,,Hellenikas" Thukydidese teose jätk, püüab X-i stiili jäljendada ent see ei õnnestu. Ajaloolasena on ta liiga pinnapealne, tendentslik, ülistab Spartat, usub jumalate kättemaksu. ,,Kyrupaideia"(,,Kyrose kasvatus")- Pärsia riigi rajaja, kuningas Kyros Vanema elust ja surmast rääkiv teos. Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue
5) Klounid. 6) Kamandajad. 7) Jonniajajad. 17 Et grupi töö oleks edukas: 1) Pange paika grupi eesmärk. 2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 3) Kuulake. 4) Lööge kaasa. 5) Säilitage külma verd. Mida peaks juht grupi nimel tegema: 1) Sõnastage grupi eesmärgid. 2) Ergutage gruppi koostööle. 3) Jõudke ühisele otsusele. 4) Hoidke kord majas. 5) Hoidke üleval grupivaimu. 6) Valige sobiv juhtimisstiil. Kõnekunst Esitusstiilid: 1) Eksprompt - ettevalmistusaega ei ole, kõne tuleb paugupealt välja mõelda. 2) Vaba - olete kõne ette valmistanud, kuid mitte sõna-sõnalt pähe õppinud. 3) Päheõpitud kõne - loete kõne peast sõna-sõnalt ette. 4) Kirjutatud kõne - loete ette kirjutatud kõne. Kõne ülesehituse kuldreeglid: 1) Igal heal kõnel peab olema sissejuhatus, keskpaik ja kokkuvõtte. 2) Selleks, et oluline info publikule meelde jääks, peab seda rõhutama vähemalt kolm korda.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
sügavus. Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis. Xenophon: viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega ,,Hellenika" (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos ,,Anabis" kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika e kõnekunsti teooria. Vajalik selleks, et esineda edukalt ja veenvalt rahvakoosolekutel, mis oli kõrgeim võimuorgan ja kus otsustamine käis hääletamise kaudu. Kõnekunst järele oli ka teine praktiline vajadus.
Filosoofiakoolis õpetati antiikeeskujudele tuginedes grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Õpetlased tegelesid antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobida. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirikutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool. Geograafias oli hästi tuntud Idamaad, head looduskirjeldused. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne-Euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäraliku mõju
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
· Perekond o patriarhaalne ühiskond, naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus (mehe või isa omand), naisel oluline roll kodus (v.a. Spartas) majapidamise korraldamine, laste kasvatamine · Kultuur o Kiri-foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele tähestik o Haridus-tulevastele kodanikele, tüdrukute harimine kodus, hariduse algus u 7- aastaselt relvakäsitlemise oskus, muusika, tants, kõnekunst, majapidamisoskused, koolid eesmärk: kalokagaatia e keha ja vaimu tasakaal -> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7.
väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline) priileivasööja parasiit libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid) koosolekutel kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja veenmisoskus. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei palgatud advokaate. Kreelased tihti sattusid kohtusse, kui kedagi nt kahtlustati türannias siis tehti hääletus, et kas saadetakse minema ja inimene pidi ise ennast kaitsma. Peale kõnepraktika arenes ka kõneteooria 68. Kes olid sofistid? Sofistid rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab
lihtsakoeline nali. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed oraatorid meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega
armastusele. (P. Mantegazza) * * Armastus, see on alaline, tugev ning terve närvide erutus; ta arendab vaimseid ning kõlbelisi jõude. Kes pole tundnud, kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude, see pole tundnud ka tõelist armastust. (N. T?ernõ?evski) * Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) * Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) * Armastajad märkavad oma armastatu puudusi alles siis, kui võlu on juba lõppenud. (La Rochefoucauld) * Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. (J. Barrie) * Armastuses pole võimalik midagi ette kavatseda
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavu...
olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
· Halikarnassos · Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed. Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju. Teadus. Võrreldes Idamaadega, saavutas Kreeka kõrgema taseme, sest seal olid vabad talupojad, kellele maksti palka. · Ajalooteadus · Matemaatika, geomeetria jõudis kõrgtasemele. Pythagoras, Eukleides. · Geograafia rajaja oli Strabon. · Kõnekunst, retoorika kõne pidamine reeglite järgi. Demostenes. Aristoteles rajas 3 uut teadust: · Loogika · Bioloogia · Psühholoogia. Ptolemaios astronoomia rajaja, geotsentrilise süsteemi (Maa on ainuke paigalseisev objekt, teised planeedid liiguvad selle ümber) looja. Arhimerdes mehhaanika ja füüsika algmed, palju leiutisi, nt. avastas ainete erikaalu. Soloni reformid Kreekas. 1. Ateena kodanike jaotamine:
kirjarullidele ehk biblionidele. Peagi tõrjus biblionid välja aga odavam ja käsitlemisel mugavam vihikukujuline kõide koodeks. Ümberkirjutatud käsikirju illustreeriti kaunite värviliste miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks. Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi mõistaandmises ehk niiõelda ümber nurga rääkides. Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks, kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt.
