end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent kui 19. sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne. · Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest.
reegleid olgu vaid nii palju kui hädavajalik; viha ja muud tugevad emotsioonid tuleks hoida endale; laisklemine on mõnus; uusi ideid talutakse hästi; uusi käitumisviise talutakse hästi; väärtustatakse kerget kohanemist ja tervet mõistust. Ametlik etikett on mõeldud lollidele. Tugevalt ebakindlust vältiva kultuuriga on Venemaa ja Balkanimaad, samuti Jaapan, Korea, Mehhiko, Belgia ja Prantsusmaa. Väga ebamugavalt tunnevad end ebakindluse suhtes germaani maad. Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina kalduvad ebakindlust paremini taluma. Singapur, Jamaica ja Taani on ebakindluse suhtes väga sallivad. Ajaline mõju – Valik tulevase ja praeguse heaolu vahel. Selle kultuuridimensiooni üht äärmust kutsutakse pikaajaliseks orientatsiooniks ja vastandäärmust lühiajaliseks orientatsiooniks. Ajalise mõju teema on eriti oluline Aasias. Kui eurooplased ja ameeriklased huvituvad rohkem tõe järgimisest, siis asiaatidele on oluline ajaline mõju
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R
preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad. 800-1050a
Lastele" veergudel on ilmunud J. Oro lasteluule paremik, millest osa jõudis juba 20-30- ndatel aastatel aabitsatesse ja lugemikesse. · J. Oro lasteluuletuste populaarsust suurendas tugevasti viisistamine (R.Päts jt). o Üldtuntud on jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid, spordi- ja mängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest- lindudest kõnelevad luuletused. o "Nääritaadi ootel", "Tiliseb aisakell", "Korstnapühkija", "Varblane", "Linnuke", "Talispordilaul", "Poiste laul". · J. Oro luuletustes on lapsi köitev joon on dünaamilisus, ka värsside pildilisus neid lugedes saab manada silme ette teemakohase pildi, õigemini tekib see iseenesest. · J. Oro jõululaulud on saanud rahvaliku traditsionaali tähenduse. · Raamatukaante vahele jõudis lastelüürika alles 1967.a
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
* Tõeline armastus puhastab, ülendab iga inimest ning kujundab ta täiesti ümber. (N.T?ernõ?evski) * Armastus see on kõige õilsa, puhta ja omakasupüüdmatu allikas maa peal. (G. de Sta?l) * See on tõeline armastus, mis ikka ja alati jääb ühesuguseks: ka siis, kui talle kõike lubatakse või kui talle kõik ära öeldakse. (J. W. Goethe) * Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse. (Napoleon) * Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõik kõnelevad, kuid keda õige vähesed on näinud. (La Rochefoucauld) * Ilus nägu on meeldivaim vaatepilt, mida iganes on võimalik näha, mahedaim muusika on aga selle häälekõla, keda armastatakse. (La Bruyére) * Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. (G. Byron) * Armastus valitseb oma riiki ilma mõõgata. (F. Petrarca) * Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) * Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) *
invaliididekodu kurvas naabruses. Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallus, nagu seda hiljem luulessegi sadestus. Aga kusagil oli muinasmaa Hiiumaa, kust tulid ja oma linnaskäikudelt tagasi pöördusid Underite pere sugulased. Marie Under ise nägi Hiiumaad esmakordselt alles 9-aastaselt ja võttis sealt kaasa midagi helendavat kogu eluks. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused. Pärimusteated kõnelevad Marie Underi impulsiivsest loomusest, tema varasest lugemiskirest. Kooliaastad 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis süvendasid saksa ja vene keele tundmist, lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Kool asus Underite kodu läheduses Liivalaia uulitsas ja kuulus oma kolmanda kategooriaga õppemaksult odavamate hulka, olles jõukohane ka vaesemate eestlaste lastele
