PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
muutus tõhusamaks. 7. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS 395 Lagunes Rooma riik 1453 Selle ajani eksisteeris Bütsantsi riik Ida-Rooma jäi püsima, sest: 1. Soodsad geograafilised tingimused Piir, mida tuli kaitsta, oli lühem. Suure osa piirist moodustas meri ja barbaritel väga head meresõiduoskust ei olnud, neil oli raske merelt rünnata. Piiriks olid ka mäed, mille ületamine oli vaevanõudev ja raske. Veel oli piiriks kõrb, mille ületamine oli samuti raske. 2. Inimressursside rohkus Ida-Roomas oli palju vabu talupoegi, keda oli võimalik värvata piirikaitseks. Lääne-Roomas seda võimalust ei olnud, sest nemad hakkasid germaanlasi värbama oma sõjaväkke, et need kaitseksid riiki teiste germaanlaste vastu. 3. Materiaalsete ressursside rohkus Rikkus liikus ida poole, kaubandus ja käsitöö koondusid itta
sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets,
venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla, palju rohttaimi, vähe puid. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. kõrb, mis haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga. Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm.
Tsiili köök on saksa ja itaalia köögi mõjutustega Filmitööstus on hakanud jõudsalt arenema Spordialadest on populaarsed jalgpall, suusatamine, surfamine ja korvpall Loodus: Maa ulatus põhjast lõunasse on 4270 km. Maa idaosas on sügavate ning kitsaste orgudega liigestatud Andide ahelikud, mis kerkivad enam kui 6000m kõrgusele, kõrgeim tipp on Ojos del Salado 6880m. Ahelike vahel on Tsiili pikiorg, kus asub ka pealinn. Põhjaosa rannikul asub Atacama kõrb, mida loetakse kõige eluvaenulikumaks paigaks maakeral. Huvitavaid fakte: Lõhekasvatuse tohutu suurenemine on hävitanud delfiinide loodusliku elukeskkonna, sest lahed on merest tõketega eraldatud Riik on 4300km pikk ja 175km lai Tsiili on pindalalt kaks korda suurem kui Jaapan Uruguay Pealinn: Montevideo Rahvaarv: 3,4mln Rahaühik: Uruguay peeso Riigikeel: hispaania keel Pindala:176 215 km2 Iseseisvus: 1825.a Majanduse tugevad küljed:
Nim õudne lugu Om õudse loo om õudsete lugude Os õudset lugu os õudseid lugusid Sisse õudsesse loosse sisse õudsetesse lugudesse Nim vana mõis Om vana mõisa om vanade mõisate Os vana mõisa/vana mõisat os vanasid mõisasid Sisse vanasse mõisasse sisse vanadesse mõisatesse NB!: nii nagu käändub mõis käänduvad veel: küps, kõrb ja pärl Nim katkine klaas Om katkise klaasi om katkiste klaaside Os katkise klaasi os katkiseid klaase Sisse katkisesse klaasisse sisse katkistesse klaasidesse Nim tige politseinik Om tigeda politseiniku om tigedate politseinikude Os tigetat politseinikku os tigedaid politseinikke
septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepärast pole riigis ühtegi püsivat jõge ega järve. Kõrbe taimestik on vaene, kuid siiski kasvavad mõned kuivtaimed. Näiteks nagu kõrbetarn, liivaakaatsia, puju ja teised. Oaasides kasvab datlipalm, mis annab mitmekülgset toorainet. Tema vilju ehk datleid kasutatakse toiduks, tüve puitu ehituseks ning
väikeste populatsioonide ja järjestikustes põlvkondades. Juhuslik Pudelikaelaefekt väike arv isendeid elab üle loodusliku katastroofi, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofond. Kui populatsioon taastub, siis on ta teise geneetilise struktuuriga. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Mis takistab liikidevahelist ristumist? 1. Geograafiline isolatsioon: · suur vahemaa · ökoloogilised tõkked (nt. mäestik, kõrb, veekogu) · lihtsalt ei satu kokku 2. Bioloogiline isolatsioon: · ökoloogiline eraldatus (nt. must ja valge toonekurg, erinevad elupaigad) · ajaline isolatsioon (nt. leedrid õitsevad eri aegadel) · signaaltunnused ja seksuaalkäitumine (nt. häälitsused, lõhnad, pulmatants) · sugurakud ei sobi kokku Liigitekke peamised tegurid: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise eeldused: arvukuse tõus
asustustihedusega maades, seal on korjamist ka piiratud. Eestis ei tohiks see veel probleemiks olla välja arvatud väga haruldaste liikide osas, mille korjamine isegi looduskaitsealade sihtkaitsevööndeis on praegu seadustega keelatud. (Parmasto 2003) Kokkuvõte Eestis leidub rohkem kärbseseente liike, kui Austraalias. Kärbseseened vajavad niisket pinnast, seega kuivadel aladel neid ei kasva. Enamus Austraalia pindalast katab kõrb, ainult Lääne- ja Kagu Austraalias on kärbseseente jaoks sobiv kliima. Eestis võib leida 18 liiki kärbseseeni ja Austraalias 7. Mõlemas riigis on esindatud kaks liiki, Valge kärbseseen ja Punane kärbseseen. Mõlemad liigid on Austraalias võõrliigid, seega sissetoodud. Eesti kliima on vastuvõetavam kärbseseentele, seega meil leidub rohkem mürgisemaid seeni, mis kahjustavad ja võivad isegi tappa. Kaudsed tegurid, mis võiksid kärbseseeni ohustada on inimtegevus ja loodusmõjud
Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Metsade hävimine. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/metsade_hvimine.html (2012, 3 veebruar).) 2.8. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10%. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima 16 muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise
Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud häälikut. mõisteid. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon 1.Looduslikud tingimused a)Niilus, kui toitja: · Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks. · Niiluse mõlemal kaldal on sadade km pikkune ja vaid kümnete km laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb. Deltas oli viljakas ala 450 km laiune. · Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks: o Üleujutus suvel-sügisel o Põlluharimine talvel-kevadel o Saagikoristus ja õud suve hakul b)Loodustingimustest tulenevaks eripäraks oli Egiptuse ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. · Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust.
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine Tugevad ja püsivasuunalised tuuled - Miks tekivad varjukõrbed
