Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................
Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest.Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Eestimaa probleemiks on ka see, et eesti RAHVAS VANANEB ning IIVE ON MADAL. Paljud tööjõulised nooredlähevad tööle välismaale, näiteks Soome ja Rootsi. Mõne aja jooksul nad harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda. Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem.
06.2012) ; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (Viimati vaadatud 01.06.2012) Suured Maadeavastused; Slideshare.net http://www.slideshare.net/assur3/maadeavastused-2444030 (Viimati vaadatud 01.06.2012) .. . 3. (XVI-XVII .) http://tourlib.net/books_others/kalinicheva310.htm (Viimati vaadatud 01.06.2012) Geography; about.com (2008) http://geography.about.com/od/historyofgeography/a/ageexploration.htm (Viimati vaadatud 01.06.2012) Mait Kõiv, Mati Laur. INIMENE, ÜHISKOND KULTUUR, II OSA, KESKAEG. Avita, 2007
(pauguga lõpus) – ruum on modelleeriva tegevuse aluseks. Selles näidendid on tegelaskond eksperimendi käigus isoleeritud ruumis. 1977 Jaan Kaplinski „Neljakinginapäev“ – Vanade tekstide väljatulemine on siin isegi mingi ristlainetus. Antud näidend on varem kirjutatud, kuid lavastatud jälle hiljem nagu Rummo näidend. Hiljemavastamise üks eriskummalisemaid juhtumisi on Madis Kõiv, kes alustab kirjutamist ka 60ndatel. Me ei näe teda enne 78ndat aastat, kuid siis ka otseselt ei näe, kui ilmub 1978ndal aastal Madis Kõivu ja Hando Runneli pseudonüümi Jaanud Andreus Noorembi all etendus „Küüni täitmine“. Uuenduse monoliidsus hakkab hargnema ja tekib mitu võimalust, jääb alles vanem mudeldav tendents. Mingil määral ilmub selliseid tekste veel – müüditeisendamise laine jätkub. Alustekstide töötlemine jätkub ka teatris.
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson..............
teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist
pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning
alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis
eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse
kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja
1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116.
2 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 24.
3 „Augustus”, viimati muudetud 7. Märts 2013,
Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse. Linnas oli kõigil eluks paremad võimalused ning oli ka võimalik saada haridust. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Keskaeg" kirjastuselt Sinisukk 2003 2. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi 1996 3. http://www.annaabi.com/materjal-3434-Elu-keskaja-linnas
saama üha kallineva eluga.Kütte hinnad tõusevad, toiduained lähevad aina kallimaks.See võib põhjustada uute kodutute ja tänavalaste teket, keda on meil tegelikult niigi kohutavalt palju ning kes vajaksid igasugu toetust ja abi. Eestimaa probleemiks on ka see, et eesti RAHVAS VANANEB ning IIVE ON MADAL. Paljud tööjõulised nooredlähevad tööle välismaale, näiteks Soome ja Rootsi. Mõne aja jooksul nad harjuvad sealse eluga, ja jäävadki sinna.Ka laulja Kerli Kõiv, kes läks Ameerikasse, on öelnud ühes hiljutises intervjuus, et igatseb Eestit, kuid ei taha siin elada.Tema arust, ja ka paljude noorte arust kahjuks, on siin väga vähe võimalusi.Veel lisas ta, et siin ei tohi teistest erineda. Siit jõuame ka järgmise valupunktini- RASSISM ja VIHAVAEN siin elavate teiste rahvuste vastu. Eestis elavad üsnagi mitmete rahvuste esindajad- venelasi on koguni 26%. Muid rahvaid- ungarlasi, lätlaseid ja teiste maade esindajaid on meil juba vähem
RÕNGU KESKKOOL KREEKA Referaat Koostaja: Kati Kõiv 8.a klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Sisukord · Asukoht ja ülevaade · Taimed · Loomad · Vahemereline kliima · Saidid Asukoht ja ülevaade Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi.
