A Klass Ajalugu linoollõike kohta Linoollõike leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Varaseimad säilinud linoollõiked eesti graafikas on Paul Burmani Tallinna vaated mis on tehtud Moskvas Stroganovi kunstikoolis. Tehnika tutvustus Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Erinevalt puidust puudub...
RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12/22 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:18.10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkid...
Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornam...
Lääneslaavlased (Veneedid)-poolakad, slovakid, tsehhid, sorbid 2. Idaslaavlased- venelased, ukrainlased, valgevenelased. 3. Lõunaslaavlased- bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid, tsernoboolased e monteneegrolased Idaslaavlases: · asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini. · Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö . · Hakkasid tekkima Ida-Slaavi hõimuliidud, millest tähtsamad olid poljaanid, trevljaanid, ulitsid, vjaatitsid, kriivitsid, rossid Vana-Vene riik: · Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882, kui Rjuriku poeg Oleg (Helga), Novgorodi valitseja, ühendas Kiievi. · Ühiskonnas oli tekkinud kihistumine: o Kiievi vene valitsejaid kutsuti suurvürstiks, kellele omakorda allusid osastisvürstid....
Tänapäevased käsitööliste organisatsioonid Tänapäevased Eesti käsitöö organisatsioonid on Nahakunstnike Liit, Restauraatorite Klubi, Tulirebase Gild, Katariina Gild ja Antoniuse Gild. Enamasti on kõigi organisatsioonide ühiseks eesmärgiks tagada kultuuriväärtuste võimalikult pikaajaline säilimine; tõsta ka ühiskonna arusaamist säilitamise olulisusest, selleks korraldatakse õppeprogramme, näitusi ja teabepäevi. Gildides meistrid valmistavad igasuguseid esemeid, mis on unikaalsed ja kordumatud. Samas saavad inimesed kasutada neid...
Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus . Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim....
Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised , sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ühe ja sama erialaga käsitööliste ühendused. Tsunftri põhikirja ehk siis reeglitekogumikku nimetati skraaks. Tsunftivanemat nimetati aga oldermanniks. Kuna Käsitöölistel polnud ühe mõisa territooriumil tavaliselt äraelamiseks piisavalt tööd, pidid nad rändama ja otsima tellimusi, nad rändasid külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu,...
meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt...
Mütse on mitmesuguseid .Kõigepealt peaks selgusele jõudma, milline on näo kuju. Üks hea õpetus kõlab nii: võtke tükk seepi, astuge peegli ette ja joonistage seebiga peegelpildi järgi oma näo piirjooned. Ümmargusele laiale näole ei sobi üldiselt tihedalt ümber pea liibuvad mütsid. Müts peaks olema avaram ja kõrgem. Pika kasvu ja kitsa näo korral võiks kududa bareti tüüpi mütsi. Barette on mitmesuguseid- kirjusid ja ühevärvilisi, väikseid ja lopsakaid. Kes soovib, võib kududa voodriga mütsi (kahekordse). Kududa võib viie sukavardaga või ringvarrastega. Ringvardaid on pikemaid ja lühemaid, sobivad tuleks valida selle järgi, kui palju on mütsil silmuseid. Kude peab olema parajalt tihe, et müts vormi hoiaks. Müts vajab vormiaurutamist nagu igasugune teine kootud villane ese. Baret...
Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd....
sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaa...
- Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool. Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup.vastupanu-esitati kaebusi mõisnike peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit,...
Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere....
See asus kohe ukse kõrval ning selleks oli iga käsitööline valmistanud kindla suurusega osa, mis olid siis omavahel kokku õmmeldud. Minu lemmiktööks oli Anneli Õuna tehtud tekk, mis koosnes pildikestest erinevatest masinatest: autodest, traktoritest, kombainidest. Tegu oli kingitusega poisslapsele nimega Gregor, kes oli ilmale tulnud 9. aprillil 2009. aastal kell 17:27. Taoline daatum oli märgitud teki paremale alla nurka. Õun on käsitöö kohta öelnud: ,,See on aja võtmine enda jaoks. Keegi ei saa seda sinult võtta ja sa vajad seda just enese laadimiseks." Kindlasti on see ka tõsi, sest selle harrastusega saab tuju heaks teha nii endal kui ka teistel, kes tehtud töid naudivad. Seetõttu ei tohigi teha mingeid hinnaalandusi ning anda tahetud tulemuse saamiseks endast maksimum. Mulle meeldis see näitus, sest nagu lubatud tõi see meelde kauguses oleva suve. Mulle aga...
). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte, mille tulemusena toimus illegaalne töötamine. Illegaalselt töötavaid inimesi nim. tsunftijänesteks. Tsunftid tegutsesid paljudes valdkondades N: maalrina, lihunikuna, pagarina, kingsepana jne. Järjest rohkem läks moodi manufaktuurid. Manufaktuur oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised...
sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas...
Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset...
· Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete...
Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis...