Jõudsid kahe koopa vahele, kus ühest tuli välja koletis Skilla kes klähvib koerahäälega. Ta võttis 6 tugevaimat meest endaga koopasse kaasa ja sinna nad jäidki. Nad nägid maad kus oli rohelised aasad veistega. Kirke oli ODi nende eest hoiatanud, aga kuna mehed olid väsinud siis otsustati seal peatuda. Samal ajal kui OD magas küttisid teised veiseid. Päikesejumal, kelle veised need olid kaebas Zeusile ja nõudsid et neid karistataks. Saarelt lahkudes oligi Zusi kättemaksuks äike. Äike lõi nende laeva katki ja ODil õnnestus pääseda. Ta ujus Kalypso saarele ja sellega lõppes ODi jutustus Alkinoosile. 13. laul OD lahkud Faiaagide juurest. OD magas terve tee ning kohale jõudes panid nad ODi puu alla magama ja tema ümber kingid. Poseidoni antud olukord ei rahuldanud ning nõudis Zeusilt kättemaksu. Selle ta ka sai. Faiaagigidest sai kalgu ning Itaka saarele jõudes oli ODi ümber ainult udu
Louis VII (Ludvig) tahtis lunastada oma raske patu. Nimelt olid tema sõjamehed süüdanud kiriku. Louis VII toetas ka paavst Eugen III lubades pattude andestamist ja tulu. Ristisõdijatega liitusid ka naised. Näiteks Eleonore Prantsuse kuninganna. Sõjavaimustus levis ka Saksamaal. Bernardi rännak sarnanes võidukäigule, Saksmaalt asus teele 70 000 rüütlit ja Prantsusmaalt u. sama palju. Röövides ja põletades läheneti Konstantinoopolile. Arvatavasti oli see kättemaksuks linnaväravate sulgemise eest. Konrad, jõudes kohale varem, tegi ettepaneku jääda ootama prantslasi, kuid sõjamehed keeldusid ja kuningal ei jäänud muud üle, kui nad sõtta viia. Lahing kaotati ning taganeti, et oodata prantslasi. Prantsuse väed aga suundusid itta rahulikult ja neid ei kardetud ning seetõttu ei olnud teepeal suuri rüüstamisi. 1147. Oktoobris olid nad üle Bosporuse väina jõudnud ja Nikaia läheduses kohtuti sakslaste sõjaväe riismetega
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 12 Olümplast Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 6 sept 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Olümplaste vanemad...................................................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias.........................
osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda
Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris
2. stseen (vt videokava) – peategelanna kodanikuneiu Marie ja teda võrgutav Desportes; samal ajal Marie vanaema, meespeategelase Stolziuse ema ning Stolzius. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Flandrias. Rikka galanteriikaupmehe Weseneri tütar Marie armastab noort kangakaupmeest Stolziust, ent Wesener ei anna nõusolekut nende abiellumiseks. Marie’d võrgutab aadlik Desportes (ohvitser) ning annab ta ka oma liiderlike sõprade kätesse. Marie hullub, Stolzius mürgitab kättemaksuks Desporti ja siis iseenda. Lõpuks: Mariest on saanud tänavakerjus, kellele ta isa (Wesener) teda algul ära tundmata almust jagab. Marie sureb, Wesener on ahastuses, sõdurite marss matab kõik enda alla. Antiooperlikku suunda esindas ungari päritolu helilooja György Ligeti. 1960ndate alguses kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“ (Aventures), millele järgnes teos „Uued avantüürid“ (Nouvelles avantures)
Acte keeldub. Ta viiakse Antumi. Ptk V-VI Keiser saab röövimisest teada ning pärib selle kohta emalt aru, kes aga saladuskatet kergitamast keeldub.Nero saadab seepeale välja suures koguses otsijaid, luurajaid. Ta saab emalt kirja, milles seisab, et laev, millega Acte sõitis, on ühes Actega põhja läinud. Ptk VII-VIII Nero on Agrippinna peale väga vihane. Saabuvad hattide esindajat sõpruskohtumisele Neroga. Nero laseb kättemaksuks kohtumise korraldada varem, nii, et Agrippinna jõuab kohale liiga hilja. Ptk IX-X Acte ppäseb merehukust plangule klammerdudes. Ärgates leiab ta end Octavia juures põetatavana. Riigiasjad toppavad ning Salvius Otho juures on pidu. Ptk XI-XII Nero armub Poppae Sabinasse kui Acte asendusainesse. Otho ei saa midagi aru. Octavia saab sellest teadmisest palaviku ning kannatab välja Popae Sabinaga ühe katuse all elamise. Ptk XIII-XIV Vandenõulased peavad Meneniuse juures ülestõusu plaani
nagu seda olid Hermes, Hera Või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole
kaitsetuks. Trooja sõna tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks. Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast. Tüliõun Riiujumalannat Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks
kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu, taevaline. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke. Aresel ei olnud eelistatud linna. Arvatakse, et Ares oli päris Traakiast, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. 13 Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. Mõnede allikate järgi olevat ta Zeusi ja Hera poeg. Teiste müütide järgi aga ainult Hera poeg. Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena. Paraku oli Hephaistos ainuke inetu kõikide surematute hulgast. Lisaks oli ta veel lombakas. Räägitakse, et Hephaistose ema viskas ta taevast alla kui märkas, et poeg on lombakas. Samuti on tuntud ka see, et Zeus vihastas lonkuri peale, kui too üritas Hera eest seista. Hiljem oli Hephaistos Olümposel kõrge au sees, kui surematu töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistas mööblit ja relvi
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab par...
● Kaksuse seadus ○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid
võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia nind idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurema Venemaa vastu, arvestada seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjakäik Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.aastal mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksenburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt lasid sakslased mitmel pool belgiasi lausa külade viisi maha. Teated sakslaste metsikustest Belgias levisid kulutulena üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvele jäänud riikides. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste
Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata ,,Lisa 1".Aastal 1980 ilmus ,,Tallinfilmis" Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014) Film ,,Suur Tõll" on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima. Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile. Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest edasi võidelda ja andis enne loodusesse sulamist lubaduse, et vajadusel vaid kutsutagu teda ja ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012) 2. 2 Suur Tõll 30 aastat hiljem
mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos
. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi, ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ja sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle
augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja- Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas 7 ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda
ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt eraätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Sellega paranesid ka siinsed haridus olud. Liivimaa aadel kutsus inimesi üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kungingas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Nõnda õnnestus Rootsi kuningal 17.sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe saavutada. BALTIERIKORD Kuigi peale Põhjasõja võitu sa Venemaa Eesti enda valdustesse, ei võinud ta kindel olla oma vallutuste püsivuses
ja 46. rügemendi eesti sõjameeste koostöös Nordlandi diviisi vabatahtlikega. Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10. märtsi ööl hävitati pommitamisega pealinnas Tallinnas u kolmandik elamutest, s.t üle 5000 hoone. Peavarjuta jäi u 20 000 elanikku(12). Mõlemal korral oli tegemist terrorirünnakuga kaitsetute tsiviilelanike hävitamiseks. Kui Tallinnas hukkus seejuures enam kui 750 tsiviilisikut, siis Narva rindelinnana oli inimestest tühjendatud juba alates 25
Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna- Ida-Preisimaa ja A-U vahel. Prantsusmaa palvel ründas ta esimesena Ida-Preisimaad A-U sõjaplaan- koostatud mõttega, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel Algasid 2.aug 1014, mis Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4.aug alustas Saksa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu. Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta pea...
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei ...
Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna- Ida-Preisimaa ja A-U vahel. Prantsusmaa palvel ründas ta esimesena Ida-Preisimaad A-U sõjaplaan- koostatud mõttega, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel Algasid 2.aug 1014, mis Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4.aug alustas Saksa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu. Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn
libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks. Manivald valvas mererannas ja tegi tuld, et kuulutada- Põhja Konnal on aeg ärgata! Manivald põletati hiies tuleriidal
Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sõbral võitluses. Kaotajapool sureb, tal pole jumala toetust
Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teiste müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter
tuli. Iisak ja Rebeka armusid teineteise ja abiellusid. Nad said kaks lasti Jaakob ja Eesav kaksikud. Eesavist sai põllumees ja jahimees. Iisak armastas teda rohkem. Jaakobist sai karjakasvataja ning teda armastas Rebeka eelkõige. Eesav müüs Jaakobile oma esmasünniõiguse läätseleeme eest. Kui Eesav oli küttimas, pani Jaakob ema nõuandel Eesavi moodi riidesse ja isa õnnistas teda esmasünniõnnistusega. Pettus õnnestus. Eesav tahtis kättemaksuks Jaakobit tappa ning ema soovitas Jaakobil põgeneda oma onu Laabani juurde Mesopotaamiasse. Jaakob nägi unes ingleid ja Jumalat, kes ütles, et maa mille peal Jaakob magab kuulub Jaakobile ning et Jumal kaitseb Jaakobit kõikjal. Jaakob jõudis Mesopotaamiasse ja kohtas kaevu juures Raahelit. Laaban lubas Jaakobil abielluda Raaheliga siis, kui Jaakob on Laabani jures töötanud 7 aastat. 7 aasta möödudes Laaban pettis Jaakobit ja pani ta paari vanema tütre Leaga. Laaban lubas abielluda ka
"PHAIDRA" Müüt: Theseuse poega Hippolytosesse on armunud tema võõrasema Phaidra. Et noormees tema lähenemiskatsed tagasi lükkab, esitab naine valesüüdistuse, nagu oleks Hippolytos ta vägistanud. Theseus neab oma poja, kelle Poseidon seejärel hukutab. Kui tõde välja tuleb, tapab Phaidra enda. Tõlgendus: Hippolytos austab neitsilikkuse jumalannat Artemist ja kingib talle pärja, mis pahandab Aphroditet, kes paneb kättemaksuks Phaidra võõraspojasse armuma. Phaidra püüab küll oma kire vastu võidelda, hoides seda saladuses, ent amm avaldab Hippolytosele võõrasema kire saladuse. Hippolytos lükkab naise armastuse tagasi. Phaidra tunneb end häbistatuna ja tapab end, süüdistades oma jumalagajätukirjas Hippolytost. Näinud naise kirja, pöördub Theseus oma isa, Poseidoni poole ja palub tal Hippolytos hukata
Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Algus 1914: 02.08.1914 hõivavad saksa väed ilma suurema vastupanuta Luxemburgi. Saksamaa tungib augustis 1914 neutraalsesse Belgiasse. Belgia osutab vastupanu, need 10 päeva päästsid Prantsusmaa (Saksamaa tahtis marssida läbi Belgi B-Pr piirile). Kättemaksuks belglastele lasevad sakslased inimesi külade viisi maha. See põhjustas suurt pahameelt. Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Briti väed saadetakse Prantsusmaale. Saksa väed peatatakse Marne ´i jõel sept 1914, 25 km kaugusel Pariisist. 1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´(gaas) 1915. Verduni lahing 1916, ,,hakklihamasin", kokku hukkus ligi miljon meest
karjus kõritu mulle vastu katusekambrist, kus kedagi polnud. Kättemaksumõõk jääb seinale roostetama. Kõik, mida teed teistele, tuleb sulle tagasi - see on karma. Usun, et luuletus "Kolmas" just sellest räägibki. Kättemaksumõõk, karma, mis tuleb sulle tagasi, kas kohe või hiljem või hoopiski aastate pärast. Luuletuses ütleb Ehin, et kuivõrd uskumatu see ei tundu ja isegi kui sa seda ei näe, ei saa sellest aru, siis tuleb sulle kõik tagasi, justkui kättemaksuks. See on üks minu lemmik luuletus Andres Ehini loomingust. "Kolmas" võiks olla Eesti rahva seas tuntud luuletus, kuna sellel on palju öelda. Ehk see muudaks ühiskonda, teeks selle paremaks ning kurjust ja pahelisust oleks vähem. Piiblimaa ja Eesti mets Jõhvikate vahel roomavad rästikud. Jõhvikate kohal liiguvad pilved. Jõhvikate all on turbane rabamuld. Jõhvikatest paremal kõrguvad männid. Jõhvikatest vasemal lösutavad laukad.
Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil 1941 Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid lahingud Lääne-Eesti saartel, kuid punaväelased ei pidanud kaua vastu. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud varjasid end NKVD eest juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus varjumine aga pärast 14. juuni massiküüditamist. Sõja puhkedes hakkasid mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku. Juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või aktiivsed kohalikud mehed. Juhtimiskeskus puudus, salgad tegutsesid omaette või tegid koostööd lähemate naabritega. Relvastus piirdus kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi.
aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile raha maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelt tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa. Vürsti naine langeb. Sõber tapab naise. Aga naine püüab tõtt rääkida, aga ei õnnestu, lõpus tuleb tõde välja. See oligi nii plaanitud kättemaksuks. Deemoni mäss jumala vastu, lõpus pettub ja deemon jääb üksi ja jumal võidab. Tsensuur keelas selle ära. Tegi 5 varianti, aga ikka ei läinud läbi. 1830 üle 300 luuletuse, mitu draamat, poeemi. Oma loomingusse suhtub rangelt. Puskini surm suur löök ja kirjutas luuletuse "Poeedi surm". Ei avaldatud, levis väga kiiresti käsikirjaliselt. Raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse, tuli peagi tagasi. Pühendus kirjandusele. Duell prantuse saadiku pojaga,
vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mägedes varinguid. Uranose valitsusaeg oli õnnelik, puudus surm, kurjus, vihkamine. Uranos vihastas, sest titaanid ja sajakäelised hiiglased polnud aupaklikud. Ta pani nad Tartarosse kinni. Maa õhutas lapsi isa vastu välja astuma, Kronosele ainukesena oli Maa ettepanek meeltmööda. Kronos kohitses oma isa ja muutis ta valitsemisvõimetuks. Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia,
Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl. Kunagi püüdis kättemaksuks kalu, sest need talle ei maitsenud. Homofoob (lk 121) “Arhitekt Maurer is kui inimene, kui indiviid oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt.” “Ta otsis nüüd kõigest täiust.” Laura- töötas telefonivõrgus (operaator ig). Umbes kolmekümne aastane. Ükskikvanem (pojale). Ei teadnud maailma kohta eriti midagi. Meeldis telekast saadete vaatamine + romantilised filmid. “Tal oli tavaliselt kodus pudel šerrit või maasikalikööri.
milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis
1125-1104 aastatest eKr ning see on sisuliselt seaduslik teade maksudest ja kohustustest vabanemise kohta. Kiilkiri kivil kirjeldab Ritti-Marduki sõjalisi teeneid kuningale Nebukadnetsar I (1125-1104 eKr) Elami sõjakäigu ajal, mis oli korraldatud kättemaksuks elamlaste haarangute eest Põhja-Babüloonias. Rünnak toimus suvel ning Babüloonia armee kannatas tõsiselt palavuse ning veepuuduse käes. Ritti-Marduk oli sõjasalga kapten ning juhtis Elami-vastast rünnakut. Tekst kivil kirjeldab täpselt, kuidas Nebukadnetsar Ritti-Marduki autasustas: ta
X Raamat: Taevakõrguse linn Horemheb jääb sõjaväe juhataja kohast ilma. Toimus suur mäss mis oli Ehnatoni põhjustatud. Hukkunuid oli väga palju ja linnas hakkas valitsema epideemiad. Horemheb sai kolmeks päevaks sõjaväe enda käsu alla ja ta suutis mässu alla suruda. horemheb sai tänu oma teole kuulsaks. Puhkesid uued rahutused. Vaarao lasi ehitada surma maja, et surnute kehad ei häviks iial. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua. Kättemaksuks viis Sinuhe ta surma majja, pärast mõistes kui lapsik ta olnud oli. Hiljem kuulis Sinuhe Ramoselt, et Neferneferneferi oli surnupesijatelt kogu nende varanduse neilt välja petnud. Mõisted: -Aton (lk 350)- Aton, ''päikeseketas'' on tuntud päiksejumalus keskmise riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. -Hõbe (lk 352)- Hõbe on keemiline element ja väärismetall. -Neeger lk( 353)-Neegrid ehk mustanahalised on Musta Aafrika tumeda nahavärviga
-muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena.
