2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9
II TEEMA EKSAM 1) Mõiste hõlmab mingisugusete objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
Kordamisküsimused Keel ja keeled õp lk 6–65 1. Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena
uut, mitte uut argumenti, aga uut tõestust ja näidata veel rohkem põhjuseid. Jaga tõestusmaterjal kahe esimese kõne peale ära, et üllatada vastast:P. Argument peab saama lõpuks selgemaks. Kolmandad peavad võtma väitluse kokku, nad ei tohi tuua uusi väiteid. Too välja vastaste nõrkused, kolmas inimene peab kohtuniku jaoks paremaks rääkima, nendega ristküsitlust ei toimu. Turniiril hinnatakse kahte asja: võistkondlikust ja individuaalselt iga kõnelejat eraldi. Sellepärast,et kõnelejad on iseenesest head,aga kaotavad sisuliselt poolelt. Väitlejana peab üksteisest aru saama ja pead ka isiklikult ennast arendama. Kohtunikud kirjutavad terve väitluse ülesse ja alustavad vaatlemist puhtalt lehelt, tema usub kõike mis räägitakse, kui teine pool seda ümber ei lükka, peab olema neutraalne ja objektiivne, ta ei tohi ise juurde mõelda ja peab laskma puust ja punaseks ette teha. Individuaalselt hinnatakse skaalal 18-28, Kohtunik hindab sisu,stiili ja formaalsust
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989
erinevates inimrühmades.(u 50 000a tagasi) Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid sellepärast, hiljem kui inimesed asustasid suuremat territooriumi, muutusid need taas erinevamaks. Isolaatkeel Keel millele pole leitud ühtegi sugulaskeelt. Pidzinikeel Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled. Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes keele risustamisest erinevate väliskeeltest saadud sõnadega. Kui on kasvõi tuhatkond inimest, kes hoiavad meie keelt ja seda edasi õpetavad noortematele, siis see on see, mis teeb keele tugevaks. Kahjuks aga on inglise keel maailmas võimust võtmas ja paljud noored õpivad pigem seda, kui meie oma keelt. Inimesed peaksid rohkem väärtustama eesti keelt ja sellest rohkem lugu pidama. Samuti seda
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks
Bollywoodi võrreldakse tihti Hollywoodiga. Bollywood on mõjutanud indialasi nagu Hollywood USAd. Palju on see avaldanud mõju keelekasutusele ning moele. Muusika bollywoodi filmides on enamasti eelnevalt professionaalsete taustalauljate poolt linti lauldud ning näitlejaid liigutavad laval vaid suud. Mandopop Mandopopiks nimetatakse mandariini keelset popmuusikat. See sai alguse 1920 aastatel. Selle muusika sihtgrupp ning fännid on eelkõige mandariini keele kõnelejad Hiinas, Malaisias, Singapuris, Jaapanis jne. 1920ndatel oli popmuusika keskuseks Shangai. Periood 1930-1940 oli "seitsme suure laulustaari ajastu". (Bai Guang, Bai Hong, Gong Quixia, Li Xianglan, Wu Yingyin, Yao Lee, Zhou Xuan) Hiina ooper Kuigi hiina ooper on mitutuhat aastat vana, oli see populaarne ka 20.sajandil. 20.sajandi hiina ooperis on tunda läänelikke mõjutusi. Etendati ka mitmeid läänes tuntud näidendeid.
Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse s...
Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased
Tauširo keel Diana Ostrat Piirkond: Peruu Keelkond: isolaatkeel, saparo-yawani (? selle üle vaieldakse endiselt) Etniline rahvaarv: 20 Keele kõnelejaid: 1 Dialektid: pole teada. Võimalik, et Zaparoani. Ruhleni väitel suguluses Candoshi- Shapra'ga. Keelekasutus: Kõnelejad läksid üle hispaania keelele või mõnele versioonile Quechuast. (https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15) Kaardil: http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html Tauširo*, tuntud ka kui pintše** või pintši*** keel on üks Peruu põliskeeltest, mida kõneldakse Aucayacu, ühe Ahuaruna jõe harujõe piirkonnas. Tauširo keeles on keele ja rahva nimeks ite'chi (rahvas). Tegu on isolaatkeelega, mis tähendab, et sel puuduvad
- päritolu järgi ( genealoogiliselt), sõnade taandamine ühistele sõnadele ja vormidele, nt rootsi k on pärsia k-ga lähedamalt sugulane, kui eesti k-ga. Algkeelte rekonstrueerimine võrdlev-ajaloolise meetodi abil - võrreldakse samatähenduslikke sõnu nii, et oleks võimalik seletada, kuidas on kujunenud tänapäeva keele sõnadele vastavad sõnad. Indoeuroopa algkeel koosneb: vana-kreeka, ladina, saksa, inglise, sanskriti keeltest. Keelekontakt keelte kõnelejad suhtlevad tihedalt omavahel, laenates sõnu, häälikuid ja grammatikat. Ühesuunaline üks keel mõjutab teist, kuid teine ei mõjuta esimest. Kahesuunaline keeled mõjutavad teineteist. Keeleliit keeled, mis puutuvad kokku nii palju, et grammatika muutub sarnaseks, kuid sõnad erinevad. Keeleliitudel on tavaliselt keskus ja perifeeria e äärealad. Nt Balkani kl. Pidzin- ja kreoolkeeled
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused....................................................................................
selleks, et osata seda kasutada. On palju olukordi, kus oskus kirjakeeles arukaid tekste kirjutada on vajalik; on palju erinevaid ootusi keelekasutuse osas suhtlemisel, milleks tuleb inimestega kokku puutudes valmis olla. Ja on vastutus, mis vaatamata kombele teda hajutada umbisikulisse hämarusse, saab tegelikult kuuluda igaühele eraldi ja isiklikult - keel ei asu kuskil määramatuses, kus ta kui võluväel säilib või muutub või kaob, kusjuures kõnelejad vaatavad pealt. Keel on olemas ainult oma kasutusena ja oma kõnelejatena. Seda, et kõnelejad määravad keele arengu ja saatuse, mõistetakse sageli kõnelejate ohjeldamatu vabadusena keele suhtes ning igasugust katset tekitada mingeid reegleid ja ühtsust tõlgendatakse jõhkra vägivallana. Selles mõttes oleks vägivaldne ka kõik ülalöeldu: keeld valimatult keelega mängida, nõue teksti struktureerida ja mitte lasta sinna pääseda kõikvõimalikel tühilausetel,
realiseeruvad keelekasutusprotsessis. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreesetest realiseerumisjuhtumitest. 5. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraaktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus (vt keel vs. keelekasutus). Rangelt öeldes, me ei räägi ,,eesti keelt", vaid ,,kõnet". 6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Isegi samast soost sama põlvkonna ja samst piirkonnast pärit inimesed ei räägi ühtemoodi. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida ametlikust keelekujust, argikeelest, kõrgstiilist jms. Need on
ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustam...
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti murderühm lõi normeeritud kirjakeele, mis vähendas murdeerinevusi.(2) Eesti keel on pärit soome-ugri keelkonnast, mis on väga suure kõnelejate arvuga. Eesti keele lähemad sugulaskeelte vadja ja liivi keele kõnelejad on peaaegu väljasurnud, aga eesti keele kõnelejaid on veel palju. Eesti keel on ilus ja seda on raske õppida, aga me kõik peame seda keelt säilitama.
väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule. Arendamise valdkonnad Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist 2. Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist 3. Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud 4. Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel 5. Keelekasutuse õiguslik reguleerimine – et tagada eestikeelse info kättesaadavus
valitsushooned, mošee ja õigeusu kirik. Rahvas ja keel Tatarlased on Venemaa suurim turgi rahvaste populatsioon. Neid öeldakse olevat kokku 5,5 miljonit. Kuid see, kui palju neid sel hiiglaslikul maal tegelikult on, pole teada. Tatari keel kuulub turgi keelehõimkonda. Selles hõimkonnas on ka aserbaidžaani, baškiiri, jakuudi, kasahhi, kirgiisi, nogai, turkmeeni, tõva, türgi ja usbeki keel. Mõningad neist keeltest on sedavõrd sarnased, et kõnelejad võivad mingil määral üksteisest aru saada. Turgi keele kõnelejaid on maailmas miljoneid. Rahva traditsioonid Kunagi olid tatarlased jahimehed ja karjakasvatajad. Ka tänapäeval kuulub traditsioonilisse tatari kööki ohtrasti lihatoite. Üks neist on paljude tatari perede lemmikroog beleš. Tavaliselt valmistatakse see pirukana, mille täidiseks on kartulid, liha, sibulad ja maitseained. Tatari rahvuslikest pühadest küllap vist vanim ja kuulsaim on sabantui.
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuu...
3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? Liivi sõja eelnev aeg 250 000-300 000. 17. saj Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja järel oli 150 000-170 000 inimest. (20% polnud neist eesti keele kõnelejad) 17. saj lõpus, pärast sõdasi oli 400 000 elanikku. Põhjasõja lõpus oli 150-170 000 inimest (mitte eestlasi 20%) 18. saj lõpus 480 000 inimest, 19. saj ligi üks miljon inimest. 6
4. Mille alusel saab keeli liigitada? Tüpoloogiline liigitamine Genealoogiline liigitamine 5. Algkeel. Keelkond. Keelekontaktid. Algkeel – nim võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat. Keelkond – keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Keelekontaktid – keeled on kontaktis siis kui nende kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt. Kontaktis olevad keeled mõjutavad üksteist, laenates sõnu, häälikuid ja grammatilisi struktuure. Selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks. 6. Nimeta 5 suurimat keelt. Hiina Hispaania Inglise Araabia Hindi 7. Nim 3 germaani keele läänerühma keelt, 3 põhjarühma keelt, 3 romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi
maailm, kus elab raudrahvas. Külarahvas austab raudrahvast väga. Väga palju räägitakse keeleoskusest ussikeeleoskusega on võimalik teisi loomi oma soovi järgi käituma panna. Kivirähul on suurepärane fantaasiamaailm. Siin raamatus on erinevad põlvkonnad inimahvid, kes tunduvad olevat kõige vanemad ning on juba ajahambast räsitud. Neile järgnevad teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on olemas ka mürgihambad (Leemeti vanaisa). Lisaks on ussisõnade kõnelejad, kellel mürgihambaid enam ei ole. Samuti on olemas haldjate ja vaimude kummardajad, kes lähevad oma uskumustega liiga kaugelegi (hiietark). Suurepärane fantaasia väljendub ka metsaelu väga täpses kirjelduses kuidas hunte lüpstakse, inimahvid täisid aretavad ning kuidas päevast päeva Leemeti ema põdraliha küpsetab. Raamatus on kõik täpselt paigas ja liigseid küsimusi ei tekigi. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on nukrameelne romaan. Enamjaolt on tegemist kurbade
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on
Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taha ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Nendest murretest kujunesid hiljem välja karjala, vepsa ja isuri keel ning ka soome keele idamurded. Kuni praeguseni on nendes keeltes ligi kakssada ühist sõna, mis teistes keeltes puuduvad. Põhjarühma murrete kõnelejad elasid praeguses Lääne-Soomes ning nendest kujunesid välja hilisemad edelamurded nind Häme murded.
Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval Keel on inimese olulisim väljendus-, ja suhtlusvahend, mille abil inimesed mõistavad üksteist. Viimasel ajal on aina rohkem kõneainet pakkunud probleemid seoses eesti keelega. Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme. Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine. Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja...
