· sampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas kindlatest viinamarjasortidest. ampanja valmistatakse Chapagne'i maakonnas prantsusmaal. · kolmest viinamarjasordist. · kindla valmistusmeetdiga. vahuveine valmistatakse kolmel meetodil · sampanja meetod ehk traditsioniline meetod · Charmat meetodil mille puhul teine kääritamine toimub uurtes mahutankides · Jätkuvmeetodil mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku · veini gaseerimise meetodil.
lastes selleks välja osa auru. Teavilja keetmine kestab 70-90 minutit, kartuli keetmine 45-60 minutit. Keetmise kvaliteedi üle otsustatakse vaadeldes keedetud massi. Kui pole tooreid teri võib keetmise lõpetada. 9.MESKI KÄÄRIMINE Meski käärimise võib jagada kolme perioodi: eel-, põhi- ja järelkäärimine. Meski eelkäärimise perioodil toimub intensiivne pärmide kasvamine ja kääriva meski kuivaine sisaldus väheneb 3-5 %. Meski põhikäärimine: intensiivne suhkrute käärimine, kusjuures kuivainete sisaldus väheneb 10-12 % Meski järelkäärimine: meskis aeglustub järsult suhkrute käärimine. Pärmi lisatakse meskisse 6-8 % meski mahust. Meski käärimine võib olla kas perioodiline või pidev olenevalt tehnoloogilisest skeemist. Käärimine kestab 26-30 °C juures ligikaudu 60 tundi. Valmis meskis moodustab piiritus 8-10% mahust. Peale selle jääb meskisse teatud kogus lahustumata tärklist ja käärimata suhkruid. Meski pumbatakse rektifitseerimisosakonda
Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit jahingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus, tulemusena tekib püroviinamarihappe(CH3COCOOH) eraldub vesinik ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2 arvelt sünteesitakse täiendavalt ATP'd. Fotosüntees Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia abil
.met 2C ..et 3C ..prop 4C ..but 5C ..pent Alkohol on joovet tekitav aine. Tekitab emotsionaalseid muutusi, kõne-, taju-, meeleolu- ja tasakaaluhäireid. Kahjustab enim maksa. Polaarne solvent. Mõjusid saab kiirendada soojendamisega. SAAMINE KASUTAMINE Alkaani oksüdeerumine Meditsiinis Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜSIKALISED KEEMILISED Spetsiif. lõhn Reag. aktiivsete metallidega Värvitu Reag. hapetega (> estrid) Põletav maitse Põleb Hea lahusti KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaaniliste ainete rühm(nõrgad happed!!), kus on karboksüülrühm -COOH. 1) Sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma.
palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5. Molekulidevahelise glükoosiidsideme teke. Tekivad di- , oligo- või polüsahhariidid. DISAHHARIIDID: 1
Glükolüüs:toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku puudumisel anaeroobne. ATP jaguneb 2ks osaks.Tekivad vesinikaatomid.Anaeroobne e käärimine lõpeb piimhappe w etanooli moodustumisega. Glükolüüsi tulem saadud püroviinama- rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid: toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD) annab 2ra H
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained nt. aminohape, vesi. Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel ...
SEENED (SEENERIIK) Mükoloogia seeneteadus Samblik Mükoloog, seeneteadlane Heterotroofid toitub valmis orgaanilisest ainest seen + vetikas Hüüf seeneniit org. aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine ...
Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas Organism vajab energiat ->polüs. ensüümide abil monomeerideks Taime ja loomarakkudes on glükoosi lagundamine samasugune universaalne Ühe Glükoosimol. Lagundamisel->38ATP molekuli Glükolüüs- glükoosi algne lagundamine Toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrg. , Aeroobne(hapnikuga)- tekib püroviinamarihape, selle lagundamisel NAD Anaeroobne- käärimine, tekib piimhape v etanool moodustub aint 2ATP molekuli Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris..eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tekib 10 NADH2.. jäägina eraldub CO2 Toimub lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine Hingamisahela reakts. Toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes Fotosüntees valguskiirus peab jõudma kloroplastideni,seda võib jagad kaheks
lähteaine glc, toimub lagundamine ensüümide abil kümmekond reaktsiooni, 2 3C PVA molekul, 4 H aatomit, 2 ATP. Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, tekivad NAD H2O, 36 ATP molekuli. 7. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. 8. Piimhappekäärimine toimub bakterites ja lihasrakkudes. Etanoolkäärimine toimub bakterites ja pärmseentes. 9. 10. Fotosünteesik on vja 1.CO2- õhus 0,05%, lisamine kiirendab fotosünteesi 2.H2O- vastavalt taimeliigile 3. Valgusenergia- sinine, punane 4. Soojust- Parasvöötmes 20°C 11. 12. 13.
rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine - toidukördi edasilükkamine (toimetamine) Pärasool (12-17cm) toitainete imendumist ei toimu! Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine. - vee ja soolade tagasi imendumine. 1/3 väljaheite massist on baktereid- jämesool eritab ka lima. Pärasool on seedetrakti lõpp osa mille välimine sulgurlihas on vöötlihas ehk tahtelealluv. Sisemine sulgurlihas on silelihas. Pärasoolde paigaldatakse ka ravimeid.
Rakendusteadus, aga tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduses, meditsiinis, tööstuses, olme jm tarbeks. Biotehnoloogia eelised: Suur energiasäästlikus, Odav tooraine, Jäätmevaba, loodusele kahjutud jäätmed. Probleemid: Suur ajakulu, Tundlikud keskkonnategurite suhtes Põllumajanduses rakendusi: biotõrje, bioväetised, silo. Toiduainetööstuses rakendusi: GMO, hapendamine(piimhape), käärimine, pastöriseerimine. Meditsiinis rakendusi: ravimid(antibiootikumid), vaktsiinid. L.Pasteur- tõestas, et käärimine, hapendamine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Samuti tõi esile pastötiseerimis tehnoloogia. Lõi marutõvevaktsiini. A.Fleming- pentitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. G
ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale, tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende tegevus piirdus nuiad käes metsas redutamise ja ümber mõisa käratsemisega. Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas käärimine ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-, Järva-, ja Virumaa talupojad tööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad ja tekkinud sõnavahetus kasvas Mahtras üle veriseks kokkupõrkeks. 3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel. Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. 1765. aastal võeti
Lähteaineks on PVA. Toimub tsükliline reaktsiooni ahel (PVA lagundamine endüümide abil, protsessi tulemusel tekib CO2 ja NADH2). Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9
Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse
- Glükoos 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? - Süsihappe gaas (CO2) ja 8NADH2 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? - 8NADH2 läheb edasi aineks 12NADH2 ja CO2 vabaneb/jääb samaks?! 20.Kus toimub hingamisahel? -Mikokondris 21.Mis on hingamisahela lähteained? - hapnik; NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? - H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33
soovimatuid mõjusid taigna valmistamisel. 27. Parandaja lihtsustab ja kergendab tehnol. protsesse: muudab taignad kergemini masinatega töödeldavateks, vähendab toote kerkeaega; valmistootel on ühtlane poorsus, pehme sisu, elastsus, hea lõhn ja värvus. Koostise poolest jagunevad parandajad: 1) linnased, teised tärklistest saadud suhkrustusproduktid, tärklist lagundavad ensüümid saadakse parem taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem gaasihoidmisvõime, suurem toote maht, hea sisu poorsus, pikem säilivus. 28. Tärklist lagundavad ensüümid amülaasid. 29. Parandajatena kasutatakse tavaliselt seen- või bakteramülaase. 30. Sarnaselt linnastega soodustavad pärmi käärimist ja kooriku pruunistumist, kuid erinevalt linnastest:
enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH- ääsikhape) 19
Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsihappegaasi
kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobsed, sest keskkonnas puudus vaba hapnik. Ilmselt olid nad termofiilsed ehk soojalembelised ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi.
glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Palju lisainfot http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos Galaktoos · Magusus 60 · Leidub eelkõige piimasuhkru ehk laktoosi koostises
Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone
Etapp glükolüüs tsitraaditsükkel hingamisahel Anaeroobne glükolüüs Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani harjakestes Mis Glükoosi algne Püroviinamarihappe NADH2 arvel käärimine toimub? lagundamine edasine lagundamine sünteesitakse ATP molekule Lähteained glükoos Püroviinamarihape O2 PVA Lõpp- Püroviinamarih CO2, H 12NADH2, piimhape/etanool produktid ape, H sünteesitakse 36 ATP-d NAD H-aatomid H aatomid liidetakse NADH2 molekulid liidetakse NADH2le
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustu...
1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3. Tekstiilitööstus 4. Energeetika 5. Loomakasvatus 6. Keskkonnakaitse (Heitvete puhastamine) 7. Metallurgia 8. Meditsiin 9. Põllumajandus 10. Orgaaniliste hapete, etanooli tootmine Bakterite tähtsus looduses Nad on lagundajad : · Aeroobsed kõdunemine · Anaeroobsed käärimine, roiskumine Nad osalevad ka aineringes: · Süsinik-ringes: · Autotroofid (CO2 orgaaniline aine) · Heterotroofi (orgaaniline aine CO2) · Lämmastik-ringes: · Õhust lämmastiku fikseerimine (mügarbakter) · Ammonifikatsioon (surnud organismide valkude lagundamine ammooniumiooniks NH4 + · Nitrifikatsioon aeroobses keskkonnas: NH4+ NO2- NO3-
ALKOHOLID · Üldvalem ROH · Etanooli o Teke pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele (käärimine) o Kasutus alkoholitööstus, ravimite valmistamine, keemiatööstus, kütus, lõhnaõli o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb a...
süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei. Piimhappebakterid toimivad leivataignas, hapukurgis ja -kapsas ning silos. Nad moodustavad seltsi Lactobacillales. Piimhappebakterid juuretises Juuretises toimub piimhappeline käärimine Tavaliselt kasutatakse homofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad juuretises piimhapet ning heterofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad süsihappegaasi ja aitavad taignat kergitada. Bakterite kasutus tööstuses Tööstuses on bakteritel tähtis roll reovee käitlemisel ja naftareostuse puhastamisel. Toidutööstuses juustude ja jogurtite tootmisel fermentatsiooni protsesside käigus.
Aine- ja energiavahetus ehk metabolism Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimi...
savikannudest müüdi. Viiekümnendatel aastatel tähistas veini " vabakslaskmise" päev hetke, mil võis uut veini müüma ja jooma hakata. Tookord oli selleks päevaks 15. November. 1985.aastal tõsteti see veinipüha nädalavahetuse algusesse ning hakati sõlmima kokkuleppeid, mis ei lubanud noort veini avada enne kui novembrikuu kolmanda neljapäeva südaööl. Beaujolais Noveau on noor vein, mille käärimine on lõppenud ning mille suhkrusisaldus on vähem kui 2 grammi, happesisaldus alla 5 grammi liitri kohta. Kuna veinivirdest eemaldatakse pressimise käigus parkained, mida tavaliselt punane vein sisaldab, muutub noor vein erakordselt kergeks ja puuviljaliseks. Asjatundjad soovitavad just valge veini austajatel Beaujolais Noveau'd proovida. Kui veini "vabakslaskmise" päevast peab täpselt kinni pidama, siis veini müügiaja suhtes nii rangeid
Jogurtid Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba Antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna ,,jogurt" on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Jogurti pH on enamasti 4. Jogurti valmistamine Jogurteid on erinevaid: 1. tardjogurt; 2. joogijogurt. *piima tugevdamine, ehk piima kuivasinesisalduse suurendamine(piim...
reaktsioonidest eralduvad järk-järgult ülejäänud energiast tehakse CO2 molekulid ja H2 ATP CO2 aatomid Mis tekib? PVA ja H CO2 ja H Vesi, 36 ATP 7. Mis on anaeroobne glükoos e käärimine? Rakkude tsütoplasmas hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp- produktiks on kas piimhape või etanool ja CO2 8. Milles seisneb etanool- ja piimhapekäärimine, kus see toimub? • Etanoolkäärimine H + PVA etanool + CO2 bakterites, pärmseentes • piimhapekäärimine H + PVA piimhape lihastes ja bakterites
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi. Mullas esinevad seened huumuse moodustamisel. Metsas lagundavad surnud puutüvesi, mahalangenud lehti ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagari...
Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub seda kas hapuna või väga hapuna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud
Mis on assimilatsioon? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid : sahhariide, lipiide, valke jt. Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsih...
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates, pintselhalliku eosed eralduvad pintsilatoliselt harunevate seeneniitide tuppudest. 5. Kirjelda pärmseeni ja mis on käärmine? Pärmseen- üherakuline organism, kes ...
12. 48 h, et kestad oma aroomi ja maitse kätte annaksid. Fermentatsioon toimub kas roosevabast terases tõrtes ehk lammevaatides. Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse pudelitesse, et säilitada nende värskus. Punast veini tehakse peaaegu alati tumedatest viinamarjadest. Punase veini valmistamise protsess sarnaneb valge veini valmistamisele. Erinevuseks on, see et kestad jäetakse käärima mahlaga koos seisma: see annab suurema maitse ja värvisisalduse. Käärimine kestab 10- 30 päeva ja see toimub nõrgemal temperatuuril valge veini puhul. Enne villimist võib veini laagerdada vaadis või tõrres. Suur osa veini omadustest tuleneb parkainetest. Kestades ja seemnetes sisalduvatel keemilistel ainetel on punase veini laagerdumise perioodil tähtis osa. Marju muljutakse veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega ( mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamis tõrde (milles
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) 11. Kemoorganotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 12. Kemololiotroof autotroofsed kemosünteesijad bakterid. 13. Aeroobne hingamine hingamine, milleks on vaja hapnikku. 14. Anaeroobne hingamine hingamine, mis ei vaja hapnikku. 15. Käärimine teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides
trantspordil, liikumisprotsessides. Need reaksioonid toimuvad ööpäevaringselt, Assimilatsioon-organismis kõik aga eeltingimuseks peab olema sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse valgusstaadium. Atmosfääri hapnik tekib sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. veefotolüüsil. Pimedusstaadiumi reksiooni Energiat saadakse ATP-dest nimetatakse kokku Calvini tsükliks. 18ATP Anaroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe-lihastes või etanooli moodustumisega- suhkrulahustes,marjamahlades. Vabaneb 2 ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse Tsitraaditsükkel-toimub mitokondri sisemuses. Lagundatakse püroviinamarihapet edasi. ENERGIAT EI SALVESTATA.vabanenud vesinikud
kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud Napoleoni sõjad ja Eesti Talurahva käärimine Lõuna-Eestis 1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks. edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl.
