Kurnatud ja nälginud linnud on kergeks saagiks nii kiskjatele, haigustele kui ka loodusjõududele. Tugevad tuuled ja tormid, külm ja lumi, vihmasajud ja kuumus kulutavad energiat, mõjutavad toitumiskohti, sunnivad suunda muutma või rännet peatama. Püsiv tugev tuul võib linde nende rändeteelt ka kaugele kõrvale juhtida nii satuvad Eestisse eksikülalised. Raskuseks on ka looduslikud takistused, millest peab üle või ümber lendama, näiteks suured veekogud, mäed, kõrbed. Lindude suurim oht Vahemere ümbruses on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja ebaseaduslikult umbes kolm miljonit rändlindu. Enamasti tehakse seda lõbu pärast. Samamoodi tapetakse rändlinde ka näiteks Küprosel ning Lähis-Idas ja araabia maades. Suurima mõjuga inimtegevus on aga elupaikade ja maastiku muutmine. Oodatud talvitus-, toitumis- või puhkepaiga asemele võib olla tekkinud linn, märgala või metsa asemele põld
aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet 59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? PILET nr 14 60. Selgitage kiirgusbilanssi
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika ida...
nisuvööde on kuivematel suvekuudel niisutamine vajalik. ·Lähistroopilises vöötmes on vegetatsiooni periood lühenenud kuiva kliima tõttu. Niisutamise abil on siiski võimalik kasvatada taimi aasta läbi ning saada kaks saaki. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid põuane suvi. Mulla on viljakad, kasvatatakse mitmeaastaseid istanduskultuure, nagu viinamarju, oliive, tsitruselisi. Mandrilises valdkonnas on levinud kõrbed ja poolkõrbed. Põllumajandus on võimalik ainult oaasides, niisutamise korral. ·Sademete hulk keskosas jääb 250-500mm vahele ja idarannikutel 1000-3000mm. Keskmine temperatuur suvel põhjaosas on 8°C-16°C ja lõunaosas 16°C-24°C. Talvel aga põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C. ·Väga head eeldused põllumajanduse arendamiseks on Suure Tasandiku ala, kuna seal on rohtla väga viljaka mullaga ala(mustmullad).
- Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? - Mis on soliflukatsioon? Luited - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele? - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme - Milline kihilisus on luidetel? - Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest? - Mis on löss? Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras?
Ka pilvi seal ei kohta. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Ööpäevaste temperatuuride kõikumised on väga suured. Õhutemperatuur on väga kõrge. Suvel võib temperatuur tõusta päeval isegi kuni 45 kraadini, öösel jahtub õhk kuni 20 kraadini. Talvel on õhutemperatuurid natuke madalamad, päeval 20-25 kraadi, öösel võib temperatuur mõnikord isegi alla nullkraadi langeda. Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed. 6 Lähistroopika Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel
Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. 10. Jupiteri erinevus Maa rühma planeetidest? Kuidas ta pöörleb?
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...
ühelgi teisel taevakehal, on leitud parketti - paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenuselt võetud Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. 9. Marss on Maast väiksem (diameeter vastavalt 6750 km ja 12 745 km). Marsil on vaid kõrbed, kõrged astangud ja mäed, kuid vett ookeanina ei leidu, puudub taimestik ja elu, erinevalt Maast. Marss paistab punasena, teda katva punase liivakivimi tõttu, kuid Maa paistab helesinisena tänu oma atmosfäärile. Marsi atmosfäär on hõredam koosnedes põhiliselt süsihappegaasist ja gravitatsioon nõrgem. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. Marsi orbiit on piklikum, kuid pöörlemisperiood ja telje kalle on peaaegu samad
sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid. Väheneb poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. tundramullad, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine –kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Turvastumine- taime jäänused ei lagune lõpuni, liigniiskus ja hapnikupuudus(sood) Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad)
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineeti...
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
Shall we meet at McDonalds or do you prefer Starbucks? BUT: Kui viidatakse kunstiliigile: Children don't like opera very much. Aari Juhanson, MA 2009 More names with articles · Ka määratletud koolide (kolledzite, ülikoolide) nimedes: The University of California; the School for the Blind BUT: Kooli initsiaalide ja ilma määratleva fraasita: Columbia University; Harvard; U.C.L.A. · Kõik veekogud peale järve ja jugade/kärestike, kõrbed, poolsaared, tunnelid, sillad, (looma) aiad, regioonid: The Sahara; the Red Sea; the Middle East; the English Channel; the west of Canada; the Antarctic (the whole region!) BUT: Lake Baikal is the deepest lake in the world. Do you know where you can see Whiskey Rapids? · Saarestikud, järvistud, mäeahelikud vmt. nimed mitmuse vormis: The Phillipines; the Great Lakes; the Everglades; Aari Juhanson, MA 2009 DIRECTIONS
loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad)
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome ...
Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². K...
- Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine
istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla, datleid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab savannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutavatel aladel puuvilla ja riisi. Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid. 3.Iseloomusta põllumajanduse osatähtsust tööhõives ja SKT-s maailma eri piirkondades.
rüütlid. Neid juhtis inglise monarh. Ristisõdijatega suheldes kasutati tavaliselt frangi keelt. Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks. Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud. Süürias on kuiv maastik liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar. Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus
ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites;
9.Võrrelda maad ja Marsi Marss on kaetud punase liivakivimiga ja sellepärast paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. 10.Jupiteri erinevus maa rühma planeetides, kuidas ta pöörleb Võrreldes planeediga Maa on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem
Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maastike iseregulatsioon, aatomite migratsiooni tagasisideme mehhanism, mis
9) Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid loomasöödad. Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. 10)Maismaad on 29,2% ehk alla kolmandiku. Ehk 149,1 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maast ka 14 miljoni t ruutkilomeetrit on liustike all, 17 miljonit ruutkilomeetrit on tundrad ja 15-20 miljonit ruutkilomeetrit on kõrbed. Keskmiselt tuleb 0,23ha põllumaad inimese kohta kogu maakera pindalast. Venemaal 0,91ha põllumaad inimese kohta Soomes 0,47ha põllumaad inimese kohta Austraalias 2,5ha põllumaad inimese kohta Saksamaal 0,14ha põllumaad inimese kohta Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta Austraalias 44,3ha maad inimese kohta Saksamaal 0,4ha maad inimese kohta
Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud. Valdavalt elavad parasvöötme sega-ja lehtmetsas imetajad Kuiva lähistroopika metsad - Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tšiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna- Aafrikas. Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik asendatudkultuurmaastikuga
jõe põhi kivisem.
Kliima
Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas
või piirkonnas
Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia
Kliimaklassifikatsioonide alused
- temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen)
- õhumasside alusel(strahler)
- mullavee bilansi alusel (thornthwaite)
Maakera sademete piirkonnad
- niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm
- pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm
- troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm
- kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm
- niiske lähistroopika 25-45 NS mT(suvel) 1000-1500mm
- kesklaiuste läänerannik - 35-65NS mP 1000-mm
- kesklaiuste üleminekuvöönd 45-65NS mP cP 500-1000mm
- Arktika ja polaarkõrbed 60-90 NS cP cA cAA -300mm
Kliimavöötmed Köppeni järgi
A - vihmametsade kliimad t>18C
B - kuivad kliimad aurumine ületab sademeid
C - pehmed niisked kliimad külmimal kuul -3C
24 Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •paks kutiikula ja õhulõhed sügavale •karvased või rullikeeranud lehed 25 Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt? osalise õhulõhede avatuse korral on võimalik hoida kõrgemat veekasutuseefektiivsust 26 Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Wplant / WH2O, WUE = Ph/Tr 27 Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? kõrbed 28 Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Kõrbed, troopikad, madal CO2 29 Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 kättesaadavus? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe?
· igihaljad vihmametsad · regioonid : Põhja-Ameerika kaguosa jne palju oli veel troopilised metsad · ekvaatoris 20-30, laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed · Bambus kasvab kuni pool meetrit päevas Rohtlad ja kõrbed Kuiva või poolkuiva kliimaga binoomid. ~1/3 Maa maismaast Primaarproduktsiooni limiteerib vesi Parasvöötme rohtlad · Tekkisid ~20. Milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel · 30-60 laiuskraad · Sademeid : 250-750 mm/a · Suvi pikk, soe ja kuiv, talv kuiv ja külm!
85% aastas. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: keskmine rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Indoneesia - 122,4 in/km², Uus-Meremaa - 14,7 in/km², Paapua Uus-Guinea - 13 in/km² tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: Enamik austraallasi elab rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. 4 Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: lapsed (alla 15 aastased): 19.8% tööealised (15-65 aastased): 67,2% vanemaealised inimesed (üle 65 aastased): 12,9%
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...
nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad hsaruldasteks. Palju on kulliliseliike.Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell. Taimestik Taimkate on mitmekesine.Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artsa. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud
Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 4. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt
aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega
4 16. millised on summaarse kiirguse geograafilise jaotuse üldised seaduspärasused suvel ja talvel? Eriti kiiresti kahaneb summaarne kiirgus talvepoolkeral pooluste suunas, suvepoolkeral on summaarse kiirguse väärtused suured kõigil laiustel ja seepärast on muutus laiuskraadiga väike. Kõige enam summaarset kiirgust saavad troopilised ja subtroopilised kõrbed. Suvel on rohkesti kiirgust ka polaaraladel, kus madal päikese kõrgus on kompenseeritud pika päevaga. 17. millised on summaarse kiirguse aastasummade geograafiliste jaotuste üldised seaduspärasused Eestis? 18. millised mikrokliimat kujundavad tegurid mõjutavad kõige enam summaarset kiirgust? 19. iseloomusta summaarse kiirguse mikrokliima parandi aastast käiku 20. iseloomusta kiirgusbilansi ööpäevast käiku
ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne algas 600 kambrium kestis100milj.a
Maakera pind on jagatud kategooriateks: - haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); - bioproduktiivne meri (peamine kalapüügi territoorium); 5 - energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); - täisehitatud maa (hooned, teed jms); - bioloogilise mitmekesisuse maa (puutumatu loodus); - muu maa (kaljud, kõrbed jms). Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal. - On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse. - Enamik ressursi- ja jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks.
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: ...
Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2) põlluharimisperiood (kuni kevadeni); 3) põuaperiood (kuni järgmise üleujutuseni). Põlluharimine on Egiptuses võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Kõrb eraldas Egiptuse muust maailmast. Egiptust iseloomustas püsivus ja suletus. Egiptlased olid välismaast ära lõigatud ja neid ei ähvardanud eriti suur sõjaoht.
väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed. (Wikipedia, 2015) Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Samuti on olulise tähtsusega riigis soja tootmine.
kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest jõe läheduses valitsesid viljakad mullad ja sealt kaugemal viljatud kõrbed, kus midagi ei kasvanud. Šaduff on kooguga veetõstuk, mille abil egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine.
Pinnamoes esineb kuivi ja poolkõrbelisi tasandikke, kõrgeid ja järske mäeahelikke, ulatuslikke platoosid ja ka suuri jõeorge. Kliima on väga kuiv ning seetõttu võib maapinnal näha pigem kive, kui rohtu ja puid kasvamas. Idas on kitsas rannikuriba, seejärel mäed ning kõrged platood. Mäed kõrguvad Araabia poolsaare lääneküljel ning regiooni põhja-ja kirdepiiril. Kuivad kõrbealad hõlmavad suure osa regioonist peamised on Sahara, Araabia ja Süüria kõrbed. Madalamad alad ja tasandikud jäävad Niiluse, Tigrise ja Eufrati ning Pärsia lahe ümbrusesse. Viljakamad alad asuvad ka Süüria ja Egiptuse Vahemere-äärsetel rannikumadalikel. Araabia poolsaarel asub üks maailma suurimaid liivakõrbeid Ar-Rub'al-Khali, kus kõrguvad kuni 250-meetrised liivaluited. (Kase, Juust 2011: 136) Lähis-Ida regioonis valitseb väga kuiv kliima, mistõttu tuleb põllumajanduses ohtralt kasutada niisutussüsteeme
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub
+ laipade lagundamine + soodustavad mulla teket - levitavad haigusi - kahjustavad saaki - nõelavad - imevad verd Inimese elus: + tolmlemine + ravimid + toit + siid - haiguste levitamine - imevad verd - hävitavad saaksi - rikuvad toitu - rikuvad materjale Taimed ja loomad maal Taimede levikuks vajalikud tingimused: esimesed taimed ja loomad tekkisid veeskogus. Tingimused taimede kasvuks: vesi, temperatuur, valgus, mullastik. Leviku tõkked: ookeanid, mäestikud, kõrbed. Loomade ränded Miks? Põhjused: temperatuur, toidupuudus, rännuinstinkt. Korrapäraturänne: sigimine ja kudemine. Emigratsioon: uute levialade hõlmamine. Invasioon: uuele territooriumile rännanud liik ei jää sinna pikemalt püsima. Loomade kohastumised eluks · elupaigaga kohanemine · liikumisvõime · toit · elu ei olene valgusest · esmane areng veekogudes · reljeef ja pinnas
alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head. Pinnamood on põllumajanduslikuks arendamiseks soodne. Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel
küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade
Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust. Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeni ajastikul tuulte kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud kõrbed, kuivanud jõeorud, liustiku setted jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele. Lössil kujunenud mullad on viljakad, kuid väga haavatavad erosioonile. MARMOR On laialdaselt levinud metamorfiid. Nad koosnevad kas kaltsiidist või ka dolomiidist. On tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid
hoopis teistsuguse ime, nimelt siinsete rahvaste ja maastike ülikülluse. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000 km Kasmiiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat puuvilla vääris- ja poolvääriskive teed rauda ja terast vürtsi keemiatooteid kohvi veondusseadmeid toiduaineid, riisi kivisütt
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas ...
SÜSTEEM Seostes olev liikidega Seoseid näiteks niidul, Kogum. (kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa BIOSFÄÄR Õhus maismaal maa- koores Ökoloogia - On organismide ja nende vahelisi suhteid ja keskkonna tingimusi uuriv teadus. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
