prantsuse keele tekke lugu). 8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab? Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma. 9. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Substraat-keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem 10. Keele ja murde eristamine Murre või keel
Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A.Kunileid-Saebelmann. 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. 2 laulu aga saksa muusikaklassikasse: L.v. Beethoveni hümniline ,, Kõik taevad laulvad Jehoovale kiitust" ja W.A. Mozarti ,,Ave verum". Esimese päeva vaimuliku kontserdi vahele oli põimitud ka kõnesid. Kõnelejad olid määratud pidukomitee poolt ja nendeks osutusid peamiselt pastorid. Tartu tegelased võtsid sõna tervituseks, külaliskõnelejad vastasid ülesvõetud mõtetele. Kontserdi teisel vaheajal loeti ette tervitustelegrammid. Kontserdi lõppedes läksid lauljad rongkäigus linna tagasi. Õhtu veedeti lõbusalt, sõlmiti rohkesti tutvusi, vahetati mõtteid ja jagati peomuljeid. Nõnda lõppes esimene pidupäev, ilma et mingisugust paha oma piduvõõrastest oleksime kuulnud või näinud.
valdkond on ka käitumishäired koolis. Paljusid Norra laste- ja noorteprobleeme on võimalik lahendada vaid rahvusvahelises koostöös. Norra soovib toetada uuringuid, riikidevahelist info- ja mõttevahetust ja ühistegevust, et nende väljakutsetega toime tulla ning ennetada kaasnevaid kõrvalprobleeme. 15 9. KEEL Norra riigikeel on norra keel põhjagermaani keel, mis on lähedalt suguluses taani ja rootsi keelega. Norra, taani ja rootsi keele kõnelejad saavad üksteisest enamasti ilma suurema vaevata aru. On kaks erinevat norra kirjakeele varianti, Bokmål ("raamatukeel") ja Nynorsk ("uus keel"). Bokmål põhineb taani-norra keelel. Bokmål ja Nynorsk omavad ametlikult võrdset staatust, kuid Bokmål on veidi laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk'i kasutab umbes 1015% elanikkonnast, peamiselt riigi läänerannikul. Kuid seda kasutatakse ka
Dr Boroditsky's eksperiment seisneb selles, et inimestele näidatakse 3 pilti, millel oli kujutatud: 1. ühte meest, kes hakkas parasjagu jalaga palli lööma; 2. sedasama meest, kes oli juba jalaga palli löönud; 3. ühte teist meest, kes hakkas samuti jalaga palli lööma nagu mees esimesel pildil. Seejärel lasti katsealustel välja valida 2 sarnast pilti. Indoneeslased valisid 1. ja 2. pildi, kus oli kujutatud sama meest (seejuures rõhutati ruumilist suhet), kuid inglise keele kõnelejad ühendasid kaks sanasugust situatsiooni, kus mehed alles hakkasid palli lööma (rõhutati ajalist suhet); 33 Dr Gili ja Lera Boroditsky järeldused: erinevuste põhjuseks on aja käsitluse erinevus. Inglise keeles on aeg terviklik grammatiline mõiste, kus igal verbil on aeg: minevik, olevik, tulevik. Indoneesia keeles aga vastupidi - verbi aja kasutamine on vaba ning seda ei kasutata alati.