transpiratsioon. Transpiration the loss of water from parts of plants. . Pinnamood ja sademed Sademete jaotumist mõjutavad kõrged mäeahelikud, mis takistavad õhumasside liikumist. Mööda nõlvu ülespoole liikudes jahtuvad niisked õhumassid ja tekkinud pilved loovutavad üleliigse niiskuse vihmana. Kõige enam sademeid esineb mägedes kõrgusvahemikus 2-4 km merepinnast. Sellest kõrgemal on õhk juba piisavalt jahtunud ja sisaldab vähem veeauru. Kuivarekord: Atacama kõrb Tsiilis 0,08 mm/a ehk 1 cm sademeid iga 12 aasta järel asub Andide mäestikust idas. Vihmarekord: Mawsynram Indias 11870 mm/a paikneb Himaalaja eelmäestikus. Veekasutus Magevesi moodustab veevarudest vaid 2.8 %, sellest valdava osa moodustab igijää. Kuni 90% magevee varudest kasutatakse niisutuses, 7% tööstuses ja 3% olmes. Olmevee põhjendatud kulunormiks kaasaegses linnakorteris loetakse 220 l vett inimese kohta ööpäevas. Võrdluseks: arengumaades kulub inimese
1942. aasta oktoobris El-Alameini lahing Koht Egiptuses. Itaalia ja saksa vägede pealetung, pandi piir El-Alameinis, kuna inglise väed ei lasknud itaalial ja saksal edasi minna. Pärast El-Alameini algas taganemine lääne poole. Liitlaste olukord paranes 1942. aasta novembris, Inglismaa ja USA hõivasid Maroko ja Alžeeria, hakkasid liikuma ida poole. Saksa ja Itaalia sattusid kahepoolse surve alla (idast inglased, läänest inglased ja ameeriklased). Lõunasse ei saanud liikuda, kuna kõrb oli ees. Samal ajal, kui liitlased hõivasid Maroko ja Alžeeria, kaotati Vichy vabariik. 7 See viis selleni, et kui varem varustati saksa ja itaalia vägesid Itaaliast, siis lõigati kaubaliinid läbi ning 1943. aasta mais viisid itaallased ja sakslased oma väed Itaaliasse. Kui Põhja-Aafrika oli teljeriikidest puhas, kandsid 1943. aasta suvel liitlased oma väed Itaaliasse. Itaalia kuningas tagandas Mussolini võimult. Põhja-Itaalias kuulutati välja Salo vabariik, kus
kontrolli alla ja sundis nad enda tarvis tööle ja makse maksma o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde
taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise. 31 Kõrbestumine - Igal aastal kaotab meie planeet ligemale 70 000 ruutkilomeetrit ehk 7 miljonit hektarit haritavat maad (mullapinnas hävib). See tähendab, et kaotsi läheb Inglismaa suurune maalahmakas. Kõrb võib väga kiiresti laieneda, suurim kõrb Sahara Aafrikas liigub igal aastal edasi umbes 10 kilomeetrit. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid: õhusaaste, jäätmed, elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, veekogude ebaotstarbekas kasutamine/reostamine, põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine (põhjaveekvaliteedi langus) Keskkonnaalased saavutused- 32
Kuid inglased kavaldati üle ja Napoleon randus oma armeega kalurikülas Aleksandria lähedal. Bonaparte püüdis jätta muljet, et ei ole tulnud Egiptust vallutama, kuna see oli Türgi sultani võimu all. Ta jättis mulje, et on tulnud vabastama araablasi mamelukkide võimu alt. Aleksandria vallutati mõne tunniga ja edasi suunduti Kairo poole, kuid sinna minnes sai selgeks sõjaretke raskus: kuumus 50 kraadi, veeta ja varjuta kõrb, mamelukkide üllatusrünnakud. Kõige suurem võitlus mamelukkidega toimus suurte püramiidide juures. Prantsuse väed võitsid ülekaakult mamelukke ning pranstslaste armee marssis Kairosse. Seal kehtestati dikatatuur. 1798. aasta oktoobri lõpus puhkes Kairos ületõus ja Napoleon ei näinud muud pääsu kui 7 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 140 lahkuda linnast. Väljaspool linna avas ta kartetsitule linnale ja vallutas selle tormijooksuga
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Si...
