" 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. 3. Sõprade ringis. Loominguline küpsus. Elu lõppaastad (1818-1827) Pärast ema surma 1812. a. muutus Schubert kodune elu väga raskeks. Isa ei sallinud Schubert kiindumust muusikasse, ei sallinud ka poja sõprade vabameelseid vaateid ja pisut boheemlaslikke kombeid. Masendavast mõjust, mida avaldavad Schubertile kodused lahkhelid, kõnelevad tema kirjavahetus vendadega ja heliloooja enese ainus kirjanduslik teos autobiograafiline allegooria "Minu unenägu". Edaspidigi säilitab ta suhted oma vendade Ferdinandi ja Ignaz`iga, kelledest viimane oli veendunud ateist. Kuid elu lõpuni jääb Schubert loominguliseks miljööks tema sõpradering. Need olid noored, aktiivsed, progressiivsete ideedega inimesed, kes tegelesid ühiskonnateaduste, kunsti ja kirjanduse kõigi aladega.
III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab mõjutada igapäevaelu ning kaitsta end loodus jõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemis vahend. Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemis taseme juba muisjetes orjanduslikes riikides
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
(Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut
kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis.
Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna- Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Lüürilised laulud Lüürilised laulud kirjeldavad tavaliselt inimese mõtteid, meeleolusid ja mälestusi. Nendes nimetatakse mõnikord nähtud asju ja sündmusi, tegevust pikemalt arendamata. Lüürika kohta võib öelda, et need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud. Mitmed lüürilised laulud on välja kujunenud hiljem kui teised regilaulud ning neid lauldi enamasti uuematel regiviisidel. 18. sajandil hakkas tekkima ning 19. sajandil pääseski valitsema uus lauluvorm, mida nimetatakse uuemaks rahvalauluks. Eeldused selleks tekkisid pöördeliste sündmuste tõttu Eestis: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse, maa eri piirkondade tihedam suhtlus
tööpanus ja teod omavad väärtust, siis võime rääkida ning peamegi rääkima ka tagajärgedest. 8 Tagajärjed saavad olla nii head kui ka halvad, aga need on olemas.Kuna säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, siis aitab see heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele. Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad osoonikihi õhenemine ja nn kasvuhoonenähtus. Tööstusmaade keskmine kodanik kulutab maailma loodusvarasid 40 korda rohkem kui 9 arengumaade kodanik. Tööstusmaade rahvastiku osatähtsus on alla 25% maailma rahvastikust. Kogu inimese toomistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse looduseste võetavat – vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad ja ka põllukultuurid
nöörkeraamika elanike sisseränne. Uuem teooria tuldi välja 1980-90ndatel aastatel, selle suureks propageerijaks oli soomlane K.Wiik, Eestis oli selle propageerijaks A. Künnap, ajaloolaste pool A.Kriiska. Idee: kui oli jääaeg, siis kusagil jääserva äärsesse vööndisse olid koondunud inimeste grupid (üks Ukraina aladel, üks Pürenee poolsaarel näiteks, ühes nendest inimesed kõnelesid soome-ugri keelt. Kui jääaeg lõppes, siis soome-ugri keeli kõnelevad inimesed liikusid põhja suunas ja asustati laialdased territooriumid Euroopas. Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt. Nemad kõnelesid indo-euroopa keeli. Toimus keelevahetus, sest sissetulnute keel oli prestiizem, sest neil olid oskused, mis toitsid inimesed paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud,
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste...
Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja-Ameerikasse 10-15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid üles orje, sihiga õpetada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi müüa. Sealsed õpilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mõjud välja peksti.
Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade piirkonnad ja rannikualad. Rannikualadel kindlasti sellepärast, kuna maa on viljakas ja niiske. Suurlinnad on tõmbenumbriks kindlasti sellepärast, kuna seal on rohkem töökohti ja võimalusi. Keskmine eluiga Hispaanias on 79,5 a. Sündimus on suurem kui suremus. Rahvastiku püramiid 2000. aastal. Rahvastiku püramiid 2005. Aastal Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased ~ 6 mln.). Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (~ 3 mln.) ja Baskimaal baskid (~ 1 mln.). Baski keelt nimetatakse ka euskeraks- (Eusquera). Sarnasust hispaania keelega te sellest keelest ei leia. Baskid elavad Baski autonoomses piirkonnas Põhja- Hispaanias ja Loode- Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga. Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta.
Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid üles orje, sihiga õpetada neile erialasid, et hiljem 3 taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi müüa. Sealsed õpilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mõjud välja peksti. Orjadele õpetati peamiselt
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
vastu. · Peagi tuleb messias (heebrea k salvitu) Taaveti soost kuningas, kes taastab juutide hiilguse ja tuhande aastase rahuriigi. c. Juudid, kui äravalitud rahvas: · Jahve lubas oma rahvale elamiseks Kaananimaa · ja igakülgset toetust, kui järgitakse lepingut Moosesega ja toorat (seadust). Indoeurooplaste riigid 1. Indoeurooplased Sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud Indiast Euroopani. a. Algkodu ja tegevusala: · Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. · Rändkarjakasvatus, põlluharimine. b. Laialiränne u 2000 eKr lahkusid algkodust: · Indiasse (aarjalased) · Iraani (pärslased) · V-Aasiasse (hetiidid) · Euroopasse (kreeka, itaalia, germaani, slaavi ja balti hõimud) 2. Hetiidi impeerium (1700 1200 eKr) a
Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused ennustavad Põhja-Euroopasse keskmisest pehmemaid talvesid ja soojemaid suvesid ning niiskuse ja vihmasuse kasvu.
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
· Eesti keeles: ta, tuleviku puudumine? Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will Sapir - Worfi hüpoteesid · Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu) · Nõrk vorm: mõjutab Näiteid · Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta · Värvi prototüüpi parem meelde jätta · Mõistete klassifitseerimine lastel · Mitut keelt kõnelevad inimesed (hiinlased ja inglased) Õppimise kognitiivsed käsitlused. Mõtlemine ja kõne koolis · Õppimine on muutus teadmistes ja nende esitamises · Õppimine on teadmiste-vaheliste seoste loomine ja ümberloomine Teadmised... · ...on informatsioon maailmast, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud · Teadmisi konstrueeritakse, mitte lihtsalt ei liideta: lisatakse, organiseeritakse/struktureeritakse ja organiseeritakse ümber
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
2) töötajate voolavusest tingitud töötus 3) sessoone töötus tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu teatud majandusharudes (põllumajandus, turism, metsandus) 2)Struktuurne töötus Näitab majandus struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mitte vastavust tööjõu pakkumisele. 1) demograafiline töötus hõlmab sots. gruppe ( noored, pensioni eelikud, võõr keelt kõnelevad, puudega) 2) hariduspoliitikast tingitud tööpuudus 3) kapitali puudumisest tingitud str.töötus, mis hõlmab lisaks kapitalile puudulikku infrastruktuuri ja juhtimis oskuste puudumist( arengumaad) 3)Tsükkliline töötus Tekib majandus tsükklilise arengu tõttu esineb majanduslangusfaasis või kriiside ajal Majandusolukorra paranedes selline tööpuudus väheneb ja kaob iseenesest.
kas neutraalne või (hiljem saabunuil) negatiivne. Jidisi säilimiseks Eestis ei ole piisavat kõnelejaskonda. Aastal 1990 avati Tallinnas vene õppekeelega juudi gümnaasium (uusheebrea keel vaid ühe õppeainena). Õppekeele tõttu on eestikeelsed ja eestlasega abielus juudid, kes tahaksid küll anda lastele juudi haridust, pannud lapsed eesti kooli. Juudi gümnaasiumi praegune juhtkond soovib eesti keelele üleminekut, kuid takistab õpetajate probleem: eesti keelt kõnelevad juudi soost õpetajad on enamasti kesk- või vanemaealised, noortest aga enamik Eestist lahkunud. Eestlastest õpetajaid on väikesse madala palgatasemega kooli raske meelitada. Mitu Iisraeli organisatsiooni ja Iisraeli riik abistavad kooli eesmärgiga valmistada ette ajaloolisele esiisade maale tulijaid ega hoolitse venekeelsete noorte Eesti ühiskonda integreerumise eest. See on ka üks põhjus, miks ei õpetata koolis näiteks jidisit. Nii ongi noored Eesti juudid juba enamasti välja
Välimus Välimuses avaldub inimese suhtumine endasse, aga ka kaasinimestesse. Inimene võib valida, milliseid riideid või jalatseid ta kannab, kuidas soengut teha, millist parfüümi kasutada. Ekstraverdid ja avatud inimesed eelistavad heledamaid ja kirevaid toone. Nn. Võimuka riietusega püütakse endast jätta otsustuskindla inimese mulje. Vormirõivas sobib niihästi staatuse rõhutamiseks kui ka enda varjamiseks. Sotsiaalsest kuuluvusest ja staatusest kõnelevad nii rõivaste hind tegumood kui ka keha hooldamine, näiteks küünte korrashoid. Teatud liiki rõivastus võib olla märk seksuaalsest kättesaadavusest. Rõivastusega näidatakse üldiselt oma lugupidamist kaasinimeste vastu, mõnel puhul aga rõhutatakse oma vabadust teistelekehtivatest konventsioonidest. Tähtsale ärikohtumisele eisobi tulla kortsus ülikonnas. Teisest küljest toonitavad julgus ja isikupära esletoomine riietuses sisemist vabadust. Häälevarjundid
piip on ilus, kuid pigitunud, ei võta tuld sisse; arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema; võidunud soni peas, tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all; pole enam noor; süda kripeldab alati enne masina käimapanekut, tunneb isegi ilma pärast muret = hell sisetunne; pole kes teab mis patrioot; sõbralik; oma küla tehniline haritlane; tagakambrisse kaetakse talle linaga laud, perenaised kõnelevad lugupidavalt, rääkimata peremeestest; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos Mats Aniluigega; Taavet Aniluik noorim poegadest; vibalik; isa ei pea teda piisavalt vääriliseks nii tähtsat kirja lahti tegema; 17; ajab karjatüdrukut (Roosit) taga; alles kevadel ära leeritarus varss mis varss; Kohusetunne on inimestes varjul nagu idanemisvõimeline tuum pähklis. Kes siin kandis muud lehte loeb (,,Postimees")
Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel
Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta.
Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse ning kuidas inimesed on pimesi võimelise uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos tundmatute kommete ja inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike
perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn. (World Music: the Rough Guide... 1999: 147) Mustlastele on omistatud ka palju negatiivset, mistõttu neid sageli ei usaldata. Neid on nimetatud petturiteks, valetajateks, varasteks ja mustlasneide ka lõbutüdrukuteks. (Roman society...2010) Suurem osa mustlasi räägib mustlaskeelt, mis kuulub indoaaria keelte hulka, see omakorda kuulub indoeuroopa keelte hulka (Romani language 2010). Lisaks kõnelevad nad selle riigi keelt, kus nad parasjagu elavad. Samuti on neile iseloomulik mugandada ja üle võtta teistest keeltest oma emakeelde neid sõnu ja termineid, mida mustlaskeeles kasutusel ei ole. (Romani people 2010) Mustlastel pole ühist üldlevinud usku. Tavaliselt võtavad nad vastu selle usu, kus riigis nad parasjagu elavad, seega on nad enamasti katoliiklased, moslemid, veneõigeusulised või protestandid. Võttes omaks uue usu, säilitavad nad ka oma põlised tõekspidamised ja usu.
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
tegemist Lääne tsivilisatsiooni alusega, sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine · Hellenismi periood- 3-1 sai eKr, Aleksander Suur vallutab Kreeka ja vahemereäärsed maad, levib maailmariigi idee, üritab luua uut kultuuri, pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes · Kreeka- Rooma periood 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja ,,Ilias"- tegevus toimub Trooja sõja 10ndal aastal, eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingudest, Achilleuse raevust tema orjatari Brisuse ära võtmise ja Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. ,,Odüsseia"- ainestik rahulik, muinasjutuline, teemask Ithaka kuninga Odysseuse
grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid. Jahi ja sõja tseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, järelikult oli naisel tolla aegses elus tähtis koht. Maalides valitses elurõõmus ja maaliline käitluslaad. Leitud vaasid kõnelevad heast vormtunnetusest. Kreeta saarel kaeti varajasemal perioodil musta, pruuni või punase värviga. Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse. Neid vaase nimetatakse leiukoha järgi kamarese vaasiks. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Mükeene kultuuri õitseaeg 1600-1100 eKr. Juhtiv osa on arhitektuuril
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Kirjandus Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused. Kreeka folkloori zanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest
Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism. Keele tähtsuse rõhutamine, keel determineerib rahvuse vaimu, sama keelt kõnelevad inimesed loovad rahvusriigi. 22.09.14 SAKSA POLIITIKA 19.-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega. Majandusliku olulisuse tõus juba eelnevalt, transport, Euroopa keskus jne. Saksa poliitikat algselt lõhestav tegur vahe kahe suure usulahu vahel (vt 30-a sõja lõpp, 1648 jne, suveräänsete riikide algus; seoses religioonivahega muude suurte piirkondade eristumine,
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused (pilt4). 4.Härg. [http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg] Rahvastik Rahvaarv on umbes 39,2 milj. Hispaanias elab üle kümne erineva rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on katoonlased, galjeegod ja baskid. Kirde-Hispaanias elavad katoonlased, Baskimaal baskid, Loode-Hispaanias portugali keele murret kõnelevad galjeegod. Baski keelt nimetatakse ka euskeraks. Sarnasust hispaania keelega sellest keelest ei leia. Rahvastiku kesmine vanus on 36-40 15% on 0-14 aastaseid 6 67,7% on 15-64 aastseid 17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid. Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Keskmine vanus meestel on 39 aastat ja naistel 41 aastat
on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3. Jutud on tavaliselt lühikesed, ühe stseeniga (Mälk et al., 1967). 4. Tegelaste vahel on rohkelt dialoogi (Mälk et al., 1967). 5. Traditsioonilist sissejuhatust ja lõppu esineb harva (Mälk et al., 1967). 6. Reeglina lõpetatakse jutt vanasõna või kõnekäänuga (Mälk et al., 1967).
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad
hed alustasid koheselt oma maailmade loomist, jätkates seda tänini. Nii püsivad juba aastaid teemad ja käsitlused, mille juurde Vint ikka ja jälle oma loomingus tagasi pöördub: metafüüsilised situatsioonid, korra ja kaose vahe kord, arhitektuuri ja looduse suhtlus, inimese üksindus, kunsti kõrgus. Kuigi Vint kuulub nende kunstnike sekka, kes pöörab idee kõrval erakordselt palju tähelepanu teoste visuaalsele teostusele, nn peenkäsitööle ja selle nõtkele viimistlemisele, kõnelevad tema lehed alati ja ennekõike inimesest. Nii on ka “Sild” jutustus inimese jälgedest ümbritsevas. Või – kui on soovi – ka täpselt vastupidisest. Eero Epner (Haus Galerii) 24
