SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
tarbimine Seitsmekümnendate aastate ja 2004 aasta sooja tarbevee kasutamise andmete võrdlus korterite üldpinna kohta näitab sooja vee tarbimise vähenemist tüüpelamutes üle kolme ja poole korra. Mõnede uuringute kohaselt on sooja vee keskmine tarbimine tüüpilistes korterelamutes Mustamäel 1999 aasta tasemelt 60 l/(in ööp) vähenenud 2004 aastaks 44 l/(in öp), so üle neljandiku. Vähenenud on ka üksikute majade ülemised tarbimise näitarvud (T-A. Kõiv, 2004) Sellega seonduvalt on otstarbekas ümber vaadata ka sooja tarbevee valmistamise seadmete võimsuse leidmise metoodika. SOOJUSKULU VÄHENDAMISE VÕIMALUSTEST Üldtuntud on tõsiasi, et nn. kõrge elutase on seotud ka suure energiakuluga. Mida rohkem ma kasutan energiat, seda rohkem tehakse minu heaks tööd. Kui inimesed tahavad alustada säästlikku elulaadi, tuleb endale tihedamini esitada küsimus: ,,Kuidas teha seda paremini ja odavamalt? Kas me ei võiks
Modernistid uurivad sisemist maailma, psühholoogilisi impulsse. Otsitakse igaveste aluste ilmutust. Postpodernism on Adamsoni arvates aga rangelt antipsühholoogiline ja antimütoloogiline. Postmodernism lammutab detektiivi romaanides süllogilstliku loogika ja lineaarse teoloogia ootuse. Stimuleeritakse ihasid ainult selleks, et jätta nad rahuldamata. Lahendusi ei tule. Rahustamise asemel postmodernne kunst häirib ja on publikule rünnak. 17 23). Kõiv, Madis 1993. Schopenhauerlikud anamneesid Vikerkaar, numbrid 6-8 (3 eraldi numbrit!) (KÜSIMUS: Schopenhauer - pessimism ja kunst. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788 - 1860) toob läänelikku mõtlemisse sisse idamaise filosoofia (hinduism ja budism). Maailm on tume ja ammendamatute tahete auk. Elu on kannatus. Kannatuste ringkäik. Inimese ihad ei saa kunagi rahuldatud. Kuidas allutada tahe? Tahteringist saab välja erakluse ja vaimse praktikaga või kunstiga, kuna kunst on huvitu
temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist. Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on inimeseõpetuse tsükli üheks läbivaks temaatikaks ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon (Kraav ja Kõiv, 2001). Väljatöötatud õpetajaraamat sisaldab teooria osa õpetajale taustateadmiste omandamiseks, metoodilisi võtteid antud temaatikaga töötamiseks, aktiivtöid (tunnikonspekte) koos õpilaste töölehtedega, ning lisamaterjale abi saamise võimaluste kohta. On selge, et ainult õigesti valitud uimastipreventsiooni metoodikast ei piisa, oluliseks osutub nii õpetaja pädevus kui valmisolek (Quality
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
11 tähelepanu. Just sobimatus vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks oli praktilise maarahva silmis selleks kaalukaks argumendiks, et lepaga tähistada midagi kehva, viletsat, üldse negatiivset. Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka.
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
3000 aastat eKr olid muidugi iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
3000 aastat eKr olid muidugi iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
Aasta keskmine sooja vee eritarbimine (paremal). Aasta keskmine sooja vee eritarbimine ruutmeetri kohta analüüsitud elamutes oli 1,1 l/(m2·d) (st. hälve 0,35 l/(m2·d)), vt. Joonis 11.6 vasakul. Tallinna Tehnikaülikoolis 2005–2008. a. 75 korterelamus läbiviidud uuringu alusel oli sooja vee tarbimine 1,5 l/(m2·d). Võrreldes varasemate uuringutega ((~2 l/(m2·d): Toode & Kõiv 2005, Kõiv & Toode 2006), Tabel 11.1 on veetarbimine vähenemas. Tabel 11.1 Sooja vee eritarbimise (ruutmeetri kohta) muutus Eesti korterelamutes aastatel 1999–2009. Sooja vee eritarbimine, l/(m2·d)
- Kool, - Indiviidiga seotud faktorid. Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja neilt küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi siis kui oleks kasvõi üks õpetaja, kellega oleksid head suhted ning õpetajate ja direktsiooni hoiakud minu suhtes positiivsed. Hoiakud seetõttu kooli suhtes negatiivsed. Õpetajate negatiivne suhtumine tuleb korraldada ümber positiivseks. Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine. Ajakiri Haridus 11/12 Kõiv, 2007 Kõik kooliga seotud riskifaktorid üleval pool, ülekaalus. 3. Koolist väljalangevuse ennetamine Kuidas ennetada? Põhjuseta puudumiste vähendamine. Klassivälised üritused, huvitegevus. 4. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess - Osalus-identifikatsiooni mudel osaluse puudumine- madal akadeemiline edu- mitteidentifitseerimine kooliga- lõpptulemus; koolist väljalangevus - Frustratsiooni-enesehinnangu mudel
– Forest ecology and management. Nr 262, lk 88-94. 62 29. Rauk, J., Ots, K., Tuulemets, L. (1998). Okaspuude juurdekasvu sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. – Metsanduslikud uurimused XXIX. Nr 29, lk 71-72. 30. Saarman. E, Veibri. U. (2006). Puiduteadus. Tartu: Vali Press OÜ, lk 560. 31. Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Otsmaa, M., Kõiv, M. (2009). Eesti geoloogiline baaskaart. (Seletuskiri). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 32. Stravinskiene, V., Erlickyte-Marčiukaitiene, R. (2009). Scots pine (Pinus sylvestris L.) radial growth Dynamics in Florest stants in the vicinity of „Akmenes cementas“ plant. – Journal of Environmental Engineering and Landscape Management. Nr. 17, lk 140-147. 33. Taimre, H. (1989). Metsamajanduse alused. Tallinn: Valgus. 355 lk. 34. Valk, U. (2005)
Sergei Letunovits III 404 620 3103 Siim Idnurm III 320 620 2610 Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402
600 718 Kuuseväli Ahti Tallinn 03:35:58 M21 1838 1857 Kuusik Kristo Jõgeva 04:40:27 M21 436 477 Kuusiku Kaido Tallinn 03:27:31 M21 446 853 Kuusk Ander Saaremaa 03:27:48 M21 2300 2486 Kuusler Jaanus Harju 05:30:38 M21 167 513 Kvietkauskas Julius Leedu 03:08:16 M21 868 813 Kõdar Martin Tallinn 03:49:44 M21 369 548 Kõiv Kardon Harju 03:22:08 M21 461 204 Kõrran Timmo Tallinn 03:28:37 M21 972 1070 Käosaar Kalev Tallinn 03:54:59 M21 1376 1299 Käpa Urmas Tartu 04:13:34 M21 1312 1253 Kärmas Kristo Tartu 04:11:07 M21 Oksana Perova 13.11.2009
1966 suri vähki. LOOMING Esimene luulekogu ei saanud avaldamisluba. „Nimetu saar“ – absurdi draama. Pärast surma avaldati Loomingus „Olematus võiks ka olemata olla“. Ilmus ka väike luuleraama. „Päikese pillaja“. Kuulsaks sai pärast surma. Tartus oli juba eluajal kultuuriringkondades hinnatud. Werneri kohvikus käis koos kirjandusrühmitus, mille vaimseks juhuks ta oli – Alliksaare Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin. Loomingus kolm perioodi: 1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine, alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Palju improvisatsioonilist, tagamõtteta huumor.
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .................
haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
