Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri 9 ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad.
viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vaja kuivendamist; Eesti, Suurbritannia, Leedu. Soe parasvööde riis, soja, mais, päevalill, viinamari; mustmullad; Ukraina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea. Lähistroopiline talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis; mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni; Hispaania, Portugal, Itaalia. Troopiline datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu; kõrbed, oaasid; Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Lähisekvatoriaalne hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog, kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog; väheviljakas mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti; Guatemala, India, Tai. Ekvatoriaalne maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm; peaaegu viljatud mullad; Guyana, Suriname, Kamerun. 3.Loetle tegureid ( looduslikud 4 ja majanduslikud 4 ), mis mõjutavad
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid...
niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Muutuvad paljude liikide levilad. Liike, mis küllalt 4 kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega
Võib kaasneda nt kõrbestumine. Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk. Satemete ja Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramise vahekord auramise. sademed. auramine on Loodusvöönd Paras- ja Kuivtroopiline kliima tasakaalus. palavvöötme metsad kõrbed poolkõrbed Parasvööde, rohtlad Veereziim Läbiuhtelise Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud veereziimiga mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi Mullavees lahustunud Muld niiskub, kuid liikumissuund ja nõrgub läbi mulla ja soolad liiguvad toitaineid välja ei
riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus: Põllumaa 18% Metsamaa 53% Mäestikud ja 29% kõrbed Põllumaa jaotub omakorda: Haritav maa Rohumaa Mitmeaastased põllukultuurid 4% 34% 63% 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Põllumajandusliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks: 53% Prantsusmaa pindalast on hõivatud põllumaaga . Loodus on
Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed. Kuiv troopiline kliima. Kõrbed, poolkõrbed. Soolad liiguvad maapinna suunas. Muldade sooldumine. Viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: Sademed ja auramine on tasakaalus. Savannid, rohtlad, preeriad. Toiteelemente ei uhuta välja. Muldade kamardumine. Viljakuse tõus.
Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% 21% 19% 54% B) Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalias leidub ka savanne kus ei ole samuti piisavalt head tingimused, et tegeleda põllumajandusega. C) Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C(juunis), suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur
Soe parasvööde kuuekuune või pikem vegetatsiooniperiood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. Suhkrupeet, riis, soja, mais, päevalill, viinamari. Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil on põllukultuure võimalik kasvatada kogu aasta ja saada 2 saaki. Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis. Troopiline vööde enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides. Datlipalm, puuvili, suhkruroog, riis, nisu. Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki
· Vihmametsad on kadunud. · Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat. · Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja. · Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad. · Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna- Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tsiilis tekivad uued kõrbed. · Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake. · Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid. 5 kraadi kogu elu ähvardab väljasuremine · Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu. Inimrass võib 6-kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel.
http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/ 3 UNESCO's governing bodies, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/who-we-are/governing-bodies/ UNESCO tegeleb ka maailmapärandite säilitamisega. Muinsuskaitse on pärand minevikust, milles me elame täna, ja mida me anname edasi tulevastele põlvedele. Kultuuri- ja looduspärandid on mõlemad asendamatud allikad eluks ja inspiratsiooniks. Ainulaadsed kohad nagu kõrbed Ida-Aafrikas, püramiidid Egiptuses, Austraalia Suur Vallrahu ja barokk katedraalid Ladina-Ameerikas moodustavad meie maailma pärandi. UNESCO Maailmapärandi põhieesmärke on julgustada riike allkirjastama maailmapärandi konventsiooni, kaitsta oma loodus- ja kultuuripärandit ning ergutada liikmesriike nimetama kohti nende riigi territooriumil maailmapärandi nimekirja.4 2011. a seisuga kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja 936 paika 153 riigist
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod ...
