- Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. - Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 13. Turunduse mõiste, turundusmeetmestiku komponendid (4 P). TURUNDUS - tegevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turundusmeetmestiku käsitlus 4P kujul: a. toodangupoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega pakutakse; b. hinnapoliitika (price) raames pannakse paika hinnakujundamise üldpõhimõtted, aga ka taktikalised meetmed hindade osas; c. turustuspoliitika (place) raames otsustatakse, kui mugavaks või eriliseks tehakse
overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ 2 320:12403 Chobanian A.V., Bakris G.L., Black H.R. (2003). Seventh Report of the Joint National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure. Hypertension. 42:12061252. Eakate võimlemine. Pelgulinna Rahvamaja. http://www.pelgulinn56.ee/taiskasvanute-huviringid/eakate-voimlemine/ (15.10.2018) Ehala-Aleksejeva, K., (2010). Ülekaalulise ja rasvunud haige käsitlus. Eesti Arst, 89(3), 181- https://core.ac.uk/download/pdf/43660146.pdf (22.11.2018) Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Generaliseerunud ärevushöire ja paanikahäire (agorofoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis, RJ-F/2.1-2014. Ravijuhendite nõukoda. 2014 Klein K. (2016). Noktuuria esineb igal kolmandal menopausieelsel naisel. Terviseuudised, nr 3 https://dea.digar
Avaliku sektori ökonoomika ei ole nii konkreetne kui rahandus, vaid käsitleb probleeme abstraktsel kujul. Näiteks uurib see turutõrkeid. Avaliku sektori rahandus uurib konkreetseid probleeme ehk kuidas konkreetselt tagada mingeid investeeringuid ja tellimusi nende rahalises mõttes maksude või lõivudena. 25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles nende erinevus? Avaliku sektori teoreetiline käsitlus uurib ühiskonna nähtuste teoreetilisi seoseid ja põhjuslikkust. Teooria ei arvesta indiviidide majanduslikke kriteeriumeid ja sotsiaalseid või psühholoogilisi väärtushinnanguid. Avaliku sektori poliitiline käsitlus arvestab reaalsust, kus indiviididel ja nende gruppidel on erinev sotsiaalne positsioon ja erinevad huvid. Teoreetilise ja poliitilise käsitluse erinevus seisnebki selles, et teooria ei arvesta indiviidide seisuseid ja huvisid, poliitiline käsitlus arvestab. 26
· demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte · Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega · Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega 9
Sisearhitektuur: enamasti puust lame lagi, mida liigendab sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Suuremates templites kaks rida sambaid siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Aknaid ei olnud, valgus pääses sisse läbi ukse. Konstruktiivsete osade äärmiselt selge, loogiline ja otstarbekohane käsitlus. Põhiplaanilt õitseaja joonia templid Väike-Aasias ja Kreekas väga erinevad. Atikas levis joonia stiil hilja ja seal väikesed templid. Kõige sagedamini antidega tempel, prostüül ja amfiprostüül. Idas valitseb sammastega ümbritsetud templitüüp. Aasia ehitiste sambad tavaliselt saledamad kui Atikas. Entablement - talastik Nummised - üksteise peale asetatud osad, mis moodustavad tüvese.
aastate II poolel. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab". Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi. Esimesed värsikogud ,,Kangastused" (Tartu 1924) ja ,,Äitsmik" (Tallinn 1925) esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana, arenevaid lüürikueeldusi tõendavad loodusmaalingute plastilisus, sõnaleidlikkus ja värsitehniline ladusus. Eepilist luulet sisaldavasse kogusse ,,Rusemed" (Tartu 1927) ulatub ka sotsiaalseid
igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Esimese impulsi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal. Kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko täielik vastand Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal ,,Simsoni vangistamine vilistide poolt". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. Perioodi 1621-1630 suurim ettevõtmine oli kahekümne ühest kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria, mille Rubens maalis Prantsuse kuninga Henri IV abikaasa Maria de´ Medici ülesandel aastail 1621-1625. Need Louvre'is säilitatavad
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473);
Bulgakovi näitel surid ängistuses veel paljud loomega tegelejad ja samuti jäi tolleaegne kultuur tänu väärtusliku mitteavaldamisele kõvasti vaesemaks. Tsensuuri kõrval tegeleti ka inimsetele kättesaadavate materjalide muutmisega NSV Liidule sobilikuks. Muudeti ajalooraamatuid, võltsiti fakte ja fotosid, tõendid kuritegudest hävitati või muudeti salajaseks. Püüti tõestada Stalini poliitika õigsust ja armastust rahu ja inimese vastu. Nõukogude käsitlus väitis, et rahvas on kui üks mees koondunud seltsimees Stalini ümber ning tegutseb üksmeelselt igas eluvaldkonnas. Taoline tegevus teeb mõistetavaks asjaolu, et tavainimene Stalinit austas. Ka praegusel hetkel pole avalikkuse ees kõik, mis NSV Liidus toimus, siiani on kadunud ja põhjendamatult salastatud paljud dokumendid. Nimetatud asjaolu tähendab, et stalinismiajastus on veel nii mõndagi häbiväärset, kuid osav varjamispoliitika lasi tol ajal
B)vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed idoloogiad: SOTSIAALDEMOKRAATIA: *Keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Majanduses ooldatakse segamajandust *Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. *Suured tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. *Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme . KOMMUNISM: Radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad: LIBERALISM: *ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. *Majanduses vabaturumajandus *Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada.
Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal eeskätt nn maailmakroonikad ehk kronograafiad, mille käsitlus algas Piibli Aadama aegadest ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti
olemas. Kas lingid töötavad? Täpsus? Kas leidub vigu - Kirjavigu ei leidnud. Kirjavigu ei leidnud ja kirjavead, faktivead? Faktivigu ei oska hinnata, faktivigu ei paista ka olevat. aga nii palju kui bioloogia tunnist mäletan, siis kõik paistab õige. Kas käsitlus on Jah, välja on toodud nii Ei, välja on toodud ainult tasakaalustatud? poolt- kui vastuargumendid. Lugejale vastuargumendid. kirjutatakse sellest, et GM Võimalikud eelarvamuslikud Erapoolik lehekülg. toitudest tuleks hoiduda ja et lähenemised, erapoolikus, need on kasulikud. lugeja mõjutamine
talurahvast. Ta käsitses modelle, keda ta ise valis vabamalt ja loominguliselt. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli 1904. aastal valminud Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg, mis valmis 1915. aastal. Veelgi hoogsamalt valmis tal 1904. a. "Vana Aitsam" talupoeg, kes julges kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest maalimisviisist on "Vana Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. A. Laikmaa kujundas 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku varjundiga. Peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat
Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. 8 Kasutatud kirjandus ,,Psühholoogia alused" T.Bachman, R.Maruste http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon 9
- perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. · ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 · Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik · uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. · ,,Madonna kaljukoopas" 1483, (säilinud ainult koopia). VENEETSIA MAALIKUNST 16
Sotsialisatsioonifunktsiooni on kõigil aegadel väga oluliseks peetud, sest kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes. PEREKONNA OLEVIK Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust. Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused. Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad: NATURAALMAJANDUS INDUSTRIAALMAJANDUS KODUTÖÖ PALGATÖÖ MAAKOHT SUURLINNAD
rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele muutustele, põhjustatuna vihast kuninga isiksuse ja poliitika vastu, või võimalust poliitilises võitluses esile tõusta), keskel ‘soo’ (pole kindlat orientatsiooni, hilisemas võitlemises liituvad nende pooltega, kes jäävad paralamendis peale, suur osa enamusest) o Marksistlik käsitlus: Kõrgelt hindas Suurt Prantsuse revolutsioone ja pooldas jakobiine (vähendas nende mõju, kes on jakobiinide vastu) - ‘parempoolne’ = ‘reaktsionäär’; põhimõtteliselt halvad inimesed, kes sepitsevad halbu ja tumedaid mõtteid revolutsionääride vastu - ‘vasakpoolne’ = ‘revolutsionäär’; reeglina lisame sellele nö positiivse aura; o Euroopalik käsitlus: vähem kokkupuutunud; levinud Lääne-Euroopas; jagamine võrdsuse küsimuse baasil;
põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus. Sokratest see vastus ei rahulda. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine. Aga kui õige mõistmine on juhuslikul või vääral põhjusel? III Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. See seletus kestab tänapäevani. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspärase põhjenduseta. Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine. Teine Sokratese seletus on, et õige mõistmine viib õigete tegudeni. Ta oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist. Platon Kui Sokrates 399ekr suri, oli tema andekaim õpilane Platon 28-aastane. Tema Surma vapustas Platonit ja ta asus teda kirjutistes kaitsma
teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.) Globaliseerumisega kaasnevad tarbimise nähtused Disniseerimine - Tematiseerimine (nt OldeHansa, Baby back. Igalpool luuakse teemad). Hübriidne tarbimine (erinevad asjad kokku pandud. Nt Viru keskuses saad käia nii trennis, shoppamas, söömas jne).
