Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011) 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest (Size and structure...). Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond. (Tamla 2007) Poola on rahvuselt ja keeleliselt väga homogeenne riik. Ligikaudu 97% rahvusest on poolakad, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna slaavi keelerühma lääneslaavi keelte hulka kuuluvat poola keelt. Sakslasi on hinnangu järgi 300 000 500 000, ukrainlasi umbes 200 000 ja valgevenelasi ligikaudu 200 000. Poola on olnud Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike, kuid alates aastast 1997 on rahvaarv aeglaselt ja pidevalt vähenenud. Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus. (Tamla 2007) Üks Poola
kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis.
sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega toimetulekust, palus töö autor hinnata, kuivõrd järgnevad väited kehtivad uuritavate osas skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Toodud seitsmest väitest kolm kirjeldasid toimetulekuresursse ning neli stressiga seotud negatiivseid tahke. Mõlemal juhul võttis autor analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6. Vastustest selgus, et 49,1% vastanutest väitis, et nad saavad sõpradega oma muredest rääkida, 47,2%
Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon. Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi tegi kiilkiri aja jooksul läbi tuntava arengu. Seda tingis muu hulgas ka asjaolu, et algselt sumeri keele jaoks loodud kirja võtsid üle algul semiidid ja hiljem teisigi keeli kõnelevad rahvad. Koos ülevõtmisega tuli kirja uue keele vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda. Linnriigid olid
Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
· Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 Släng · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi:
esivanemate hingega, sõnamaagia, targad;samaanid, ei ole kindlat religiooni loojat, Judaism Sissejuhatus Mõisted: · Judaism-juudi religioossete tõekspidamiste, tavade, normide, mingi ühise kogumi ühine nimetaja. · Juut(jehudi)- rahvuselt kui religiooni uskumuselt; sündinud emaliini pidi või, kes on juudi usu omaks võtnud. · Iisraeliit- tänapäeva Iisreali kodanikud; erinevad iisraelastest · Heebrealane- inimesed, kes kõnelevad heebrea keelt · Iisraelane- inimesed, kes elasid Iisraelis sadu aastaid tagasi. · Judaistika- teadusharu, mis tegeleb juudi kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 02.11 Jaan Lahe Statistika · juute maailmas: 13 746 100 · iisrael: elanikke 7 933 200(5 978 600(75%) juudid-73% sündinud Iisraelis) · suured juudikogukonnad on veel USAs, Prantsusmaal, Saksamaal juudi elanikkonnast: · 8% haredim e uktraortodoksed · 25% datim e religioossed(ortodoksed)
määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena- need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused.
okupatsiooni ajal oli võtnud osa Tartu ülikooli kompleksekspeditsioonist Peipsitagustele aladele. Arheoloogilisele ainesele toetudes märgib noist pagulasteaedadest veidi hiljem ka Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa saanud28. Etnograaf Aliise Moora arvates pidid Peipsi idarannikul elanud põliselanikud olema hoopis vadjalased, kuigi ta ei pea võimatuks, et nende hulka põgenes teise aastatuhande algul ka üksikuid eestlasi29. 24 von Köppen 1867: 102 25 von Köppen 1867: 103 26 Kant 1948: 8-20 27 Imar Arens (1958: 113) 28 Moora 1963: 111-112; S.Nigol 1963 29 Moora 1964: 32, 102
Nende kivist tööriistad lubavad oletada kuulumist Ahrensburgi kultuuri. Ahrensburgi kultuuri esindajad pärinesid ilmselt Ukraina aladelt Dnepriäärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Põhja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). DNA-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega. Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja- Norrasse soome-ugri keeli kõnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid. Viikingite ajast keskajani Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks.
tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega seonduva kultuurilise omapära vastu. 31 Wilhelm von Humboldt (1767-1835) oli esimene eurooplane, kes uuris keele ja mõtlemise seoseid. Wilhelm von Humboldti 'Weltanschauung' hüpotees:
· Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed · Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid
Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 1. Hinnatakse minevikusündmusi ja nende mõju hilisemale ajale 2. esitaja vaatenurk, esitaja võib esitada loo vaidlussituatsioonis või olla esitluslik (meelelahutuslik) 3. jutustamisel tuleb uurida üldist sotsiaalset konteksti 4
kategoorilistena st et nad kuuluvad eraldiseisvasse, diskreetsesse kategooriasse, nt foneemid ’pa’ ja ’ba’. Katsetest ilmnes, et inimesed teevad kategoorilisi otsustusi sõnade piires, mis nende keeles on olemas. Kuidas keel võib mõjutada, mida inimesed mõtlevad – tegija tajumine (perception of agency). Kui tekst on vormistatud tegijakeskselt (agentive way), paistab tegija olevat rohkem vastutav. Ruumikirjeldused, ie kuidas objektid on ruumis jaotatud. Inglise keelt kõnelevad inimesed kirjeldavad objekte, kuidas viimased on paigutunud kirjeldaja suhtes, samas kui Austraalia aborigeenihõim Guugu Yimithirr kirjeldab asukohti mitte relatiivselt, vaid kardinaalselt st ilmakaari kasutades. - Katse hollandlaste ja aborigeenidega, kaks tuba – esimeses vaatasid pilte, teises olid vrld esimesega suunatud teise suunda ja pidid pildil nähtud objektid korrektselt reastama.
.. blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse.
„Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on: enamik inimesi ei seleta seda samamoodi kui haritud inimesed. Esimeste puhul on see midagi silmanähtavat ja ilmset, nagu nauding, rikkus, kuulsus — ühele üks, teisele teine, sageli on see ka ühe inimese puhul erinev: haigena on selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“ „Me ei tohi aga unustada, et need põhjendused, mis tulenevad lähtealustest, on erinevad nendest, mis viivad lähtealuste juurde.“ „Alustada tuleb nüüd ju tunnetatavast, kuid see on kahesugune: kas tunnetatav meie jaoks või siis üldiselt. „ „Ilmselt tulebki nüüd alustada meie
Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus. Head kuulajad. 7. Sakraalne- usuelusse, pühamuisse, kirikusse puutuv. Objektiks on see, mis on püha ja täiuslik
Nad saadeti Vene tänavale postimaja vallutama. Politseivalve puudumise tõttu toimus postimaja vallutamine ilma vastupanuta. Vangi langes ka hiljem pärale jõudnud Tallinna politseiülem Rudolf Saar. Mässajad asusid saatma Moskvasse abipalvet. Kell 6.45 jõudsid kohale Tartu garnisoni komandandi, kindral Ernst Põdderi juhitud üksused, kes takistasid abipalve saatmise. Rohu 11 salakorteris peitis end paarikümnemeheline lööksalk. Nende vene keelt kõnelevad juhid selgitasid plaani: üks osa puhastab ära Paldiski maanteel paikneva 5. politseijaoskonna, siis lähevad kõik koos Balti jaama vallutama. Politseijaoskonna ründamisel tapeti kaks politseinikku, võeti kaasa relvi ja mindi Balti jaama vallutama. Kõik vaksalis viibinud ja saabujad arreteeriti, kaasa arvatud kaheksa tööle läinud Tondi sõjakooli ohvitseri. Samal ajal olid kolm sabotööri üritanud õhkida Mustjõe silda. Sellest telefoneeriti teedeminister Karl Karkile koju
Kas ideoloogiale on üldse võimalik vastu seista? Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida lähemalt, kuidas see on loodud ja (eriti seda) mida see välja jätab, sest nende puuduoleku kaudu on nad samuti sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme kahel tasandil. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Althusser: ideoloogiat kannavad reaalsed suhted, reaalsed objektid. IRA: ideoloogiline riigiaparaat (haridus, poliitline süsteem, perekond, meedia) millele vastandud
• Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks • Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma • Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat
peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. 5. Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. 6. Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. 7. Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate lahutus Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on lapsele parem kui jäämine isaga – antud väitega nõustus 36% eestimaalastest. Lapse emaga jäämist pooldasid rohkem venekeelt kõnelevad ja vanemad inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Abielu Abielu tuleks sõlmida kogu eluks – antud väitega nõustus 66% küsitletutest, ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust pooldab rohkem venekeelne elanikkond ja vanemaealised inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lahutus
Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress. Romantiline geenius subjektiivne, salapärane, seletamatu, hull, voluntarist, keda juhivad pimedad ja fatalistlikud tahte jõud. Romantism. Jena romantikute vaated. ROMANTISM Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Kunst pidi võtma varem religioonile ja teadusele kuulunud koha, mille valgustus oli andnud teadusele. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. ROMANTISMI sünd Jenas 1800 paiku: Novalis, vennad Schlegelid, Schelling, Fichte. 39
Mediinas võeti islam paljude poolt omaks ja seejärel hakati jälle lahku ütlema, et mitte makse maksta; mille puhul on selgelt näha usu irooniline pool ning "uskujate" siiruse teatav küsitavus. Allah Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab "Jumal". Sõna koosneb määravast artiklist al- ja sõnast ilah- "jumal". Seega tähendab "Allah" umbes sama, mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al- Lah). Igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. 633 ründas Araabia sassaniide; järgneva saja aasta jooksul vallutati pool tollal teadaolevast maailmast. Edu (arvatavad) põhjused:
Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Fennoskandia Ida-Karjala; Koola ps; Skandinaavia ps. Skandinaavia ja soomeugrilaste ala. Läänemeremaad Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Tänapäeva Põhjamaade elanikud on omavahel väga tihedalt seotud ka ajaloo tõttu:
Alates 1922. a on sellel päeval regulaarselt kogudust külastanud ka piiskop. Püha Jüri Märter ja Inglismaa patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal, on tunnustatud ida- ja läänekiriku poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, lehtivatest sauadest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Kaasajal on tema imetegudest tuntuim lohemao tapmine ja printsessi vabastamine, mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud.
Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) - uurib ja jagab keeled selle järgi, mis piirkondades neid räägitakse. Keeled on pikalt olnud geograafiliselt üksteisele lähedal ning paratamatult aja jooksul on muutnud sarnasemaks ka nende tähendussüsteemid ja struktuurid. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) - uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Keele variatiivsus on peamiseks uurimisobjektiks. eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega.
- Kõneleja tavaliselt teab kellega ta räägib - Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni - Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise. See tähendab et ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõtlemist. Seda on kinnitanud mitmed mälu ja taju- alased kultuuridevahelised võrdlevad uurimused On näidanud et keel mõjutab: - Mälu ja taju - Hoffman – kakskeelsete hiinlaste ja inglaste võrdlus stereotüüpide kirjeldamisel - Konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise MÕTLEMINE
kui oma nimetust DNA-le, kuid see terminoloogia oleks kergemeelne, kui arvestada teenitud kahtlu- si, millega see termin tänapäeval on koormatud. niisama ebamugavaks tahan ma kõigile teha ka kõ- nelemise kvaalidest või "töötlemata tundest", "fenomenilistest omadustest", "subjektiivsetest ja seesmistest omadustest" või kogemuse "kvalitatiivsest iseloomust" ühes tüüpilise eelarvamusega, et nemad ja kõik teised ju pagana pihta teavad ometi, millest nad kõnelevad.1 [2660] Mis täpselt on kvaalid? Üks autor pareerib ("ainult naljaga pooleks") selle tõrksa pärimise Louis Armstrongi legendaarse vastusega küsimuse peale, mis on dzäss: "Kui sa küsid, ei saa sa kunagi teada." (Block 1978, 281). See hämmastav taktika illustreerib suurepäraselt minu märklauaks olevat eelarvamust. Kui mu ettevõtmine õnnestub, hakkab see tänapäeval enamikus ringkondades kõlbli-
maad. Levib maailmariigi idee, mille pealinnaks Babülon. Kreeka ja idamaade segunemisel tekkis hübriidkultuur ehk hellenistlik kultuur (kreeka kultuur ja vallutatud alade kultuur). Keskuseks Aleksandria, kuhu koondusid kõik tähtsamad teosed ja teadlased. Pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes ja tekkis palju väikesi riike. Hellenismi perioodil toimus teadusharude eraldumine filosoofiast, kuulsad leiutajad Archimedes jt. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj). ,,Ilias" koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste
.. blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse.
