Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi. Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst. Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid.
17. William Shakespeare, olulisus, looming Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19. Põhjenda kas ja kuidas Thomas More'i utopistlikud ideed ning humanism
abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja sepakunsti jumal, vigaste jalgadega, lonkur. Hermes- jumalate käskjalg, mitmekülgne jumal, karjamaade, teede, rändjate jumal/kaitsja, turujumal, kaval (petturite) kõnekunst, tiivulised sandaalid Athena- oda, kiivriga, tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna, peeti väga lugu, linna kaitsja Aphrodite- kaunis jumalanna, armastuse ja ilu jumalanna Artemis- range, jahi, looduse, kuuvalgete ööde jumalanna, lühikeses rüüs, nooled, odad, saatjaks nümfid Demeter- Kreeka emajumal, viljajumalanna Hestia- tagasihoidlik ja neitsilik, koldetule ja perekonna kaitsja. Dionysos- veini ja teatrijumal · Klassitsism- Tekkis 17
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis t...
püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks pedagoog eraõpetaja, lapsesaatja sofist õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega individiualism maailmavaade, milles rõhutakse inimese individuaalseid omadusi ja võimeid ning indiviidi vastandatakse ühiskonnale
SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse. Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Enese ettevalmistamisel on suur roll ning sellele tuleb kindlasti rõhku panna, et garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus...
Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks muutuda?
jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses. · Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege. · Oma saatusest ei pääse. Aristophanes parim komöödiakirjanik. Teiresias pime selgeltnägija, kes ütles Oidipusele, et tema ongi Teeba kuninga mõrvar. Proosa 7.-6.sajand eKr oli ajalookirjandus. Herodotos ajaloo isa, kirjutas 9- osalise ,,Historia" Retoorika kõnekunst Oraator kõnemees Demosthenes kuulsaim oraator, antiik Kreekas. Aisopos (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas Rooma kirjandus Eeskujuks kreeka kirjandus. Plautus komöödia kirjanik, ,,Hooplev sõjamees" Seneca tragöödia kirjanik Cicero (106.- 43.aasta eKr) riigimees, oraator. ,,O tempore, o mores!" oh ajad, oh kombed! Caesar (100- 44 eKr) ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Veni, vidi, vici!" tulin, nägin, võitsin!
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
ruumi seal jõudsalt taastuvale Eesti loodusele. Kabelineeme on olnud rahvusvaheline kodu, mida on väisanud riigipead, ministrid, suursaadikud, 4 mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu. Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks otsida mõõdanikku vajuvaid rahvaid, neid pildistada, neid veel korrakski kõnetada. Tema 1970. aastatel soome-ugri rahvastest vändatud etnoloogilised dokumentaalfilmid on hindamatu väärtusega iseenesest. Seda enam, et neid toetasid sellised Meri raamatud nagu ,,Virmaliste väraval", kus üheks peategelaseks tõuseb ajalugu.
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
Retroline. 5 sajandik hakati koolitama kõnemehi. Langos - Kreeka romaani kirjanik, kirjutas rütmilises proosas. ,,Daphoisi ja Choe" autor. Rooma kirjandus. Rooma kirjandus seadis endale eestkujuks Kreeka kirjanduse ja kirjandusvormid. Nendest vormiti omapärane rahvuslik ainulaadne kirjandus. Rooma kirjandus on kirjutatud ladina keeles. Esimesed Rooma autorid olid kreeklased. Hellenismi ajal kujunesid välja kirjandus zanrid, ning sai alguse kõnekunst. Esimesel sajandil eKr kujunes välja kirjandus keel, jõudis haripunkti proosa ja luule areng. Rooma kirjandus sälitas ka Kreeka kirjanduse, mille vastu Euroopa hakkati huvi tundma allles rennesansi ajal. Olid 1. Kes hakkasid vanasõnu kirja panema Rooma komöödia *Mille poolest erines Rooma teater Kreeka teatrist ? Varjane proosa. Vanim ladina keelne tekst ,,Põllumajanduse(MARCUS PORCIUS CATO). Ceaser Kõnemees, väitis et demokraatia on riigi langus
Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega.
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Abielude eesmärk oli luua poliitilisi sidemeid. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla. Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon- põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega. Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud...
/Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid kirjeldada (kolm aspekti) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid:
Ta õigustab oma teoses enda tegusid ja vaikib maha mõningad talle ebasoodsad üksikasjad. Teistmoodi on aga Augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit. Hõbedasest ajajärgust on levinud lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Hakkas kujunema ka romaanizanr. Antiikromaani silmapaistev esindaja on Apuleius. Kõnekunst: Kõnekunstile pöörati suurt tähelepanu, kuna poliitiku edukus sõltus sellest, kuidas ta suutis oma vastaste seisukohti kummutada. Võeti eeskuju Kreekast, sest seal oli kõnekunst juba varem kõrgel tasemel. Kõnemeeste oraatorite seast tõuseb esile Cicero, kes pärines ratsaniku- seisusest. Suur osa tema kõnedest on kirjalikus vormis tänapäevani säilinud. Temalt pärineb ka hulk mõttetihedaid erakirju, mis annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
14) Foorum – linna keskus, turg 15) Panteon – kõigi jumalate tempel 16) Akveduktid – veejuhtmed 17) Termid – avalikud saunad 18) Circus maximus ehk suur ring oli hipodroom. 19) Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. 20) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater. 6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega, tema eksirännakuid merel, Aafrikasse
4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11
1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU...........................................................................3 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND...................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 ...
mõjutakse sellisena. Tuleb ja saab soovida ja tahta, et need hetked sageneksid. Soovimine ei pea kunagi lõppema, sest see tähendab huvi kadumist selle vastu, kas meid mõistetakse. Kõnelemine ei ole eesmärk, vaid vahend. Eesmärk on mõistmine. See on selgus ja vaikus. See ei pruugi kesta kuigi kaua, ometi just selle hetke pärast kõneldaksegi. 12 7. Kasutatud kirjandus Aava, K.2003. Kõnekunst. Tallinn Aava, K.2003. Veenmiskunst. Tallinn Veinmann, M. 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn Kushner, M. 1999. Avalik esinemine. Tallinn Auväärt, L. 2002. Suhtlemine õigusmenetluses. Tartu 13
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk. 69. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kodanikud osalesid kõnekoosolekutel, kus enda arvamuse oskuslik edasiandmine oli väga oluline. Samuti enda kaitsmine kohtus. Seetõttu arenes praktiline kõnekunst, seejärel ka teooria. Kõneõpetajad ja kõnekirjutajad olid uued võimalikud eluteevalikud. 70. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad: pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 71. Iseloomustage sofistide vastuolulist ühiskondlikku rolli. Sofistide põhimõtete järgi oli oluline vaid veenmisoskus ja vaidluses oli alati võimalik
Juhtidele vajalikud omadused: 1) tahtejõud (jooksevad lausa müürist läbi); 2) haridus (1992.a. pürgisid paljud poliitikasse, neil oli suurel hulgal tahtejõudu, kuid puudus igasugune haridus -> pürgijad on praeguseks poliitikast välja kukkunud -> kompetentsemad inimesed asendavad nad. Poliitikutel peavad olema väga suured teadmised majandusest, kultuurist jms); 3) veendumus oma õigsuses (nt. Andrus Ansip); 4) Oraatorikunst e. kõnekunst (tõeline oraator paneb rahva nutma; mängib inimeste emotsioonide peal nagu pianist klaveri klahvide peal). (2009-04-06 2009-04-20) BÜROKRAATIA TEOORIA 20.sajandi algus autoriks MAX WEBER (sakslane) Bürokraatia on ühiskonna ja riigi juhtimine spetsiaalselt selleks loodud ametnike aparaadi abil. Neid ei valita vaid määratakse ning nad moodustavad ametkondliku hierarhia. Bürokraatia on paratamatus (ükski tänapäeva ühiskond ei saaks ilma bürokraatiata hakkama).
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
65. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. Armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk. 66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul 67. Kes olid sofistid?
Kreeka filosoofia Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Seekord pean ma eelkõige tänama kunstidekooli õpetajaid Mare Villemsoo(graafika, eelkõige paberpatika. Akvarellikunst ja värvimise põhitõed) ning Sirje Voolmaad(joonistamise õpetaja.). Kontaktandmed: Mängukoopa kasutaja: KrMonteCristo e-mail: [email protected] ; [email protected] 2. Mis on kunst? Sellele on raske vastatata. Kõige lihtsamini saab öelda, et kunst on millegi loomine. Sõnasõnalt ei saa aga seda öelda, sest on ka sellised eriliigid nagu kõnekunst ja lugemiskunst. Kunsti sõnastust vaadates leiame järgneva: "Kunst on teos, mis on loodud inimese mõtlemise tulemusena". See aga ei pea paika sellega, mida mina ja ma usun, et veel teisedki inimesed kunstiks peavad. Seetõttu sõnastan kunsti järgmiselt: Kunst on teos või ese, mille on loonud inimene või loodus. Jaotan kunsti ma nelja klassi: Kirjandus ehk sõnakunst, Helikunst, Piltkunst ja Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus.
