tulemus positiivne ja haprus on selgelt väljendatud, siis on nõutav teha igakülgset geriaatrilist hindamist. Diagnoosimise käigus on oluline hinnata, mis probleemid on haigel tervisega ja mis järjekorras need vajavad lahendamist, kas sekkumiste kahju kaaluvad üles loodetava kasu. Enamus 70-aastased ja vanemad inimesed ning kõik, kellel esineb oluline kaalukaotus kroonilise haiguse tõttu, peavad käima skriinimisel hapruse suhtes, et saavutada füüsiliselt habraste isikute optimaalne käsitlus. Hapruse profülaktika reeglid: tasakaalustatud ja piisav toitumine, pöörates täiendavat tähelepanu ateroskleroosi ennetamisele; kehaline aktiivsus; tekkiva valu leevendamine; vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M
Karjääriplaneerimine (konspekt)Karjääri mõisteInimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada, mida inimene läbib tööalases tegevuses on karjäär. Karjääri eesmärk on inimese eluliste ja professionaalsete ning organisatsiooni vajadustest tulenevate eesmärkide täitmine. Karjäär võib olla organisatsioonisisene või organisatsiooniväline. Karjääri käsitlus tänapäeval võtab arvesse nii organisatsiooni kui indiviidi aspekti mõlemad täiendavad teineteist ja neid on vaja ühildada.Karjääri tunnusedKarjäärialane liikumiskiirus kirjeldab ametikohal töötamise aega ja ametikohtade vahetamise sagedust. Sõltub organisatsiooni suurusest, ametikohtade arvust, tegevusvaldkondade vahelisest barjäärist. Karjääri liikumisprofiilid kujunevad välja
kontrollima seaduste täitmist. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad
(nt 5a haigusevaba elulemus). KASUTATUD KIRJANDUS · Padrik, P., Everaus, H. (2013). Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. · Parm, Ü., Vahtramäe, A. Kasvajad. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. http://kasvajatepatoloogia.weebly.com/53-kasvajate-levimine-ja-retsidiveerumine.html (18.12.2015). · Raukas, M., Kanger, M. (2013). Jäsemeluude metastaaside käsitlus. Eesti Arst, 92(9), 509515. · Sinisalu, V., Tomberg, T. (2012). Metastaas ajus söögitoruvähi esmase kliinilise avaldusena. Eesti Arst, 91(5), 248250. Lõpplehe foto: Rinnavähi varajase avastamise kampaania plakat. http:// designtaxi.com/news/366962/A-Dated-Breast-Cancer-Awareness-Ad-Campaign-Teaches-You-To-Know-Your-Lemons/faq KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE
pingeseisundid, jne. Üldiseks perifeerseks takistuseks e totaalseks perifeerseks resistentsuseks nim kehavereringe üldist voolamistakistust, mis moodustub kõigi paralleelselt lülitatud üksikringete takistuste summast. Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“, 2001. P-H. Kingisepp, „Inimese füsioloogia“, 2006.
00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteooria - valgus on lainetus, mis levib erilises ruumitäitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas. Seda keskkonda nimetatakse eetriks footonit iseloomustavad füüsikalised suurused *footon: valguse osake
subiektiivne tegevus, mille edukuse kriteeriumiks on ennekõike osapoolte ja/või 2 ühiskonna suhtumine konflikti lahendamise edukusse. Sellepärast on erisugune teoreetiline taust ja praktika olnud arvukate erinevate hindamissüsteemide loomise põhjuseks. Levinumaid on süsteemne, psühhodünaamiline, atributsiooniteoreetiline ja strukturaalne käsitlus. Üheks konfliktide diagnostilise teoreetilise aluse näiteks võib tuua süsteemiteooria (Papp jt, 1983). Sellest vaatenurgast lähtudes käsitletakse konflikti kui terviksüsteemi, milles toimuvad sisemised seaduspärasused. Oluline pole niivõrd üksikute inimeste käitumiseviisid, vaid nende käitumisviiside seosed. Ühe inimese käitumine mõjutab teise inimese käitumist, öeldud sõnad kutsuvad esile vastusõnad, muutus ühe inimese
Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg)
kellel puudus ühtne tagapõhi. Nii tekkis 2.sajandil kristlik teoloogia ehk usuteadus (ristiusku uuriv teadus). Esimesed teoloogid kirjutasid kaitsekõnesid ehk apoloogiaid, kuna tuli tagasi tõrjuda paganlike filosoofide kriitika. Silmapaistvamaid apolooge oli Justinos Märter ( surm. 165): · ristiusk on ainus õige usund ja ainus õige filosoofia · ristiusk on ajaloosündmustel põhinev usund, mille on arukas käsitlus jumalast ja sünnis jumalateenistus · antiikfilosoofia ja ristiusu vaheline vastuolu on näiline ... püüdis ühendada kreeka filosoofiat ja ristiusku, pani aluse traditsioonile. 2.sajandi keskpaigas saavutas õitsengu usulisfilosoofiline suund gnoosis ehk gnostitsism, mis sisaldas ainest ida müsteeriumidest, religioonist, filosoofiast, süsteemidest, judaismist ja ristiusust. See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt
Inimesed ehk subjektid ammutavad iga päev uusi teadmisi ja oskusi välismaailmast ning selle tulemusel loovad uusi objekte. Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada. Selle ehituse tulemusel lõin uue objekti. 3 1.3 Platon ja teised teadlased Mälu mõiste filosoofiline käsitlus on filosoofia ja tunnetusteooria ajaloos palju laialdasem kui seda suudab käsitleda psühholoogia või psühhiaatria. Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine, s.t inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede riigis elades
15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? ..................................................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21
allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema. Thomas Aquino(st) ja tema ÕN käsitlus: Nelikjaotus : 1. Lex acterne (igaviku norm), kaooniline õigus (Lex Divia) – kiriku teadmised aitavad kaasa paradiisi saamisele. Põhiline küsimus on moraalinormid. 12 Magna harta Libertatum- akt, millega hakatakse kuningavõimu piirama. Vaba mehe õiguses, kuningas ei tohi vaba mehe õiguste vastu minna. Kuningas saab makse kehtestada ainult suure nõukogu otsusel. Common Law-reform seisnes selles, et määratakse ametisse kuninga rändkohtunikud, neile antakse kaasa nn spikker,
suudab eristada asjakohaseid ja mitteasjakohaseid argumente, mõistab erinevusi kogemuslike ja põhjuslike seoste vahel tunneb loogika põhimõisteid on valmis järgneva õppe ja kirjalike tööde käigus kasutama ja edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust Õppe üldeesmärk Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest. Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus) Mis on teaduslik käsitlus? Mis on teadus ja kas see on üldse oluline teema rakenduskõrgkoolis õppides? 2 3.11.2009 Maailma tunnetamisest
iseloomustab? A.) Hierarhia – tagada kindel vastutus B.) Elukutse – professionaalsus C.) Legaalsuse printsiip – etteennustatavus, kindlus 1p. Nimetage üks antropoloog ning kirjeldage mõne sõnaga mõnda tema uurimisteemat või teooriat: A.) Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada
esimeste hulgas. KAS JA KUIDAS ON PÕLLUMAJANDUS SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMIDEGA? Põllumajandus on väga seotud keskkonnaprobleemidega, kuna reostuse korral saab kahju ka kasvava vili. Näiteks veekogude saastumisel ning vihmavee saastumisel, mõjutab see ka mullastikku ning selles kasvavaid saadusi. Itaalias on keskkonnaprobleemid suhteliselt kontrolliall, kuna Euroopa liidu liikmesriigina on tal omad standardid, mida täita. Seetõttu on suurimaks Itaalia probleemiks olmejäätmete käsitlus, nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud ka inimtegevus.
levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) * Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) * Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) * Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa)
,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised
1. Uurimistööle esitatud põhinõuded ja selle olemus - Teadustöö peab olema iseseisva mõttetöö tulemus - Teadustöö peab olema vajalik, aktuaalne ja tuginema obektiivsetele kontrollitavatele andmetele - Teadustöö peab olema plaanipärane ja skeemikindel Teadustöö põhiolemuseks on see, et selles koostamisel kasutatakase teaduslik-uurimus meetodi. 2. Üliõpilastööde liigid ja nende lühikirjeldus - Essee. Vabalt valitud või etteantud teemal vabas vormis mõttearendus. - Referaat. Lühike ülevaade konkreetsel teemal kogutud allikate materjalist või teadustöö tulemusest. - Ainetöö. Konreetse probleemi või praktilise küsimuse uurimine/käsitlus. Tehakse mingi aine täitmiseks. - Praktika aruanne. Peab olema valdkonna põhiolemuse tutvustus. - Kursuse töö. Tegemist on väikesemahulise teadustööga. Kehtivad teadustööle kehtestatud nõuded. - Lõputöö. Juhendaja kaasabil koostatud teadustöö. 3. Uurimistöö teema valiku põhimõtted Uurimustöö teema valik t...
· Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaudu iseloomustatakse inimest. Et tavaaliselt sõbrad räägivadki sellest. 3. Sekundaarsed sõltuvalt olukorras inimesel võivad need ilmeneda ja sellepärast neid isiksuse iseloomustamisel ei kasutata. See oli üks esimesi teooriaid 20
Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus. mvr liikumishulga moment. m elektroni mass, v- kiirus, r orbiidi raadius
Piibli, olles selle teiseks osaks. Rooma õigus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Seega on mõiste "Rooma õigus" küllaltki avara sisuga. Ajaks, millest alates Rooma riik ja puht-Rooma õigus esinevad ajaloolise käsitluse objektidena, on 8. saj. e. Kr. ; Rooma õiguse ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga. 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1)Panteon: Asub Vana-Roomas. Kõikidele Jumalatele pühendatud tempel. 2)Caracalla termid: asuvad roomas. Termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
2) Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui kiirelt toimub liikumine ,,kõrgemale" 3) Spiraalne- toimub perioodiline enese ,,taasavastamine" 4) Eksperdi- edu saavutamine toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste omandamise ja pühendumise. Vaheldusrikas karjäär- vaheldusrikka karjääri käsitluse kohaselt seab inimene ise kriteeriumid oma karjääri edukuse osas ja otsustab, kas tema karjäär on olnud edukas või mitte. Piirideta karjäär- Micheal Arthuri käsitlus, mille kohaselt pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas maailmas ei ole töökohad enam ammu stabiilsed ning inimesed peavad aina rohkem ise hoolitsema oma konkurentsivõime eest tööturul ja selle eest, et nad saaks teha palju tööd, mis nende majanduslike, sotsiaalsete ja individuaalseid vajadusi rahuldav. Paljude jaoks on selline vabadus toredaks väljakutseks. Paljud inimesed aga ei suuda kaasas käia muutunud aja nõuetega, jäävad ajale jalgu ja ei ole rahul oma karjääriga.