Keele eripära Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide
või murrete iseseisvumise teel. Uus keel ei sünni kunagi äkitselt, see areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned. Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Neist murretest kujunesid hiljem läbi mitme vaheastme karjala, vepsa ja isuri keel ning soome keele idamurded. Põhjarühma murrete kõnelejad asustasid praegust Lääne-Soomet ja neist murdeist arenesid eeskätt hilisemad edelamurded ning Häme murded. Lõunarühma murdeid kõneldi Soome lahe lõunakaldal enamasti praeguse Eesti alal ja Läti põhjaosas
laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks Handi keele kolme erineva murde kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. Põhja- ja idahantide seas kasutavad handi keelt enamjaolt keskealised ja vanema põlvkonna inimesed. Handi keelt räägivad ka need lapsed, kelle vanemad tegelevad traditsiooniliste elatusaladega taigas või tundras. Lõunahantide seas räägivad vanemad inimesed juba valdavalt vene keeles. Kuigi esimene handikeelne raamat, Matteuse evangeeliumi tõlge ilmus juba 1868
millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel. Lingua-franca on keelt, mis ei ole erinevate rahvuste emakeel, vaid mis aitab neil omavahel suhelda. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt, vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur
Demagoogia võtete oskamine on hea, kuid ka nende tundmine on kõigile kasulik. Kõik, kes oskavad ja teavad, mis on demagoogia, suudavad eristada tõest seda osa, mis ei vasta tõele. Ma kaldun arvama, et inimesed, kes demagoogia võtteid kasutavad, ei ole päris kindlad oma kõnes. Nad kas kardavad avalikkuse ees esineda või lihtsalt valetamine publikule pakub neile naudingut. Ma ei pea kõige õigemaks kõnesid, milles puudub loogika ja ei põhine faktidel. Mõned kõnelejad ei taipa, et nad on demagoogia ohvrid ja sellest tuleneb tahtmatu demagoogia. Nad ei oska oma kõnet üles ehitada, neil on nõrk loogika ja nad ei suuda end emotsionaalselt kontrollida. Seetõttu ei õnnestu neil kõne ja saavad negatiivset tagasisidet. Neil kaob julgus ja motivatsioon pidada head kõnet. Kahjuks leidub vanemaid, kes kasutavad manipulatsiooni oma laste kasvatamisel. Oma käskude ja tegudega tahavad nad kasvatada niinimetatult ,,kuulekat last", kes
kuulajate hulgas sellise reaktsiooni, et vähemalt miljon inimest USA-s palvetasid ja nutsid või ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma marslaste käe läbi. Cantrili põhjused massipaanika tekkeks: 1. raadio oli ja on siiani tunnustatud kui kiireloomuliste ja tähtsate sõnumite edastamise vahend; 4 2. saates esinenud nimetsi nimetatud kõnelejad olid kõrge usaldusväärsusega (sh neli sõltumatut professorit, kaptenid, kindralid, välisministeerium). 3. kõik kõnelejad olid sündmustest segaduses, sellest hoolimata käitusid ekspertidena. 4. spetsiifilistest sündmustest tehti reportaaz spetsiifilistes kohtades (nt suits Times'i väljakul). 5. kuulamise kontekst tugevdas kuuldemängu sisust tulenevat pinget. Cantril märkis, et paanikasse sattusid ka need, kes teadsid, et see on kuuldemäng, kuid
Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid. Arvatakse, et keele kestvuse või surma üle saavad otsutavaks järgmised faktorid: ● keele kõnelejate arv, ● keele kõnelejate vanus, ● omakeelne haridus. Kõiki faktoreid arvesse võttes näeme, et surma äärel on suurima tõenäosusega sellised keeled, mida lapsed enam emakeelena ei õpi ja mille ainsad kõnelejad on vanurid. Sel viisil väheneb igapäevaselt võimalus oma keelt kasutada. Keele olukorra hindamisel kasutatakse järgmist klassifikatsiooni: 1) ohustatud keeled - lapsed seda keelt enam ei kasuta. 2) väljasurevad keeled - antud keelt räägib ainult väike hulk eakaid inimesi. 3) väljasurnud keeled - seda keelt ei kõnele enam keegi. Põhja-Ameerika arktilises religioonis on ohus paljud eskimo ja indiaani keeled Ameerika
Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad. Esimesed asukad tulid Islandile peamiselt Norrast ning alguses oli islandi keel väga sarnane norra keelega. Hiljem on norra keel palju muutunud, kuid islandi keel on säilitanud oma algupära, suuresti tänu kirjanduspärandile. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam- vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandlased ise nimetavad oma keelt viikingite keeleks ning nad on selle üle väga uhked. Ka riiklik keelepoliitika toetab igati keele säilitamist võimalikult puhtana. Kõikidele võõrkeelsetele sõnadele leitakse islandikeelne vaste ja laensõnade kasutamist ei peeta heaks tavaks. Islandlastel pole perekonnanimesid
palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. 1.3 Kust saadakse uusi slängisõnu? Kuna släng uueneb pidevalt, siis tekib küsimus, kust saadakse uusi slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit
Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati Noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb Kasutatud kirjandus: M. Ehala ,, Keel ja Ühiskond" 2012 lk 66-74 Täname kuulamast! Kokkuvõte Suurimad muutused keeles ordu- ja rootsi ajal, sest kõnelejad sattusid tihedasse keelekontakti teiste rahvutega, ning keeled segunesid veidi Võeti üle palju sõnu ning grammatikat Oma osa mängis ka kirik, kus peale reformatsiooni hakati pidama jumalateenistusi eesti keeles Iga sotsioperiood tõi kaasa suuremaid või väiksemaid muutusi ja tekkis ka palju uusi sõnu Sotsioperioodid mõjutasid ka kirjuakeele arengut
maakeeleks maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste ja üliõpilaste igasuvised ekspeditsioonid. See on emakeele prestiizi vadjalaste silmis tõstnud ning nende keelelist assimileerumist edasi lükanud
Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itsäpäivä külas ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule
Geneetiliselt eurooplaste kujunemislugu selge. Vaidlus: kas geenivariante saab siduda keelkonnaga? Arvamused Euroopas 2 tsooni: · Kesk- ja Ida-Euroopast Uuraliteni soomeugrilaste eellaste asustusala Ukraina refuugiumist, · Atlandi-äärne Euroopa ja Vahemere maad kuni Kaukasuseni baski- kaukaasia keelte ala Ibeeria refuugiumist + indoeuroopa keeled olevat saabunud Euroopasse alles põlluharimise levimisega. Siberi geenivariandi kandjad olevat olnud soome-ugri keelte kõnelejad. Et keeled võivad välja surra või teistega asenduda, mille puhul on pigem tegu keelevahetusega, s. t, et keeled ja geenid ei käi alati koos.
aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. 94% Hiina rahvastikust moodustavad hanid, keda kutsutakse pärishiinlasteks. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks hanidele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid, huid, jiid jne. Hiinlaste hulgas on levinud kolm usundit, mis ei sobi omavahel hästi kokku - budism, taoism, konfutsianism. On ka nii, et üks isik pooldab mitut erinevat usku; miljonid inimesed on vastu võtnud ka ristiusu ja islami. Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt.
1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid, lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930. aastateni, mil võeti rahva nimetusena tarvitusele mansi nii
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
Indoeuroopa algkeele rekonstrueerimisel üliolulise tähtsusega Kõige sarnasem keel indoeuroopa algkeelele Vanim säilinud sanskritikeelne tekst on muinasindia Rigveda hümnikogumik 15. Selgita mõisted: Algkeel- keel, millest sugulaskeeled põlvnevad. Isolaatkeel- keel, millel ei ole sugulasi. Keelekontakt- Pidzinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelistes suhtlustes ja mis ei esine kellegi emakeelena. Kreoolkeel- pidzinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena. Lingua franca- keel, millel on teatud piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelise suhtluskeelena. 16. Kui palju on keeli maailmas ning miks pole võimalik öelda täpset keelte arvu.
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
