1. Mis on käskkiri ? · Käskkiri on ettevõttesisene korraldav dokument,mille annavad välja tipjuht ja tema asetäitja ainujuhtimise põhimõttelet lahendada organisatsiooni tegevuse sisemisi regelmenteermist nõudvaid küsimusi. 2. Millal antakse käskkirju välja ? · Seaduste,valitsuse määruste täitmiseks · Initsiatiivkorras 3. Kuidas jagunevad käskkirjad kestvuselt? · Ühekordne · Kehtib samas küsimuses uue väljaandmiseni 4. Kuidas jagunevad käskkirjad sisu ja säilitustähtaegade järgi ? · Põhitegevust reguleerivad ja korraldavad käskkirjad (sisemine töökorraldus) Nt. Ametikoha moodustamine/likvideerimine Säilit. 75 aastat · Isikkoosseisu e personalialased käskkirjad (isikkooseis) Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat
mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta); · Puhkuse käskkirjad; · Lähetuse käskkirjad. Akt-on dokument, millega saab tuvastada fakti (dokumentide üleandmist-vastuvõtmist). Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama: 1) täitmisel olevate lepingute loetelu; 2) pooleli olevate õigusaktide eelnõude loetelu; 3) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
keeldumine. 6. Dokumentide allkirjutamiseks esitatakse ettenähtud korras vormistatud ja vajadusel kooskõlastatud dokument koos 1) kõigi lisade ja materjalidega, mille alusel see on koostatud; või 2) dokumentidega, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist allakirjutatav dokument nõuab. Paberkandjal dokumendid allkirjastatakse järgmiselt: 1) käskkirjad ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti: 2) õigusakti lisa allkirjastab selle sisu eest vastutav isik; 3) lepingud ja aktid allkirjastatakse vajalikus hulgas eksemplarides, nende arv ja jaotus sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Eksemplaride arv näidatakse dokumendi tekstis. 4) Ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris (originaal + ärakiri)
(kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad Vormistatakse ühes eksemplaris, osapooltele lähevad koopiad. Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Vormistatakse üldplangile ühes eksemplaris. Käskkirjal kuupäev ja nr ei trükita, vaid sõnadega välja. Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või kehtetuks tunnistada sama ametiisiku või kõrgemalseisva ametiisiku uue käskkirjaga, märge tehakse käskkirja viimases osas.
Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim
alus, kujutades endast õigustloova tegevuse vormi, mis sisaldab õigust b) Mõiste õigusnorm puudutab õigusallikates väljenduvate regulatsioonide sisu c) Õigusallikas teiste õigusaktide vormina 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2
Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga: AS Rõivas /pitsati jäljend/ Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine aktsiaseltsile. Andis üle (allkiri) Võttis vastu (allkiri)
AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile.
OÜ AREMAR Tööd saab Personalispetsialist Personalispetsialisti tööülesanneteks on Nõudmised kandidaadile · Personalidokumentide (käskkirjad, · Rakenduskõrgharidus või kesk-eri lepingud, tõendid jne) koostamine haridus · Personaliandmebaaside haldamine · Väga hea tööõiguse tundmine · Dokumentide arhiivi üleandmine · Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), · Personali informeerimine ja Vene keel (vähemalt kesktase), nõustamine Inglise keel( vähemalt kesktase) · Töötajate värbamine · Töökogemused- vähemalt 2 aastat · Personali koolitamine/koolitusele · Isiksuseomadused- saadetmine Koostöövõimeline, enesekindel, · Dokumentide säilitamine...