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
lõunapoolsete maadega (kärestikest saab küll kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, kuid kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu), Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul, mil egiptlaste asualade ümber tekkis kõrb. Kesk- Holotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid. Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al- Fayymi oaas) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee
Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus kunsti, ahitektuuri ja teaduse saavutusi on seotud religiooniga. Vana-Egiptus Geograafiline asukoht ja loodusolud Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptus asus otsekui ristteel, ühendus oli küll paljude maadega, kuid geograafiline asukoht määras paljuski isoleerituse: Niiluse raskesti läbitavad kärestikud, Araabia kõrbe liivaväljad ja Vahemereni ulatuv delta. Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4000 lõpul e.m.a liitusid riigid Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine
Hommikul magas ta sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks müüma ja kaupa tuli jälle poolmuidu ära anda kuskile. Ta näeb linnas oma tuttavat tuhvlikingseppa Maasikat. Tõnu lubab ta koju viia kuid lõpuks jõuavad jooma ja oma muresid kurtma üksteisele. Mehed lubavad et nad on viimast korda siin ja edaspidi pea kõik paremaks minema aga ometi nad ei lahku vaid joovad ja tantsivad edasi. Kuueteistkümnes peatükk: Hilja on juba, kui linna tuled Mäeküla piimamehele seljataha jäävad. Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. Ja Tõnul on soe, uni ei kiusa, pea tundub nii selgena, et imesta. Kuid korraga hakkab Tõnul külm. Ning ka varvaste ja näppude otsas on kinni, - ja ninaalune habe rebib mokka, - ja uinuva tuuliku juurest Kuid korraga puhkeb ta naerma. Et ta seda võis unustada! Külmetab, ja endal külmarohi rees! Tõnu kobab heinte seest otsida ja tõmbab toobise pudeli välja. On küll piiritus, kodu kangemaks viinaks
toosi kellaklaasile ja kell jääb seisma. MEISTRI JA MARGARITA SAATUS Pärast saatana balli keldrikorteris ärgates on M ja M kummaliselt riides (Me haiglariietes, Ma- l must mantel palja ihu peal), Ma välimus meenutab nõida, juuksed sassis, mõlemad vannuvad korduvalt kurja, tuba on segamini, nende ,,mõttelaad oli põhjalikult muutunud". Margarita Meistrile: Nad on su hinge hävitanud! /.../ Vaata, missugused on su silmad! Neist vaatab vastu kõrb... Sa oled sandiks tehtud, sandiks tehtud". Kaos, saatana lapsed. Leevi Matteus ütleb W-le, et Jesua PALUB anda meistrile rahu varjupaigas. Varasemates redaktsioonides KÄSKIS miskipärast soovis B siiski säilitada peaaegu lõpuni ambivalentsust küsimuses, milline on kõrgemate jõudude hierarhia. Miks meister pole valgust ära teeninud, vaid rahu? Meister kui B alter ego, B tundis, et ei vääri ,,valgust", samas igatses üle kõige rahu, mida tema elus polnud
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
· KARBON, mereelustik Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) Rüükalad kaovad Kõhrkalade õitseaeg (haid) Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite Palju käsijalgseid ja karpe KARBON, maismaa, taimed Mandrite koondumine hiidkontinendiks Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid
Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ökosüsteem Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti nim. biosfääriks. Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatoripiirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine
territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia. Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on sama usk, mis ei tunne ei riikide ega klasside piire ning araablased hindavad tänaseni enese kultuuri iidseid traditsioone väga kõrgelt. Religioon, rituaalid ja sümbolid Vaatamata erinevustele ühiskondliku elu tasandil, kohalikes rahvuslikes traditsioonides ja ajaloolises saatuses, kujunes pikaajalise ja keerulise kultuuride
Ferralisatsioon-mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastab raua- ja alumiiniumühenditest, intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem
Veenust nimetatakse koidu või ehatäheks.Helenduselt on kolmandal kohal peale Päikest ja Kuud.Atmosfäär tihe ja mõjub planeedi pinnale suure raskusena.Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist, pilved sisaldavad palju väävelhapet.Pöörleb ümber oma telje tagurpidi ja pöörlemisperiood on 225 päeva, kuid päikeseööpäev kestab siiski vaid117 päeva, s.t. aastas on peaaegu 2 päeva.Veenuse pind on teravate kividega kaetud sünge oranzikas pruunikas kõrb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.Põhjus selles, et Veenuse tihedas atmosfääris meteoorkeha pidurdub ja kukub planeedi pinnale väiksema kiirusega.Samuti on selgunud, et peaaegu terve pind on kaetud hangunud laavaga, mis ammu voolanud välja Veenuse paljudest vulkaanidest.On ka avastatud veidraid lõhesid ja peeneid pragusid, mis moodustavad midagi ämblikuvõrgu taolist.Sellised moodustised esinevad vaid Veenusel.Arvatakse, et Veenuse pinna
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
Paljud loomakaitsealad dzainistidega ühel või teisel määral seotud. Keskkonnakaitse. Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Dzainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa. Sikhism Pandzab (5 vett). Thari kõrb. Satta sindhava- 7 jõge. Enamus Pandzabist kuulub tänapäeval Pakistanile. 15. sajandil sikhism sünnib. Piirkond rangelt jagatud hindude ja moslemite vahel. Vabariiklikud moodustised. Sihkismi baasiks on hinduismi ja islami segunemine nendel aladel. Monism. Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut. Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei ha...