a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks
Lingua Latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine,s.t elava keelefunktsioonide kaotamine: · Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.12. sajand 813 Tours'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde. · PõhjaPrantsusmaa (karolingid) 9.saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21
· Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al
[redigeeri] Keel Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka.[10] [redigeeri] Riigikaitse Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kaitsevägi, Eesti Merevägi, Eesti Õhuvägi ja Kaitseliit Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul
kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die (naissoost sõnad) või das (kesksoost sõnad). Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest piirkondadest lahkunud. 19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias, ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10
were." Uue rahvuskultuuri omandamine kui tegemist on enam kapitali omava kultuuriga on võrreldav sotsiaalse ülespidise mobiilsusega, st liikumisega kõrgemasse klassi) rahvuskultuuri sees. Kultuuri "põlisliikmed" püüavad säilitada kasu erinevusest! Nt nn "emakeelt kõneleja müüt" ("native speaker myth") heatahtlikud akadeemilised inimesed nimetavad müüdiks, sest tõepoolest oskavad paljud välismaalased keelt paremini kui nt suhteliselt harimatud emakeelt kõnelejad. Samas praktikas eriti inglise keelt kõnelejad võitlevad aktiivselt oma eristaatuse eest. Erinevusest saadava kasu põlistamiseksrakendatakse keelt nii kitsas kui laiemas tähenduses. Sellises võitluses positsioonide pärast on näiteks viisakuse kohta antavatel hinnangutel oluline osa. Konvergents (vastastikune lähenemine, kokkuminek) toimib kultuuridevahelises suhtluses enamasti mitte keskele kokku, vaid suuremat sümboolset kapitali omava kultuuri suunas, st
Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Kirjakeele ajalugu - on üks lingvistika uurimisvaldkondi, mille objektiks on kirjutatud (nii trükitud kui ka käsikirjalised) tekstid ning kirjakeele kujunemist ja korraldamist puudutavate seisukohtade uurimine. Kirjakeele
Tähendus sünnib ainult realses olukorras (nt mina olen siin kus see siin on?). Mina, sina, homme, seal tähendus tuleb ütlemisolukorrakst. Indeksikaalsuse sünonüüm. Viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu. Näo all mõeldakse inimese sotsiaalset välispilti, kuidas inimene paistab suhtleva isikuna teistele. Nägu jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne mingisse gruppi kuulumiseks, negatiivne eraldusmiseks. Viisakus on vastandite hulk, millega kõnelejad näitavad oma teadlikkust teise inimese näost. Viisakus on näo säästmise jaoks. Negatiivne viisakus . parem mitte häirida, parem mitte tüüdata. Ka sõnavara on teine. Kohustuslik lugeda Fred Karlssoni raamatust "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002): lk 15- 64, 107-147, 292-318 Lk. 15-55 (ja 56-64, kuigi keeleteaduse ajalugu küsitakse eksamil vastavalt loengumaterjalile) Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147
sõnadele ei leidu emakeeles piisavalt täpseid vasteid. 4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid. Keelte hääbumine ei ole tänapäeval peaaegu kunagi põhjustatud asjaolust, et mõni teine keel võimaldas end paremini väljendada. Tihti on probleem selles, et keele kõnelejate arv hääbus. Samuti hävib keel, kui selle kasutamisvõimalused on piiratud. Kõige sagedamini sureb keel aga siis, kui selle kõnelejad otsustavad kasutama hakata mingit teist keelt. Üks võimalus on järsk keelevahetus. Näiteks El Salvadoris toimus 1932. aastal kommunistliku partei ja talupoegade eestvedamisel ülestõus, mille valitsejad julmalt maha surusid. Tapeti ligi 30 000 inimest, kellest suur osa olid põlisrahvaste esindajad. Ellujäänud olid sunnitud oma päritolu varjama ja vahetama emakeele hispaania keele vastu ning tegema kõik, et
kohandatakse, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi Nt. Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus I sulandus eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e,-I,- u). Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti kasutusele de: mitmuse omastav vorm 3) Keelekontakt: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks
ikka osalt intuitiivseks. Osalt selle tõttu on hiljem tegeldud palju enam ühe kihi sees olevate keeleliste varieerumistega, mis seostuvad nt sotsiaalsete võrgustikega või sellega, et me kõneleme eri inimestega erinevalt. Klassid ja keelelised markerid Uurijad on püüdnud leida erinevaid keelelisi markereid, mis seostuvad klassidega (class markers). Mingid keelevariaabli variandid on kasutusel enim kõrgklassi kõnelejatel ja teised madala klassi kõnelejatel. Vahepealsete klasside kõnelejad kasutavad neid vahepealse sagedusega või vahepealseid variante ehk toimub klassistratifikatsioon (class stratification). Klassimarkerid tekitavad suhtlusbarjääre ning mõjutavad meie keelelist käitumist. Me hindame ikka ühte kihti kõrgemalt kui teist ja üldiselt kipuvad inimesed tahtma liikuda kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase. 9
muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem on nad meie kogemusele "peale pandud", sest keelelisel vormil on türannilik haare meie maailmavaate üle. Whorf (1956): Erinevat tüüpi grammatikad juhivad oma kasutajaid erinevatele vaatlustele ja nende vaatluste tulemuste erinevale hindamisele, seega pole eri keelte kõnelejad võrdsed vaatlejad. Kokkuvõtteks lingvistilise relatiivsuse teooriast: • Sapir ja Whorf: Kui aeg ja ruum sõltuvad vaatleja asukohast füüsikalises mõttes, siis maailmataju sõltub vaatleja emakeelest. • Paljud keelelise relatiivsuse teooria põhinäited on siiski osutunud valeks (nt hopidel, kellel Worfi arvates ei olnud aja mõistet, on ajaväljendeid tegelikult väga palju).
Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Pärast sõda olid eestlased ungarlastega osa nn. sotsialismileerist, samas suutis Soome säilitada turumajanduse ja demokraatliku riigikorralduse. Saamid elavad nelja riigi territooriumil ning on alles viimasel ajal suutnud hakata taastama rahvusühtsust. Läänepoolsed (Norras, Rootsis ja Soomes elavad) saamid on olnud edukad võitluses oma õiguste eest. Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus. S-u kõnelejad ei ela kõik oma põlistel elualadel, on kogukondi ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujal. Tänapäeval elavad enamus s-u rahvaid Venemaa aladel: Venemaa s-u keelte kõnelejatel on keel kasutusel suhtlemiseks eraelus ning suulises kõnes, kuna mujal on vajalik vene keele kasutamine. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses.
Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Murdekõnelejate arvu kohta täpsed andmed puuduvad, hinnanguliselt elab Eestis võrokesi 70 000 ja setosid 10 000; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem. [11] Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka. [12] 14 7. RIIGIKAITSE Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul
Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. · Võrgustikuanalüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes.
Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke. Materjali säilitatakse murdesõnastikes, murdekorpustes. Ajalooline murdeuurimine lähtub murrete arengust, murdeid võrreldakse algkujudega. Sotsiolingvistika- uurib ühiskonna ja keele vahelisi seoseid. Kesksel kohal kõnelejad ja nende päritolu. Klassikaline sotsiolingvistika-inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. Suhtlusvõrgustiku abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Suhtlusvõrgustik on rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega ja vähem nendega, kes väljapoole kuuluvad. Võrgustikuanalüüsi eesmärk on leida, mis määral mõjutavad
üksikud handid. 70% hante elab praegu paikselt asulates (Sokolova 1994: 382). KEEL Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel: neid kolme on traditsiooniliselt peetud soome-ugri keelte ugri rühmaks1. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. Põhja- ja idahantide seas kasutavad handi keelt enamjaolt keskealised ja vanema põlvkonna inimesed. Handi keelt räägivad ka need lapsed, kelle vanemad tegelevad traditsiooniliste elatusaladega taigas või tundras. Lõunahantide seas räägivad vanemad inimesed juba valdavalt vene keeles. Kuigi esimene handikeelne raamat, Matteuse evangeeliumi tõlge ilmus juba 1868
Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas
vastas stereotüübile. 4 Keel Me hakkame suuresti isegi maailma tajuma oma emakeele struktuuri järgi. antropoloogiline lingvistika/lingvistiline antropoloogia - teadus keelest kui kultuurilisest ressursist ja rääkimisest kui kultuurilisest praktikast Tõenäoliselt ei olnud neandertalil võimalik soravalt rääkida, sest ta neel asus kõrgemal ja ka keel oli väiksem. (Väikelastel on samuti neel kõrgemal.) Kuulsad kõnelejad: * shimpans Viki(mama ja cup) * shimpans Washoe(viipekeel) * gorilla Koko(sünd 1971; 1000 viipekeele märki -rekordiomanik) Ntx tal: sõrmus - sõrme käevõru. * shimpans Loulis(väike ahv, kes adopteeriti Washoele, 5.a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud) Oskavad mõisteid laiendada teistele asjadele ja seoseid luua. Keele semantiline universaalsus:
definitsioonile ja varustama rahuldavat toetuspunkti mõistusele." Kõne on ajutine nähtus ta on alati mingis piiravas ajas ja ruumis, keel on väljaspool aega ja ruumi ja ta on ideoloogiline. Keel muutub kogu aeg see oleneb inimesest, kes teda räägib. Keel on abstraktne struktuur, mis realiseerub kõnes ja erinevates valdkondades: morse, tähestik jne. Need on erinevad moodused, kuidas keel end realiseerib- ,,Väljasurnud keel" ei ole korrektne välja surevad ainult kõnelejad. Keel ei muutu, muutuvad kõne, kõnelemisviisid. Tekib küsimus, kas on keele erinevad variandid või on erinevad keeled? LANGUAGE (keelevaldkond, keeletegevus) sünkroonia LANGUE (keel) PAROLE (kõne) diakroonia Saussure'i arvates ei olnud näiteks malemängus vahet, mis materjalist või mis värvi olid malendid ja malelaud. Olulised on struktuur ja reeglid.
kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev süsteem, omavahel seotud märkide kogum. Keele kõnelejad jagavad seda süsteemi. Keel on sotsiaalne produkt ja kõne on individuaalne aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi
Toolide ring või Kõneleja ei distantseeru Märkmeid raske teha. poolring rühma liikmetest. Sobib väikese rühmaga Lihtne korraldada töötamiseks. rühmatööd. 5.9. Esinemishirm ja selle vältimine Ettekartmine on parem kui takkakahetsemine. Eesti vanasõna Enne avalikku esinemist on kõneleja tavaliselt pingeolukorras. Kuulajate reageeringut ei suuda ka kogenud kõnelejad päris täpselt ennustada ning ebaõnnestumise eest ei ole keegi kaitstud. Väike pinge enne kõne algust on normaalne ning see tuleb enese kasuks pöörata, kuna stress tähendab organismi kõrgendatud valmisolekut keerulistes olukordades toime tulla. ,,Harjutamine on parim õpetaja," on öelnud kuulus Vana-Rooma kõnemees Cicero. On vaja arvestada ka tugeva stressiolukorra ja närvipingega ning kindlustada end võimaliku ebaõnnestumise vastu.
täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva
Roomlaste tavamõiste oma keele jaoks võeti üle maakonnalt ja hõimuliidult, mis ümbritses Rooma linna – Latiumis elanud latiinidelt. 58. Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel paljude funktsioonidega? 5. sajand eKr – 5. sajand pKr. 59. Miks räägitakse ladina keelest kui korduvalt surnud keelest? Ladina keele pärandist rääkides aktsepteeritakse seisukohta, et ladina keel on surnud keel. Kui defineerida keele surma kui asjaolu, et kõik selle emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teise keele kasutamisele, saab ladina keele surmast rääkida juba alates 9.saj algusest, mil endisel ladina keele alal hakati ladinakeelseid tekste tõlkima romaani keeltesse, sest muidu neid laiad rahvamassid enam ei mõistnud. Surnud keele määratlemise aluseks võib võtta ka mõne teise definitsiooni- keel on surnud siis, kui selle areng on seiskunud ja keel enam ei muutu, seda nii oma väljendusvahendeilt
Alkoholivaba Rasvavaba Ajuvaba "Frederik Vaba on karastav alkoholivaba jook, millel on ehtsa õlle maitse! Frederik Vaba kustutab kiirelt janu ning on ideaalne õllesõpradele, kellel on tegutsemiseks vaja kainet meelt." "See raamat õpetab rasva- ja soolavaba toitumist inimestele, kes armastavad süüa." "See on ajuvaba eelarvepoliitika" 165. VABADUSE PIIRAJAD Mis on vabaduse piirajad (takistajad)? Mis liiki "asjad" üldse saavad olla vabaduse piirajateks? Üldistavalt: Negatiivse vabadusest kõnelejad: takistusteks on toimijale väliseid asjaolusid. Positiivse vabadusest kõnelejad: takistuseks on toimijale seesmisi asjaolusi 166. Looduslik või sotsiaalne? Negatiivse vabaduse teoreetikutel on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste takistusena tulevad arvesse ainult eiste inimeste teod. - Looduslikud takistused (metsateele veerenud kivi) ja loomulikud võimetused (lendamisvõimetus, foobiad, hirmud, andetus) ei puutu