2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11000C ja temperatuur ei lange kunagi alla 0C. Selles vöötmes on maailma suurimad kõrbealad, kus põllumajandusega saab tegeleda üksnes oaasides või põlde kunstlikult niisutades. 6. Lähisekvatoriaalne vööde. Aasta ringi soe. Iseloomulik sademete ebaühtlus. 7. Ekvatoriaalne vööde
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Mägedes Keskmine maksimaalne temperatuur on rannikualadel umbes asub palju riisikasvandusi. Üldandmed 30 ° C (suvel ka kõrgem), mujal 25 ° C. Talvel võib Saare lääneosas asuvad põhiliselt temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni savannid, kuivad metsad, väikesed kõrbed 10 ° C ja öösel isegi madalamale. ja Madagaskarile omased okastaimedega Rahvaarv: 20 milj. Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m tihnikud. Suunakood: +261 kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid Madagaskari veestik ei ole väga suur, kuid
Näide: korgitstamm, rosmariin, oleander, pistaatsia, loorber, lilekstamm, oliivipuu, maasikapuu. Kõrb Kõrbed asetsevad kuuma ja kuiva Seal on kuiv troopiline kliima. Õhk on seal väga Seal on väga väike huumus kiht ja sellepärast üsna Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe taimed
mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa. Enamused üleujutused leiavad aset Helmandi jõel. Mullad Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes - hallmuld Mägedes - mägipruunmuld Taimestik Mitmekesine taimkate Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on vähe puid. Kevadise vihma ajal õitsevad rohttaimed. Riigi keskosa taimkate on rikkalikum võrreldes lõunaosaga, mägedes koguni lopsakas. Tuntumad taimed siis : Kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud.
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
· Nii tekib nendel laiuskraadidel kõrgrõhuvöönd. · Mandrite kohal on see vöönd jagunenud üksikuteks kõrgrõhkkondadeks ehk subtroopilisteks antitsükloniteks. · Põhjapoolkeral on neist olulisemad California ja Assoori maksimumid. · Laskuvate õhuvoolude tõttu esineb selles vööndis väga vähe sademeid ja seetõttu levivad seal maailma suurimad kõrbealad (näiteks Sahara kõrb, Austraalia kõrbed jne). · Laskuvate õhuvooludega esineb vähe sademeid, sest laskudes õhk soojeneb, tema tihedus väheneb ja võime veeauru siduda suureneb, sademeid tekib harva. · Maapinna lähedases kihis hakkab osa 30-ndatel laiuskraadidel laskunud õhust voolama tagasi ekvaatori suunas (30-ndatel laiuskraadidel kõrgem õhurõhk, ekvaatoril madalam; õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole).
defineerida järgmiselt: olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi (Säästva Eesti Instituut 2012). Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 32 elanikku km2, keskmine asustustihedus maailmas on 50 inimest iga km2 kohta - sellest on välja arvatud veekogud ja Antarktika. Kui lisaks välja arvata elamiskõlbmatud piirkonnad, nagu kõrbed ja mäestikud, siis see arv kasvab veelgi. Asustustihedused üle maailma kõiguvad vahemikus 0 20 000. Asustustiheduse järgi saab määrata piirkondade ülerahvastatust, enamasti on need arengumaad. Näitena võib tuua India ja Pakistani. Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine
1.Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud tingimused. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres. Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik.
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised Troopiline vööde kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog, puuvili, kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann põua tõttu ikaldus, hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon,
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni. Kõrbestumine – desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel
Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk.
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhin...
putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud. uhtorud nisu
Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
b) Veereziimi järgi: Toitainerikkus - suureneb · Läbiuhtelise veereziimiga- sademed > aurumine leetumine, leostumine (niiske parasvööde (ekvatoriaalne)) · Tasakaalustatud veereziimiga sademed = aurumine Mandriline lähisekvatoriaalne · Aurumise ülekaaluga aurumine > sademed · Kõrgtroopiline kõrbed 6 Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a) Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon
muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus. 3) Millised regioonid ja kui palju seal olevast põllumajanduslikust maast kannatavad degradeerumise all? Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Euroopa, Saudi-Araabia, Austraalia, Indoneesia, Iraan. 4) Kui suure osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed maismaast? 1/3. Kui kiiresti kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on? 6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine. 7) Kui palju on maailmas metsade pindala kahanenud? 2 korda, igal aastal 125 000 km². Millised metsad on eriti ohustatud? Vihmametsad. 8) Mis on metsi ohustavad tegurid?