1665.a R.Hook leiutab mikroskoobi 1735.a K.Linne loob looduse süsteemi 1797.a E.Jenner ja esimesed kaitsepookimised Euroopas 1828-1837 K.E. v Baer avastab inimese munaraku 1859.a Ch. Darwini evolutsiooniteooria 1903.a I.Pavlov loob reflekside teooria 1953.a J.Watson ja F.Crick tõestavad DNA kaksikpiraalse struktuuri Biotehnoloogia on teadus, mis tegeleb elusorganismide ja nende elu- protsesside kasutamisega tehnoloogias inimese huvides.Eelised:1.l oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taim...
2. Juustusortide valmistamise 3. Salaami vorsti valmistamine II Kahjulikud hallitusseened 1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3. Riietus ja nahkesemeid PÄRMSEENED Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel. PÄRMSEENTE KASUTAMINE I Toiduainetetööstus Pagaritooted Õlle pruulimine Veini käärimine II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B- vitamiini) III Ravimite valmistamisel IV Katseobjekt bioloogias üldiste seaduspärasuste uurimisel. KÜBARSEENED Kübarseenteks nimetatakse seeni, mille viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Põhiline osa neist seentest asub mütseelina mullas. KÜBARSEENTE KASUTAMINE I Toiduks II Kasvatatakse sampinjone, austerservikuid ja trühvleid III Käsitöös värvitakse lõngu
Katse taignaga Probleemi püstitamine: Kas taigen kerkib 30°C kraadi juures rohkem? Teaduslik informatsioon ütleb, et taignas kerkib pärm kõige paremini 28-30°C kraadi juures. Kui temperatuur on liialt madal, siis pärm ei hakka käärima, aga kui temperatuur on liiga kõrge, käärib pärm liialt kiirelt ja taigen vajub kokku. Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud...
tootmisprotsess. V: Alkohoolseid jooke liigitakse: Õlu, vein, viin ja liköör 1. Õlu – teravili, maltoosa Tootmine: Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine Laagerdamine Filtrimine, pastöriseerimine Villimine 2. Vein – viinamarjad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Käärimine Ümbervalamine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin – vesi, vili, kartul või veinitööstuse jääkidest. Tootmine: Toidupiirituse lahjendamine veega Džinn – kadakamarjad Nastoikad – maitseainete piiritusleotised - Magus nastoika – lisaks mahl või siirup - Kibe nastoika – lisaks eeterlikud õlid, piiritusleotiste destillaadid 4. Liköör – suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeleotis, vürtse. Tootmine: Maitsestamine
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju, kitsendas koosolekute pidamist ning lasi sulgeda tööliste ühingud. Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng...
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
autotroofid organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad heterotroofid- organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid. aeroobne glükolüüs toimub rakus kus on küllaldaselt hapniku (hingamisahela reaktsioonis lähte aineks hapnik) anaeroobne glükolüüs toimub rakus, kus ei ole piisavalt hapniku. Tekkib käärimine, mille tulemuseks on piimhape (lihase valu) või etanool. FOTOSÜNTEES CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 + H2O - toimub taimerakku klorofüllis Fotosüntees jaguneb kaheks! VALGUS- ja PIMEDUSSTAADIUM VALGUSESTAADIUM (toimub valges, st päeval) - valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks!
Peale munaga määrimist (enne küpsetamist) võib toodetele peale puistada erinevaid puisteid näiteks pähklipuiste,seesamiseemned,streisel jne. Peale küpsetamist võib tooteid viimlisteda pumatiga, shokolaadiga ja puudersuhkruga jne. Pärmitaignast väike saiad ja plaadipirukad küpsetatakse 1800- 2000 C juures. Liimvalgu võimet siduda süsihappegaasiga nimetatakse gaasisidumisvõimet. Miks taigen kerkib? Taignas toimub piimahappeline ja alkohoolne käärimine. Alkohoolse käärimise lõpp saaduseks tekib alkohol ja süsihappegaas. Süsihappegaas petub liimvalgu võrgus ja selle tulemusena taigen suureneb mahult ehk kerkib. Taina käärimiseks kõige parem temperatuur 280 300 C alla 100 C ja üle 500 C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