tuhandeks aastaks püsima, kord võimsama, kord vähemvõimsana. 1453 langes Bütsants, kui Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn, vallutati. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsants jäi püsima, sest: · soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. · inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. · materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada.
kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: 1) Soodsad geograafilised tingimused- Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. 2) Inimressursid- Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne- Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. 3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada.
kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: 1) Soodsad geograafilised tingimused- Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. 2) Inimressursid- Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne- Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. 3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada.
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud),
elukäsitlusega kollektiviste. Kollektivistid külastasid 1980ndate keskel Moskvat ja kuulsid Venemaa kastetustest. Hiljem ostsid nad Arizonases, Tusconist põhja pool kõrves suure tüki maad. Grupp oli ühendanud oma jõud naftamiljardär Ed Bassiga ja rajas kolme aastaga 12 700 ruutmeetri suuruse Biosphere 2. See oli hiiglaslik klaaspüramiid, milles oli meri koos korallrahuga, soo, kosk, vihmamets, savann, kõrb, põllumajandus ja asustus. Idee oli sama kaugeleulatuv, kui konstruktsioon ise-kaheksa inimest pidi kaks aastat elama Biosphere 2s koos 3000 looma- ja taimeliigiga ning olema sajaprotsendiliselt isemajandav. Isegi inimjäätmed pidid ringlusesse minema. Praktika osutus teooriast siiski mõnevõrra keerulisemaks. Eriti raske oli tasakaalustada putukate ja taimede vahelist koosmõju. Kartulid hävisid, sest üks harilikult vaid teepõõsastel elutsev lestaline ründas neid
Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik. Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel. Kalifaadi vallutusi: Egiptus, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia, Taga- Kaukaasia.8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell. Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused, relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia)
kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e. vesikeskkonda, litosfääri e. muldkonna ja atmosfääri e. õhkkonna alumisi kihte. Biosfäär koguruumala on 105-ˇ106 km3, elusainet on seal hinnanguliselt 1013-1015 tonni. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus e. biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustaub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate
aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel 7) metsastepp, 8) stepp, 9) Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre
Valitsev on ristiusk, sisealade aborigeenid järgivad hõimuusundeid. Linnarahvastik moodustab 85%. Pinnamoes valdavad tasandikud, keskmine kõrgus on 340 meetrit. Pinnamoes eristub kolm suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja Suur Veelahkmeahelik. Lääneplatoo on peamiselt 500 meetri kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, selle põhjaosas asub kuni 50 km pikkuste luidetega Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. Suure Eyre'i järve nõos asub Austraalia madalaim koht (15 m.a.m). Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad on järsud ja läänenõlvad laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni
niiskusest,taimestikust) Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast(palju sademeid,suur aurumine=suurem äravool ja vastupidi).See on jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui sekund. Valgala on jõdede äravoolu ala,mis jaguneb perifeerseks äravoolualaks(jõgede vesi jõuab maailmamerre nt. Mississippi ja Amazonase ümbruses) ja sise-ja äravoolualadeks(puudub ühendus maailmamerega,vesi jõuab hoopis mandrisisestese nõgudesse või kõrbetesse nt. Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad) Infiltratsioon on protsess,mille käigus osa vihma-lume ja liustikeveest imbub maa sisse moodustades põhjavee.Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale - Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