-Status Quo Sündmus Aeg Isikud Sündmuse sisu/olemus Hirvepargi miiting 1987 Lagle Parek, Tiit Avalikustati MRP Madisson, Johann sisu rahvale Kõiv, Enn Tarto Oktoobri- Majandus- demonstratsioon autonoomiaidee Muinsuskaitse 1988 Trivimi Velliste liikumine ,,Tartu muinsuskaitse päev" Öölaulupidu 10-14 juuni 1988 Rahvas kogunes Raekoja platsile või
AAC (Augumentative and Alternative Communication, Augmentatiiv- ja alternatiivkommunikatsioon) Joonas on liitpuudega kõnetu noormees, kes õpib individuaalse õppekava alusel hooldusõppes põhikooli lõpuklassis (nimi muudetud). Joonas istub ratastoolis poollamavas asendis, oma pead hoiab ta püstiasendis spetsiaalse toe abil. Paremat kätt suudab Joonas aga ise pisut tõsta. Klassi siseneb külalisena kõrge riigiametnik, kes vaatab kaastundlikult poissi. Joonas palub pilguga kasvatajalt (õppetöö tugiisik klassis) kõnekommunikaatorit. Väikese pingutuse järel vajutab ta kommunikaatorile ja sealt kostub kasvataja häälega poisi pöördumine "Tere, minu nimi on Joonas. Mis sinu nimi on?". Ootamatu kõnetamine kõnetu inimese poolt tekitab külalises kerge jahmatuse, enne kui ta suudab vastata. Vähehaaval tekib dialoog, milles mõlema vestleja tugiisikuna osaleb ka kasvataja. ...
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik oot...
Kogu tema elu oli ju algusest peale seatud riigi teenimisele ja arendamisele ning selle misiooni täitis ta vägagi edukalt. Kasutatud allikad: · Vikipeedia Felipe II · Wikipedia Philip II of Spain · Wikipédia Philippe II d'Espagne · http://www.historylearningsite.co.uk/Phillip_II_the_man.htm · http://www.nndb.com/people/229/000092950/ · Wikipedia Golden Age of Spain · Wikipedia Charles V · Mati Kõiv ja Mati Laur õpikusarja "Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskajast
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab ...
Ta oli entusiastlik kirjanduse, kunsti ja hariduse patroon. Tänu Katariina II toimus mitmete akadeemiliste hoonete ehitamine nagu avalik raamatukogu, mida nimetatakse täna Venemaa rahvusraamatukoguks. Katariina II hiilgus on olla naine, keda kõik mäletavad riigi ajaloo otsustavas arengujärgus, täpselt nagu Elisabeth I oli Inglismaal. Kasutatud kirjandus · ,,Kohutavad keisrinnad" Henri Troyat 2002 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Katariina Suur: Naise portree" Robert K. Massie 2012 · ,,Katariina II: Meelelisus ja poliitiline võim" Gala Naumova 2007 · https://katherineandcatherinethegreat.weebly.com/marriage--love.html · https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_III_of_Russia · https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_the_Great · https://katherineandcatherinethegreat.weebly.com/legacy.html · https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_I_of_Russia · https://en.wikipedia
XVI kui ka Marie-Antoinette vandusid tapalava, et nad on süütud neile määratud süüdistustest. Mõlemad maeti nimeta massihauda Madeleine kiriku surnuaeda 1793, kuid Louis XVIII käsul 1815 maeti nii Louis XVI kui ka Marie-Antoinette St. Denisi kiriku surnuaeda. Louis XVI ja Marie-Antoinette vangistusega algas esimene Prantsusmaa Vabariik. Kasutatud kirjandus · ,,Prantsusmaa ajalugu" Gerard Labrune, Philippe Toutain 2000 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Troonilt tapalavale: Kroonitud peade verine lõpp" Helga Thoma 2002 · ,,Kuningate viimased päevad" Patrice Gueniffey 2014 · ,,Kroonitud võõral maal: Kaheksa kuninglikku printsessi" Tema Kuniglik Kõrgus Kenti Printsess 2000 · ,,Prantsuse kuningannad" Gerd Treffer · https://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI_of_France · https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette ·
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuk...
