Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda *Kirikuõpetajaid polnud kirikukogudes *Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma *Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks
käsitöö. Käisin selles ettevõttes esimest korda. Poes oli teenindaja väga sõbraliku näoilmega. Sisse astudes ta kohe tervitas ja naeratas. Vaatasin alguses poes ringi ja minuti jooksul küsis ta minu käest kas sa teid kuidagi aidata, saaksin näidata kus miski asi on? Vastasin talle et vaatan niisama poes ringi. Asjade valik on seal väga suur. Seal müüdi erinevaid eestlaste tehtud esemeid kinnastest kuni võinugadeni. Käsitöö esemed maksavad tavaliselt palju ja seda oli ka näha seal poes. Vaatasin ka esemeid lähemalt. Kõik oli väga ilusasti valmistatud, tekkis tahtmine ka endale mõni kujuke osta. Ostsin seal väikese lamba kujukese, läksin järjekorda, õnneks ei pidanud kaua järjekorras seisma. Teenindaja teenindas kiiresti, mis oli väga hea. Pärast arvelduse lõppu ta tänas, et külastasin poodi ja lausus külastage meid jälle. Pole ammu nii head teenindust näinud.
Palk Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev 1,150 programmeerimine hamster mees 2/11/1986 1,370 raamatu lugemine ei ole mees 4/25/1988 1,090 kalapüük koer mees 5/13/1965 970 karate hamster mees 5/15/1967 1,180 karate ei ole mees 8/14/1948 940 käsitöö kass mees 11/8/1958 1,050 programmeerimine koer mees 10/7/1972 1,160 ratsutamine kilpkonn mees 4/5/1955 1,050 raamatu lugemine ei ole mees 3/13/1943 1,070 pillimäng papagoi mees 10/6/1972 1,360 karate ei ole mees 4/19/1945
alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus. SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Tähtsamaid vahendeid on flöödid, trummid ja kõristid.These were played along with chanting to help worship the gods. Populaarne viis aega sisustada oli läbi kunsti. Mõni asteekide kunstiese on tänapäevani säilinud. Üks selline ese on Kalenderi kivi.See kivi, mis oli kaheteistkümne jala läbimõõduga esindas asteekide universumi.Arvatakse, et südamed mis sai inimohverdamistest,asetati sellele kivile,et esitada südat jumalatele. Sulgi kasutati peakatete,ürbide ja maskidel.Muu käsitöö olid puuskulptuuur, keraamika ja kudumine. Näitades nende teadmisi loodusteaduste vallas,asteegidel oli 365 päeva kalendriaasta, mis vastabtänapäeva teaduslikele standarditele. Aztec suhtlemisoskus olid väga hästi välja töötatud oma aja kohta.. . Asteegidel oli oma keel nimega Nahua.Nad kirjutasid omi mõtteid kirjalikult süsteemi kaudu mis on tuntud kui biograafia. See koosnes väikesed pildidest mis esindas sõnu. Kuid see kirjaviis ei olnud
Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi
võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11
tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid
11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Rootslastel oli parem relvastus ja neil oli abiks Soome talupoegade ratsavägi, ning neil oli kindel taktika. 13. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut? Eesti kultuur sai 17. saj. Euroopa kultuuri osaks, eesti rahvas suhtus vallutajatesse hästi, rahvaarv kasvas 70. aastaga 300 000 inimese võrra, kuid 1671 kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks baltisakslaste poolt. Tekkisid käsitöö vabrikud, 1632 asutati Tartu Ülikool. 14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Balti hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnaks. 15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? Kunstistiilina oli valdav barokk, sellest on säilinud tänaseni Kadrioru loss. (ovaalsed jooned) 16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis)
Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja
Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes, kivikalmed. Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517
nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele. *Käsitöö arengutase Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased. *Kaubavahendus Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes. Milline oli Eesti halduslik jaotus 13. Saj algul? Moodustusid kihelkonnad, ( kihelkondi oli umbes 45 ) , nendest hiljem tekkisid suuremad ja
....................................... KASUTATUD MATERJAL............................................................................................................... Lisad................................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Sügisel kuulsin, et peab tegema loovtöö käsitöös. Uurisin palju õpetajalt, kuna ma ei saanud algul eriti aru, mida ma tegema pean. Pidin valima erinevate käsitöö võtete vahel - valisin kudumise. Arvasin, et beebikomplekt oleks kõige sobivam ja vajalikum, kuna mu sõbranna sünnitab suvel. Otsustasin teha teki, sokid ja kampsuni, sest need on enamus beebidel kantavad ja kasutatavad asjad. 3 1. BEEBITEKI KUDUMINE 1.1 Ettevalmistustööd: 1.1.1 joonistasin kavandi maleruutkirjas (Hein, 1995) 1.1.2 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 300g Baby Soft lõnga ja 4,5mm vardaid.