Seega, kui ma olen toonud kõik aspektid ühest valdkonnast ja samamoodi teisest valdkonnast, siis põhimõtteliselt iseenesest mõistetav on, et neid ka kõrvutatakse, see ongi koht, kus ma sooviks teistest eralduda ja tahan, et inimesed rohkem süveneks ja mõtleks järele loetu üle ja seejärel omal soovil võrdleks loetut. 14 Kirjanduse loetelu Aava, K. 2003. Kõnekunst. Tallinn: Avita Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company Grauberg, E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri Meos, I. 1996. Loogika, Argumentatsioon, Mõtlemiskunst. Tallinn: MKK Trükikoda Vuks, G. 1999. Traditsiooniline formaalne loogika
Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus. Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10. Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega. Üritas nendega vestlustesse astuda ja neid oma seisukohti põhjendama panna. Tema põhiseisukoht oli: "tunne iseennast". Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt). 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk
Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks peetakse Sophoklese ,,Kuningas Oidipust". Ajastu suurim lüüriline poeet oli Pindaros, kes lõi pidulikke võidulaule. Kirjakunst, kõnekunst: kirjaviis vasakult paremale. Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt. Kõnekunst täiustus pidevalt, kuna kodaniku sõnal oli suur kaal. Rahvakoosolekutel tuli suurt kõneosavust üles näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne
kuulub sarnasega ühte. Positiivne õigus läheb tihti loomusega vastuollu Inimesed on loomu poolest võrdsed Alkidamas „Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega ole kedagi teinud sünni poolest orjaks.“ Herakleitos ja Pythagoras küll eristasid positiivset ja loomuõigust, kuid tegemist oli pigem alluvussuhtega ning mitte vastandumisega - Sofistid – esimesed liberaalid – selgitab ehk nii mõndagi ka tänapäeva poliitikas – kõnekunst ja demagoogia – tõde esitatakse ja kaitstakse tõe „tellija“ kaudu. Sofistide kolmas suund – tugevama loomuõigus Kallikles (5 saj e. kr) suunas kriitika rahvavalitsuse ja demokraatia vastu. See kohtlevat kõiki ühesugustena, kuigi inimesed on oma loomult erinevad. Tugeva ja nõrga, õilsa ja kehva, tubli ja laisa võrdsustamine on ebaloomulik. Õige käitumine on allutatud inimese võimetele, tugevusele
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Hansa liit Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate kaubalinnade liit. Eesti hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Tähtsaimad hansalinnad Hamburg, Lübeck. Peatükk 22 Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid 12-13.saj Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool õpetas ainult arstiteadust) Bologna ülikool 1119. Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti kõnekunst, ladina keel, dialektika, arikmeetika, geomeetria, algebra, muusika. Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Dekaan õppejõudude seast valitud juht. Skolastika keskaja ülikoolis viljeldud teadused. Gutenberg leiutas trükikunsti, trükkis kõige esimese raamatu Piibel.
erinevatest valdkondadest ja osakondadest. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch) Ühe aine õpetajad moodustasid teaduskonna ning ülikooli juhtis nagu tänapäevalgi enamasti rektor
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Logopeedia, võõrkeelte omandamine, murrete uurimine, kõnekunst, akustika, kõnetehnoloogia. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid)? Foneem keelesüsteemi väikseim osa, neil ei ole tähendust, aga nende abil võime eristada sõnade tähendust. Realiseeruvad kõnes häälikutena. Foon üks ühik heli jadas Allofoon sarnaste häälikute perekond Minimaalpaar kaks sõna, mis erinevad ühe allofooni poolest ja omavad erinevaid tähendusi (kana-kala)
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse. KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga 1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks. 2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine. Õpiti 7 vabakunsti: 1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid
65. Mida tähendab res publica Rooma riigis erinevatel perioodidel? Algselt tähistati sellega Rooma Vabariiki, mis oli valitsetud senati ja rahvakoosoleku poolt (res publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja kaitsekõnesid kohtus. 67. Milliseid tänapäeva teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast ja sellest sündinud eriteadustest? Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