Keelte uuritavuse tase on väga erinev. Miks keeled muutuvad 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Laenatakse sõnavara. Selle abil saab välja selgitada keelte sarnasusi. 4) KESKKONNA MUUTUS: rännates oli vaja kirjeldada uusi nähtusi, tegevusi, olendeid, esemeid. Keelte areaalne jaotus On keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu)
kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr
hispaania, evangelium, propheta, episcopus, portugali, katalaani, prantsuse, diaconus, provansi, sardiini, presbyter korsika, rumeenia (lingvistiline aspekt). 4. Ladina keele taandumine elava keele Lingua Romana kasutuselevõtt staatusest ERIARENGUD: I. Emakeelena kõnelejad surnud või 6. Rumeenlased romani; Rumeenia- läinud üle teise Romania; keele kasutamisele 9.-12. sajand; 7. Rhomaios endise Ida-Rooma riigi II. Keele areng on seiskunud valdaval Kreeka osa osal kodanik ja tema keel (kreeka keel); keeletasandeist, uusi tekste luuakse 8. Rumeli (türgi k.) - Ida-Rooma e vanade
teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõlemat. Seda on kinnitanud mälu ja tajualased kultuuride vahelised võrdlevad uurimused. (keel mõjutab mälu ja taju ning konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise) Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd arvestavad kõnelejad kuulaja teadmistega? Millest see sõltub? Kas kõnelejate arvamused kuulajate teadmistest on adekvaatsed ning aitavad mõistmisele kaasa? Mõtlemine Probleemide defineerimine Mis on probleem? - See kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada - Otsing mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega - Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmsiseks.
Rahvusvahelised ja oma süsteemid: o rahvusvahelised (sh inglise tava): araabia, heebrea, hiina jne; o rahvusvahelised (v.a inglise tavas): bulgaaria; o eesti süsteemid: armeenia, gruusia, vene jne; Ümberkirjutussüsteemi pole vaja, kui keel on läinud üle ladina tähestikule (aserbaidžaani jne); Nimede ümberkirjutamisest on näiteid vanadest allikatest, isegi Piiblist, mis on näide, kuidas ümberkirjutamist on rakendatud. Piibli tegelased on olnud heebrea k kõnelejad. „Vulgata” ja „Septuagint” tekitasid viisi, kuidas nimesid heebrea keelest ümber kirjutada. Ka eesti keeles lõi Piibel viisi, kuidas ümber kirjutada. 19. saj hakati tõsisemalt mõtlema, kuidas standardida nimede ümberkirjutamist. Valdkonnad, kus on vaja ümberkirjutust: nimede edasiandmine igapäevakeeles; kartograafia; filoloogia; raamatukogundus (võõrkiri ladina tähestikku).
Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus Fikseeritud koodi mudelis kuulub tähendus keele või teksti omaduste hulka. Vorm on primaarne, sisu käib vormi juurde. Sealjuures on vaadeldava keelendi (või tekstilõigu) tähendust võimalik tuvastada objektiivselt, ehk keelendil on olemas õige tähendus, millest siis kuulajad võivad õigesti või valesti aru saada; samuti saavad kõnelejad kasutada keelendit õiges või vales tähenduses. Selle lähenemise puhul on loomulik arvata, et igaüks ju saab aru, mida kuuldav-loetav tekst tähendab, ja tähendamine on teksti, mitte kuulaja omadus. Niimoodi on ju must valgel kirjas; kõik terved inimesed saavad aru ühtmoodi ja kui keegi saab aru teisiti, siis ta kas pole terve või lihtsalt eksib. Seda keelendi objektiivselt õiget tähendust nimetatakse semanti-
Arheoloogias pööratakse suuremat tähelepanu majandussüsteemile ja keskkonnale ja leiti samuti, et pole toimunud nii palju rahvaste rändamist ja sõdu kui varem arvati. Homo sapiens saabus Euroopasse umbes 40 000 a tagasi, esimene oli Aurignaci kultuur. Ei tea, mis keeli nad kõnelesid, on välja pakutud, et vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati. Elasid Ibeeria ja Ukraina refuugiumites, ühes elasid baski keele kõnelejad, teises algsed soome - ugri hõimud. Kui jää taandus, siis mõlemalt poolt rahvas liikus põhja poole, kohati toimus ka segunemine. Paleoliitikumi lõpus olid Euroopas levinud kolm kultuuri: Ahrensburgi (väiksem kui kaardil), Swidryi (suurem kui kaardil) ja Bromme`i. Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad. Arheoloogiliste kultuuride juures tuleb arvestada kohalikku
võimaldavad sellel fenomenil edasi toimida nagu me seda teame. Kultuuri piirid, kultuurilised kogukonnad: Kultuuri piirid on alati hägused, iga kultuuri kandja ja isik võib saada tekstidest ja praktikatest erinevalt aru, olla mõjutatud teistest allikatest ja see on normaalne. Sellega seoses on teoreetikud esitanud küsimuse, et kas on põhjust rääkida kultuurikogukondadest. Igal üksikul isikul see küll olemas, kuid koos on erinevused. Teisalt sama keele kõnelejad, sama usku kuulujad on omavahel tihedamalt seotud nendest, kes võivad elada küll lähedal, kuid kogukonda ei kuulu. Mõistlik oleks kasutada lähenemist: käsitleda kogukondi tekstduaalsete kogukondade ja praktikakogukondadena. Näiteks võime öelda, et kõik inimesed, kes on lugenud teatavat raamatut üle maailma, kõik nad moodustavad ühe kindla tekstduaalse kogukonna. Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju,
Rolli sisseelamise hõlbustamiseks ja lugemise juhtimiseks võiks vaheülesanne olla näiteks mõne tekstilõigu minavormis jutustamine. II. Pressikonverentsiks valmistumine Moodustatakse rühmad, nn toimetused (õpetajal on toetav-soovitav roll). Rühmad valivad väljaande, keda esindatakse. Toimetused istuvad ümber laudade, millel sildid väljaande nimega. Konverentsi juhtimiseks valmistumine. Kaaslastele väljaande tutvustamine. III. Pressikonverents Ühes õppetunnis võiksid kõnelejad kuuluda ajateljel enam-vähem samasse aega. Iga esineja kõneleb isikust, keda ta kehastab ja tutvustab valdkondi, millest ta rääkida soovib. Toimetused esitavad küsimusi vastavalt väljaande formaadile ja teevad märkmeid. Kasulik on lasta teha märkmeid kõigil nn toimetuste liikmetel. Valik pressikonverentsi keskustelu toetavaid küsimusi Selgitavad küsimused · Kas sa võiksid tuua mulle selle kohta ühe näite? · Kas sinu põhiseisukoht on ... või ... ?
tegemas igapäevast jalutuskäiku koeraga. 5. Vastastikuste suhete kirjeldamine on täidetud siis, kui tunnistus sisaldab informatsiooni, mis näitab vähemalt ohvri (tunnistaja) ja kahtlusaluse otsest kokkupuudet. Näiteks "Ma ütlesin, mine ära, ta ei teinud midagi, naeratas ja siis hakkasin ma karjuma". 6. Kõne reprodutseerimine ilmneb siis, kui ütlusi või jutuajamise osi antakse edasi nende originaalvormis ning kui erinevad kõnelejad on ära tuntavad. See kriteerium ei ole täidetud, kui antakse edasi üksnes ütluste sisu. 7. Intsidendi käigus ilmnevad ootamatud komplikatsioonid. Näiteks, kui kurjategija ei saanud autot käivitatud esimesel katsel või keegi tuli ootamatult. Niisuguste asjaolude fabritseerimine nõuab suurt leidlikkust. 8. Ebaharilikud detailid tähendavad mingeid inimeste, sündmuste või asjade puhul ilmnenud ootamatuid, ebatavalisi, mittetriviaalseid külgi, mis on antud kontekstis mõeldavad
autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja rahvaste eraldumine alguse saada) asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