Suuremad raamatukogud kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud. Bütsantsis kujunes välja oma luulekunst ehk hümnograafia. 10. ja 11. sajandil tekkis Bütsantsis kangelaseepos, mille peategelane oli Digenis Akritosest. Sellel ajaperioodil oli ka väga kiidetud Bütsantsi kõnekunst. Osavus seisnes ümber nurga rääkimises, vihjetest aru saamises ja oma tunnete vaos hoidmist. Bütsantsi algusaegadel oli riigikeeleks ladina keel, mida aga paljud roomlased ei osanud ja nii võeti veel ametlikuks riigikeeleks.(Palamets 1991: 49-50) Teadus ja kõrgkoolid Bütsantsi teadlased koostasid 10. ja 11. sajandil mahukaid sõnastikke meenutavaid
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed.
Mis see siis tähendab! Ausus on teadmatuse tütar? Teadus ja voorus ei sobigi kokku? Missugused järeldused tuleb nendest eeldustest teha? Aga nende näilike vastuolude lepitamiseks on tarvis lihtsalt lähemalt uurida, kui tühised ja albid on uhkeldavad nimetused, mis meid pimestavad ja mida me nii alusetult inimlikele teadmistele anname. Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks ajaloost, kui poleks ei türanne, sõdu ega vandenõulasi? Ühesõnaga, kes tahaks
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristotelest polnud loogikat. 1956 aastal alustati loogika õpetamist. Kestis see poolsada aastat. Mis on loogika? Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Retoorika - kõnekunst. Reegel on kokkuleppeline, üksik tegevus, reguleeriv norm. Seadus - inimeste kooselu vorm, reeglite kogu. Kas loodusseadus oli enne inimest? Seadus väljendab korduvaid, püsivaid, paratamatuid, olulisi ja üldisi seoseid on reaalsete asjade ja nähtuste vahel. Ükski asi pole ilus - inetu, hea - halb jne inimene ise valib. Seadusest ei saa rääkida enne inimest. Olulised ja üldistavad seadused olid puudu. Mida olemas ei ole, seda avastada ei saa. Loogikas pole seaduseid.
Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi amtelik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool. Geograafias olihästi tuntud Idamaad, head looduskirjeldused, kuid Kosmas Indiassesõitja arvab, et maa on lame nelinurk. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne_euroopasse üleolevalt ja vaenuga
jumalatele. Tema veinilauludes on sagedane sümpoosioni- ehk joomispeotemaatika. Ta rõhutas, et vein liidab mõttekaaslasi, kuid näitab ühtlasi kes keegi on. ,,Vein on ka tõde", ,,Vein on inimese peegel" Proosa Proosa oli Vana-Kreekas suhteliselt nõrgalt arenenud. Tuntuimaks proosa esindajaks võib pidada Herodotost (ajaloo isa). Ta annab ülevaate pärsia sõdatest ja tema suurteos ,,Histooria" koosneb üheksast raamtust. Oluline oli retoorika ehk kõnekunst. Kõned jagunesid poliistilisteks, kohtukõnedeks ja pidulikeks kõnedeks. Eriti oluliseks sai retoorika Vana-Roomas. Kõige tuntum Vana-Kreeka filosoof oli Aristoteles. Tema peateos kannab nime ,,Poeetika" (luulekunst). Selles teoses püüab ta määratleda kunsti põhilisi ülesandeid. Cervantes Hispaania renessanssi kõige kuulsaim kirjanik. Tema kaasaja võeti teda pigem kui humoorikate naljakate lugude autorit ja alles 19. sajandil hakati mõistma tema loomingu sügavamat mõtet
Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult. Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on ,,Anabaasis" (,,Ülesminek") ja ,,Hellenika". Ta üritab Thokydidese stiili jäljendada, kuid ta pole nii objektiivne ja kaldub pigem Spartat pooldama. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Sofistid, kes ei ole koolkond vaid rändõpetajad, seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel. Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet
, kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette otse ebaviisakaid ütlemisi. Vabariigi lõpul muutusid teatrietendused veelgi rahvapärasemaks. Teravmeelse dialoogi asemel levis üha enam labastel žestidel põhinev lihtsakoeline nali. Kuna sellised näitemängud haritumad ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkasid mitmad autorid vabariigi lõpul ja keisririigi ajal kirjutama näidendeid mitte ette kandmiseks, vaid ainult lugemiseks. Teadus ja kõnekunst. Cicero Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades roomlastel peaaegu polnudki originaalseid saavutusi. Rooma õpetlased tundsid küll suurepäraselt kreeklaste teoreetilisi seisukohti, kuid neil puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest juhiseid praktiliseks eluks ja moraalseks käitumiseks. Näiteks stoitsistlikku õpetust saatusele
Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele. 1) Substants väljendab kõige üldisemalt liiki või olemust (koer, kits, maja). 2) Kvantiteet Kui palju? Kui pikk? Kui raske? jne . 3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles)
Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule, kuna on pigem jutustav autor. Jumalate kättemaks ajalugu mõjutava tegurina. Ülistab pigem spartat. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390
meeli niivõrd, et ta tunneb ühel hetkel ära uue, kuid tegelikult juba olemasoleva idee (kaasasündinud ideede kontseptsioon). Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste õpetamine kutsuvad mõtete ja ideede äratundmist esile teatud üldisema suunitlusega õppeained. Õpetamise põhilise sisu moodustasid tol ajal distsipliinid, mida tuntakse ka seitsme vaba kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil tekkis inglise filosoofi John Locke`i (1632-1704) seisukohtade põhjal empirism. Empirismi
Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud. Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid. 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal
Isegi vastamata armastusel on oma vikerkaar. Armastus ei otsi endale lõbu ega hooligi endast, vaid hoolitseb teiste eest ja ehitab meeleheite põrgust paradiisi. Armastus võidab kõik. Armastus on unelm. Iga unelm on seda ilusam, mida kättesaamatum ta on... . Ainult tuuled ja tormid on vabad, ainult tähed on kindlad ja truud. Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. Kui sa ei tunne kunagi kurbust, siis pead sa end muutma, sest inimene, kes ei tunne kurbust, sel pole ka süda. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. Inimesesse on pandud igavene, teda ülendav vajadus armastada.
Kreeka mõjud Nad võtsid kreeklastelt üle nende alg teoseid ja hakkasid nendest oma asju arendama. Puudusid enamasti täiesti originaalsed teosed nende poolt. Teureetiline teadus ja filosoofia oli neil endil täiesti null. Esmased märgid kultuurist oligi tõlegendamisel kreeka raamatutest. Kirjandus oli väga tema mõjul. Kreeklased olid kõik kirjandusege aluseks. Kõnekunst Kõnekunst oli juba kreekas vägai kõrgel tasemel, poliitikute jaoks oli see vägagi tähtis sest see oli tähtis tema positsioonile seal ja sellega suutis überveenda inimesi oma poolele. Osad käsid kreeklaste juurest õppimas kõnekunsti. Paljusi kõnesi pandi ka sel ajal kirja. Cicero oli üks tähtsaimast oraatoristest. Kiirgavad kohtu kõned. Palju era kirju säilinud ja suur osa kõnes oli olemas. Vergilius Ta oli augustuse ajal silmapaistev poeet. (ajalookirjutus) lk 189
43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tugev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole.
hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi. Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus oluliselt sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses. Seepärast pöörati suurt tähelepanu kõnekunstile. Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed - oraatorid - meelsasti kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid.
· Armastus, see on alaline, tugev ning terve närvide erutus; ta arendab vaimseid ning kõlbelisi jõude. Kes pole tundnud, kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude, see pole tundnud ka tõelist armastust. (N. Túernõúevski) 17 · Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) · Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) · Armastajad märkavad oma armastatu puudusi alles siis, kui võlu on juba lõppenud. (La Rochefoucauld) · Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. (J. Barrie) · Armastuses pole võimalik midagi ette kavatseda
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