aastal, kui õpilased on umbes 12aastased (Genesee, 1983). Õpilastel on selleks ajaks mõningane teises keeles õppimise kogemus; enamasti on neil alates esimesest klassist olnud iga päev 45 60 minutit õppetööd teises keeles, kuid see võib piirkonniti varieeruda. Eelnev kokkupuude teise keelega on vajalik selleks, et õpilased suudaksid keskkoolis edukalt üle minna selles keeles õppimisele. Keskkoolis õpetavad teist keelt emakeelena kõnelevad või seda emakeelega võrdsel tasemel valdavad õpetajad ja kogu õppetöö toimub üks või kaks aastat teises keeles, välja arvatud esimese keele õigekirja- ja kirjandustunnid. Sel ajal läbivõetav õppekava on põhiliselt sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni
Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas. Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine usu nimel on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Mittekristlaste tapmist hakkasid esimesena õigustama Pürenee poolsaare rahvad, kellel tuli võidelda islamiusulistest sissetungijatega. Olukord muutus pärast seda, kui 1071. aastal vallutasid türgi keelt kõnelevad seldzukid Väike-Aasia ja püha linna Jeruusalemma. Islami ja ristiusu tasakaal oli järsult rikutud. Varem olid islamiusulised Euroopast tulnud palveränduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nüüd aga olid ristiusu pühapaigad kristlastele suletud. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev
Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit. · Kalmed- uusi tarandkalmeid enam juurde ei ehitatud ja uued kivikalmed kujutasid endast ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid. Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. · Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid. Arvatakse, et väärismetallist ehteid maeti maha sõjaohu korral, vahel seostatakse ka omaaegsete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus.
Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida lähemalt, kuidas see on loodud ja (eriti seda) mida see välja jätab, sest nende puuduoleku kaudu on nad samuti sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme 2 tasandil: 1. tekst ise; 2.kriitiline lugemine. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Alatekst nt alkoholireklaam. Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Barthesi intertext autori alateadvus. Macherey kirjandusliku tootmise teooria. Nt. Jules Verni teosed maa vallutamine sissetung, keegi on juba ees.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab
Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12. sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said Ungari kuningatelt teatavaid privileege, näiteks võisid nad rajada vabu linnu. Transilvaania mägises kaguosas võib kohata erineva romaniseerituse tasemega saksi, svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 - 70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu
taseme. Esimene maailmasõda kajastub ka tema luules. 1914 sõidab ta Pariisi, kuid sõja tõttu tuleb tagasi. Luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" sisaldab tsükleid: · Esimene tsükkel ,,Rohtaed", ,,Igaüks peab oma aeda kasima" Voltaire. Suitsu jaoks on rohtaed pelgupaik maailma õuduste eest, kodu. ,,Rohtaed" oli eestlaste jaoks viimane, mis rajati. Ikka enne põllumajandust ja omatarbeks. Kogu sisaldab luuletusi, mis kõnelevad eestlase olemusest. Aeg on nii rabe, et peaks aitama perekondlik ühtekuuluvus. Sinna tsüklisse kuulub ka draama ,,Hamleti proloog". 1913 avati Estonia ooperiteater. Selleks telliti Suitsult pühendusluuletus. Selleks ajaks tutvus Baudelaire luuletustega. Näitab, et ta luule on muutunud: ,,Tuulehaud", ,,Laul Eestist" (1908) on tema nägemus Eestist, pessimistlik, ,,Sügise laul" on ka pessimistlik. · Teine tsükkel ,,Maailma vari" luuletused, mis kirjeldavad sõda ja ,,Grupp"
mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid, et jumalad kõnelevad tarkade inimeste kaudu ja tarkade ning ilusate inimeste intuitsioonid sellest, kuidas inimesed peaksid elama, kuidas on loodud maailm, inimene ja ühiskond, on tõesed intuitsioonid. Filosoofi ja kirjaniku suu läbi väljendab end tõde, aletheia, varjamatus. Platoni intuitsiooniks oli, et inimeste hinged tulevad siinsesse maailma ideede maailmast (ületades Lethe jõe), millega unustavad, mida nad on kogenud ideede maailmas, ja kogevad siinpoolset maailma
eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ning muutus liiga kosmopoliitseks (antisemitism). ITAALIA. 20. sajandi alguse Itaalia kuulus nende Euroopa riikide hulka, kus heaolutase oli üks madalamaid. Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all: suurmaaomandid; parunite patriarhaalne võim;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