isegi kui see tähendab ohtu laste elule. " KOER ja VALGUS on inimeste poolt. Kass aga vihkab Koera ja ütleb, et Valgus on nende suurim takistaja ja plaanide rikkuja. Kass põhjendab oma vastuseisu sinilinnu leidmisele sellega, et kui inimene saab enda kätte sinilinnu, siis hakkab ta kõike nägema ja seeläbi kõike kontrollima, mis võtaks olenditelt kogu vabaduse, mis neil üldse on. Ta on täis vimma inimeste vastu ja tahab vähest aega, mis ta inimlik on, kasutada kättemaksuks. Haldjas ütleb, et lapsed lähevad esimesena sinilindu otsima Mälestustemaale, kus on inimesed, kes on surnud. Ta ütleb lastele vanavanemate kohta, et "tõeliselt ei sure nad enne, kui lapselapsed lakkavad nendele mõtlemast." Ja "surnud, keda me mäletame, elavad niisama õnnelikult, nagu polekski nad surnud." Haldjas ütleb ka seda, et lapsed peavad minema üksinda. Valgus ei või minna, sest tema tohib vaadata
. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda
Riigipäeval Rootsis võeti vastu otsus alustada reduktsiooni mõlemas kubermangus, mis tõi esile aadlite vastuseisu, kes arvasid, et nende õigusi on jämedalt rikutud. Reduktsiooni alla kuuluvateks loeti kõik mõisad ja valdused, mis oli aadlikele annetatud Rootsi ajal. Eriti suurt pahameelt tekitas teade reduktsioonist just Liivimaal, sest seal oli palju rohkeim selliseid valdusi. Selline nurisemine ja pahameel ei meeldinud aga omakorda kuningale ja kättemaksuks kuulutas ta reduktsiooni alla ka need maad, mis olid annetatud aadlitele enne Rootsi võimu kehtestamist. Kuid hoolimata oma nurinast olid kohalikud aadlid jõuetud kuningavõimu vastu. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et ...
nõiduda neid endaga lõbutsema. Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp. Minotauros (lk 273) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli ligikaudu 22 000 ruutmeetrit. Pole ime, et tekkisid legendid labürindist. Palees elas
*Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a
Ta oli väga nägus noormees, mistõttu tema eest nõuti nii kõrget hinda, et säärane summa oli jõukohane üksnes vaarao ihukaitsepealikule. Oma laitmatu käitumise, aususe ja selge mõistusega võitis Joosep majaperemehe poolehoiu ning peagi tegi see temast oma vara ja majapidamise hooldaja. Joosep teenis teda hästi, aga nagu öeldakse õnn on petlik. Joosepi kenadus hakkas silma peremehe naisele, kes noorukile enam rahu ei andnud. Naine solvus, kui Joosep endale kindlaks jäi, ja kättemaksuks valetas oma mehele, et Joosep olla teda häbistanud. Seepeale pani vaarao ihukaitsepealik Joosepi vangikongi. Ent kuuldused Joosepi suurest tarkusest levisid ka vangimüüride vahelt üle kogu maa. NB! Suurenda pilte! a) Vaarao Echnatoni abikaasa Nofretete (XIV saj. eKr). Riiklikud Muuseumid, Berliin b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos.
Ta oli väga nägus noormees, mistõttu tema eest nõuti nii kõrget hinda, et säärane summa oli jõukohane üksnes vaarao ihukaitsepealikule. Oma laitmatu käitumise, aususe ja selge mõistusega võitis Joosep majaperemehe poolehoiu ning peagi tegi see temast oma vara ja majapidamise hooldaja. Joosep teenis teda hästi, aga nagu öeldakse õnn on petlik. Joosepi kenadus hakkas silma peremehe naisele, kes noorukile enam rahu ei andnud. Naine solvus, kui Joosep endale kindlaks jäi, ja kättemaksuks valetas oma mehele, et Joosep olla teda häbistanud. Seepeale pani vaarao ihukaitsepealik Joosepi vangikongi. Ent kuuldused Joosepi suurest tarkusest levisid ka vangimüüride vahelt üle kogu maa. NB! Suurenda pilte! a) Vaarao Echnatoni abikaasa Nofretete (XIV saj. eKr). Riiklikud Muuseumid, Berliin b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos.
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740
Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu Mõned põlisameeriklaste hõimud vihkasid sõda, aga paljud sõdisid pidevalt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Tihti korraldati väike rünnak ja kihutati tagasi, selle asemel, et pigevalt sõda pidada. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine, ning relvade kõrval vahendeid jalanõude lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astusid esimese mehe jälgedesse. Tsikasoo luurajad sidusid karu käpad jalge alla, et valejälgi jätta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