Kirik pühendati Ristija Johannesele. Koguduse enamiku moodustasid rootslased, mistõttu nõuti ka kirikuõpetajatelt rootsi keele oskust. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal. Ungern-Sternbergidele viitab ka peasissekäigu kohal olev perekonnavapp. Perekonna hauaplats on sealsamas lähedal. Kuigi vapid kõnelevad eelkõige aukandjatest, ei ole kirikus unustatud ka tavalisi töömehi ning ehitajaid. Nende nimed seisavad kõrvuti kirikuhärra ning maaomaniku nimega mustadel tahvlitel altaripildi kõrval. Reigi kirik on ehitatud uute tavade kohaselt avarana ning valgusküllasena. Hoolikal vaatamisel võib tunduda, et kirikus sees olles seisad suure kummuli pööratud laeva all. Kogu arhitektuur kuulutab ühtehoidmist ja ühtekuulumist
võrdväärsena ametlikuks keeleks vene keele. 4. Rahvas Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi- mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Modernsete Nõukogude etnograafide järgi migreerusid nad Tian Shan'i ahelikku 12. sajandil ning hiljem said tuntuks kui edukad kariloomade karjatajad ja aretajad. Nende keel kuulub Türgi keelkonda ning on väga sarnane teistele selle rühma keeltele, nii et kirgiisi keelt kõnelevad inimesed saavad aru türklastest, aserbaidzaanlastest, usbekistaanlastest või kasahstaanlastest. Nende tähestikuks on kirillitsa. Kuni tänapäevani olid kirgiislased rändajad. Nõukogude perioodil olid nad sunnitud oma tavad hülgama. Antiiksed traditsioonid on endiselt säilinud läbi ratsutamismängude, mida inimesed pühapäeviti mängivad. 4.1 Haridus Nõukogude võimu all olles tehti haridus kohustuslikuks ning harimatus suurel määral kaotati
tsivilisatsioonieelsele tasemele) u) Kreeka alad läksid Rooma riigi koosseisu v) linnriikide kujunemine w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus
Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja
klassiks.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seega isandale andamit maksma.Feodaalkorra kujunemisel paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Talupoegade tööta polnud maal väärtust seega neil keelati maalt lahkuda. nad muudeti sunnismaiseteks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus mõista kohut talupoegade üle. Skandin.esiaeg ja ühiskond:Germaani keelt kõnelevad rahvad olid taanlased, rootslased ja norralased.Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, karjakasvatamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist.Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.Peredes peeti ka orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad)
tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale. Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Kasutatud kirjandus: Liis Leemet 1. et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Anna-Margarita Nukk 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 2. Solly, M. 2000 ,,Sellised nad on. . . ITAALLASED" Kersti Vellearu 1. 1999 ,,Maailma reisipass. Itaalia" 2
meel? Või tahtejõud? Või leidlikkus? Lähedaste toetus? Nutikas abivahend, tehnoloogia? Internetiportaali "Ratastool" avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis. Tööturu riskigruppi kuuluvad sotsiaalsed grupid, kellel on tööturul keerulisem toime tulla ja keda ähvardab tööpuudus. Riskigrupi moodustavad: noored, madalama haridustasemega ja pikaajalised töötud, puudega inimesed, pensionieelikud ning riigikeelt mitte kõnelevad inimesed. 11 KOKKUVÕTE Nii tööandjate ja puudega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja üldine ettevalmistus kui ka töö ise või siis töökohal kohandamisega seotud probleemid võivad olla puudega isikule tõsisteks takistusteks tööturule pääsemiseks. Nii neid kui mitmeid muid tegureid arvesse võttes püütakse ka Eestis varasemast enam toetada puudega inimeste tööle rakendamist