India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse
9. Keskmine laste arv sünnituseas naise kohta erinevates regioonides. Nigeeria 5,4 ,Egiptus 3,3 Usa on 2,1 prantsusmaa 1,9 Jaapan 1,3 brasiilia 0,7 10. Millised majanduslikud, sotsiaalsed ja looduslikud tegurid mõjutavad rahvastikku paiknemist? majanduslikud tegurid:puudub korralik infrastruktuur,tööstused transpordiarenduseks puuduvad. Loodusliku tegurid :Põhjas parem kliima,lõunas enamasti kõrbed ja savannid, mida ei anna maaharimiseks kasutada.sotsiaalsed tegurid:halvad elamistingimused,haridus ja tervishoid raskesti kättesaadavad. 11. Maakera keskmine rahvastiku tihedus? Eestis? Rahvastiku tihedus erinevates maailmajagudes.42 in/km2 aafrikas 14 aasias 84 austraalias 83 euroopas 39 lõuna-ameerikas 16 ja põhja-ameerikas 11. 12. Kui suur on keskmine eluiga tänapäeval Põhja ja Lõuna riikides
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. 10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb?
mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine. Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veereziim (auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veereziim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid
Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas
Ø Põual võivad olla olulised tagajärjed keskkonnamõjule, põllumajandusele, tervishoiule, majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele Kõrbestumine Ø Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast Ø Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse Ø Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga Ø Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks Lõppsõna
Aasta läbi on keskmised temperatuurid kas 25°C või veelgi kõrgemad. Mida kaugemale ekvaatorist ja ookeani kallastelt, seda vähem on ka sademeid. Lähisekvatoriaalses vöötmes, mis jääb ekvatoriaalsest vöötmest lõuna poole on keskmine sademete hulk juba 1000-2000 mm aastas ning temperatuuri aastane kõikumine on suurem suvel ~ 20°C ning talvel ~24°C. Troopilises vöötmes, mis katab peaaegu kogu Aafrika lõunaosa asetsevad kontinendi kõige kuivemad alad Kalahari ja Namiibi kõrbed, mis asetsevad Aafrika lõunaosas. Seal on aastane sademete hulk väiksem kui 100 mm aastas ja aastane temperatuuri amplituud on kohati 30°C (suvel on ~ +30°C ja talvel +5°C). Enamustes Aafrika rajoonides on temperatuuri kõikumised siiski suhteliselt väikesed ning seetõttu ei jaotata seal aastat külmadeks ja soojadeks aastaajadeks, vaid kuivadeks ja niisketeks. Mandri lõunapoolseimas osas sajab peamiselt talviti ning ülejäänud aastal on väga kuiv ilm.
Põhja-Ameerikast eksporditakse Jaapanisse tooraine, vastastiku vahetatakse toodangut ja kapitali. Regiooni kuuluvad Ladina-Ameerika regioon hõlmab Lõuna- Ja Kesk-Ameerika riigid ning Mehhiko Põhja-Ameerikast. riigid Regiooni kuuluvad nt: Aruba, Ecuador, Panama, Peruu, Venezuela jt. Loodusolud, Suuremale osale regioonist on iseloomulik palav ja niiske kliima. Rohtlad, poolkõrbed, kõrbed. Loodus- loodusvarad varad on rikkalikud, kuid on suuresti kasutusele võtmata. Hulgaliselt leidub metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm
Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks
-käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus. -hübriidide eluvõimetus( võimatus, alakohasus, seda sageli taimedel, hübriidid on viljatud). Geograafiline isolatsioon: -Paljudel liikidel takistab ristumist ruumiline eraldatus. -Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke: Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma genofond erineb enamasti lähteliigi genofondist: (geenitriiv) -ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele -erineda võib ka geneetiline struktuur(geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe). Eraldusse sattunud organismirühma genofond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutauvad osutuvad edukamaks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele
tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5 kraadi võrra see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani. Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja põhjustada üleujutusi, kõrbed võivad muutuda kuivemaks ja rannikuäärsed alad tormisemaks. Pildil on näidatud Mauna Loa atmosfääris süsinikdioksiidi tõus aastatel 1960 2010. Osoonikiht Atmosfäär on Maale kaitsekilbiks Päikeselt tuleva kahjuliku kiirjuse eest. Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust. Osoon, sinaka värvusega gaas, on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2
Kurnatud ja nälginud linnud on kergeks saagiks nii kiskjatele, haigustele kui ka loodusjõududele. Tugevad tuuled ja tormid, külm ja lumi, vihmasajud ja kuumus kulutavad energiat, mõjutavad toitumiskohti, sunnivad suunda muutma või rännet peatama. Püsiv tugev tuul võib linde nende rändeteelt ka kaugele kõrvale juhtida nii satuvad Eestisse eksikülalised. Raskuseks on ka looduslikud takistused, millest peab üle või ümber lendama, näiteks suured veekogud, mäed, kõrbed. Lindude suurim oht Vahemere ümbruses on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja ebaseaduslikult umbes kolm miljonit rändlindu. Enamasti tehakse seda lõbu pärast. Samamoodi tapetakse rändlinde ka näiteks Küprosel ning Lähis-Idas ja araabia maades. Suurima mõjuga inimtegevus on aga elupaikade ja maastiku muutmine. Oodatud talvitus-, toitumis- või puhkepaiga asemele võib olla tekkinud linn, märgala või metsa asemele põld
KOKKUVÕTE Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu sortide viljad on pirinikujulised, liiv- pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne. Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli mugul. Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbed, arktiline kliimavöönd ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks", samuti on levinud nimetused kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Pirn http://et.wikipedia.org/wiki/Pirn (23.02.2015) Kartul http://et
Sissejuhatus Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Seda nii Eesti, Soomes, Ameerikas kui ka Aafrikas. Neid on igal pool ja palju. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed sest ilma veeta sääsed ei mune, pealegi ei kannata nad kuumust. Eestis aga ei saa neist kuskil rahu. Sestap tasub nende väikeste tüütute olendite elukombeid pisut lähemalt tundma õppida. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, enamus aga imevad selgroogsete loomade lindude ja imetajate verd. Oma liigilise vähesuse teevad nad kuhjaga tagasi arvukuse ja pealetükkivusega. Teemegi nendega nüüd lähemat tutvust.
- Nero lasi rajada omaenda tsirkuse - vabariigi päevil ei karistatud kurjategijaid tihti mitte surmaga, vaid nad pidid võitlema kiskjate või gladiaatoritega - Nero ajal võitlesid esimest korda omavahel naised - gladiaatori surma või elu üle otsustas publik - Nero armastas vaatemänge aga vihkas sõdasid - riigiametnikel keelati korraldada gladiaatorite võitlusi, loomajahte ja muid taolisi mänge rahva kulul - kõik teed viisid Rooma Eufrati äärsed kõrbed, Alpi mäekurud ja Põhja-Aafrika kõnnumaad kõikjal leidus teid Rooma - Via Appiat oli Appius Claudiuse poolt rajatud siledaks tahutud basaltkividest tee, mis polnud ühestki kohast kitsam kui 4,25 meetrit, seda peeti teede kuningannaks - 19 juuli 64. aastal süttis Rooma - polnud kaugeltki haruldane,et Roomas võttis tuld terve majaderida. - Roomas elas suhteliselt kitsal alal koos 1,25 miljonit inimest
Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks