Kesktasandik ja Suurtasandik väga häid tingimusi põllumajanduseks, suured kõikumised kliimas mõnedes piirkondades aga pärsivad seda. Aastane sademete hulk on kõige suurem Kordiljeeride läänenõlvul (30004000 mm/a), Kaskaadides kohati kuni 6000 mm/a. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (10001200 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk suunas idast läände ning maa keskosas on sademeid 250500 mm/a. Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA- s on sageli lausa äärmuslik keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist
biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline
Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased intanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, olive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lõhikese, kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu kultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademeid on tikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme
taluvad põlenguid. KÕRB Troopiline kliima, Õhk on kuiv, Kasvavad Rasvavaru: küür ja Hall muld, sest on Hõredasti asustatud, Haritaks põlluks Datlipalm, Mereäärsed Pilvitu ja sademieid langeb harva, higihaljalised ja saba, Öine eluvis, vähe huumust, Nomaanid, kogu sobilik maa, kõrbed tekivad Aastaajad puuduvad, Ööpäevane heitlehelised põõsad Suve uni, Väike Mulla pinnal ja Kasvatatakse kitsi, Nomaanid liiguvad külmahoovuse tagajärjel. temp. kõikumine on suur. ning poolpõõsad, keha, Higinäärmrd, ülaosas on rohkesti Maavarad: maagaas, sobivamatesse Tugevasti hargnev Vettpidav, sooli
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus
toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600 · Rannikute tõusualad 500 · Tundrad, kõrgmäed 140 · Ookeanid 125 · Kõrbed, kaljud, liiv, jää 3 Produktsiooni efektiivsus · Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on 7585%, energia kasutamise efektiivsus on ainult 1,6% (päikeseenergiast) · Loomade produktsiooni efektiivsus on putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni 90% Produktsiooni efektiivsus · Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus toidust: 80% seemnete söömisel, 60% noorte lehtede söömisel 3040% vanade lehtede söömisel
PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I ...
Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka
National Parks: the future 100th anniversary in 2016 Looking for young people who are into nature Trying to grow intrest in people about NPS 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 12 National Parks of USA National Parks of USA: terms Eng-Est (mõned teemakohased terminid inglise & eesti keeles kõigile õppimiseks) 1. National Parks = NPS = Rahvuspargid 2. Dry deserts = Kõrbed 3. Geyser = Geiser 4. Grassy prairies = Preeriad (Põhja-Ameerikas kasvavad rohtlad) 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 13 National Parks of USA National Parks of USA: word combinations Eng-Est (mõned fraasid/laused, mis kõik ära õpivad) 1. Signed into law = seadusega kinnitatud 15.2.15 Form 8, Greta-Maria Kivi, 14 National Parks of USA
veereziimi muutuse ning kaevandamine karjäärides tekitab põllupinna vähenemise. Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. Veereziimi mõju mulla kujunemisele: Läbiuhtelise veereziimiga mullad: sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed, soolad liiguvad maapinna suunas, muldade sooldumine, viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi
keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad
2 VALITSEMINE LOODUSLIKUD KÄSITÖÖ JA · 3000. a eKr OLUD PÕLLUMAJANDUS · riik · Põhja-Aafrika kirdeosa · Memphis · Niiluse org · käsitöölised · vaarao · kõrbed · ameti pärandamine · ametnikud · üleujutused · talupojad · asevalitsejad · delta · veised, lambad, sead · vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus-
tõmmata. Enamik kilpkonnaliike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Kondoikilpkonn kaevad end mudasse ja avad suu ning jääb ootama. Tal on ereroosa keeletipp, mis on kaladele "söödaks". Nüüdisaegseid kilpkonni on umbes 210 - 250 liiki. Kilpkonnad on levinud peamiselt troopilises ja ekvatoriaalses vöötmes. Kilpkonnade elupaigad on väga mitmekesised - kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed. Kilpkonnade värvus sõltub nende elupaigast ja on neile kaitsevärvuseks. Kilpkonnad on olnud aegluse sümboliks - see ehtib maismaavormide kohta. Merikilpkonnad on kuival kohmakad, veesa aga üliosavad ja graatsilised. Maismaakilpkonnad söövad peamiselt rohelisi taimi. Veekilpkonnad toituvad aga limustest, ja lülijalgsetest. Merikilpkonnad on enamikus taimtoidulised. Kilpkonnade liha on suurepärase maitsega
See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedes haljendavad aga seedrimetsad. Põllumajandusega seonduvatest sotsiaalsetest probleemidest võiks välja tuua fakti, et kohaliku elaniku sõnul rünnatakse ning röövitakse valgeid farmereid peaaegu iga päev, sekka juhtub ka mõni mõrv
pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi
GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaalprobleemide lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks. Globaalprobleemide süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi. TERRORISM Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel e...
.) parasvööde: Viljakad mullad. Lähistroopiline Kuiv kliima. Läänerannikute Niisutamise abil saab terve aasta vältel vööde: vahemerel pehme ja vihmane talv, tegeleda põllukultuuri kasvatusega. Mullad kuum ja põuane suvi. on viljakad. Troopiline Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C Suuremjaolt kõrbed. Põllundus on ainult vööde: Kõige jahedam on 15-20'C. Aastane gaasides, kus põhjavesi peatub maapinna keskmine 5'C. lähedal. Suhkruroog, puuvill, palm. Kaamli ja lamba kasvatus Põllumajandusliku tootmise vormid: 1) Agraarühiskonnas: Kujunes koriluse ja küttimise edasi arengu tulemusena, kui hakati kodustama loomi ja kasvatama taimi.
Roheline kujutab lootust ja loodust, kollane päikest ja maavaraderikkust ning punane kangelaslikkust ja revolutsioonilist minevikku. Rahvuslik nimi: Republique de Mali Riigikeel: prantsuse(ametlik), Bambara 80%, arvukalt aafrika keeli Pealinn: Bamako(1 milj elanikku) Muud linnad: Segou(200,000 elanikku), Sikasso(120,00 elanikku), Mopti(90,000 elanikku), Gao(65,000 elanikku), Kayes(65,000 elanikku), Timbuktu(38,000 elanikku) Maastik: savannid ja kõrbed President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali Rahvuskuuluvus: mande 50%(Bambara,Malinke,Sarakole), Peul 17%, Voltic 12%, Tuareg ja Moor 10%, Songhai 6%, muud 5% Religioonid: islam 90%, kohalikud usundid 9%, kristlased 1% Ajavöönd: maailmaaeg Üladomeen: .ml Maakood: 223 Mali asub Aafrika mandril
Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge. Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud. Alati ei oleks vaja kõike nii meeleheitlikult pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis.
Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased. See ei tähenda, et igal pool kohtame samu liike. Lihtsalt sarnased
2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Geograafiline isolatsioon- liigid püsivad ka tänu geograafilisele eraldatusele (veekogud, mäed, kõrbed jms) Liigitekke peamised tegurid: 1) Mutatsioon 2) geenitriiv 3) Looduslik valik Püsimajäämise eeldused: 1) Arvukuse tõus 2) Levila laienemine 3) Ristumisbarjääri teke 4) Geograafiline eraldatus Liigiteke viisid - geograafiline ehk erimaine - Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees
Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad.
metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Põhiteguriks on siiski inimtekkeline saaste. Arutame veel ühte globaalprobleemi-kõrbestumine. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem kui ekvatoriaalvöötmes). Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C. Talvel on aga madalamad (+15°... +25 °C). Sademetehulk on seal väiksem kui 250 mm aastas.Troopilises vööndis võib esineda mitu järjestiku sajuta aastat.Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed inimasustus on hõre. Mina tahaks elada Kesk-Ameerikas.Täpsemalt El Salvadoris.El Salvador on rikkas looduse poolest.Seda püütakse kaitsta.Riigis on loodud rahvus parkide grupp nendest kuulsaim on Monte Cristo park riigi põhja osas. El Salvador on kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid
NSV Liit teiste kohta kas levitas või siis lausa välja mõtles. Tugevalt propagandistlike piltide eesmärgiks oli ka rahva nii öelda ajupesu. Mis minu arvates ka hästi toimis, kuna piltide sõnum oli arusaadav kõigile ka vähese haridusega kodanikele. Esimene pilt, mida lähemalt vaatlen on hea näide nõukogude elu eelistest kapitalistlike riikide omadest. Plakatil on kujutatud ,,meid" ehk totalitaarset riiki ning ,,neid" ehk kapitalistliku riiki. ,,Meie muudame kõrbed õitsvaks alaks!" Sellel pildi poolel on näidatud kuidas hoiavad erinevast rahvusest inimesed kokku. Kaardilt on võimalik aru saada, et ilmselgelt on kujutatud mingi kanali rajamist kõrbe, muutmaks kuivanud alad viljakaks. Rajades kanali kuivanud alale on võimalik niisutada maad, et see õitsele puhkeks ning kõigile rõõmu valmistaks. Pilt on kujutatud rõõmsates värvitoonides. Lõunamaalase näol on naeratus, mis näitab rahva rahulolu ning heaolu.
karjamaad (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa Info puudub Info puudub Info puudub Info puudub (agricultural area irrigated ) ARVUTAGE: 0.6 Ha/inim. 0.000001% 0,04157 Ha/inim. - Põllumajanduslikk u maad inimese kohta ha Analüüs Põllumajanduseks kasutatav maa moodustab Kenyas umbes pool riigi pindalast, Egiptuses kasutatakse põllumajanduseks seevastu 4% riigi pindalast, sest suure osa Egiptuse pindalast moodustavad kõrbed. Kenyas on inimese kohta rohkem põllumaad kui Egiptuses, seega on Egiptuses näljahädaga suuremad probleemid kui Kenyas. Põllumajanduse spetsialiseerumine Kenya Egiptus Kenya on suurim kohvi ja tee Omatarbeks kasvatatakse nisu, tootja. Lisaks on Kenya üks riisi, sibulat, oaasides aga ka suurimaid värskete produktide datlipalmi. Peamise tulu tootja, näiteks kapsas sibul, moodustavad siiski suhkruroog mangod
11S 2016a Mehhiko põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eelduses Põllumaa hõlmab kokku 52,9% riigi maadest. Põllumaast haritavat maad on 12,9%, mitmeaastaseid põllukultuure on sellest 1,4% ning rohumaad 38,6%. Mehhikko põllumaadest moodustab metsa 33,4% ja mud maad ehk kõrbed ja mäetsikud on 13,7%. Suure osa Mehhiko pindala võtab ära ka Mehhiko kiltmaa, kus on vulkaanid, mäestikud ja tohutud rannamadalikud. Mehhiko kliima Mehhiko asub troopika- ja lähistroopikavõõtmetes. Mehhiko kliima on väga mitmekesine. Mehhikos on kliima ära jagatud kolme suurde gruppi: kuni 1000m on Kelly Talimaa 11S
10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täisvoliline vahendaja inimeste ja jumala vahel, kellel oli piiramatu võim
surve on olnud lähistroopilistele ja troopilistele metsadele ning see suureneb koos rahvaarvu pideva kasvuga. Lisaks metsa mahavõtmisele ja toitainerikaste muldadega rohumaade ülesharimisele kahjustab ökosüsteeme maaviljeluse levimine looduslikult ebasoodsamate aladele, näiteks vaestele muldadele ja järskudele nõlvadele. Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise tõttu. Samuti mõjub keskkonnale negatiivne mõju põllumajandusest kui näiteks suurfarmide läga võib reostada põhja-ja pinnavett; rasked põllumasinad hävitavad põllustruktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme jne. Enne 20
Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaarao. Teda samastati Pistrik * ta peamine ülesanne oli juhtida Horosega sõjaväge ja mõista kohut, * ta oli seadusandja, sõjaväe loomulikult kuulusid talle ka suured ülemjuhataja ja kõrgeima maavaldused, kõrgem seaduseandja
Sajandi lõpuks on võimalik temperatuuri surenemine terve 6 kraadi võrra. Ja igaüks neist kraadidest toob endaga hirmutavad muutused. Palju aastaid Mark Lynas kogus klimaatilise modellerimise tulemused, et teada saada kui palju iga temperatuuri ühe kraadi võrra tõus ähvardab meie Maad. 1 kraad Arktika ei jäätu pool aastat, avades loodeväil laevadetele. Lõuna Atlantikas tormavad orkaanid. Põud lääne Ameerikas-uued kõrbed. Inglismaal on soodsad tingimused viinamaarja kasvatamiseks. Kuigi et teata veel kindlalt, kas kliima soojenemine mõjutab maakera toiduainete tootmist positiivselt või negatiivselt, on selge, et niigi kehva tootlikusega alad kaotavad muutuste tõttu veelgi oma tootmisvõimet (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996 ). 2 kraadi Olulised muutused biosfääris. Jääkarud võitlevad ellujäämise nimel
jaotusest. 4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, aga vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka nisu ja maisi. (Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka, Lõuna-Austraalia) 4.2. Mandrilises valdkonnas- suur niiskusepuudus, looduslikult levivad kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase leiduvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. (Türgi, Afghanistan, Pakistan, Iraan) 4.3. Idarannikute niiske valdkond- rikkalikult sademeid, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud. Aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid.
2.1 Püramiidid, vaaraod, muumiad Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Kõige kuulsamad on Giza püramiidid Kairos. Tänapäeval kutsutakse kõiki Vana-Egiptuse kuningaid vaaraodeks. Mumifitseerimine moodustas Vana-Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Figure 1Fotod: Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni surimask ja muumia (Wikipedia) 4 1.1. Niilus, papüürus, kõrbed, palmid, kaamel, Punase mere läbipaistev vesi ja rikkalik veemaailm (kalad ja korallid) Egiptust iseloomustavad paljud erilised sümbolid. Maailma üheks pikemaks jõeks peetakse Niilust. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana- Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt (Wikipedia)
pehme ja vihmane talv kuum ja põuane suvi mullad on viljakad vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni kasvatatakse puuvilju viinamarjad oliivid tsitruselised talinisu mais kasvatatakse kitsi ja lambaid Troopiline vööde temp. ei lange kunagi alla 0' C kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 nendel aladed maailma suurimad kõrbed põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. kasvatatakse suhkruroog puuvill datlipalm kohvipuu... kasvatatakse kaameleid ja lambaid Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis
Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna,liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri. Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedel ja biopuhastitest. Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving * Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed * Üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses * Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Probleemi lahenduseks tuleks vähendada õhu saastatust. Kasutada taastuvaid energiaallikaid ja elektrienergiat säästlikult; vähendada autokütuste põletamist ja aerosoolide kasutamist; vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Liikide hävimine
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka
Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad. Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub). Austraalia loomastik moodustab omaette regiooni ja on maailma ürgseim. · Ürgimetajad (nokkloom, sipelgasiil) ja enamik maailma alamimetajaid (nt. kängurulased, kukkurrmutlased, vombatlased, kukkurhiirlased) elavad ainult Austraalias. · Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased. Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh
Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha kunstis: kõledad kiltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled. Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism, konfutsianism ja budism. Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism
ii) Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus) iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv ii) Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta e) Troopikavööde i) Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed ii) Kuum ja kuiv kõrbekliima iii) Niiske ja palav kliima f) Lähisekvatoriaalvööde i) Aastarigselt soe, sademed langevad ebaühtlaselt ii) Vegetatsiooniperiood aastaringi iii) Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv g) Ekvatoriaalvööde i) Väga niiske ja kuum kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad 6) Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada? Miks arengumaad ei
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Idaosa on seevastu kõige tihedama asutusega piirkond.Suur osa Ida-Hiinat on merepinnast vähem kui 400 m kõrgusel,kuigi esineb ka ka üksikuid mägisemaid paiku.Seda regiooni läbivad väga paljud jõed,mis põhjustavad aeg ajalt üleujutusi.Samas asuvad jõgede suudme alas riigi kõige viljakamad põllumaad. Hiina loodeosas asuvad ulatuslike kõrbealade ning üksikute mäeahelikega avarad kiltmaad.Sellest piirkonnast ida poole jääb hiiglaslik Gobi kõrb.Kokku kattavad kõrbed 27% hiina territooriumist. Loodus ja energiavarad: Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja(1200mln tonni aastas).Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina
Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid. Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega. Mõnede taimede juured tungivad niiskuse leidmiseks sügavamale prosoopisepuu juured ulatuvad kuini 52 m sügavusele. Teisel, näiteks kaktusel, on lehed
Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, omatarbeks talinisu ja maisi. Mandrilises valdkonnas suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Pm võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises
(eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning suhteliselt Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui tuulised kõrbed kus oleks soojuselektrijaamadel võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki
2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4
67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal . Hiinas on paljudes riikides mullad väga viljakad ,paksud mingi põuakindlad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad. Lääne-Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohtlad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad.
rahvastik väheneb pigem toiduainete ületootmine. Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul. Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljardist ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all- see on ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta kasutusse maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad- arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalmahutustega. Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal (0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %
Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme) Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega Loomad Kõrbelaev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