tsivilisatsioon kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga primaarne tsilivisatsioon kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket neoliitiline revolutsioon- tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid) hellen-kreeka keelt kõnelevad rahvad barbar-muukeelsed rahvad akropol- ülalinn, kaljunukil kõrgem linnaosa, kus asusid templid agoraa-allinn, asus tegelik linnasüda (koosoleku ja turuplats) aristokraatia- võim, mis on koondunud piiratud seltskonna aristkoraatide kätte demokraatia- tuleb sõnast rahvavõim, riigi ametnikud ja juhid valiti kogu rahva, ehk deemose seast türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim demos-rahvas, ühe linnriigi kodanikkond/hääleõigusega seltskond polis- e
relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
naistele, sest ainult naised võisid soovida tütart. Juhul kui perre oli sündinud tütar lohutasid sõbrad ja tuttavad tütre vanemaid, et küllap kasvab ilus tüdruk ja siis pole vaja suurt kaasavara. Kuningate puhul oli tavaline see, et isale kardeti öelda, et sündis tütar. Mitmed kuningad lahutasid end ainult tütreid sünnitavatest naistest. Ka pühakud aitasid kaasa, et sünniks ikka poeg. Mitmed legendid kõnelevad imedest, kus halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5
Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ning muutus liiga kosmopoliitseks (antisemitism). Itaalia 20. sajandi alguse Itaalia kuulus nende Euroopa riikide hulka, kus heaolutase oli üks madalamaid. Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all: suurmaaomandid; parunite patriarhaalne võim;
(Lk. 31) Ta on mu järjekindlust tähele pannud ning kindlaks teinud, e mul on fotograafiline mälu. (lk. 33) Tänapäeval on olemas terve maailm pimedate tejnoloogilisi abivahendeid: Kurzwelli lugemismasinad, kõnelevad arvutid, pimedate kiri ning internetipunktid. (Lk. 139) Suhtlemine õpetajaga ,, Ma näen , et Stephen ajab juttu!" hüüab õpetaja, ja juba täksibki kriit ägedalt kirjutada. ,,Stepheni nimi läheb titetahvlile". (lk. 29) Mrs. Edingerist, astronauditahvli emandast,
olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid
võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. Kuidas on aga kosmeetika areng kulgenud läbi ajaloo? 10 000 e.Kr Enesekaunistamise ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid, kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes. Vaaraode hauakambrite väljakevamised kõnelevad, kui hinnatud ja kõrgelt arenenud oli Vana- Egiptuse iluravi, selahulgas minkimiskunst. Seal kasutasid nii mehed kui ka naised lõhnastatud õlisid ja salve naha puhastamiseks ja pehmendamiseks. Õlisid ja kreeme kasutati kaitseks tuule, liiva ja kuuma päikese eest. Peamised koostisosad olid: sandliõli, tüümian, majoraan, lavendel, seeder, aaloe, oliivõli, mandliõli, roos, rosmariin, piparmünt, petersell, kummel ja paljud teised
Sest kui nagunii ei kuula, siis saab teistest mõtetest müra (Metafoor). Ja valmis ta ongi. Demokraatiast saab minevik. Me näeme sellist iseenda okupeerimist riikides, kelle kohta me oleme arvanud, et meiega sarnane raudse eesriide kogemus aitab niisuguseid arenguid vältida. Me oleme olnud veendunud, et demokraatiat neis riikides, nagu ka meie riigis, saaks hävitada vaid võõras võim. Sellepärast on oht, et me ei pane pahaks sarnaste arengute toetamist nende poolt, kes kõnelevad meiega sama keelt. Iseenda okupeerimine, see käib hiilivamalt kui siis, kui okupant on võõras. Vabaduste piiramine mis iganes püha idee nimel, olgu selleks puhas eestlus või parem toiduvalik – see on iseenda okupeerimise algus. Veelgi kummastavam on retooriline reljeefsus vaidlustes, kus erimeelsused on vast vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. Ei saa taotleda ühiskonna eestvedamise vastutust ja siis teha kompromisse Eesti pikaajalise tuleviku ja oma lühiajalise poliitilise huvi vahel
(The Nganasans, 2018) Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018)
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks.
riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997)
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia ..................................................................................
relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 2.2 Mängudeks valmistumine ja võistlejad 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane
Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud. Aastaid harimata jäänud põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud. Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute
vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid,
teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme..." ja autoriks on Madis Ernits, kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. b) erista artikli puhul teadusteksti kohustuslikud struktuuriosad ning too välja, mis on nende peamine funktsioon tekstis: sissejuhatus, liigendatud sisuosa (kus tuleks omakorda eristada nii teooriast kui empiiriast kõnelevad alapeatükid), kokkuvõte ja kasutatud allikad; Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises väljaandes avaldatud lühike teadustekst, milles on püstitatud keskne uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud. Sissejuhatus: peaks sisaldama: selgelt sõnastatud uurimisprobleem/-i lugejale mõeldud lühike ülevaade kirjandusest ja eelnevatest uurimustest mainitakse kasutatud uuriismeetodit oodatavad uurimistulemused
Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp
Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks . ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastasit 1916-1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes"
Euroopa slaavistumine kesk-ja uusajal on migratsiooni ajal.Alles 1989 hakkasid venelaste seisukohad peale jääma. 10) Millal mainiti slaavlasi esimest korda ning mis piirkonnas?-(lk.108) Vastus:Slaavlasi mainiti esimest korda 6saj p.Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni. 11) Kirjelda slaavlaste levikut.-(lk.109) Vastus: Slaavi keeli kõnelevad rahvad levisid üle kogu Kesk-Euroopa Läänemerest kuni Egeuse mereni. Umbes aastast 560 lõid avaarid Ungari tasandikeel võimsa impeeriumi, mis võttis ette terve rea sõjakäike Bütsantsi territooriumile. Slaavlaste rühmad ületasid isegi Doonau ning tungisid Balkanile ja isegi Peloponnesose poolsaarele, kus nad segunesid kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna. 12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku
,,City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, sireenid jms) o Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid. ,,The Cave" (,,Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristalsed, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video-ooperite triloogia ,,Three Tales" (,,Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20 sajandil ja selle pahupoolt o Ooperid ,,Hindenburg" (1997) ,,Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme
Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas Roomas- Romulus, kokku valitses üksteise järel 7 kuningat.
iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India ja sealsed inimesed India ei ole koht nõrganärvilistele. See on pidev väljakutse nii kehale kui ka vaimule, täielik sokk kogu teie olemusele. See on meeliületav, kurnav ja marruajav maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide saladused. India palju
Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Täpseid arve tuareegidest elanikkonna kohta ühes või teises riigis ei ole võimalik esitada, sest nomaadidena liiguvad tuareegid pidevalt ka üle riigipiiride. Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt, mille kohta puudub kindel seisukoht, kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Nad tunnistavad islami usku, mis on segunenud nende vanade animistlike uskumuste ja tavadega. 8. . Mis on kõrbestumine? Mis seda põhjustab, kas see on hea või halb? Kuidas seda protsessi saaks takistada? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille
"Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990-ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika: Dokumentaalsed video-ooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid: "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
vormelikeel värsimõõt! stiilielementide (enamasti kasutus 4jalaline trohheus) Regilaulu liigid: · töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) · perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud) Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: · mõisa ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad · külakroonikad · armastuslaulud · sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad minaelamustega läbipõimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst.
1923-1940 riiki 2714 eestlast. Enamik Brasiilia eestlasi paikneb Lõuna-Ameerika suurimas linnas Sao Paulos, mille läbimõõt on 210 km ja kus koos eeslinnadega elab ligi 20 miljonit elanikku. Kümmekond eestlast elab Rio de Janerios, vähem on neid Santoses, Curitibas jm. Rio de Janerios lodi eesti selts 1934.aastal ja see tegutses kuni 1950.aastate keskpaigani. Seltsides peeti koosviibimisi ning tantsuõhtuid ning regulaarselt tähistati Eesti iseseisvuspäevi. Brasiilias eesti keelt kõnelevad inimesed on kõik bilingvalid ehk kakskeelsed, vallatakse nii eesti kui ka portugali keelt. Kahtlemata üritasid Brasiiliasse jõudnud eestlased omandada portugali keele võimalikult kiiresti. Enamik 2009.aastal intervjueeritud eestlastest kuulub immigrantide teise põlvkonda portugali keele õppimine on neil sujunud valutumalt kui nende vanematel. Nad kõnelevad seda aktsendivabalt erinevalt oma vanematest, kelle portugali keel jäi sageli vigaseks.
