seda saab ennetada. Iga väike asi aita, nagu
Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad)
Toidupuudus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesusest kesistest looduslikest tingimustest sise ja välispoliitilistest konfliktidest mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest valedest toitumisharjumustest ülerahvastatusest vähesest haridustasemest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Millest tingitud? Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) LadinaAmeerikas Lõuna ja IdaAasias Venemaal teatud piirkondades Kus levib? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nälg inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus õigete toitainete e normaalsek...
Kuidas inimeste rohkus mõjutab loodust? Inimesed kahjustavad loodust erinevat. Näited: · Puhta vee kadumine Loodus ei suuda vett puhastada nii palju kui inimesed seda saastavad. · Maa loodusvarade vähenemine Inimesed kasutavad liiga taastamatuid loodusvarasi (nt fossiilsed kütused) · Metsade maha raiumine umbes kaheksa miljonit hektarit metsa raiutakse maha iga aasta. · Kliima soojenemine · Viljaka maa vähenemine ja kõrbestumine Aina rohkem kasutatakse ära viljakat maad ja tänu kliima soojenemisele toimub ka kõrbestumine · Liikide väljasuremine Liigid surevad välja, sest inimesed hõivavad need elukohad ja muudavad need osadele liikidele elamiskõlbmatuteks · Nälg Osades riikides on nälg, eriti riikides kus ei ole ise toidu kasvatamiseks häid tingimusi · Elamisruumi puudus Osades riikides ei ole ruumi elamiseks ja on vaja ehitada kõrgeid maju
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
v Vähe liikumist ja ebatervislik toitumine võivad viia dementsuseni,insuldini või infarktini. v Aastal 2005 oli 1.6 miljard. ülekaalulised ja 400milj.neist ohtlikult ülekaalulised,see arv kasvabkiirelt. Pildid: Arengumaade toiduprobleemid v Arengumaades on probleemiks alatoitumus v Alakaalulisi lapsi hetkel:180000000 v Näljas inimesi hetkel:273750000 v Veel probleeme: halvadkliimaolud , vähe toetust arenenudmaadelt , vähepõhjavett , kõrbestumine , ülepüük , vaesus. v See teeb keha nõrgaks ja kerged haigusedki võivad olla surmavad.75% surijatest on alla 5a lapsed. v HIV ja AIDS-i levik aitab kaasa toiduprobleemidele kna enamik nakatunuid on noored kes ei saa enam farmitööd teha Pildid: Allikad: v Google.com v Bioloogia õpik v Internet Aitäh tähelepanu eest!!
Riis vajab alguses kõvasti vett, pärast kuiva, kasvatatakse palju soojemas kliimas kui nisu. 3. Maailmatoiduprobleemid Arengumaades : rahvastiku kasv. Põllumaad pole võimalik enam juurde teha. Pigem väheneb. Kliima muutused, ebastabiilne kliima, kuumalained, üleujutused. Mulla erusioon, tuul, suured põllud, vesi, nõlvad. Sooldumine, soojas kuivas ilmas sajab vähe, aurab palju. Põllud muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kõrbestumine, laienemine põllualadele, kõrbepiiril ei kasva metsa. Puude mahavõtmine soodustab
nüüd on linnad tänu sisserändele jälle kasvama hakanud. Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID • Kliima soojenemine • Osoonihiki hõrenemine • Energiaprobleem • Rassism • Jäätmeprobleemid • Töötus • Taime ja loomalikide hävimine • Vaesus • Kuritegevus • Pinnase hävimine ja • Alkoholism kõrbestumine • Elamuprobleem • Veekriis ja veekogude reostumine • Happevihmad BosWash • Hiidlinnastu USA-s Atlandi ookeani rannikul ( 750 km) • Bostoni ja Washingtoni vahel • NewYork, Philadelphia ja Balti more • 17% USA rahvaarvust - 45 miljonit inimesi SanSan • Hiidlinnastu USA-s Vaikse ookeani rannikul (790 km) • Californias San Diego ja San Francisco vahel • 10% USA rahvaarvust – 40 miljonit inimesi ChiPits • Hiidlinnastu USA-s Suure
Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus.
gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak, mullad, maa- gepard, pruun- pähklid, raisakotkas, mullad, tubaka lõvi, elevant, puna- taimed, ninasarvik,
Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine