välja maalitud. 15.Trükigraafika levik, puulõige ja vasegravüür. Kõige erilisem valdkond on graafika, puulõige.Avastatud hiinas 6.saj. ja kasutusele võetud vähesel määral.Põhilist kasutust leidis Saksamaal. Vasegravüür Itaalias ja Venetsiaas. Kõik need levisid enamasti Saksamaal või siis sakslased täiustasid. 16.Mathias Grünewald, looming? Isnheimi altar-vähe teada elust ja loomingust. Teoseid vähe säilinud.Iseloomulik traakika ja haarav tunnete käsitlus. Rõhutas palju värvi ja valguse kujutamisele.(vaata juurde seda filmi töölehte!!!!!!!) 17.Albert Düüner (elu, looming, tähtsus trükikunstis)? Sündinud Nündbergis, Ungarist sisserännanud.Õppis kohalike meistrite käe all.Täiendas end Sveitsis ja Itaalias. Avastab enda jaoks graafika.Graafikalehed ilmekad, tõepärased, fantaasiarikka. Puulõike puhul tegemist kõrgtrükiga(ei võimalda peeneid jooni).Peeneid jooniseid tehti vasegravüüriga
vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.Igal süsteemil on oma pahad asjad ja head asjad.Kuna mina olen tavaline inimene ehk ühiskonna liige õigus peab arvestama minu vajadustega ja loomulikke õigustega, üldselt, ta arvestab , ma olen peaaegu nõis meie õigusega ehk seadusega , aga on mõned asjad, mis ma tahaksin muuta,ma toon välja edasi. Esiteks , mina tahaksin mitte muuta, vaid tühistama seadus samasooliste abielu kohta. Isegi
Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema - (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset. Artiklis käsitletakse meie hariduselu probleeme. Riiet käsitleti happega. Käsitlus. Teemakäsitlus käsitsema - käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ta õpib mitut muusikainstrumenti käsitsema. Käsitsemisjuhend. Käsitsemisoskus orienteeriv - ligikaudne. Käsikirja orienteeriv maht. Toote orienteeriv hind. Projekti orienteeriv maksumus orienteeruv - suunatud. Tarbijale orienteeruv tootmine. Orienteeruv ajakava → orienteeriv ajakava
Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.Wundt rajas esimese eksperimatnaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina
väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James-Lange teooria: 19.sajandi lõpu poole ilmusid peaaegu samaaegselt kaks ühelaadset emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika filosoof ja psühholoog William James ja teise taani arst Carl Lange. See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutud sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja seejärel füsioloogilised muutused, siis James-Lange teooria väidav vastupidist- et tajutud südmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus (nt. me oleme
kutsuti majandusteaduse õppejõuks. Olles Cambridge' Ülikooli professor alates 1920. aastast, osales ta ka Inglise Panga Direktooriumi töös 20. sajandi 30-ndate aastate Suure Depressiooni ajal leidis ta Suurbritannias väljapääsu majanduskriisist. Oma teoreetilise pärandi avaldas J. M. Keynes 1936. aastal teoses "Hõive, protsendi ja raha üldteooria" (The General Theory of Employment, Interest and Money), milles on antud esmakordselt makromajanduskategooriate süsteemne käsitlus. Tähtsat osa selles süsteemis etendab raha, millele Keynes pühendas suure osa oma uuringutest. Ta osales väga aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund - IMF) loomises ning Teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel. 1956 aastal, kui akadeemilistes ringkondades võimutsesid keinsislased, ilmus Friedmani Raha koguse teooria, mis oli põhimõtteliselt keinsluse vastane
Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks. Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures." Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool maailmas nii linnas kui ka maal. Dundes defineerib rahvast: ,, Mõiste rahvas võib tähendada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon -, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks
Ideaalsuses ei peaks meedia erapooletu roll seisnema mitte mitme vastandliku seisukoha väljapakkumises, vaid ühtlases maksimaalselt neutraalselt teabe edastamises. Tähelepanuväärne on artiklite arvukus sellel teemal. Meedias üldiselt leiavad kajastust teemad ja juhtumid mis pakuvad lugejale erilist huvi. Laiksoo juhtum oli ilmselgelt üks sellistest. Üldiselt on võimalik öelda, et kui esineb suurenenud huvi, on seal ka peidus teatud probleem, mille erinev käsitlus hoiab alal seda huvi. Antud juhul oli see ebaõiglus Hillar Koitla suhtes, kes mittevaralist kahju vanemate surma eest nõudes lõpetas olukorras, kus pidi ise maksma. Meedia pidev kajastus antud teemal juhtis tähelepanu teatud õiguslikule ebaselgusele. Ebaselguse esile kerkimine meedias nõudis vastuseid ka nende andmiseks pädevatelt isikutelt. Paralleelselt uudistega Laiksoo juhtumi kohta, sai kuulda
artikel peaks siiski olema retsenseeritud ja kontrollitud elementaarsete näpu- ja kirjavigade suhtes. Järgmisena, mis oli häiriv seisukoht oli antud üksnes ülalpool nimetatud Patrick Moore'i poolt, autor usub aga, et seda teemat on käsitlenud tuhanded teadlased maailmas (seega peaksid ka teiste osapoolte kommentaarid olla saadaval). Samuti tundus väga kahtlust tekitav see, et vahepeal ei käinud teema käsitlus artiklipealkirjaga kokku, nimelt pealkirjast tulenev teema peaks olema see, et inimesed ei ole süüdi globaalses soojenemises, kuid vahepeal mainitakse seda, et Greenpeace on tegelikult poliitikale keskenduv organisatsioon. Seda toetab aga ainult üks allikas kõigist kolmest, mis olid välja toodud. 4 Imelik on ka see, et kuna mängu oli toodud ka poliitiline Greanpeace'i huvi, siis kõlab kogu see artikel nagu mõne vandenõu teoreetiku arvamuslugu
ning oluline. Et demokraatia ning poliitmaastik ka uuemaid põlvkondi üha enam kõnetaks, nõustun Alar Kilpiga, et noortele tuleks ühe kindla arusaama asemel anda võimalus demokraatias osalemise võimalusi ise omandada ning leida endale selles keerulises süsteemis sobiv koht. Ainuke osa, mis mind artikli juures segama jäi, oli asjaolu, et teema juhatati sisse, kirjeldades olukorda kriisi läbi, kodanikutüüpide tutvustamisel aga sellest nüansist juttu ei tulnud ning kriisiolukorra käsitlus kerkis uuesti põgusalt teemaks vaid viimase alapeatüki all. Kuna kodanikutüüpide kirjelduse leidsin enda jaoks väga põneva ja hariva olevat, meeldinuks mulle rohkem, kui teema sissejuhatus oleks alanud laiema määratlusega, või just vastupidi, et ka kodanikutüüpe oleks sarnaselt sissejuhatusega kirjeldatud kriisiolukorrast lähtudes. Üldkokkuvõttes oli artikkel minu jaoks põnev ja hariv, kuna minu sellealased teadmised enne lugemist võrdlemisi kesised olid
AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE Referaat Õppejõud: K. Adra Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3 1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5 1.1. ATH definitsioon ………………………………………………………. 5 1.2. Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5 1.3. Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6 1.4. ATH tüübid …………………………………………………………….. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED ……………………………… 9 2.1
Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne psühholoogia (“neljas jõud”) tegeleb empiiriliste teadusuuringutega, kasutades tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste jt. 8 Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Eneseaktualiseerumine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse
olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Kultuuriajaloo käsitlus Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega, mis hoiab kõike koos ja annab kõigele tähenduse. Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri
Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna. Romantismiga koos käis käsitlus geeniusest. Geeniuse kontseptsioon ei ole niisama sõnakõlks. See tähendas konkreetset asja. Euroopas oli geenius byron. Geeniuse loogika on see, et ta on võimeline kanaliseerima seda kaost mis looduses on, mõistma looduse enda kaoses sisemist harmooniat ja kandma seda oma kunstis edasi. Euroopas oli mees alati geenius naine oli looduses sees. Geenius lubas kaose oma kunstilisse väljendusse ja suutis seda kunstis kontrollida. Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida.
Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.
grafitit folklooriks? Kollektiivne, anonüümne 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm kellel on vähemalt üks ühine tunnus (peab olema vähemalt kaks inimest). Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming
• Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON • Teadusparadigmad ja T.Kuhni teadusrevolutsioonide käsitlus - teadusrevolutsioonide käsitlus - teaduslik mõte vahetub, ei pruugi olla õige • Teadus ei ole koherentne tervik! • Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest
3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes
on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele. Selle käsitluse kohaselt on meedia suhteliselt avatud ja neutraalne teenindav organisatsioon ilmalikus ühiskonnas. teadete edastamise efektiivsuse mõõdupuuna vaadeldakse auditooriumi rahulolu. Tugineb Ameerika vabaturu meediale. · 2.mudel rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel Rituaalsuse mudel peab transmissiooni mudeli puuduseks kommunikatsiooni piiramist pelgalt teadete edasiandmisega. J. Carey käsitlus aga viitab instrumentaalsusele, põhjus-tagajärg suhetele ja ühesuunalisele teadetevoolule. Carey toob välja ka alternatiivse kommunikatsioonikäsitluse jooned, nimetades seda rituaalseks. Selle järgi on kommunikatsioon seotud terminitega nagu jagamine, osalemine, ühendus, sõprus ja ühine usk.Rituaalne käsitlus on suunatud ühiskonna säilitamisele ajas, see on ühiste veendumuste esitamine. Rõhutakse eelkõige saatja (või vastuvõtja) rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele
tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast. Nt, Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis
Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist. 4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele VAATA 1. Punkti Rachel Carlson „Hääletu kevad“, teadlikkuse suurenemine USA-s, energiakasutusepiiride ilmnemine, 1980, ndtae tagasilöök industrialiseerumisel, 1980ndatel keskksots. taastõus. 5.Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest MODERNISTLIK- Algus „valgustusajastul ” : teadmised füüsikast jne aidaku ühiskonda ratsionaalsemalt ümber korraldada (sh riigivalitsemise eraldamine kirikust) Põhjuslikkuse otsimine –ÜKS TÕDE Kapitalistlike suhete domineerimine ja industrialiseerimine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud
teenindamisse 4. Konkurentsivõime tõstmine konkurentide tegevuse jälgimine nii lühi- kui pikaajaliselt 5. Orienteerumine pikaajalisele kasumile · Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lisaks turunduskontseptsioonile pööratakse selles olulist tähelepanu ka eetilistele, keskkonna-, juriidilistele ja sostiaalsetele aspektidele. Nüüdisaegsed turunduskäsitlused Turunduse terviklik käsitlus erinevate tegevuste ning osakondade integratsioon. (Kotleri käsitlus: sisemine turundus, integreeritud turundus, sots. vastutustundlik turundus ja suhteturundus) · Sisemine turundus Töötajate värbamine, koolitamine ning motiveerminine lähtuvalt parimast kliendi soovide rahuldamisest. ,,Müü kõigepealt oma toode maha oma töötajatele ja küll nemad siis aitavad seda ka kliendile müüa"
omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega
........................................................................... 5 1.4.Nahahaigused.................................................................................................................... 6 1.5.Hüpnoos valuravis ............................................................................................................. 6 2.Hüpnoos (kohtus) tunnistuse saamiseks................................................................................... 7 2.1. Teoreetiline käsitlus........................................................................................................... 7 2.2.Hüpnoosi praktiline kasutamine tunnistuse saamiseks....................................................... 7 2.3.Hüpnoosi kasutamine Eesti kriminaaluurimisel................................................................... 8 Kokkuvõte ................................................................................................................................... 8
vastuvõtud noortele. Kuni 25. Eluaastani on vastuvõtt tasuta. Suhtumine seksuaalkasvatusse läbi aegade ..on olnud erinev. Ühelt pool on olnud täielik vabadus, teiselt poolt kõikide seksuaalsete kogemuste keelustamine. Kes peaks tegema seksuaalkasvatusega? Seksuaalkasvatuse seisukohad: -pole üldse vaja -SK kui soo jätkamine -SK kui füüsiline tung -vabameelne käsitlus (seksuaalne anarhia) e mis iganes sa teed, kui see sulle endale meeldib ja kellelegi teisele ohtu ei kujuta, siis tee seda -biopsühhosotsiaalne käsitlus e seksuaalsus on füüsiine, emotsionaalne ja psühholoogiline. See omakorda rakendatakse sotsiaalsesse keskkonda. Tegelema peaksid: kodu ja perekond, kool, ühiskond. Seksuaalkasvatuse põhimõtted · Arengupsühholoogia Missugune on noorte käitumine vastavalt nende
6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitulemused Lõiming tesite Läbivate alateemad ainevaldkonda teemade dega käsitlus Õpilane Arvu kümme Avaldised ja Naturaalarvude 1) selgitab naturaalarvude hulga astmed ja arvu arvuhulgad hulk N, täisarvude N, täisarvude hulga Z, standardkuju hulk Z, ratsionaalarvude hulga Q, kasutatakse ratsionaalarvude irratsionaalarvude hulga I ja keemia ja
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. ...
Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast. Mina arvamus Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise
Lugu vanast abielupaarist, kes kaklevad ja sõnelevad kuid hoolivad teineteisest. Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada
tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika. 2. L. Febvre'i teos ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane, mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli
Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel määral tuginesi oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Ka varasemad põlvkonnad olid regivärsile tuginenud kuid Saare ja Kreegi käsitlus oli uudne- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis mitmekülgsemad. Sageli tajutakse nende harmooniat ja meeleolu kui midagi eriliselt karget ja ,,põhjamaist", erinevat nii Kesk-Euroopa kui vene muusikast. Kreek tundis hästi ka Lääne-Euroopa varasemat koorimuusikat ning sidus sageli rahvaviise vana polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, näiteks erinevate kaanonivõtetega.
Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi. = radikaalne nägemus: ühiskond, inimkultuur ja kogu tsivilisatsioon on kõnetegude tulemus. Semiootikakoolkonna käsitlus, mis on märk Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. 3 põhiobjekti märk, kood, kultuur. Sem keskendub oma tähelepanu tekstile ning vastuvõtjale antud positsioonile. Märk saab rähenduse alles siis kui me seda tõlgendame tähendust kandvana. Semiootiline kolmnurk(tugineb Ferdinand de Saussure arusaamisele märgist):märk ei ole keelevälise asjaga vahetult seotud, seos kujuneb mõiste vahendusel.Näita märgi mitmemõõtmelisust
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 152...
reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maskiseelikud ja platvormkingad, helesinised kulunud teksad, pärlitest punutud käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt
Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
Äri läheb edukalt ja Rähn annab välja mitmeid selleteemalisi raamatuid. Siiski on Rähnis tunda ka mõningat igatsust oma eelnenud elu vastu. Mingi igatsus kumab raamatus vastu mõlemalt poolt. Igatseb ju ka Alam-Kolkaküla rahvas midagi enamat. Stoilised ja oma agendale keskendunud tunduvad olevat Brüsseli ametnikud, keda ei kõiguta miski, kes vaid tahavad oma ettekujutust Euroopast edasi arendada ka tõrkuvasse Ida-Euroopasse. Kohati meenutas nende käsitlus Suurt Venda, kellel on oma ideoloogia ja kes proovib seda aeglaselt, vaevumärgatavalt aga kindlalt peale suruda. Teos kujutas irooniliselt mõlemat koolkonda. Teoses olid nad mõlemad põimitud, liikudes ühest piirkonnast teise. Teos oli kaasaegne, mida võib eeldada ka avaldamiskuupäevast. Käsitletud olid kõik tänapäeva dilemmad ja probleemid, nii Eestis kui maailmas laiemalt. Alates globaliseerumisest ja põgenikekriisist,
serva. Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele. Sisukorras antakse ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest. Sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted. Põhiosa on teema käsitlus, mis on jagatud peatükkideks või väiksemateks alajaotusteks. Iga peatükk esitab argumenteeritud uurimuse tulemused Kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on põhilised tulemused. Uut materjali, mida põhiosa ei sisalda, siin ei käsitleta. Kasutatud kirjanduse loendis esitatakse ainult töös viidatud allikad. Lisades esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal. Siia võib paigutada ka
.. 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. 5. Riskianalüüs riskihalduse (riskijuhtimise) osana - Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes. 6
mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid seoses religiooni ja poliitikaga Saksamaal. Seda riiki iseloomustab 16. sajandil anarhia nii poliitiliselt korralduselt kui ka moraaliprintsiipide arusaamadelt. Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust
Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk. Asi iseeneses tunnetusteoreetiline vaade. Inimese teadvuses on olemas sõltumatute asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. Paradigma teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal. Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2
Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1
Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused.
ülikooli ning a-st 1932 Long Islandi meditsiinikolledzi külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama. Adleri rajatud individuaalpsühholoogia käsitab inimest kui terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene
Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100%
koheldud õiglaselt ja hüved on jaotatud võrdselt. On mitu võimalust, kuidas neid jagada, kuid siin tundub parim variant olevat geomeetriline vastavus, kus igaüks saab vastavalt oma panusele. Samas on asju, mida tuleks jagada aritmeetilise vastavuspõhimõtte alusel, kuid mitte alati. Vahel on inimene ebavõrdsuse kuidagi ära teeninud ning seega on see kõiki asjaolusid arvestades tema suhtes õiglane. Üldiselt on Aristotelese käsitlus väga lähedane sellele, kuidas tavalised inimesed nendest teemadest aru saavad ning seetõttu langevad tema seisukohad kokku ka minu arusaamadega.
Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes välja siis oli vaja inimesi, kes saavad seda rakendada igapäeva elus ja sellisteks inimesteks olid peamiselt- juristid. Ajaks, millest peale puhas- rooma õigus esineb on 7. Sajand e.m.a ja rooma õiguse ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga. Tänapäevane eesti õigussüsteem algusest peale baseerub rooma õigusel ja see tähendab seda ,et eesti juristid peavad palju üle võtma rooma juristidelt. Hea ja pädev jurist on seadusetundja ja tunneb hästi kehtiva õiguse süsteemi.2Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud? Rooma õigusel tänapäeval on õigusteaduse hariduse seisukohast eriline
käsitles Savigny õigust mitte enam iseseisvalt eksisteeriva või inimestest sõltumatu fenomenina, vaid nähtusena, mis on loodud inimeste endite poolt lähtuvalt selle seesmisest vajadusest. Selle järgi algne seos õiguse seesmisest vajadusest ja olemusest on inimestega ajast aega kaasas käinud ning on läbi teinud vaid välised arengud. Teisisõnu rooma eraõigus oma põhimõtete ja kontseptsioonidega ei kadunud keskajal kuhugi, vaid eksisteeris tesitsugusel vajamineval kujul. Selline käsitlus pani Savigny'it otsime õiguse üldprintsiipe Rooma õigusest. Sellega pani Savigny ühtlasi aluse ka õigusajaloolise koolkonna rajamisele, mis tõi endaga kaasa uute metadoloogiate rakendamise nii Rooma õiguse kui ka kaasaegse õiguse tõlgendamisele. Lähtuvalt akadeemilistest töödest ja autoriteetsusest on Rückert hinnanud Savigny panust peamiselt tema tsiteerituse ja kasvandike järgi. Kõige olulisemates töödeks on Savigny
sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv hoiak paganlike ebausukommete suhtes muutub folkloristlikuks huviks ning enamgi veel, rahvaluules hakatakse nägema rahvuskultuuri loomulikemat allikat ja luule eeskuju. 1. Nt Giambassta Vico (1668-1744) ideed: – muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
