Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks.
pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused
Plank on kindla formaadiga paberileht, millele on kantud koostatavate dokumentide püsielemendid. Planke eristab neile trükitavate rekvisiitide koosseis. Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Üldplangile vormistatakse käskkirjad, protokollid, aktid, esildised (dokumente mis ei adresseerita) Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad, mis on moodustatud üldplangi alusel. 9. Dokumentide põhiliigid on kirjad, akt Protokoll 10. Organisatsioonisisesed õigusaktid (käskkiri, otsus) millal koostatakse? Käskkiri- on korraldav dokument, mille annavad välja organisatsiooni (asutuse, ettevõte) juht ja tema
• Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist • Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid • Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid • Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega
eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel;
konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta
määratlemata arv kordi. Eestis eristatakse kahte tüüpi õigusakte: 1) õigustloovad aktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldine, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, tagatakse riigi sunniga). 2) õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 31. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist subjektide tegevuses, väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest, eristatakse õiguse realiseerimise vorme: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine. 32. Õigussuhte subjektid
4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4
· Piisavalt kirjandust · Piisavalt kättesaadavaid andmeid · Uurimus on ajaliselt teostatav · Olemas kompetentne juhendaja · Uurimus on teostajale huvipakkuv ja võimetekohane Teadustöö 2. etapp · Teine etapp on kirjanduse valik ja analüüs. Osa uurimusi tehaksegi ainult kirjalikele allikatele tuginedes ( sobib vaiksetele ja visadele üliõpilastele). Kirjalike allikate hulka kuuluvad ka lisaks raamatutele igasugused seadused, määrused, käskkirjad, ajakirjade artiklid, arhiivdokumendid. Teadustöö 2. Etapp: kirjanduse valik ja analüüs. · kirjanduse põhjal veendutakse, et keegi ei ole varem lahendanud uuritavat probleemi; · saab selgeks, mis antud küsimuses on läbi uuritud; · saab taust ja teoreetilist infot; · leitakse kinnitus, et antud teema on üldsusele huvitav. Teadustöö 3. Etapp · Töö esialgse uurimisplaani koostamine töö esialgne teema, selle valiku põhjendus,
Eesti Vabariigi võtab Riigikogu Eesti Vabariigi seadused vastu Eesti Vabariigi Seadlused, määrused, president, võtavad korraldused, otsused, valitsus,volikogu, vastu Käskkirjad, juhendid, linna/ valla valitsus eeskirjad Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti õigusaktide hierarhia 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Riigivõimuinstitutsioon Õigusakt Üldakt Üksikakt
endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati. Saali õigus on varaseimaid barbariõigusi ning väärtuslik ajalooallikas feodaalsuhete kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena
38.Milliste dokumentidega vihma,merevee,lume,jäätumise 2.veelombid tekilt ära lükata sadamas(põhimõte-üks kõigi,kõik määratakse kindlaks laevakord? tagajärjel 3.jäätumise puhul kasutada liiva ühe eest) -laeva sisekorra eeskiri 1.kasutada astumisel pikka või analoogset libastumist vältivat -kapteni käskkirjad libistavat sammu vahendit 58.Mida on pildil kujutatud? -ohutu korraldamise süsteem 2.veelombid tekilt ära lükata -sildumisotste katkemise võimalus -tuletõrjega seotud leppemärgid 3.jäätumise puhul kasutada liiva 1.kontrollida sildimiste 39
Dokumentide hoidmine asjaajamises Dokumendid luuakse, neid hallatakse, säilitatakse ja kasutatakse ning lõpuks enamik neist hävitatakse. Dokumentide säilitamine peab tagama nende kasutamise võimaluse ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Paberkandjal säilitamine hõlmab järgmisi toiminguid: · Dokumentide liigitamine sarjadesse dokumentide loetelu alusel, toimikute moodustamine · Arhivaalide üle arvestuse pidamine arhivaalide loetelu alusel · Juurdepääsu tagamine dokumentidele · Arhivaalide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks · Toimikute üleandmine organisatsiooni arhiivihoidlasse · Säilitustähtaja ületanud arhivaalide hävitamine · Säilikute üleandmine avalikku või eraarhiivi Dokumentide säilitamise kohustus laieneb igale organisatsiooni tegevuse käigus loodud või saadud dokumendile, olenemata - funktsioonist, mille täitmise käigu ta on tekkinud - dokumendi tõestus- ja infoväärtu...
kaudu. Sellisteks isikuteks on visiidil viibivad välisriikide pead ning välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. 9. Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus Üldakt sisaldab abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, /annab üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid/. Üldaktideks on seadused, dekreedid, seadlused, määrused, kohaliku omavalitsuse määrused, käskkirjad. Üksikaktid reguleerivad üksikjuhtumeid /korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme/. Üksikaktideks on korraldused ja otsused. 10. Mis on seadus seadus *kehtestab tavaliselt üldnorme, mille järgi kõik inimesed ja asutused käituma peavad. Seadus *peab olema kooskõlas põhiseadusega, seaduste *vastuvõtmine toimub Riigikogus põhiseaduslikus korras (Riigikogu kodukorras ettenähtud korras). *seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel
kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1
Peamised õigusharud: 1. Eraõigus-reguleerib inimestevahelisi suhteid 2. Avalik õigus-reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid 3. Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) 4. Karistusõigus-sätestatud karistusseadustikus; käsitleb süütegusid (väärtegu, kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Kohtuvõim Kohtu põhiülesanne on mõista kohut; tõlgendada seadusi ja neid rakendada. Õigussüsteemid: 1. Mandri-Euroopa ÕS · Kohtunikud on ametisse nimetatud · Kohtumõistmise aluseks on mahukad seadused · Aluseks on Rooma õigus 2. Angloameerika ÕS · Kohtunik on valitud kodanike hulgast · Vandenõukogu- moodustavad valitud kodanikud, kelle ülesanne on
Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse võtab vastu rahvahääletus. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja teiste kehtivate õigusaktidega. 19. Riigi Teataja struktuur I osa Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi
15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos
Sellekohane märge tehakse uue käskkirja korraldava osa viimases punktis, kus kehtetuks tunnistatava dokumendi kohta märgitakse väljaandja täielik ametinimetus, dokumendi kuupäev, dokumendiliik (käskkiri), dokumendi registreerimisnumber, dokumendi pealkiri. Käskkirja algatamise, väljaandmise ja vormistamise kord sätestatakse ettevõte asjaajamiskorras. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); säilitatakse alatiselt; personaalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta); säilitatakse 50 aastat; puhkusekäskkirjad; säilitatakse 7 aastat; lähetuskäskkirjad; säilitatakse 7 aastat; Käskkirja koostab spetsialist, kelle kompetentsi kuulub reglementeerimist vajav küsimus. Koostamine algab kavandi (eelnõu) loomisest. Käskkiri vormistatakse üldplangile või käskkirja plangile ühes eksemplaris
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
- Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused
teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Sõjalise juhtimise, väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus. 5 Kaitseliidu ülemad
määratleb kuidas tajutakse üles- ja allapoole kommunikatsiooni kvaliteeti ja kuivõrd ergutatakse alt-üles kommunikatsiooni. oma tööalase olulise info kättesaadavus peegeldab kuivõrd saadakse informatsiooni oma vahetu töökoha/osakonna vms plaanide kohta ( nt personali puudutavad teated). Vastav info suurendab töötajates kuuluvustunnet. kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet peegeldab suhtumisi olmesolevatesse kanalitesse nt e-mail, koosolekud, intranet, infotunnid, käskkirjad, korraldused (kirjalike ja suuliste korralduste selgus, lihtsus, kättesaadavus) ja teistesse olulistesse kommunikatsiooni kanalisse horisontaalne ja mitteametlik informatsioon peegeldab suhtlemisvõrgustiku aktiivsust, asjakohasust ja suhtlemisvoo vabadust (nt kuivõrd ollakse rahul horisontaalse suhtlemisega või mitteametliku suhtlemisega) organisatsiooni üldine toimimine peegeldab kuidas tajutakse organisatsiooni kui terviku toimimist, k.a
korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused 3 seadlused 4 Vabariigi Valitsuse määrused 5 Ministrite määrused ja riiklikud eeskirjad 6 Kohaliku omavalitsuse määrused-eeskirjad-otsused 7 Asutusesisesed eeskirjad-otsused 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
KORD 6.1. Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele. 6.2. Asutusesisest kooskõlastust nõudvad dokumendid vaadatakse juhataja poolt läbi hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 7. ASUTUSESISENE DOKUMENTIDE TEATAVAKSTEGEMISE KORD 7.1. Asutuses sõltub dokumentide teatavaks tegemise viis dokumendi sisust ja koopiasaajate hulgast. 7.2. Asutusesisesed dokumendid tehakse teatavaks infostendil. 7.3. Käskkirjad, töölepingud ja teatised, mis sisaldavad personaalseid töökohustusi (- ülesandeid) edastatakse töötajatele allkirja vastu. 8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.2. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare. Näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse dokumendis. 8.3
võimalik ja siis suitsetatigi seal samas laua taga. Minul kui mittesuitsetajal oli väga ebamugav seal olla, sest ruumis oli neli naist ja meid eraldas ainult pisike klaas silmade kõrguselt. Algul kannatasin ja siis ütlesin, et palun ärge suitsetage, aga keegi ei võtnud mind kuulda. Kui läksin ülemusele sellest rääkima siis tema lendas väga halvasti neile selga minu juures olekul ja neid alandades ja nad said kohe käskkirjad. Sel hetkel ei olnud ma juhtimist õppinud ja ei teadnud kuidas peaks ülemus käituma aga isegi minu jaoks tollel ajal võhikuna oli selline käitumine väga väär. Niis siis edaspidine töökaaslastega läbisaamine oli väga halb. Nemad olid loomulikult minu peale tigedad ja ikkagi öösiti ja nädalavahetuseti tegid suitsu ja veel kõik kolm korraga. Ei aidanud ei ülemusega korduv jutt vaid aitas minu lahkumine tööl. Selline lahendus ei ole ju
töökord. 15.3. KOV üksused Vallad ja linnad 15.4. KOV organid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: KOV volikogu otsused KOV valitsusel korraldused vallavanemal ja linnapeal käskkirjad Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarne valitsemisvorm Presidentaalne valitsemisvorm (võimude lahustatus võimude lahusus (eraldatus)
Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides · Direktiiv on täitmiseks kohustuslik nendes liikmesriikides, kellele see on suunatud
1.generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2. spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks) Generaaldelegatsioonis annab seadusandja edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks. Spetsiaaldelegatsioonis sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille korraldamiseks (täitmiseks) spetsiaaldelegatsioon antakse. Valituse annavad õigustrakendavad üksikaktid (individuaalaktid) on korraldused ja käskkirjad. Eestis annab korraldusi peaminister. Kohaliku omavalitsuse organite üksikaktid (Eestis): 1. valla- ja linnavolikogud võtavad vastu otsuseid; 2. valla-ja linnavalitsused annavad korraldusi; 3. vallavanem ja linnapea annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 18 4. osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldamiseks korraldusi,
Õigust rakendav akt ehk mittenormatiivne õigusakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või subjektide ringile. Mittenormatiivne õigusakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi:
Kaitseliidu eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa nende saavutamisele. Noorliikmeks saab olla vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke. Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Kaitseliidu ülem Kaitseliidu tegevust juhib Kaitseliidu ülem, kes rahuajal allub vahetult kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse
20. Aprill 2013 18:20 20.Millest koosneb viit 1-3/2012/45 1 *1 sarjatähis- tegevussuuna tähis, funktsioon *3 sarjatähis- sarjajärjekorra number tegevussuuna piires *2012 - aasta * 45 kirjajärjekorra number vastavalt dok. registris * 1 dokumendi individualiseeriv number 21. Dokumendi põhiliigud: organisatsioonisisene õigusakt kiri protokoll akt 22.Sisu ja säilitustähtaja järgi liigitatakse käskkirju (nimeta liigid) *põhitegevuse käskkirjad *personalikäskkirjad *puhkusekäskkirjad *lähetuskäskkirjad 23.Nimeta dokumendihalduse liike *saabunud dokumentide ringlus *väljasaadetavate dokumentide ringlus *sisedokumentide ringlus 24.Koostaja märgime nimeliselt kirjale , kui need on erinevad isikud 25.Järjesta dokumendiringluse etapid: *dokumentide allkirjastamine *dokumentide registreerimine *dokumentide väljasaatmine 26. Kes vastutab käsipostiga saadud dokumendi registreerimise eest? ametiisik, kes dokumendi vastu võttis. 27
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
õiguspiiridele, lahendamaks ettevõtte tegevuse sisemist reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkirju antakse välja kas initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Viimastele tuleks alati käskkirja konstateerivas osas viidata. Kestvuselt on käskkiri ühekordne või kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Uue käskkirja väljaandmisel tuleb alati vana käskkiri tühistada. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjadeks (reguleerivad asutuse sisemist töökorraldust); · Personalikäskkirjadeks (isikkoosseisu kohta); · Puhkusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse); · Lähetusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse). Igal käskkirja liigil on omaette numeratsioon. Käskkiri vormistatakse asutuse üldplangile ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes originaaleksemplaris.
· Väljasaadetavate dokumentide ringlust · Sisedokumentide ringlust Asutus on kohustatud registreerima dokumenditregistris tema ülesannete käigus loodud ja saadud dokumendid. Dokumendi loomise ja saamise viis ning teabekandja ei saa olla registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne. Õigusaktid Määrused 1) Asjaajamiskorra ühtsed alused 2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid
Palun tuua näiteid. Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus? · Vabariigi Valitsus · Riigikogu liige · Riigikogu fraktsioon · Riigikogu komisjon 6. Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded? 7. Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded? Seadusele või selle sättele võib tagasiulatuva jõu anda üksnes põhjendatud vajaduse korral,
° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks
Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2)
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist. Tunnused: Imperaktiivne riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa) Suhte keskmes õigused ja kohustused riigi ja kodaniku suhe ja isikutevaheline lepinguline side
Kui veebiserver asub kohalikus võrgus, võib korraldada ka oma sisevõrgu, mis sarnaneb struktuurilt internetile. Sealjuures osa saidist võib olla avalik (internet) ja osa ettenähtud vaid sisemiseks kasutamiseks (intranet). Intraneti kasutajateks on asutuse töötajad, samas kui saidi avalik osa on mõeldud ettevõtte klientidele. Intranet sisaldab tööks vajalikku infot, kuid see ei tohi olla nähtav klientidele ja konkurentidele. Näiteks, võivad sisevõrgus olla õigusaktid, käskkirjad ja dokumendid tööprotsessi reguleerimiseks, mis on kõikidele töötajatele kättesaadavad. Välimine ja sisemine osa esindavad kahte erinevat infokeskkonda, igaüks orienteeritud kindlale kasutajate ringile. Iga keskkond tagab erinevate ülesannete lahendamise ja omab erinevaid tehnilisi piiranguid, sellepärast peab lähenemine nende keskkondade projekteerimisele olema erinev. Intraneti kasutajaliidese disain peab erinema avatud saidi disainist et kasutaja näeks, kus ta antud
Õigusakti liigid:ÜLDAKT=õigustloov akt=normatiivakt ÜKSIKAKT=õigustrakendav akt. Üldakt – sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, dekreedid. Üksikakt – lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, ta on adresseeritud kas individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Seadus. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. 6. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne akt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea
soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel 2) normi kasutamise teel (subsumeerimine - rakendamise keeruline sõna) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguslik suhe - nõuda temale kuuluvate õiguste järgimist kõigilt teistelt isikutelt Haldusõiguse allikad-distsipliin, millele rajaneb instituut 1) EV põhiseadus 2) seadused 3) määrused, käskkirjad jne (kuigi neid vähe) postuleerima ‹42› postulaadina esitama, tõestamatult kehtivaks lugema. *Veendumusest, mis postuleeritakse printsiibiks, saab kergesti iseenese vastand.. R. Sirge. subjektiivne avalik õigus - subjektile kuuluv õigus, mida peab tagama riik Haldusõigussuhte sisu: sisuks see ese, millele ta on suunatud. Eristada saab ühekordseid ja mitmekordsed/kestvad korraldused. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad või lõppevad. Nad tekivad isikute vahel,
Seetõttu loetakse neid teoorias halduse üldaktide hulka kuuluvaiks õigusaktideks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Seepärast on määruste andmine võimalik vaid piiratud ulatuses ja selle eelduseks on vastava volituse olemasolu põhiseaduses ja/või konkreetses seaduses. · Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga kuuluvad õigusallikate hulka. 7. Avaliku haldsue kandjad, kui õigus objektid. 65. Riik. See on originaarne haldusekandja, kuna ta käsutab lgselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. 66
sunniga), õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. alev. Riiklikud Omavalitsuste üleriigiline nõupäev 11. veebruar 1994 maksud:tulumaks;sotsiaalmaks;maamaks;hasartmängumaks;kä
hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6 Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine: nt ülemuse korraldused alluvatele. AGA Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. 7 I Põhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõte Hea halduse tava Seaduslikkuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte -------------------------------------------
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Eesti Pank on eriline, sets tal on oma põhikiri ja ta on loodud enda eraldi seadusega. EP tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Tegevusets antakse aru Riigikogule. EP annab nõu VV-le majanduspoliitilistes küsimustes ja VV ei langeta otsuseid ilma EP seisukohata. 2. EP organid ja nende õigusaktid. EP nõukogu ● EP põhikiri ● otsused EP juhatus EP president ● määrused ● käskkirjad Tallinna Majanduskool 2017 12 Ella Käi OT169
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
organisatsiooni sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkiri võib olla nii üld-kui üksikakt. Käskkirju antakse välja: initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide(seaduste, Valitsuse määruste) täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne vüi kehtib samas küsimuse uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: põhitegevuse käskkirjd (sisemise töökorralduse kohta), säiitatakse alatiselt personalikäskkirjad- (isikkosseisu kohta), säilitatakse 50 aastat puhkusekäskkirjad, säilitatakse 7 aastat lähetuskäskkirjad, säilitatakse 7 aastat Käskkiri vormistatkse üldplangile või käskkieja plangile ühes eksemplaris või digitaalselt. Erandiks on distsiplinaarkäskkiri mis vormistatakse paberkandjale kahes originaaleksemplaris.
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