Pärast allkirjastamist vormistatakse akti kinnitamine juhi poolt. 10. Korraldavad dokumendid. Kasutusala, liigitus- Asutuse juhtimise tegevuse üheks põhifunktsiooniks on korraldav funktsioon, mille täitmiseks antakse välja korraldavat dokumentatsiooni. Korraldavatseks dokumentideks on: *Valitsuse määrused, korraldused(antakse välja seaduste alusel seaduste täitmiseks) *Kohalike omavalitsus asutuste otsused ja korraldused *Valitsus asutuste juhtide käskkirjad, juhendid ja juhised (Nt ministeerium, amet, maavalitsus, linnavalitsus jne.) *Asutuse juhtide käskkirjad. 11. Käskkiri. Kasutusala, liigitus, rekvisiidid, nõuded tekstile- Käskkiri on õiguslik akt, mille annab välja asutuse juht, kes tegutseb ainu juhtimise põhimõttel. Käskkirju antakse välja kõrgemal seisvate asutuste korralduste täitmiseks aga ka initsiatiiv korras. Käskkirjad võivad olla ühekordsed ja pikaajalised (kehtivad kuni ära muutmiseni)
TD21a Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1.1-3 Kirjavahetus 5 aastat Juhiabi DHS üldküsimustes 1.1-4 Nõukogu koosolekute alatine AK DHS
Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks
Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid:
Korraldused – legaaldefinitsioon, st seadusest tulenev määratlus puudub. Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega. Käskkiri – on laialt kasutatav õigusakt. Põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab)
PERSONALISPETSIALISTI AMETIJUHEND OÜ AREMAR 1. ÜLDANDMED JA STRUKTUUR 1.1 Ametikoha nimetus PERSONALISPETSIALIST 1.2 Ametikoha põhigrupp Vanemametnik 1.3 Alluvus Juhatajale 1.4 Alluvad Personal 1.5 Asendaja Personalispetsialist 1.6 Asendab Personalispetsialist 2. TÖÖ KIRJELDUS Personalispetsialist korraldab personalitööalast tegevust organisatsioonis. Samuti tegeleb personali värbamisega, juhendamisega ning personalialase dokumentatsiooni koostamise ja haldamisega. Spetsialist suhtleb vanade ja uute potensiaalsete klientidega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Personalidokumentide (käskkirjad, Do...
Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse. Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil : Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi katse. Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis. Aidata kaasa riigi arengule.
DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok.halduse alusdokumentidesse. DOKUMENTIDE LIIGITAMINE · funktsionaalne töö- ja teenistussuhted; töötervishoid ja tööohutus; varad · struktuuripõhine juhtkond; planeerimine · temaatiline aruandlus; IT; personal, koolitus · dokumendiliikidel põhinev käskkirjad, protokollid, volitused, kirjad, toimikud Dok.süsteemi kasutajad jaotatakse rühmiti. Määratakse õigused ja piirangud. PABERDOKUMENDI EELISED · mugav lugeda · pole vaja spets arvutitarkvara · lihtne allkirjastada · säilib hästi ja kaua PIIRANGUD · toimikutest otsimine võtab aega · saab kasutada vaid 1 inimene korraga · vaja teha koopiaid · posti teel saatmine võtab mitu päeva · säilitamine võtab ruumi DOKUMENDILIIGID 1
Väärtusekspertiisi tulemuste põhjal koostatakse toimikute nimistud. Nimistud on säilikute pealkirjade süstematiseeritud loetelu koos säiliku järjekorranumbri, lehtede arvu ja piirdaatumitega. Nimistu on arvestusdokument, mis tagab dokumentide kiire leidmise. Näide ühest nimistust Säiliku number 1-... Indeks asjaajamises P/2-4 Säiliku pealkiri Direktorite käskkirjad, Personali nimekiri jne Piirdaatumid 30.märts 1994-september 1995 Lehtede arv 235 Märkused (vajadusel) TOIMIKUTE VORMISTAMINE Olenevalt säilitustähtaegadest vormistatakse toimikud kas täielikult või osaliselt. Täielikult vormistatakse alatised (kuni 10 aastased) ja isikkoosseisutoimikud Ajutised toimikud vormistatakse osaliselt. On lubatud toimikuid hoida kiirköitjates ja jätta dokumendid süstematiseerimata.
dokumente elektrooniliselt tutvumiseks ning jälgida, kes on dokumentidega tutvunud. GoPro organiseerib dokumentatsiooni üldjuhul asjadeks (inglise keeles case). GoPro juurutamisel Eesti asjaajamisse tehakse sellest tavaliselt erandid selliste dokumendiliikide korral, milledel peetakse eraldi registrit ning kus on traditsioon või kohustus neid hoida eraldi. Dokumendihaldussüsteemis on eraldi registritena kontaktibaas, asjad (kirjavahetus, resolutsioonid), lepingud, käskkirjad, arved, aktid, määrused. Erinevateks dokumendihaldusprotsessideks: dokumendi loomine, kooskõlastamine, kinnitamine, allkirjastamine, registreerimine, edastamine. Kontaktibaasis on kontaktid organiseeritud asutuste, nende kontaktisikute ning eraldi kontaktisikute kaupa, kes organisatsioonidega seotud pole (eraisikud). (Kaia Mägi 2011) 1.2. Üldandmed · Arendaja: IBM · Esmane versioon: 1989 aastal · Stabiilne versioon: 8.5.3 (3
Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat.
seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam. Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV
Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused 2) President Seadused ja otsused. 3) Vabariigi valitsus- määrused ja korraldused 4) Valitsuse liige ehk minister.- määrused ja käskkirjad 5) Riigisekretar ja ministeeriumi kantsler- käskkirjad 6) Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused, otsused 7) Inspektriooni peadirektor 8) Kohalik maavanem- korraldused 9) Omavalitsuse volikogu- määrused korraldused otsused 10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse:
koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad Kohaliku omavalitsuse määrused Eesti ja rahvusvahelised standardid Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus 2. Nimeta organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid).
registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga,
ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Õigustrakendav akt, millega lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustatud konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne.
valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ. Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme.
KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmi...
Lisade real Lisa 4 lehel 2 eks. ? Kui tekstis pole lisatava dokumendi nime, tuleb see vormistada lisade real koos lehtede ja eksemplaride arvuga. N: Nõupidamise päevakord 1 lehel. 2) Dokumendiplank on kindla formaadiga paber trükitud koostavate dokumentide püsielementid Dokumendiplangi omavad : 1) asutused ettevõtted firmad 2) selle struktuuri üksused, kui nii on ette nähtud põhikirjas. 3) ametiisikud, kellel on õigusakto andmise õigus. Õigusaktid on : käskkirjad, korraldused, määrused, otsused. Kohustuslikud elemendid : dokumendi autor (firma nimi) dokumendi liigi nimetus kuupäev number tekst allkiri Plangiliigid : üldplank, kirjaplank Plankide kasutamine : kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. üldplangile vormistatakse käskkirjad, korraldused, aktid, esildised, protokollid, asutuse sisesed dokumendid. otstarbekas on kasutada valmistatud dokumendiliigi planke. planke eristab neile trükitavate elementide koosseis.
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26) Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik: 1) Rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus. 2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. 5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea)) Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. AJALUGU. * Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. * Järgmine põhiseadus astus jõusse 1933 aastal * Kolmanda põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht aastal 1938. * Praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992 28.juunil. PÕHISEADUSE MUUTMISE VÕIMALUSED:
Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised Riigikantselei juhendmaterjalid Organisatsiooni dokumendisüsteemi loomine: süsteemi hõlmatavate dokumentide kindlaksmääramine asjaajamiskord – esitab nõuded orgi-i dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, kasutajate ülesanded dokumentide haldamisel
kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h
NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud
Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE
1-1/ Ametiasutuse struktuur ja koosseis Ministeerium Alatine funktsiooni tähistavast numbrist 1.1-2/ Ministri määrused Ministeerium Alatine ................. sarja järjekorranumbrist selles funktsioonis 1.1-5/ Lähetuste käskkirjad Ministeerium/asutused 7a eraldatakse teineteisest sidekriipsuga 1.1-6/ Asutuse registridokumendid Ministeerium Alatine ja põhimäärus(põhikiri) mis eraldatakse teineteisest sidekriipsuga ..................