impressionism- Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. ekspressionism- Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh
Tõenäoliselt olid nad kõige esimesed, kes sel alal Eestis tegutsema hakkasid. Just seepärast asutatigi Kärkna klooster Amme ja Emajõe nurka, et saaks rajada kanalisatsiooniga kalatiikide süsteemi. Nii Kärkna kui Padise kloostri kalakasvatuses oli kasutusel kolme tiigi süsteem. Mungad liha ei söönud, kala seevastu küll. Kärkna kloostri hävitasid venelased Liivi sõja alguses 1558. aastal. Stockholmi arhiivis säilitatakse kloostri viimase abti kirju, mis kõnelevad sellest, et ta küüditati peagi pärast kloostri hävitamist Moskvasse.Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas. XIII sajandil oli tsistertslaste ordul Euroopas umbes 200 kloostrit, mõni aeg hiljem juba 1500. Nende kloostreid imetleti ja jäljendati, kadestati ja püüti hävitada. Siiski leidub maailmas tänapäevalgi ümmarguselt 170 kloostrit, kus tegutseb ligi 4000 tsistertslast. Benediktiinid Benediktiinid - munga- ja nunnaordu, millele pani aluse Püha Benedictus Nursiast (480-u
Tanutamisega oli abielu sõlmitud. Enamasti tanutati mõrsja peiukodus sinna jõudmise päeval. Kohati tehti seda ka mõrsjakodud. Tanutamist toimetati tavaliselt poolsalaja, tähtsamate pulmategelaste juuresolekul kuskil kõrvalruumis aidas, saunas või laudas. Tanutajaks oli üldiselt peiu ema (kui see oli surnud, siis isamehe naine). Kui tanutamine toimus mõrsjakodus, siis oli tanutajaks kaasanaine (harva oma ema). On ka teateid isamehest kui tanutajast. Ilmselt uuemad andmed kõnelevad peigmehest kui lõplikust tanu pähepanijast. Tanutamisel istusid mõrsja ja peig kõrvuti. Sealjuures peeti silmas mitmesuguseid maagilisi toiminguid ja ennustuskombeid, mis pidid tagama õnneliku ja küllase elu. Näiteks pandi linutamise ajal viinapudelid ja leivakannikad laua peale- siis ei saa noorpaaril elu sees leib otsa. Tanutamine toimus üldiselt järgmiselt. Mõrsjaema (e. tanutaja) soeb kõigepelt mõrsja
Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased, 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit
teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks
Lähim kaugus minu kodukohast on umbes 4800 km. 2. Rahvastik Pakistanis on 2006. aasta seisuga 163 985 400 elanikku. Rahvaarvu poolest on Pakistan maailmas 6. kohal. Pakistani elanikkond koosneb väga erineva ajaloo ja kultuurilise taustaga etnilistest rühmadest: pandzabid (45%), sindhid (14%), pustud ehk pustunid (15,5%), seraikid (10%), belutsid (3,5%), muhadzirid (muhajir'id, 7,5%; Indiast tulnud, põhimõtteliselt Uru keelt kõnelevad muslimitest immigrandid ja nende järeltulijad) ja muud rahvad (4,5% sh. Tadzikid). Usutunnistuselt on 97% rahvastikust muslimid (77% sunniidid, 20% siiidid), on ka kritlasi, hinduiste, judaiste, sikhe, parse, hõimuusunite järgijaid jt. Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. siitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha
Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territooriumil ametlikult 56 rahvust. Enamik Hiina rahvastikust moodustavad hiina keelt kõnelevad hanid ehk pärishiinlased. Ülejäänud 83 miljonit kuulub Hiina 55 etnilisse rühma ja asub peamiselt piiriäärsetes regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Traditsiooniline hiina filosoofia Hiina nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