tumedate täppidega riiet (taust must ja tumeroheline), heledate täppidega riiet, heledate tähtedega riiet . Karud täitsime sünteetilise mahulise vatiiniga. 5 3.KAVANDAMINE Iga töö hakkab pihta kavandamisest. Mõtlesime teha mõne suure kaisulooma. Kuna maailmas on väga populaarsed kaisukarud ja meie käsitöö õpikus olid head karu lõiked koos juhendiga, otsustasimegi teha suure kaisukaru. Kuna meid oli kolm, siis mõtted viisid kolme karu muinasjutule. Lõpuks otsustasime teha kolm eri suuruses karu. Elise tegi isakaru, Gerlina emakaru ja Kadri-Liis beebikaru. Materjalid saime Jõgeva kangapoest, kuna seal olid meile sobivad flanellkangad. Flanell on pehme karvastatud riie ja sobib hästi mänguasjade tegemiseks. Õpiku lõiked olid meie jaoks liiga väikesed,
POLÜVINÜÜLATSETA AT (PVA) Mihkel J, Janno Mis on? Kes leiutas? Polümeerid PVA Keemiline valem (C4H6O2)n Fritz Klatte Ei tohiks segi ajada POLÜVINÜÜLALKOHOLIGA Kasutusalad Käsitöö Puidutöö Liimimist vajavad sisetööd Omadused ja füüsikalised omadused Kiiresti kuivav Vastupidav Vedel Tihedus on 1,19 g/cm3 Kasulikkus tootjale Vajalik inimestele Ostetakse Puuduvad efektiivsed asendusained Tootmine Etaanhapet Atsetüleen Kahjulikkus Pole taaskasutatav Keskkonnale suhteliselt ohutu Inimesele mürgine vaid alla neelamisel. Milliseid tuleviku tooteid saaks sellest toota? Polümerist endast ei saaks midagi toota. Tänan kuulamast.
Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada
tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p Tsisterlaste ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, aga frantsisklased püüdlesid suuremaale avatusele.Nende põhitegevuseks oli rahva vaimulik hooldamine, seepärast ehitati kloostritele avarad kirikud, et linnarahvas saaks osaleda jumalateenistusel 23. -Kas käsitöö tähtsus Liivimaa linnades oli suurem või väiksem kui mujal Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990 ...
Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
18. Käsitöö ja käsitööline Kui palju käsitööalasid võis keskaja linnas olla? 14.15 saj inglismaa suuremates linnades üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 2040 ametit. Saksa Veneetsiaks kutsutud Nürnbergis tegutses 16. sajandil koguni 141. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud+ Auväärseimad olid kullasepad, paremate ametite hulka kuulusid ka rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad. Auväärsemaks tõstis neid eelkõige materjal, seejärel kui peen tööoli ja kui pikaajalist väljaõpet see vajas. Madalamalt hinnati linakangruid, saunamehi, habemeajajaid. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftide tekkimist tingis käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi. ...
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
HARIDUSKÄIK 2009-2018 Mäetaguse Põhikool TÖÖKOGEMUS 2017 Juuli Alutaguse Õpilasmalev 2016 Juuli Alutagsue Õpilasmalev KEELTEOSKUS Eesti keel Väga hea Inglise keel Rahuldav Vene keel Rahuldav ARVUTI OSKUS Microsoft Word Väga hea Ecxeli Hea Power Point Väga hea Photoshop Hea TÄIENDAV INFO Huvialad Käsitöö Autojuhiluba Ei ole Tugevad küljed Kohuse tundlik, aus, lahke. Nõrgad küljed Inglise keele oskus võik parem olla Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul
Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister.
Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Kõrgkeskajal suurenesid Euroopas juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. (tekkepõhjused: kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht) Linnaelu areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja sillutas teed kapitalistlikule majandusviisile. Toonased linnad olid omavalitsuslikud käsitöö- ja kaubanduskeskused. Euroopa kaubandusvõrgustikus etendasid olulisemat rolli Põhja-Itaalia ja Flandria kaubalinnad ning Põhja-Euroopa Hansa liit. Üha suurenev metallraharinglus tingis tarviduse rahavahetajate järele ja aitas kaasa panganduse kujunemisele. Majanduslik edukus
Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku
piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärra oma tegevuse eest ei saanud. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse. Rae ülesannedeks oli: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; hoolitsemine kirikute ja koolide eest; hoolkanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eesthospidalid; kohtumõistmine; kodanike julgeoleku tagamine. Raad käis koos raekojas, Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast
Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami rahvuslik teater "Beaivvás Sámi Teáhter". Saami lipp Saami perekond
Teater. Muusika. Kino Estraveller 7 TourPressClub Geo Golf Hea Laps Ideesahver Imeline Ajalugu Imeline Teadus INterjöör Jooksja Kalastaja Kalale! Karupoeg Puhh Kodu & Aed Kodukiri + Aed Kroonika + Nädal Kunst.ee Käsitöö Köök Lemmik Loodusajakiri(Eesti Loodus, Horisont, Eesti mets) LoFo Maailma Vaade Maaja Maakodu Maret Mari 8 Mesimumm Minu Maailm Monster High Mood Motomaania Muumi Muusika Naised Naisteleht Naistelehe Nipiraamat National Geographic Eesti Navigaator Oma Maitse
Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on küllaltki mitmekesine, vastavalt ornamendi eripärale jagatakse keraamikastiilid nöör- ja kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi, s.o kivikirstkalmeid
Nad säilitasid informatsiooni, nt. statistikat, nimekirju ja isegi ajaloolisi ülestähendusi sõlmkirja ehk kipu abil. Kipu oli pikk horisontaalne nöör, mille kluge kinnitati vertikaalselt rippuvad erineva jämedusega mitmevärvilised nöörid. Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. Üheks tugevaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangate koomiseks kasutati alpaka-ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli ka osavad tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti hoolikalt. Nõelu kasutati
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes
kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12. Kes olid esimesed piiskopid ja kuidas nad aitasid kaasa ristiusustamisele.
eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants, 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj
Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool
Teisteks ekspordikaupadeks olid siis Venemaalt pärit lina, kanep, ning laevaehituskraam (lauad, tõrv, plangud jne.). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord. Järjest rohkem läksid käsitöö alad sakslaste kätte, mille tulemusena toimus illegaalne töötamine. Illegaalselt töötavaid inimesi nim. tsunftijänesteks. Tsunftid tegutsesid paljudes valdkondades N: maalrina, lihunikuna, pagarina, kingsepana jne. Järjest rohkem läks moodi manufaktuurid. Manufaktuur oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised
kõrvale naine või laps. RAUAAEG Esimesed Põlluharimine koos Kaubavahetus Tarandkalmed, 500eKr 1200 raudesemed karjakasvatusega, Rooma maapealne, pKr naaberaladel, käsitöö areng: impeeriumi põletusmatusega. EELROOMA JA kohalikust raudesemete aladega. Asustuse Kividest laotud ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised 450 pKr kuna raua tootmine. pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas
konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- rentnikud olid isiklikult vabad inime- vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased – koloonid. linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- riigipiire kaitses piirikaitsevägi. lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- kristlus keelatud usund. kristlus legaliseeriti. gioon polüteism
· iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest. · träälid sõjavangid , võlaorjusesse langenud isikud. 1424.a. maapäeval otsustati, et ühtegi ristiinimest ei tohi orjuses hoida kauem kui 10 aastat. Träälid said õiguse end ka varem vabaks osta või kui abiellusid vanatüdrukuga. Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid
Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus Linnavalitsus raad Millega tegeles Linna sissetulekuga Heaolukorra kindlustamisega Kohtu mõistmisega Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine) 16
esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö masintootmisega ja üleminekuga vabrikutööstusele. § Kästitöölised jäid tööta. § tekkisid suured linnad § Kiire majanduse areng § Tarbekaupade kättesaadavus suurenes ja hind langes. 12/13/12 Tänan Tähelepanu eest! Kasutatud abivahendid: 8.Klassi ajaloo õpik http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6stuslik_p%C3%B6%C3%B6re
Kaubandus keskajal Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad
Lehmad polnud piimaloomadena väga olulised, nad andsid üpris vähe piima. Suurem osa juustu tuli mäestikest. Väikesed karjad tingisid sõnniku vähesuse ja see omakorda kehva väetamise. Ka sigu peeti rohkem metsas kui laudas. Suurte karjadena peeti lambaid peamiselt villa saamiseks. 13. saj teisel poolel oli Inglismaal 3-4 milj inimest ja 12-13 milj lammast, sest nende pidamine ei nõua suurt tööjõudu. Käsitöö Käsitöö, tootmine ja kaubandus olid samuti adekvaatsed. Käsitöö puhul olulised kaks aspekti. Igas linnas olid käsitöölised, kes tootsid linna vajaduste raames: enne tellimus, siis kaup, mille käsitööline edastas ise tellijale. Suuremahuline turule tootmine, nt Madalmaade villase kanga tootmine, mida eksporditi kogu Euroopasse Suuremahuline tootmine vajas kaugelt toodud toorainet ja transporti kaugel elava tarbijani. Sellele aitas kaasa kaubanduse edukas areng. Toodeti siiski väikeettevõtetes suuri manufaktuure ei tekkinud
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade moodi, et raha teenida ja oma võimu suurendada Naise positsioon Meestega ...
Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed Põllutööriistad, kirved ja muud tööriistad Majapidamisriistad ja Vikingutel oli tarbeesemed metallnõud, savinõud, puit- ja tohtnõud Majapidamisriistad ja Noad tarbeesemed Pildid Pildid Pildid Pildid
Aristokraatia kaotas eesõigused. 5. saj eKr, Ateena, Perikles. 8. aristokraat Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu. 9. aristokraatia ( riigikord ) rikkaim ja mõjukaim ülemkiht, auväärse päritoluga suurmaaomanikud. 10. türannia valitsemisvorm, kus kõrgeim võim on ainuvalitseja käes. Ei kestnud üle kahe inimpõlve. 11. tsivilisatsioon ühislond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik.
Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid
Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas
tegid venelased siiski rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse ja on ka teateid, et eestlased tegid ise rüüsteretki vastu · Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