kasutamise teenistusse. Esimene lähenemine omistab kommunikatsioonile palju suurema autonoomia, .teine aga käsitab meediat kui poliitiliste ja majanduslike jõudude peegeldust :Meediateooriate lähenemisviisid .Meedia- ja kultuurikeskne vaatenurk sõnumi sisu ja vastuvõtt .1 2. Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi .2 .aspekte Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja .3 .vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus Ühiskonnakeskne materialistlik lähenemisviis käsitab meediat ja selle sisu peamiselt kui .4 .poliitilis-majanduslike ja materiaalsete ühiskondlike tingimuste peegeldust Teooriate erinevad liigid Sotsiaalteaduslik ühiskonnakeskne lähenemine aluseks on massikommunikatsiooni iseloomu,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
liigendamine aprioorselt. Mõistete liigendamisel võivad olla üldised paratamatused, aga see ei tööta. Saab tuua välja üldiseid seadusi, aga need on mõistete vahelised seosed. Tuleb sisse objektiivsus(universaalsus, paratamatus, objekti omav). Mõistete liigendamine võib olla universaalne ja paratamatu, aga mitte objekti omav. Nii jääks objektiivsus täitmata(teadusele vajalik) ja seega peab selle lahendama. Ei saa olla aprioorne käsitlus siis olla(lk 56). Vaatleme siis aposterioorset käsitlust. Teadvuse allikal on kogemus. Kogemus annab meile objekti omamise. Kogemus kinnitab, et miski eksisteerib ja sellisel viisil; siis saab väita, et see on olemas(eksistentsiväited on kogemusega õigustatud). Kummagi tunnetusallikaga pole võimalik täita objektiivsuse nõuet; nii ei täideta loodus kui teadus nõuet. 15. prg. Eelmises paragrahvis näidati, et loodusteadus pole võimalik. Aga siiski väidetatakse,
õde osutada vajalikku hooldust või suurendada patsiendi enesehooldusvõimet. Enesehoolduse osateooria põhimõisted · Enesehooldus · Enesehoolduse vajadus · Enesehoolduse vajadusest lähtuvad abistamisnõuded Orem määratleb enesehooldust kui toimingute sooritamist, mida indiviid algatab selleks, et säilitada elu, tervist ja heaolu. Enesehoolduse määratluse kaks viisi 1. Enesehoolduse käsitlus puudutab indiviidi rolli enesehoolduses. Selles rõhutatakse vabataht likkust, iseseisvust, vastutust oma tervise hoid misel või haige olles enesepõetamisel. 2. Orem rõhutab, et indiviid ise on enesehoolduse peamiseks liikumapanevaks jõuks. Õendustööd nähakse indiviidi enesehoolduse abinõuna, vahendina. Enesehoolduse põhimõtted: · Enesehooldus põhineb vabatahtlikul tegevusel, mis eeldab individuaalsete terviseeesmärkide teadvustamist.
Filosoofiline essee vabaduse teemadeil Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi. - Jean-Jacques Rousseau Vabadus kui võimalus teha mida iganes inimene teha tahab, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, on ühiskonnale alati südamelähedane olnud. Näha on seda ju ka sellestki, et väga pikka aega on olnud karistussüsteemi lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangistus. Miks see siis inimestele ei meeldi? Vanglates antakse ju riigi raha eest hästi süüa, ei pea muretsema erinevate olmemurede pärast, saab ka paar tundi päevas tuult ja päikest nautida. Kuid siiski ei lepi inimesed sellega - sealt on midagi puudu. See ei pruugi olla midagi suurt, võib-olla mingid detailid nagu näiteks hommikul voodisse toodud kohv, või mingid aastatega sisse kulunud harjumused, näiteks laupäeva hommikupoolikud kohaliku veehoidla paadisillal, püüde...
Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või
´Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootamatult.´ ,,Nebuloosa" oktoobrisajuses linnas ei suuda noored äratada kustuvat armastust. ´Nii unenägudeta tutval teel üksteise kõrval kõndisime veel ja rändasime jalad ainult rakku.´ ,,Valge käsi" tõrjub unevaevas noormees kiusavaid meelelisi ja kiitvaid kujutusi. ,,Maikellukesed" - esiplaanile tõuseb ajaluuleline alge, armastusmotiivi käsitlus areneb meenusmuslikul foonil. Mu tuba on küllastatud lõhnadega Maikellukestest tillukestest. ,,Inspiratsioon" kõneleb vahekorra hellast usaldavusest, selle puhastavast toimest ning loob armastatust madonnalikult vaigistava kujutuse. ´See on nii imelik, nii imelik ja hää! Kui laps su sülle heita, peita tahaks pää ja ainult kuulata su hääle tasast, pehmet kõla, kui laps, kes tahab jälle hääks ja vagaks saada.´ ,,Kerkokell" ema mälestuseks loodud, avaldub hingehelluse teema
ainete krooniline mõju) · Vee füüsikaliste ja keemiliste faktorite arvestamine aine toksilisuse hindamisel · 1970 mikro- ja mesokosmosed · 1980 QSAR, sobivate biomarkerite otsimine ja kasutuselevõtt · Kaasajal on leitud, et keemiliste ainete sisaldusi (põhjus) tuleb vaadata koos bioloogiliste muutustega (tagajärg). · Arvutitoksikoloogia (Ränimeetod) Hääletu kevad Rachel Carson, 1962 Esimene bioloogilise mitmekordistumise käsitlus ja teavitamine üldsusele Toksiliste ainete keemiline määramine Spektrofotomeetria, fluorimeetria, vedelikkromatograaf HPLC, gaaskromatograaf GC, mass- spektromeeter MS A 16 prioriteetse PAH-I kromatogramm Fen BaA + Chr Anaphtene +F B(b)F B(k)F Flo B(a)P B(ghi)P N Anaphtylene
tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata. Kalurid lasevad paadid vette ja lähevad taas merele. Tänapäevamaailmas tähendab kevad ka paljude võidusõidualade uut hooaega nagu näiteks vormel ja motosport. Õpilastel hakkab kool lõppema, toimuvad eksamid ning ees on pikk suvepuhkus. Nii Koidulale kui ka Liivile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ning alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu. Koidula stiilist tunneb ära piiritu igatsuse, mis on sõnadesse pandud väga kaunilt ja voolavalt, samas aga lihtsalt. Kirjanike luules on kevade saabumist kirjeldatud kui rõõmu ja lootuste aega. "Siis kõik väljad valendavad, / lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad, / ilus päiksepaisteilm
maali ja 32 joonistust. Kontrast Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaa looduse vahel teravdas ta nägemist ja meeli. ,, Ma... märkan , et lõunas viibimine aitab mul palju paremini siinset loodust näha ja mõista," tunnistas van Gogh. Auvers-sur-Oise´is maalitud tõid iseloomustas rahutus. Kõik värises ja leegitses, pintslitõmbed olid sageli nagu tuleleegid. Tähelepanuväärne oli aga see , et van Gogh püüdles kindla sünteesiva käsitlus viisi poole rahutust ümbritsevad tugevad, julged kontuurid. Vormikujutlus oli robustne, jõuline ja nurgeline. Vincent deformeerus loodust: loodus on talvine ainult lähtekohaks, uue kunstiliselt usutava ja mõjuva realiteedi loomiseks. Värvid muutusid heledamaks ja lemmikuks sai helekollane. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.aastal, Auvers-sur-Oise´i vaimuhaiglas, kus ta end püstolilasuga haavas ja selle tagajärjel suri.
Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid.
Sellele mõtlemisviisile leidub parelleel Piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: ,,Ja Jehhoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (1Mo2:15). Austraaliast pärit filosoof John Passmore näeb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koostöö algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40). Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest sõltumatuid väärtusi.
Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Rajajaks Vardhamana Mahavira sündis 540 eKr, 72 aastaselt saavutas moksa Karma seadus valitseb Moksasse saab ainult materiaalsetest soovidest vabanemise kaudu Tsükliline ajaloo käsitlus, maailm on igaveses tõusus ja languses Igal ajastul on 24 suurt õpetajat, keda nad nimetavad thintarkara'ks Maailm on täis kurjust ja viha Ahimsa vägivallatsetus Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas
Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte
KRISTJAN RAUD 22.10.1865 19.5.1943 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................................3 Õpinguaastad ..........................................................................................................................................4 Tartu periood...........................................................................................................................................5 Põhimõtted...........................................................................................................................................5 Tegevus Tallinnas.........................................................................
omaga. Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. IV Selgita Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine? Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe? Milles seisneb Sokratese erakordsus? Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus Milles seisnesi Aristotelese käsitluses hea elu? Milline oli Platoni ideaalriik? Milline oli Epikurose käsitlus naudingutest? Milleks tegeleti keskajal jumalatõestustega?
Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup- usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas.Küla-omaette kogukond.Põllud-eemal külast,mitme pere kasutuses,kolmeväljasüstm.Koormised-taulup.maksis renti&tegi teotööd
Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Majandusarvestus kaugõpe Ettevõtjaks kujunemine Presentatsioon Õppejõud Raul Vatsar Tallinn 2009 Ettevõtjaks kujunemisest ja ettevõtte asutamise motiividest Soome uurija Visa Huuskonen on jaganud erinevad ettevõtjaks kujunemist käsitlevad lähenemised nelja rühma: 1) isikusepõhised käsitlused, 2) majanduslikult mõistlikku käitumist rõhutavad käsitlused, 3) sotsiaalkultuurilised kläsitlused, 4) kontaktide võrgustikust lähtuvad käsitlused. Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. Ettevõtja (enterpreneu...
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja...
Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1) õrnõhkav rüütliluule 2)rahvapärane veidi labane luule. Rüütliluule teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre:
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
· Kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool nende konteksti. 6. Mis on informatsioon? · Ehk teave on miskit, mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutisi reaalsusest. · Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil])
Tallinnasse Tõnismäele 20 õpetajaid toetavat meeleavaldajat. 25. oktoobril aga toimus õpetajate meeleavaldus Toompeal. 3. novembril kulmineerus tänavune palgaläbirääkimiste küsimus sellega, et haridusminister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liit allkirjastasid ühiselt koostatud deklaratsiooni, mille tulemusena peaks õpetajate palk lähima paari aasta jooksul tõusma. Need sündmused on tekitanud piisavalt kõlapinda, et võiks ilmsiks tulla õpetajate kui sotsiaalse grupi käsitlus meedias praegusel ajal. Õpetajate väärtuste ja identiteedi esitamist meedias on võimalik vaadelda nii ajakirjanike, teiste gruppide, sealhulgas poliitikute ja teiste teenistujate kui ka pedagoogide enda seisukohalt. Ajakirjanike seisukohti õpetajate suhtes on mitmeid. Kõige levinum on vaatenurk, kust õpetajaid nähakse kui ohvreid, vähemalt selle diskursuse kontekstis. 1. oktoobri Postimehes esitab värvikalt oma arvamuse ajakirjanik Priit Pullerits artiklis
Tuleb tunnistada, et tänapäeval, suure tööpuuduse tingimustes,on paljud inimesed ilma jäetud töölkäimise eelistest ja neilt on ära võetud õigus endale oma tööga elatist teenida. Siiski võivad ka nemad- samuti koolilapsed, üliõpilased, väikeste lastega kodus olevad emad, koduperenaised, vabatahtlike inimühenduste liikmed ja pensionärid- kirjeldada oma paljusid igapäevaseid tegevusi tööna. Seega, kuigi töö olemuse käsitlus on fokuseeritud tööle kui tasustatud tegevusele, ei tohi unustada ka selle mõiste laiemat definitsiooni. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294) Mängimine Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese ,,mittetöist" tegevust. Mängimine on mahukas mõiste, mis hõlmab paljusi teisi sõnu nagu näiteks vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised harjutused, sport, puhkus. 3 Viimastel aastatel on seoses tööpuuduse kasvuga hakatud inimesi varem
aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilis käsitluse all mõeldakse seda et õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle konspektsiooni alusel ei tule õigust otsida seaduseramatutest ega kohtupraktiks, vaid meied ümbritsevatestreaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle konseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universiaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskond jne.
sajandini · kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt · kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Marx inimese ja ühiskonna olemusest Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud
Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal. - Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur Ei söendatud teha ka tahvelmaale - esimesed isikud 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