avaldatakse ning püüdnud kasvõi oma õppeaine kontekstis võimalikest ohtudest rääkida, mida väga isikliku info avaldamine võib kaasa tuua. Internetiohtude tajumine ohuna Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis vähemalt mingil määral varitsevad, siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
epiteediks ja oli vähemalt kaheksa inimest (enne 1300. aastat), kes selle nime võtsidvõi kellele see anti.( 3: 217) Tony Molyneux-Smith esitas väga huvitava teooria 1998. aastal oma raamatus “Robin Hood and the Lords of Wellow”, mis oletab, et Robin Hood ei olnud üksainus inimene vaid pseudonüüm, mis võtsid endale Sir Robert Foliot’ järglased, kes valitsesid Wellow’d Sherwoodi metsa kuni 14. sajandi lõpuni. Film, ilukirjandusteos ja ajalooline käsitlus Robin Hoodi kohta ei ühti. Filmis ja raamatus käsitletakse Robin Hoodi erinevalt. Kokku läheb ainult tegevuse aeg ( ~1199. aasta). Ajalooliselt aga ei ole tõestatud, et tegelik mees nimega Robin Hood kes saatis korda vägitegusid kunagi Maal elas. Kasutatud materjalid: Howard Pyle, Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused, tõlge eesti keelde, 1994, Tiritamm, Tallinn. (1) Riddley Scotti film Robin Hood (peaosas Russel Crowe), 2010. (2)
1911. aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul). • Maali taustal on kujutatud loodust (veekogu, maastik, valdavalt tumedad toonid, heledamates toonides on kujutatud loodust. • Heleda-tumeda meisterlik käsitlus ehk sfumaato- tehnika • Riietus on lihtne ja tumedates toonides. • Pead katab õhuke loor, mida esmasel vaatlusel ei tuvasta. • Juuksed on keskmise pikkusega ja • Mona Lisal puuduvad kulmud, need tekkivad varjudekontrasti tulemusena. • Mona Lisa naeratus ja näoilme on salapärased. • Taustmaastik mõjub müstiliselt. • Käed suhteliselt vabas ja loomulikus asendis. • Maalil pannakse suurt rõhku inimese sisemise
Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, milles on kombineeritud nii balleti elemendid, võimlemine, tants kui ka vahendite oskuslik käsitsemine. Võitjaks osutub see võimleja, kes teenib määratud züriilt kõige enam punkte. Zürii hindab väga järgmisi komponente: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus. Iluvõimlemine arendab paindvust,nõtkust,jõudu. Iga liikumine on parem kui mitteliikumine.Kehaline aktiivsus on oluline heaks enesetundeks. Kehaline aktiivsus on tore! Ole aktiivne!
süngeid mulksuvaid helisid Drum’n’bass Drum’n’bass e. trumm ja bass e. jungle põhineb kiiretel ja n.ö. lõigatud rütmidel. Sai alguse üheksakümnendate alguse Londonis breakbeatina, kui avastati, et aeglased hiphop rütmid kõlavad hästi ka kiiremini mängituna. Nagu nimest järeldada võib on selle muusika põhilisteks koostisosadeks trummid ja bass. Muusikastiil on tihedalt seotud reivikultuuriga. Arenes jungle’ist. Siin on ühesugune trummi- ja bassipartii käsitlus ja keerukad rütmielemendid (break’id) Elektroonilise muusika üritusi võib jagada kaheks: massiüritused e. reivid, mis toimuvad tavaliselt mõnes mahajäetud tehasehoones v. muus tühjas ehitises klubiüritused. Muusikat mängib vinüülplaatidelt DJ, kes miksib lood sujuvalt kokku kasutades selleks kahte grammafoni.
· Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid.
Essee kirjutamine eeldab, et õpilane · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist probleemist, mille konkreetne väljendus on esitatud küsimustena. On oluline, et essees käsitletav ainestik oleks teemakohane ja käsitlus keskendunud probleemile. Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiklik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis, kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiklik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse
või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede
• kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) • kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (kirjandusteos suhestub teiste tekstidega) Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? • Kirjandust peab uurima, et saada täiuslikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. • Kirjanduskriitika otstarve on kirjanduse üle arutada, kritiseerida, anda hinnang, kuid ka teose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused,
Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene 1) Eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske häälikutest ja kirjutusviisist. Uue kirjaviisi võit oli kindel, kuid häälikupikkuste märkimises ja vältevahelduse tundmises veel problemaatilist. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas: metsa : mettsa, kella : kellla, väljas : vällja Veske vältevahelduse tekkest. 2. silbi vokaali lühenemine 1
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas
Just 20. sajandi teisel poolel on klassikalise liberalismi ideed, eriti majanduses, populaarsust võitnud (liberaalse majanduspoliitika võtsid üle neokonservatiivid). Sotsiaal liberalism Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T.H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on
konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate
Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti" (1504. aastal; marmorist 5.5m kuju, mida peeti mehe iluideaaliks, taotud ühest tervest tükist). Michelangelo arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. aastal siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus ta sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida ta maalis selili 4 aastat (1508 1512). See maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ning illusoorsed sambad. Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione
" Teos maailmakirjanduse kontekstis: Kerttu Rakkse teoses "Seitse päeva" kasutatakse palju inglise keelest tulnud sõnu ja slängi(tsikk,vä,stuupid vuumän,tibi) ,mis teebki selle teose modernseks.Selliseid probleeme pole varem loetud teostes käsitletud , kuna olen vähe kaasaegseid teoseid lugenud ja käsitletud probleemid on just kaasagsed.Teos oli väga huvitav minu 4 jaoks,seda oli lihtne lugeda,kuna käsitlus oli täpselt nagu nooruk oleks selle kirjutanud.Kirjutamis- ja kujutamislaad erinesid tugevalt varem loetud raamatutest.Kerttu Rakke on tõesti raame lõhkunud nii sõnavara ja ka sisu poolest.Kujutan ette , et selle raamatu järgi oleks väga lihtne filmi teha. Väga mõnus oli vahelduseks midagi teistsugust ja lihtsamat luegda. Kasutatud kirjandus: Kerttu Rakkse "Seitse päeva" 5
aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb:
loomi. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Ehitus ja maalikunsti teoseid on sellest ajast säilinud vähe. 206eKr. 220 pKr. Pärinev maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid. Maalija oli Ku Kaizhi. Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega. Joonte käsitlus on pehme ja voolav. Õuedaamid Maalikunst 618 907 Eriti levinud on maastikumaalid. Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis. Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist ja vabamat maalitehnikat. Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani lähedal. seinamaal Bäzäklikis Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle
otsimisele. Ennustaja ütleb, et ei pea kaugelt otsima kuninga mõrvarit ning lahkub siis. Oidipus hakkab järk- järgult tõele lähemale jõudma. 1.stasimon Koor usaldab veel Oidipust. Kui jumalad teavad inimeste kohta kõik, siis inimesest ennustajat ei saa alati usaldada. Koor ei usu Teiresia ennustust. 2.episood Kreon ilmub teist korda.(Teiresiaga, mis keskenus jumalate ja religioossele osale, siis kreoniga järgnes käsitlus poliitilises ja riiklikus plaanis. Au oli kreeka mehe jaoks kõige olulisem, see tähendas teiste lugupidamist. Üldine arvamus oli väga tähtis. Mõistus oli inimese loomutäiuse tähtsaim osa. Oidipus sai võimu naiselt. Ta päästis linna Sfingsi käest. Kreeka eetika järgi on oluline ja loomulik enda eest seista. Kommos Kui Kreon pole süüdi siis on Oidipus süüdi. 3.episood Iokaste räägib mida ta teb Laiose tapmisest. Oidipus kõneleb teekäija tapmisest ja see jutt
See areng toimus 15-16 saj. Renessanssajastu. Nimetatud sajandite vahetus euroopa kultuuri ajaloos seal hulgas ka kujutavas kunstis hiigel ajajärgus, mis kannab nimetust renessanss. Eriti kõrge kunsti tase oli Itaalias. Tuntumad kunstimeistrid 1. Leonardo da Vinci ,, Mona Lisa" ,,Pühaõhtu söömaaeg" 2. Michelangelo 3. Tizian 4. Raffael 5. Botticelli See juures on oluline et renessanss viis võidule realistliku käsitlus laadi kunstis. Värvusõpetus 1. Värvid jagunevad: PÕHIVÄRVID (põhivärvidest saab segada teisi toone) ja täiendvärvid a. SOOJAD (punane, kollane, oranz) b. KÜLMAD (sinine, roheline, violetne) 2. Täiendvärvused on spektriringis asetsevad üksteisevastas paiknevad värvid. OMAVAHEL VÕIB SEGADA: 2 KUNI 3 ERI VÄRVI. Kunstiliigid Kujutav kunst jaguneb 3 suurde rühma: · Maal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
