1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°...+25°C). Sademete hulk on vähem kui 250 mm aastas, kohati mitu aastat puuduvad. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, asustus on hõre.Sõltuvalt sademete hulgast troopilises kliimavöödes eristatakse kahe kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkonnades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem. piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel. N : Tsaad, Papeete, Faya-Largeau,Austraalia (keskosa)Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde,
· Sademete hulgast · Jõgede sissevoolust · Liustike sulamisest c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel. Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma d) Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik: · Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist.
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks
Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on pooluste kohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. 36. Mida on teada elust Marsil? Analoogset elu nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt
2. Nimeta taim, mis kasvab Austraalias: 3. Nimeta midagi huvitavat, mida tead Austraaliast: 15 lk 4. Nimeta midagi ohtlikku, mida tead Austraaliast: 5. Kirjutage, mida te teate veel Austraaliast: Järeldus: Eesti lapsed ei tea väga palju Austraalia loodusest ja loomastikust Kokkuvõte Austraalia mandri pindala on peaaegu 8 miljonit ruutkilomeetrit, kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad sellest aga kaks kolmandikku. See on hiigelsuur võsaga kaetud ala, kust võib leida ajutiselt kuivavaid jõgesid ja üleujutavaid alasid. Keskmine õhutemperatuur küünib päeval 30°C. Siinsele kliimale avaldavad mõju peamiselt pikaajalised põuaperioodid, mida katkestavad mõnikord ootamatud paduvihmad. Kuigi Queenslandi osariigi vihmametsad ei hõlma isegi sajandikku Austraalia
tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus - Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust - IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur - Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) §10 Araabia ja muhameedlik kultuur 1. Araablased ja Araabia ps - Stepid, poolkõrbed, kõrbed - Tegevusalad: rändkarjakasvatus (beduiinid) kaamel, hobune, kits paiksed araablased lääne - ja lõunaosa oaasides - Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel 2. Araabia hõimude ühendamine Islami usu abil 630 aastal - Muhamed 570 632 langetõbine 610 hakkas jutlustama uut usku jumal Allah 16. juuli 622 moslemite ajaarvamise algus (Mediinasse ehitati I mosee)
keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3. Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone)-sünökoloogia Ökoloogia peamised ülesanded: 1.elu seaduspärasusteuurimine ja tundmaõppimine 2
ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarud olid veel vaesemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. NB neid kambriume ja asju pähe õppima ei pea, õpi niipalju et oskaksid ajastut iseloomstada. Kambrium Elu arenes põhiliselt meredes
Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud kosmosejaamadega, vaid võtame kogu planeedi oma valdusse. Aastal 1952 kirjutas hilisem menukirjanik Arthur C. Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke kirjeldas suuri kuppellinnu, kus sai ringi liikuda nagu maal. Seal olid punased kõrbed ja rohelised taimed. Kuid mis kõige parem: temperatuur oli nii kõrge ja õhk nii tihe, et väljas käimiseks piisas polaarriietusest ja hapnikumaskist. Tänu Marsi ümber tiirlevate kosmosesondidele on meile teada iga kivi sellel planeedil juba enne, kui esimene astronaut oma jala punasesse tolmu vajutab. Seetõttu ei ole tulevased astronaudid enam klassikalises mõttes maadeavastajad ega tegele tundmatute alade kaardistamisega. Nad on
vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi Lähisekvatoriaalne kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm 19. El Nino ja La Nina El Nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Nina on vastupidine nähtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem
troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid: sademete ühtlane jaotumine sademete maksimum suvel
§ Keskmoreen § Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? § Sademeid alla 250 mm aastas § Auramine ületab sademete hulga
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud) b. Tavaline paljunemine vaheldub partenogenees (mesilased, lehetäid) 4) Loomulik/kunstlik partenogenees võib olla loomulik (mesilased) või kunstiline (siidiliblikatel ja teatud kalkunitõudel) Partenogeneesi tähtsus 1) levinud paljunemisviis, kus esineb hõre asustatus ja kus teise soopoolega kohtumine on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees Günogeneesil toimub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku geneetilise info baasil
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Primaarproduktsioon on toiduahela esimese astme, autotroofsete organismide toodang. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid tundra, boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad, stepp (rohtlad, savann (puisrohtlad), troopilised metsad, troopilised vihmametsad, kõrbed magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väikestes kogustes. Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes.