tõlgendatakse tänapäeva noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste näitel. Vaadeldav töö ei sea enda eesmärgiks kummitusnähtuste olemuse lõplikku ega ümberlükkamatut väljaselgitamist, sest tegemist on äärmiselt keeruka küsimusega. Küll aga on seatud eesmärgiks erinevate seletusviiside selgitamine ja spirituaalse maailma levikut tänapäeva noorte seas uurida.Uurimisküsimused olen koostanud järgnevalt: millised argumendid kõnelevad traditsioonilise, millised ratsionaalsete kummitusnähtuste seletuse poolt; kuidas uuritakse tänapäeval kummitusnähtusi folkloristide ja teiste teadlaste poolt, millisel moel just teadlaste arvamused on viimasel ajal muutunud ning millisel määral usuvad või ei usu tänapäeva noored kummitusnähtuste olemasollu, võrdlen nende erinevaidtõlgendamisvõimalusi ning kuidas sääraseid uskumusi mõjutavad nende sotsiaalne keskkond (sõprade vaated)? Sellised vaated võivad olla näiteks:
Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Kolm refuugiumi asustuslähetena. Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina
· Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. · Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). · Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. · Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. · Kolm refuugiumi asustuslähetena. · Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse- karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja
Tuntuim illustratsioon on ilmselt B. Shaw näidend Pygmalion, kus ainuüksi hääldamise õpetamise ehk aktsendimuutuste abil tehakse lilleneiust kõrgkihi daam. Juba 20. sajandi algupoolel märgati, et regionaalne varieerumine on seotud sotsiaalsega. Nt maamurded seostusid eelkõige talupoegadega. Ka arvestati mõningaid sotsiaalseid 5 omadusi murrete uurimisel (vanemad kõnelevad puhtamat muret, mehed kõnelevad puhtamat murret, st keel varieerub vanuseliselt ja sooliselt). Ka Eestis nimetas Andrus Saareste ühiskeeleks linna haritud kihtide kõnekeelt vastandina murretele kui väheharitud maainimeste kõnekeelele (Saareste 1932). Seega oli talle oluliseks kriteeriumiks haridus ja elukeskkond. Teisalt hakati 20. sajandi keskel huvi tundma nn linnamurrete vastu, kuna suurem osa inimestest elas linnades. Linnamurded olid uuemad, segatud linna tulnud inimeste keelest (vrd Tallinna keel juba keskajal).
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Ro...
kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. [5] 11 9. Machu Picchu Üheks kaugemaks ja kättesaamatumaks seitsmest uuest maailmaimest peetakse
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik.
tean, et iga inimene peab abielluma, kuid...kõik see, kas teate, juhtus kuidagi äkki...Peab järele mõtlema." ,,Mis siin veel mõtelda?" ütlen ma talle. ,,Abielluge, see on kõik." ,,Ei, abiellumine on tõsine samm, tuleb enne kaaluda eelolevaid kohustusi, vastutust...et pärast midagi ei juhtuks. See teeb mu nii rahutuks, et ma ühtegi ööd ei maga. Ja ma pean tunnistama, ma kardan: temal ja ta vennal on mingi imelik mõttelaad, nad kõnelevad, kas tead, kuidagi isevärki, ning karakter on väga elav. Abiellud, aga pärast, võta kinni, satud veel mõnesse sekeldusse," Ja ei teinud ettepanekut, lükkas ühtesoodu edasi, direktori abikaasa ja kõigi meie daamide suureks meelepahaks; kaalus ikka eelolevaid kohustusi ja vastutust, kuid jalutas peaaegu iga päev Varenkaga, võib-olla mõtles, et nii on vaja tema seisundis, ning käis minu juures, et rääkida perekonnaelust
sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. (Konspekt 2013) 2.1. Indiaanlased 2.1.1. Kes on Indiaanlased? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik
Inimene oli mõeldud jumala teenimiseks Enuma elis... Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil valitseb üleujutuste üle, Sumeri allikad kõnelevad tuhandest erinevast jumalast, eristatakse 50 peajumalat ja 7 suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud. Apsu magevesi Tiamat maailm loodi tema kehasse, soolane vesi Allilmas kus on surnud, on ka ürgookean Veeuputus Gilgamesi eeposes 3 at
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