-st. Draama muutus mingil määral kollektiivseks fenomeniks, mitu olulist autorit. Draama hakkas kirjanduse hulgas taotlema juhtpositsiooni. Otsingud mitmes suunas, väga oluline eeskuju oli Beckett. Suhe realismiga katkes järsult. Mudeldraama – mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend
kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe familia, kus valitses kõigi üle pater familias. Neid pereisa võimu all olevaid inimesi nimetati agnaatideks (agnati). Nad olid tavaliselt järeltulijatega veresuguluses, kuid mitte alati (näiteks adopteeritud isikud). 1 William L. Burdick. Principles of Roman law and their relation to modern law. Clark, New Jersey: The Lawbook Exchange, Ltd. 2004, pp 212-213 2 M. Kõiv, A. Mäesalu, K. Piirimäe, M. Tänava. Inimene, ühiskond, kultuur I osa. Tallinn: Koolibri, 1998, lk 181 4 4. Isa ja laste vahelised õigussuhted Laste ja vanemate vaheliste õiguslike suhete aluseks on seaduslik abielu ja perekond. Rooma perekonnas oli perekonnapeal piiramatu võim ka oma poegade ja vallaliste tütarde üle. Vanimal ajal oli see absoluutne
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tul...
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...
Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000 · Euroopa sünd : vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350 / Robert Bartlett, Tallinn : Kunst, 2001 · Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel / Georges Duby, Tallinn : Varrak, 2007 · Keskaeg. I osa : [ajalooõpik 7. klassile] / Mait Kõiv, Priit Raudkivi, Tallinn : Avita, c2004 · http://www.waterhistory.org/histories/waterwheels · http://en.wikipedia.org/wiki/Watermill · http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini.
Äriprotsesside juhtimise kodutöö 2 Stiina Kõiv 11.11.2018 Magistriõppe protsessimudel Sissejuhatus Kodutöö ,,magistriõppe protsessimudel" annab ülevaate Tartu Ülikooli Ettevõtluse ja Tehnoloogia juhtimise eriala magistriõpingute protsessist kõikide aspektide lõikes. Kodutöö on koostatud tulevase tudengi/ kandideerija vaatenurgast ning kõrval seisvaid isikuid ja üksuseid ei kajastata (õppejõud, õppetool jms)
ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse humoristiandega kirjanik, kelle ülipopulaarsed näidendid uurivad rahvuslikku mentaliteeti ja kritiseerivad selle nõrku kohti. Uut algupärast dramaturgiat tutvustatakse publikule ja teatritegijatele igaukuisel uute näidendite avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus
Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha
ebavõrdsus kadus, mõlemad klassid moodustasid Rooma aristokraatia ,ning tühistati ka nende vaheline abielu keeld. Tooga Tuunika KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/seggo/failid/rooma.doc http://kaur.pri.ee/?p=60 http://www.laborint.com/12a/uploads/files/ajalugu__olustik_ja_argielu_roomas.doc http://miksike.com/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm INIMENE, ÜHISKOND , KULTUUR Iosa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava, koostaja Helmut Piirimäe) ANTIIGILEKSIKON 2
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
MUUSIKA 60.ndad-70.ndad Kristiine Kõiv 12AÕ Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2009 1 Muusika 1960ndatel 2 BRITI BIITMUUSIKA a) Merseybeat b) Briti Blues MUST POPMUUSIKA (USA) a) Soul-muusika 1) Motown sound (Detroit) 2) Memphis sound 3) Atlantic sound b) Funk-muusika PSÜHHEEDELIA a) Hard Rock 3 Popkümnendi üldiseloomustus: Optimistlikkümnend Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes (1960), näitab muusikatööstuse ebaausat palet. Rockmuusika teke, selle vastandumine popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne popmuusika killustus paljudeks stiilideks. "Sõnumiga" muusika ehk vastandkultuuri laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil. 4 Merseybeat'ile oli iseloomulik: · voka...
Nad olid loodud imetlust väärivate töömeeste Muinas-Babüloonia lihtsate inimeste kuldsete kätega, kes põletasid telliseid, ladusid müüre ja võlve ning istutasid puid. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos,Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vanaaja seitse maailmaimet Neihardt.A. 2. VANAAEG 2. Ajalooõpik 6. klassile Mait Kõiv 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad 4. http://www.miksike.ee/
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
informatsioon eakate ravi-, taastusravi ja hoolduse võimalustest, hooldus- ja põetusvõtetest, põetus- ja abivahenditest, abi psühholoogiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamisel. Otstarbekas oleks koondada kogu info ühte institutsiooni näiteks vanurikabinet või vanurikeskus. (Saks 2001.) 4 Allikloend Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartumaa Trükikoda. Soots, A. (1999). Terapeutiline suhtlemine. Õppematerjal haige hooldajale. Tartu: Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. 5
radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )).
