*Parteiametnikke iseloomustas madal haridustase. -Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53) Nikolai Karotamm, Johannes Käbin, Karl Vaino. -Millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda? *Võimude ägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. *Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus. -Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid
RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEM. … on väljakujunenud, et midagi toota või teenuseid pakkuda. 1. Naturaalmajandus e. tavamajandus – toodetakse endale , ise. Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks.
ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
Perestroika-sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Käsumajandus oli jõudnud selleks ajaks ummikseisu ja Nõukogude Liit ei suutnud konkureerida demokraatlike riikidega. NSV Liidus saadi aru, et riiki pole võimalik vanaviisi edasi juhtida ja alustati perestroikat, mille peaeesmärgiks oligi majandusliku olukorra parandamine. Alustatud reformid polnud aga piisavalt edukad, ning sotsialismileer varises lõpuks ikkagi kokku. Kuid kas perestroikat võib käsitleda sotsialismileeri lagunemise peamise põhjusena?
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. - Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. - 1970.aastatel kasvas stagnatsioon majanduses ning teistes eluvaldkondades. - defitsiit
Majandusõpetus KoTöö 2 Majandussüsteemi Nimi Karina Trebunskaja d Klass 11.b Tõlkige õisted vene ja inglise keelde.Viige vastavuisse mõiste ja määratlus Tähistage vastava tähega. Kokku 3 * 13 = 39 punkti Mõiste Vastu s Määratlus 1 Käsumajandus - D Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. command economy - 2 Turumajandus - E B Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik market economy - 3 Turg - A C Võistlus (rivaliteet) ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja market - müümise pärast
Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist. Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust. Tulemuseks oli tööliste suur osakaal rahvastikus, mis kahandas eestlaste osatähtsust ning kiirendas linnastumist. Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm sunniti lahkuma ja tema asemele võeti Johannes Käbin 40 kiri : Avalik kiri ENSVst 28 oktoober 1980.a . Püüti kaitsta eesti keelt. Katse astuda avalikku dialoogi kommunistliku parteiga. Leevendas venestamis poliitikat. Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus.
võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon. World Trade Organisation. Eesmärgiga edendada vabakaubandustja kehtestada ühtsed kaubandusreeglid maailmas, 1995,140. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduse Assotsiatsioon. North American Free Trade Agreement.Loomaks kaupade ja teenuste vabakaubanduspiirkond.1994. ASEAN Kagu Aasia Maade Assotsiatsioon. Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja ...
mida kujutab endast korruptsioon- pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi ära kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostus. mis on nepotism- onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel. mis on kodanikuühiskond, miks on see vajalik/kasulik ühiskonnatüüp, kus kodanikele seadusega antud õigusi ka tegelikult aktiivselt kasutavad; Elu kodanikuühiskonnas tähendabki pidevat valikute tegemist oma õiguste piires. Vabas ja tugevas kodanikuühiskonnas ei ole köik valikud ainult omakasupüüdlikud. mis on kodanikualgatus, milliseid näiteid võib selle kohta tuua- on tavalise kodaniku algatus, et lööb kuskil kaasa, lahendab ja otsib probleemidele lahendusi, algatab midagi ise. Nt mingid allkirjastamised( teed künklikud-ise kaasa aidata parandamisel, nõuda riigilt ka seda.) Majandussüsteemid: iseloomusta käsumajandus- plaanimajanduse äärmuslik vorm, milles turgu ei arvestata. Riik otsustab...
1) Välispoliitilised põhjused : · NSV Liidu mõjuvõimu taandumine Ida-Euroopast. · Moskva kontroll Ida-Euroopa tegevuse üle vähenes. · Gorbatsov lõpetas sekkumise Ida-Euroopa riigiasjadesse. 2) Siseriiklikud põhjused : · Majanduse allakäik. · Rahvarahutused, väljaastumised, massiliikumised. · Reformimeelsete jõudude tugevnemine. 6. Millised olid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kommunismi kokkuvarisemist ? 1) Majanduses · Likvideerida käsumajandus. · Üleminek tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. 2) Poliitilises elus : · Uue riigikorra ülesehitamine. · Demokraatliku valitsemissüsteemi juurutamine. · Euroopaga integreerimine. 7. Täida tabel. Poola · Peaministriks sai mittekommunist. 1989 1990 a. · Valiti presidendiks Lech Walesa · Juhtiv jõud ametiühingu liikumisele solidaarsus
suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 2) Majanduse põhivalikud Mida? milliseid tooteid/teenuseid toota ja millises mahus? Kuidas? neid tooteid/teenuseid toota? Kellele? lähevda need tooted tarbimiseks? 3) Laenusoovija parameetrid laenusaaja isikuomadused, maksevõime, vara ja käendused. 4) Barter kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. 5) Võrdlus Turumajandus: Omand - eraomand, Mida/kuidas ettevõtja, Kellele turg. Käsumajandus: kõik riigi valduses. 6) Kindlustuse peamised liigid kahjukindlustus ja elukindlustus. 7) Nõudlus teatud kaupade või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 8) Turgu tasakaalustav hind hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. 9) Defitsiit ehk vaegus on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus, kui palju mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused om...
. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba./ põhja korea) . Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad ...
Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid.
Peaülesanne maj arengu kiirendamine(sots ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp
Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid.
suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide konflikt erinevate isikute huvide vastasseis, illegaalne seadusevastane, inflatsioon raha väärtuse pidev kahanemine, intress kasvuprotsent, kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor
a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7. Milline märksõna kuulub millise NSV Liidu juhi majanduse ja poliitika kohta: Sulaaeg , suurtööstuse rajamine (industrialiseerimine), stagnatsioon (seisakuaeg), kolhooside rajamine (kollektiviseerimine), kommunismi ülesehitamise kava, massirepressioonid, GULAG (vangide tööjõu kasutamine), pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, käsumajandus Stalin Hrustsov Breznev majandus stagnatsioon poliitika sulaaeg
NÕUDLUS Iga ühiskond peab vastama küsimustele Mida? Kuidas? Kellele? Tavamajandus vastuseid otsitakse tavadest. NÕUDLUS Käsumajandus loodetakse valitsusele. Turumajandus vastuseid annavad turuhinnad. Hinnataset kujundavad nõudlus NÕUDLUS ja pakkumine. Hindadel on kaks funktsiooni: 1. Normiv efekt normivad piiratud ressursside kasutamist, kui midagi napib, siis jaotatakse neid kaupu või teenuseid hinna järgi (oksjon) NÕUDLUS 2
Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist? Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist.
b) Muudatused ei toimunud rahumeelselt Rumeenias. c) Terviklik riik lagunes Jugoslaavias ja Tsehhoslovakkias. 7. Berliini müür ehitati peale Berliini kriisi 1961. aastal. See sümboliseeris jagatud Euroopat ja külma sõda. Berliini müür püsis 28 aastat 1961. kuni 1989. a. Saksamaal püsis kommunism 1994. aastani. 8. Sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kokkuvarisemist : Majanduses : 1. Likvideerida käsumajandus. 2. Üleminek turumajandusele ( majanduse liberaliseerimine ja privatiseerimine ). Poliitilises elus : 1. Demokraatliku valitsemissüsteemi loomine. 2. Integreerumine Euroopasse. + KAART !!
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Niisugune riikluse vorm oli laialdaselt levinud keskajal. Tänapäeval seostatakse linnriigi traditsioonilise mõistega Monacot, San Marinot ja Vatikani.mis on tavamajandus- Tavamajandus- majandusekorraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial; vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piiresmis on käsumajandus- käsumajandus on majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid (milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota, kui kallilt peaks neid müüma, kes peaks neid saama jne.) langetab riigi keskvõim;käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus. mis on segamajandus-. Segamajandus- on majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kus riik sekkub majandusellu. mis on avalik sektor- Avalik sektori moodustab
Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel.
Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Ressursside piiratus on see, et asjadel on mingisugune piirang ja neid ei saa igavesti toota/kasutada. Sellega kaasnevad 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Millised on eri majandustüübid? · Tavamajandus algelisem, toodetakse lihtsaid tööriistu ja väikeste tootlikusega, tarbib kogukond või vahetatakse välja. · Plaani- ja käsumajandus iseloomulik NSVL ning teistele diktaktuuri riikidele; monopol loob eeldused kuidas riigi poolt majandust käsutada; majandust saab seaduste ja määruste jõul muuta. · Turumajandus vabaturumajandus; viidatakse vabadusele; tehakse kasulike valikuid ja otsuseid. · Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik rehuleerib majandust Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents
1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides vahetati juhid välja, Berliini müür langetati rahvamassi poolt maha, käsumajandus pöördus turumajanduseks, toimus piiride muutus, ning mis kõige tähtsam, riigid iseseisvusid ning said demokraatliku riigikorra. Samal ajal, kui Euroopas enamus riigid saavutasid Iseseisvuse ning vabanesid Venemaa võimu alt, oli Lõuna Euroopa riikides olukord veel pingeline. Toimusid relvastatud kokkupõrked Horvaatias, Serbias Bosnia-Hertsogoviians iseseisvuse taotlemise põhjustel. Ka Indias ja Pakistanis oli õhkond pingeline ning ärevust tekitas tuumasõja oht. Aafrikas aga
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
enamiku tootmisvahendite osas. Nõukogude liidu lagunemine aastal 1991. Majandus Ikalduse tõttu osteti vilja sisse, elu Üritati kasutusele võtta lääne Käsumajandus - eraomandi käis kampaaniate kaupa (nt tehnoloogiat, ent peagi loobuti välistamine ja valitsuse monopol maisikasvatamine). sellest. enamiku tootmisvahendite osas. Poodi jõudis rohkem tarbekaupu, sest Majandus kasvas mitte Majanduses vähendati
rauno reino Rida 1 TE31 1)Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. 2) Majandue edukust on vaja hinnata selleks ,et saaks teada kasvude ja langust ja saada seda ette arvata. Jah haridus kui ka teadmisi saab käsitleda kui tootmisprotsessi lisaväärtusena kuna koolid koolitavad välja väga häid palgatöölisi kes suudavad viia tootmisprotsessi paremale tasemele kui ka kvaliteedi tõusu.Mis tõstab tootlikust . 3)Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega seda kokkuvõttes riigi poolt. Peamised ülesanded on- elustandartite kasvustamine täistööstushõive tööealise elanikonna hulgas stabiilsed hinnad Madal inflatsioon 4)Kui teine riik tuleb Esimesse riiki oma õigusi ja oma regeleid seadma,...
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsen...
1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas Seim), osades riikides säilis eraomandit (Poolas 75% maad), oli riike, kus maksti omandi natsionaliseerimise eest kompensatsiooni (Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
20.Adam Smithi põhilised seisukohad olid: 1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2. valitsus ei tohi sekkuda majandusse; 3. "nähtamatu käe" metafoor (N + P = turg); 4. tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist 21. Turumajandus: MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. 22. Käsumajandus: MIDA? - vastuse annavad plaanijad KUIDAS? - vastuse annavad plaanijad KELLELE? - vastuse annavad plaanijad 23. Tavamajandus: MIDA? - annavad vastuse tavad ja kombed KUIDAS? - annavad vastuse tavad ja kombed KELLELE? - annavad vastuse tavad ja kombed 24.Turumajanduses sekkub riik üha rohkem majandusellu. Käsumajanduslikes riikides võetakse üha enam kasutusele turumajanduslikke elemente. 14.
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüst...
Sageli saadeti nendesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitilise süsteemi tunnused · Diktatuur · Üheparteisüsteem · Õiguste ja vabaduste puudumine · Sotsialistlik demokraatia · Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda · Juhikultus · Totaalne kontroll · Julgeolekuorganid (NKVD, KGB) Majandusliku süsteemi tunnused 1. Tööstus natsionaliseeritud 2. Põllumajandus kollektiviseeritud 3. Plaani- ja käsumajandus 4. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus VMN 1949 ja VLO 1955 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse sõjaväeliseks sisenemiseks, kui ei tahetud NSVL nime all minna. Hrustsovi ajastu · Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasastan) · GULAG ,,kaotati" · Sõnavabadus · Paneelmajad
8. , 8. Ettevõtlikkus, entrapreneurship on oskuste ja võimete kogum, , , , kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, , , sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise . oskusel. Teised majandussüsateemid. 9. ( -) 9. Käsumajandus, command economy majandussüsteem (mudel) , kus (), , , põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes saab , toodetu - vastab tavaliselt valitsus, prevaleerub ühiskondlik omandus. 10. Tavamajandus, traditional economy -majandus, kus inimesed 10. , sõltuvad oma mida-, kuidas- ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest, traditsioonidest. 11
Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri (haridus, teadus, kunst jms) tasalülitamises, mida teostati sõjajärgsel kümnendil mitme kampaania näol (võitlus nn kodanliku natsionalismi, nn rahvavaenlastejne vastu). Sellega kaasnes kommunistliku propaganda vohamine. Käsumajandus ja selle tagajärjed Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati esmalt maareformi, seejärel sundkollektiviseerimise (kolhoseerimise) ja forsseeritudindustrialiseerimise abil ning
L.Breznev 1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Eesti NSVs tähendas see venestamist 1970-Vabadusraadio alustab eestikeelsete saadete edastamist 1970. aastad olid Eesti NSVs suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Neg: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad, halvendas keskkonna olukorda Taastus järk-järgult tsentraliseeritud käsumajandus varimajanduse tekkimine 1972 juuli- Viiakse läbi esimesed Eesti päevad Trontos 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele Nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, Nõukogude vägede väljaviimist. 1974. jõudis memorandum alles Läände Sellele ei reageeritud 1976. aastast kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väite- kirjad tuleb kirjutada vene keeles 1978
haldusjaotus valdadeks) I maailmasõda Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19
Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine, . Püüded majandust reformida ei õnnestunud, kuna vana käsumajandus lagunes, turumajandusele aga ei suudetud üle minna. Majandusraskused süvenesid, rahva rahulolematus kasvas. 6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma eesrindlikumast tehnoloogiast * Majandussüsteem oli ennast ammendanud *elatustase oli madal *suur mahajäämus arenenud maailmast 7. Balti riigid alustasid 1980. a. Lõpus otsustavad võitlust iseseisvuse taastamise eest, kuna Balti riigid olid 45 a
ning kellele kuulub omand. Eristataks nelja majandussüsteemi turu-, käsu-, tava- ja segamajandus. Vaatame kuidas erinevad majandussüsteemid lahendavad need küsimused. Majandussüsteem Omand Tootmine MIDA, Vahetus KUIDAS KELLELE Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg Käsumajandus Riik Valitsus (riik) Valitsus Tavamajandus Kogukond on omanik ja otsustaja. Valitsevad tavad ja kombed. Segamajandus Esineb nii era- Valitsus võib Valitsus võib kui riiklikku piirata või ergutada kontrollida omandit teatud kaupade ja hinnakujundust. teenuste tootmist. Raha, ressursside ja toodete ringlus (ringvoog)
maailmasõda polnud erand sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni. Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad,
Eesti Nsv valitsemine. Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes ...
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