suurte asutuste puhul ka struktuuriüksuste järgi ning järjestati nimistus kronoloogiliselt või temaatiliselt. Tänapäevane arhiivide korrastamine ja kirjeldamine lähtub sarjasüsteemist. Sarjade kaupa liigitatakse dokumendid nende loomise hetkest alates, sarjade kaupa hoitakse toimikuid asutuse arhiivis ning sarjade kaupa korrastatakse ja kirjeldatakse ka üleandmiseks avalikku arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja kirjeldamine põhineb sel juhul nimetatud dokumentides toodud seostel. Nimistu koostamiseks vajalik arhiivskeem luuakse neis esitatud liigitusskeemi järgides. Ei ole võimalik anda ühtset
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
Koolitus 3. IT Temaatilist liigitust ei poolda arhiiviasutused, sest kaduma võivad minna dokumentide vahelised seosed, mis põhinevad asutuse tegevusel. Dokumendiliikidel põhinev dokumentide rühmitamine Väikesed organisatsioonid, kus on vähe funktsioone ja vähe dokumente rühmitatakse dokumente nende liikide järgi. Dokumendiliikide järgi rühmitamise korral on iga dokumendiliigi jaoks oma toimik Näit. 1. Kirjad 2. Käskkirjad 3. Protokollid 4. Aktid 5. Isiklikud toimikud DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Dokument hõlmatakse organisatsiooni asjaajamises dokumendisüsteemi Selle käigus luuakse dokumenti kirjeldavad andmed e metaandmed Registreerimise kaudu seotakse dokument vastava funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning teiste dokumentidega Dokumendi registreerimine tõestab dokumendi olemasolu
halduses, sest kui ei pane juurdepääsupiirangut peale, siis on kõik dokumendid avalikud ja nähtavad Päästeameti dokumendiregistris. Päästeameti dokumendiregistrit peetakse digitaalselt ja on kättesaadav ameti kodulehel, kus kajastatakse registreeritud dokumentide metaandmed ja avalike digitaaldokumentide failid. Sellepärast tuleb alati hoolikalt jälgida kas on kasutatud juurdepääsupiirangut reguleerivat märget. Dokumendiregistris avalikustatakse ameti käskkirjad, korraldused, ettekirjutused, lepingud, sissetulevad ja väljaminevad dokumendid, mille juurdepääsupiiranguid ma kontrollin. Samuti antud dokumentide koostamisel vastavalt andmetele pean kasutama juurdepääsupiirangut. Oma töös kasutan peamiselt Avaliku Teabe Seaduse juurdepääsupiirangut kui ka Autoriõiguse Seadust. AvTS-i kasutan peamiselt töölepingute koostamisel, eraisikutega suhtlemisel, erinevate tõendite väljastamisel,
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõigu...
struktuuriüksuste põhimäärustega. Avalikus halduses on tunnustatud põhimõte - probleem tuleb lahendada kõige madalamal võimalikul tasandil. Seega peaks tippjuht maksimaalselt püüdma otsustamisõigust ja ühtlasi dokumentidele allakirjutamise õigust delegeerida. Õigusakt kirjutatakse alla ühes eksemplaris, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhud. Näit on Avaliku teenistuse seadusse sellised erijuhud sisse kirjutatud - ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise käskkirjad ja korraldused vormistatakse kahes eksemplaris. Lepingute ja aktide puhul kirjutatakse alla vajalik hulk eksemplare, näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse ära dokumendis. Väljasaadetavate kirjade asutusse jäävad ärakirjad peavad olema alla kirjutatud. Alused lubavad kirja asutusse jäävat ärakirja tõestada ka allakirjutaja allkirja faksiimilega. Siiski ei ole tohiks sellist praktikat väga laialdaselt rakendada.
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses Erle Neeme Tallinna Ülikool 2016 Sissejuhatus Autorikaitse on kindlasti üks maailmas enam ühtlustatud õiguse valdkondi. Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus (edaspidi EL). Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1. roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2. valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta. 1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel. (Roheline raamat on komisjoni välja antud dokument, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsuta...
dokumentide vormistamine ja allkirjastamine nii paberkandjal, kui elektrooniliselt. 2.4.1 Dokumendiplangid Asutuses on kasutusel nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt kahte liiki dokumendiplangid: kirjaplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm); üldplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm). 2.4.2 Kirjaplangile vormistatavad dokumendid ametikirjad. 2.4.3 Üldplangile vormistatavad dokumendid Koosolekute protokollid, nõukogu otsused, juhatuse otsused, korraldused, käskkirjad, ringkirjad, teated, aktid. 2.4.4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele
DOKUMENTIDE MENETLEMINE Dokumentide menetlemine tähendab, et juhtkond vaatab dokumendi läbi ja märgib nendele korralduse asja lahendamise käigu kohta, dokumendiga seotud küsimus lahendatakse ja dokumendi käsitlemise käigus koostatakse ning vormistatakse (trükitakse, kooskõlastatakse, allkirjastatakse, kinnitatakse) vastusdokument, kontrollitakse asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus, asja lahendamise tulemus. Menetlemise protseduurid Dokumendi suunamine läbivaatamiseks juhtkonnale või täitmiseks pädevatele ametnikele Dokument suunatakse läbivaatamiseks pärast registreerimist. Kui saabunud dokumendis on viidatud teistele samas küsimuses varem koostatud dokumentidele, tuleb need leida ja lisada saabunud dokumendile. Digitaaldokumentide puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris. Dokument märkega KIIRE edastatakse läbivaatamiseks viivitamata. Läbivaatamine, resolutsiooni märkimine; Dokumendi läbivaatam...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjap...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