mõisteks õnn - eudaimonia. Elu eesmärk - saada õnnelikuks. Suurim õnn on olla vaba soovidest ja kirgedest. 43. Sofistika Sofist tähendas VI saj. e. Kr. teadlast, filosoofi. V.saj.e. Kr. muutus sofist kõnekunsti õpetaja nimetuseks. Vanemad sofistid V.saj. e. Kr. Nooremad sofistid IV saj. e. Kr. Vanematest sofistidest tuntuimad on Protagoras ja Gorgias. Sofistide keskus: Ateena. Seal nõuti kohtuprotsessidel avalikku kõnelemist. V saj. e. Kr. tõusis kõnekunst tähtsaks ühiskondliku positsiooni saavutamisel. Sofistid õpetasid soliidse tasu eest ja said rikkaks. Lisaks kõnekunstile esitasid filosoofilisi tõdesid. Sofiste ei huvita maailma algpõhjus või üldkehtiv tõde. Rahvakoosolekutel võitis see, kes veenvamalt oma seisukohti esitas. Protagoras - Ateena esimesi silmapaistvaid filosoofe. Inimene on kõigi asjade mõõt. See seisukoht on: subjektiivne, lähtub indiviidist ja viib relativismile, seisukohta võib iga päev
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
maismaalahinguid vaid ka merelahinguid etendati. Võisteldi omaval, väikeste armeede vahel, metsloomadega. Sel ajal, st 1.sajandil eKr, jätkati komöödiate ja tragöödiate lavastamist, suure muutuse tegi läbi näitlejatöö olemus see muutus. Näitleja tantsis ja laulis, asendas kõne ja liikumise. Vaatajad käisid nautimas sisu vormi, mitte tehnilist külge. Rooma tehnilistelt ideaalsete näitlejate töö hakkas mõjutama oraatorite kunsti. Cicero oli mures, arvas, et kõnekunst hukkub. Cicero kasutas Roskio tuntud näitleja nõuandeid. Üks näitleja spetsialiseerunud kõnele, teine pantomiimile laval kaks näitlejat. Sõna asendab rooma teatris zest, mõtte asendab esteetika, sisu asendab vorm/tehnika. Näitlejast saab selline ülitehniline olend, kes tegelikult ei sarnanegi enam teiste inimestega. Teda eraldab teistest inimestest tema professionalism inimene, kes kasvatatud üles lava jaoks. Näitlejast saab omamoodi masin
otsustatakse järgmine kordki sama lehe uudiseid lugeda. Lugemine arendab mõtlemist ja kui on kujunenud lemmikväljaanne, ei tule lugemisvarast puudust. Kuid lugeda võiks alati rohkem. Tänapäeva lehtede puudus on aga see, et keelekasutus on muutunud kollase lehesarnaseks, mis mõjub eesti keele arengule negatiivselt. 5 Kasutatud materjalid Kasutatud kirjandus: Aava, K. Kõnekunst. Tallinn: AS BIT, 2003 Hennoste, T. Uudise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Kask, K. Meediaõpetus. Tallinn: AS BIT, 2005 Oma Keel nr 1. Tallinn: AS Pakett, 2004. Oma Keel nr 2. Tallinn: AS Pakett, 2004. Ajaleheartiklid: Aavoja, M. Saksa keele nädal Punalipp, 03.02.1976. Allas, R. Retk Viljandi rajooni teedele Kolhoosnik 1961. Allik, J. Laste jõulupeod Ugalas Vooremaa, 10.12.1992. Alter, H. Lustiveres avati hooldekogu Vooremaa, 10.12.1992. Alter, H
tähendus. Sofistid liikusid rändõpetajatena linnast linna ja jagasid tasu eest õpetust erinevatest kunstidest, ka kõnekunstis. Nad olid rohkem praktikud kui filosoofid, seega omistasid teoreetilistele teadmistele vähem tähelepanu. Enamus sofiste leidis, et objektiivne tunnetus pole üldse võimalik. Tutvustati rahvale ka teisi rahvaid, kombeid jne ning sellega tekkis küsimus, kas üldse ongi mingi objektiivne mõõdupuu, et otsustada, kelle on õigus ja kelle mitte. Kõnekunst kujunes sofistide käes mitte veendumuste, vaid veenmise kunstiks. Nende vaatenurgast polnud enam objektiivset õigust, vaid tugevaima õigus. Lõpuks said halva nime, Platon võitles nende vastu. Esindajad: Protagoras arvas, et inimesele ei lähe korda, kas maailm on teistsugune sellest, mida ta ise arvab ja tajub, kuna inimene püüab maailma ette kujutada vaid iseenda jaoks. Järeldus: Inimene on mõõdupuuks kõikidele asjadele
Hiina, piinad d) Konsonant riim. Rinda, randa e) Liit r. Too mind roolind f) Siirt riim g) Silpide arvu järgi. Mees riim ühesilbiline. Nais riim h) Asendi järgi: Paaris riim. Aa Bb i) Rist riim. Ab Ab j) Süli riim. AbA AbA Lausekujundid Retoorika ilukõne, kõnekunst Kordused pärit regivärsist Kliimaks astmeline tõus. Rääkimine hõbe vaikimine kuld Antitees vastandamine. Olid head ja halvad päevad Luulel on palju erinevaid liike ja zanre. Luuletusi kirjutatakse mitmesugustel teemadel. Kõigerohkem aga loodus luulet ja armastusluulet. Tihti kirjutab luuletaja iseendast (isikuluule) ja oma mõtetest (Mõtteluule). Tihti ka isamaaluulet ja koduluulet. Luule kirjeldab luuletaja hingeseisundit ja tegelaseks on autor oma mõtetega.
saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine. Perioodid: 1) kuni 3. saj eKr nimetuseta periood, rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