valguskõveruse laad 1/5 täispäikese valguses Valgushingamine On Puudub Puudub Õhulõhed avatud Päeval Päeval Öösel Produktiivsus Keskmine (kuni 30t/ha) Väga suur (nt 80t/ha) Väga väike Kasvukoht, kliima Peamiselt parasvööde Palavvööde, sooldunud ja Palavvööde, kõrbed ja kuivad kasvukohad kaljud Vastupidavus pinnase Väike Suur Suur soolsusele Näited Enamik maismaataimi Palavvöötme kõrrelised – Enamik sukulente, mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
sademete hulgaga. Allpool olevast tabelist on näha, et kõige produktiivsemates maismaaökosüsteemised on NPP kahe kilogrammi kuivaine kandis ruutmeetril aastas, meie parasvöötmemetsades on ca kaks korda vähem. Maailmameres pole sademetel mõistagi mingit rolli, samuti on aasta keskmisel temperatuuril vähe tähtsust. Produktsioon koondub ookeanid peamiselt mandrilavade lähedusse, kud toitaineid pidevalt ülemistesse veekihtidesse uutakse. Ookeanide keskosad on aga kõrbed, kus produktsioon on minimaalne. Selle põhjuseks on toitainete akuutne defitsiit (eelkõige forfot ja raud). Ookeanide keskosad on sügavad ja põhjakihtidest satub mineraalseid toitaineid pinnakihtidesse väga harva. Pööra tähelepanu kahel maakaardil olevate tingmärkide absoluutsele skaalale, maismaa mõttes on tegelikult ookeanid kõrbed. 71
võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema
Rohumaad. Paras- ja troopikavöötme põhjama kliimaga piirkondades. Preeria, stepp, pampa, pusta. Savann. Troopiline puisrohtla palju rohtu, vähe puid. Võsametsad. Levinud Vahemere kliimaga piirkondades, kus talved on pehmed ja niisked ning suved põuased. Euroopas Vahemere piirkonnas, Californias, Lõuna-Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas. Iseloomulikud paksulehised ja madalad taimed. Kõrbed. 23% maismaast. Aastane sademete hulk alla 25 cm. Troopilised vihmametsad. Sademete hullk üle 2 m aastas. Põhja ja lõuna pöörjoone vahel. Ookeanilne. 21/09/10 KOOSLUSTE VAHELINE KONVERGENTS Täna räägime põhiliselt koosluste sisemisest konvergentsist. 1) Teadlased väidavad, et looduses pole homogeenseid keskkondi, s.t ühtlaselt segunenud homogeenseid
võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Aasta sademetehulk on1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ning Lääne-Aafrikas,Aasia ning Austraalia vahelistel saartel jne. TROOPILINEKLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvateõhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademetetekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Troopiliseskliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbedjne. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neliselgesti eristatavat aastaaega.Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsnaerinevad.Parasvöötmemerelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. näiteks Lääne-Euroopas. POLAARKLIIMAVÖÖDE: Polaarkliima onselgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises
Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid: Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. 1) Vana riik suhtlemine naabritega oli hõre. Rajati suured püramiidid. Vana riik lagunes
Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul. 2. Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad- arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997- 21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent
vees või maismaal. Taimed kulutavad umbes poole sellest energiast kohe ära hingamiseks. Kättesaadav järgmistele (loomad) on NPP (net primary productivity) puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse kas energeetilistes ühikutes (J ruutmeetri kohta aastas) või kaaluühikutes (grammi ruutmeetri kohta sekundis) Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling - toitainete pidev väljapuhumine see toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanide keskalad on nn kõrbed. Ookeani kõrbetes on populaarseim limiteeriv element Fe (järgmisena P) Raua allikaks on peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP
Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul. 2. Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta- misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks
Mesilased: tabel. Partenogeneesi tagajärjel võivad tekkida ka diploidsed isendid arenema hakkab munarakk, mis on läbinud ühe meiootilise jagunemise. Munarakk ühineb polotsüüdiga ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena. Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on hõre ja vastassoo partneri kohtamine on ebatõenäoline kõrbed, kõrgmäestikud. Võimaldab energia kokkuhoidu. Tagab isendite masspaljunemise suvised lehetäid. Ühiselulistel putukatel võimaldab partenogenees kindlaid rollijaotusi. Mesilased, herilased, sipelgad. 2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on eestis väga vähe 5% piires. 3) Androgenees (kunstlik)
määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi
sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim
*pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Abu al- Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Inb Abd al- Muttalib Ibn Hasim Muhamed ( Islami usu rajaja ). Muhamed sündis umbes 570 aastal Meka linnas. Teda peetakse islamiusu rajajaks ja prohvetiks. Muhamedi kasvatas ülesse tema onu Abu Talib.
Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. 10) Kasvuhooneefekt Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige
Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis
täpsustusdte ja määranguteks kasutatakse GIS süsteemi (geograafilised infosüsteemid). Geopoliitikat toetavad geograafilised valdkonnad. Loodusgeograafia. Loodusgeograafia juurde kuukub riikide merejoon ja selle iseloomustus. . Lahed, väinad, poolsaared ja saared. Mere või veekogu sügavused, ligipääsud kaldale (kõrge kallas, kivid meres jne.). Maastiku läbitavus (mäed, kõrgustikud (Golani kõrgendik), orud, madfalikud. Metsavöönd (Okas või lehtpuu mets). Steoivöönd, kõrbed, dzunglid. Soine pimmas jne. Territoorium allapoole mere pinda, tsunamiohtlikud, vulkaanilised ja seismilised piirkonnad, . Mere ja maa süntees. Kliima. Temoeraruurid, sademed, tuuled jne. Loodusresurss ja maavarad.. Vesi (Jordani jõgi ja sõda vee pärast). Sõjategevuse ettevalmistamisel võetakse ette geograafilisi tingimusi ja sõjaliste operatsioonide käigus teostatakse maastikuluuret. Tsuvilasitsioonide geograafia ja konflikt. Harvardi ülikooli professor Samuel P
-1894. a. Briti koloniaalvägedest hukkus siis umbes 40 inimest, põliselanikke umbes 5000. Eriti tõhus oli see teises Inglise- Buuri sõjas. Lisaks on igas vallutuses oluline psühholoogiline moment ning aafriklased polnud valmis nii kiireteks muutusteks kui need 19. saj lõpus toimusid. Nad olid sajandeid enam-vähem rahumeelselt eurooplastega kaubelnud ning teadsid, et valgeid takistavad troopilised haigused ning igasugused džunglid ja kõrbed, nii et rünnakut ei oodatud. Kuna Aafrika oli aga pidevalt infosulus, ei teatud, et Euroopas oli vahepeal industriaalne revolutsioon toimunud. Seega oli vaja uut toorainet, uut tööjõudu ja turgu ning leitud oli ka vahendeid, et looduslikest ebameeldivustest üle saama. Samuti oli muutunud Euroopa riikide omavaheline poliitiline süsteem. Selle asemel, et õlitade enda relvi, pöördusid aafriklased ainult enda jumalate ja esivanemate poole
langust 100m ja tihedam pilv tekib.Suvel keskhommiku kondenseerub suuremale piisale.Nii · Kondensatsioonituumade allikaks kohta niiskusest küllastunud õhus.See paiku kui tõkkekiht asub veel võrdlemisi suurenevad piisad väiksemate on soolarikkad kõrbed, metsa ja sõltub rõhust ja temp.Madalamates madalal, tekivad nõrgad rünkpilved. arvel.Jääkristallide suurenemine stepitulekahjud, rabade põlemised, õhukihtides valitseva rõhu ja temp.juures Pilvede struktuur
saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis- augustis, kestab oktoobri-novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi. Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud
mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...
Niiluse org , punane maa on kaos jääb välja poole. Egiptus ulatus esimese kärestikuni meres, piirid kus sai jõelaevadega normaalselt sõita, sõitmine oli mugav , allavoolu saab jõevooluga üles voolu jõetuulega.Transportis oli jõetransport määrav. Kujutas ka Egiptuse jaotuse .Ülem-egiptus ja delta (kolmnurk)ehk Alam-Egiptus. Kaks maad .See kus Egiptusest saab delta sinna rajati Memphis, peapunkt. Kõrbed olid viljakamad , rohurikkamad kui praegu aga idapoolse kõrbes olid kivi ja metallid, saadi ka Siinai poolsaarelt neid, varakult teada kulla saade kohad, Nubia ehk kulamaad ülal lõunapool, väärismetalli kivimi allikad olid neile väga olulised. Varustasid mineraalse toorainega, paremini kui mesopotaamia. Nubia varude kontrollimine oli Egiptuse kuningatele oluline, tagasid nende rikkuse. Niilus aitas põlluharimistele kaasa oma üleujutusega regulaarselt.Üleujutused määrasid aastaajad,
EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed, mered ) oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris Egiptuse teistest vanaaja maadest. Viimane asjaolu oli peamiseks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur arenes aeglaselt ja püsis pikka aega muutumatuna. Vana Egiptuse kultuuri arengut võib jälgida umbes 3. aastatuhandist alates kuni meie ajaarvamise alguseni, see ulatub läbi Vana riigi ( 3000 - umbes 2300 a. eKr. ) ja Keskmise riigi ( 21. saj. eKr. - 18. saj. algus eKr ) Uue riigi ( 16. saj. eKr
Ilmasõja eel 10% olid kogukonnast lahku läänud ja majandasid omaette isiklikus talus. Ilmasõja eel oli Vm-l kokku u 130 000 mõisat ja üle 20 miljoni talu. Maa kasutuse poolest oli olukord huvitav selles mõttes, et 130 000 mõisale kuulus u 12% maast. 20 miljonile talule 33% maast. Ülejäänud maa kuulus riigile, kirikule ja keisri perekonnale. Tegemist oli kõikide maadega kokku, mitte vaid põllumaj maadega. Ülejäänud maad võisid olla ka mittekasutatavad- metsad, sood-rabad, kõrbed, mäestikud jne. Vaid põllumaj kasutuses olnud maast 90% kuulus talunikele. Põllumaj kõrval oli oluline roll ka tööstusel. Industrialiseerimine jõudis Vm-le hilinemisega, 1880ndaid loetakse alguseks, siis toimus ka esialgu üsna ettevaatlikult, aeglaselt, tõkkeid ja takistusi oli palju. Uue hingamise sai 1892, mil rahaministriks sai Sergei Witte, tulevane peaminister. Peetud ka rahandus- või majandusgeeniuseks, oskas Vm maj ja tööstuslikku arengut järsult kiirendada, ise
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
dete veokulud väiksemad kui riikides, mis sedavõrd soodsas majandusgeograailises asendis pole. Piirnemine merega võimaldab kasutada meretransporti, mis muudab veod odavamaks. Suured laeva- tatavad jõed, kanalid ja järved võimaldavad saada siseveetranspordi kasutamisest tulenevaid eeliseid. Mägised alad, kõrbed, sood ja siseveekogud takistavad maismaateede ehitamist, mõjutavad teede paiknemist ja suurendavad rajatiste maksumust. Mägistes piirkondades on maanteede ja raudteede Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ehitamine palju kallim kui tasastel aladel. Suure territooriumiga riikides (Hiina, India, Venemaa jne),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