Nende ehitatud püramiide peetakse 7 maailma ime hulka. Egiptlastel olid kunstis ranged reeglid. Nende teosed on väga iseloomulikud ja erilised. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis epiptuse kunst umbes 2500 aastat muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma, sest seda mõjutasid teiste rahvaste kunstid, kuni ta hääbus. Kasutatud kirjandus Raamat: "Inimene, ühiskond, kultuur" autorid: Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Mart Tänav koostanud: Helmut Piirimäe lk 40-44 Raamat: "Kunstiraamat noortele" autor: Tiiu Viirand lk 14-18 Internet: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm astmikpüramiid Egiptuse sammas kiilkiri mastaba mastaba läbilõige Sfinks vaarao kuju
inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja
Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka, autoriteet, klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), 13. Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14. Kapten Vint riigikaitse õp, saks. 15. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester 16. Härra Wezeler saksa keele õp 17. Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja 18. Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20
ajal sportlasele. Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg. Koondised Naiskond Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla. Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla Meeskond Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv. Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002" Gunnar Press 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine 3. http://www.kadrilehtla.ee/index.php/laskesuusatamine 4. http://www.biathlon.ee/ 15
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasema...
keeleoskusele, mida ta direktor Wikmanile demonstreeris. Koolis läks ullol väga hästi ta oli äärmiselt tark. Peagi hakkas ta oma tarkust ära kasutama ning tegi raha eest teistele esseesid, kirjandeid ja muud. Selleks ajaks oli ta emaga jõudnud nende viimasesse korterisse aiandi juures, kus ta ema ka tööd sai. Ullo ja ta ema tulid vaevu otsotsaga kokku. Varsti pakkus eestieekeõpetaja härra Kõiv Ullole tööotsa Ullo pidi (raha eest) aitama tal uurimustööd teha, mis seisnes teaduslike prantsusekeelsete tekstide tõlkimisel eesti keelde. Esimene nö tüdruk oli Ullol Lia Borm. Ta oli väga ilus, kuid väga kättesaamatu. Ullole hakkas meeldima hoopis Ruta, Lia sugulane. Rutaga käisid nad Jaagulgi suvel külas (kaua aega hiljem Ullo 'tüdines' Rutast ning keelitas ta minema Rootsi tööle) . Siis töötas Ullo veel ''Spordileksikonis''. Ta kirjutas ka luulet.
Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kuj unemine.html http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10087&show=10114 http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud_sFCmbolid/peakatted_r F5ivad.php Muusika ajaloo konspekt. Ajaloo konspekt ja ajaloo õpik. Raamat "Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Lisaks kasutasin muid materjale mis ma internetist leidsin, ning õe vanu konspekte.
suunas. Erikoolidest on kinnise eri-õppekasvatusasutuse asemel saamas laste erivajadusi arvestav ja professionaalset sekkumist pakkuv asutus. Kuigi on toimunud muutus erikoolide ideoloogias ning neile seatud eesmärkides, ei vasta erikoolide tegevus täna veel püstitatud ideaalidele. Kasutatud materjal: Jaagu viited: [1] pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf [2] http://zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K. & Mägi, E. Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006 e-ait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf Kadri Ann Salla magistritöö pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf Arvestuse saamiseks on vaja esitatut paranda ja täiendada nii, et selles ei leiduks väärtõlgendusi ja lausvalet. Paranduste tegemisel jälgige minu poolt teksti tehtud osundusi. Leian, et käesoleva töö retsenseerimine on VAJALIK KÕIGI ÜLIÕPILASTE POOLT, kes
postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos, kuid Jaak oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis olnud. Kui Jaak läheb Pukspuude juurde, lootes, et näeb Virvet peab ta pettuma, Virve oli koos sõbrannaga üle mere põgenenud. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. Õpetajaskond Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 aastat vana. Hakkas Wikmani poistele viiendas klassis õpetajaks. Ta oli rohkem keele- kui kirjanduse mees. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi ilmumisel maininud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Markson
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks,
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte
õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine, jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
