Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspekti...
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
Internetipiraatlus on osa meie kõigi igapäevasest elust. Teemaarenduses toodud näidete põhjal julgen öelda, et internetipiraatlust on väga suurel osal inimestest pidevalt tarvis. Võtan Gregor Johannson 134303IAPB lühidalt kokku teemaarenduses selgitatud faktid ning sellega vastan ka kirjatöö alguses püstitatud küsimusele. Annotatsioon Antud kirjatöö on kirjutatud lugeja informeerimiseks internetipiraatluse kohta. Käsitletud on piraatluse kui tehnikamaailma fenomeni ajalugu, häid ja halbu külgi ning tavainimese ja internetipiraatluse vahekorda. Kirjatöö lõpus jõudsin järeldusele, et internetipiraatlus kujutab suurt osa meie kõigi elus, meeldib see meile või mitte.
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud t...
eeldused on tõesed. Need eeldused, millele hakatakse kogu arutlust ehitama peavad olema ka kontrollitavad nt kui keegi väidab, et õues paistab päike, seega peaks olema soe – siis peab olema võimalik välja vaadata ja uurida järgi, kas see päike siis tõesti ka paistab. 4. Kirjelda, kuidas seonduvad 3. seminariks loetud tekstis (Paul Hoyningen-Huene "Teaduse süstemaatilisus") välja pakutud teaduslike seletuste omapära ning Chalmersi tekstis käsitletud deduktiivne arutlus? Need seonduvad nii, et mõlemad põhinevad mõnedele varem teada olevatele andmetele/faktidele. Näiteks kui on teada et midagi juhtub kindlatel tingimustel, siis kui see ei juhtu, saab järeldada, et mõned tingimused polnud täidetud. Deduktiivne arutlus põhineb varem teada olevatel seadustel, mille peal siis ehitatakse ka uus väide. Võib väita, et arutlus põhineb loogilisel mõtlemisel, mille aluseks on mõned kindlad teadmised/faktid/seadused
· Puhke- ja virgestusalade määratlemine; · Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine LK seaduses sätestatud korras; · Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitsealuste maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks või muutmiseks; · Vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Kuna teemas käsitletud alasid ei rajata kellegi konkreetset huvi silmas pidades vaid lähtutakse üldsuse huvidest, siis saabki siinkohal väita, et tegemist on välismõjuga. Ehk, kellegi tegevus mõjutab teisi ilma vastava tasu või kompensatsioonita. Üheks negatiivseks välismõjuks võib siinkohal kindlasti nimetada individuaalse omandi õiguse puudumist. Teine negatiivne mõju on ühiskasutus, läbi mille võib positiivne ja negatiivne mõju balansseeruda kord ühel, kord teisel pool
*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h )
Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil vitraazideks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraaze ei käsitletud küll kui maale vaid kui säravamustrilisi seinu mille peamine eesmärk oli erilise valguskeskkonna loomine. Saksamaal muutusid klaasaknad nii suureks et kirikud olid kui klaashooned. Kodakiriku levikualal Saksamaal, Skandinaavias, Itaalias, kus kirikutel polnud suuri aknaid, jäi seinamaal maalikunsti tähtsaimaks haruks. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid
Mark Chapman uskus, et raamat on kirjutatud tema elust ning arvas, et John Lennoni tapmisest saab "Kuristik rukkise" viimane peatükk. "Kuristik rukkis" Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 1945-46 ning raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud romaane. Otsetõlkes tähendab originaalpealkiri The Catcher in the Rye püüdjat rukkis. Eestikeelse versiooni pealkiri jäljendab venekeelse tõlke pealkirja, millega on tahetud esile tõsta elu trööstitust. Tõlkija Valda Raud ei julgenud tolleaegses nõukogude õhustikus kasutada pealkirja "Püüdja rukkis". Hiljem on ta öelnud, et nüüd ta teeks seda. Kasutatud kirjandus
Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui eesti esimest romaani,aga see oli selleks liiga harali,võiks öelda,et see oli seriaal."Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne.
suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks. Kohalikul initsiatiivil Projekti tasandil kavandatud kampaaniad või projektid. Õppekavas käsitletud temaatika realiseerumine Kogu kooli haaravad sekkumised ja õpetaja tegevus klassis. Ühise mure meetod Osapoolte võimu suhete tasakaalustamine. Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga.
tegemist õpetatud. Sopaajakirjandust on võimalik üldpildis jaotada omakorda kolmeks. Esiteks sellised, millest võib leida hulgaliselt valesid fakte ja mis ehitatakse üles väljamõeldistele. Teiseks, mis ajavad taga kõmu, klatsi ja sensatsiooni. Kolmandaks aga väljaanded, mis kajastavad Euroopa ühiskonnas traditsiooniliselt madalamaks peetud teemasid nagu kodu, pere, eraelu, meelelahutus jne. Viimaste puhul ei loe isegi kui hästi või halvasti lehes need teemad on käsitletud. Tänu faktile, et tabloidlehed on inimkesksed, panustavad nad suures osas lugeja tunnetele ja üritavad olla neile lähedased. Seevastu valge ajakirjandus on institutsiooni keskne ja üritab edastada infot kõrgemalt positsioonilt madalamale. Kui kvaliteetajalehes kajastatavad sündmused on värsked ja laialdase mõjuga, siis tabloidleht peegeldab tarbijale emotsionaalselt lähedasi juhtumisi ja konflikte.
......................................................................6 - Kokkuvõte..........................................................................................................................................7 - Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on käsitletud ajakirja ,,Scandinavian Journal of Psychology" 2006. aastal ilmunud artiklit pealkirjaga ,,Can music bring people togeher? Effects of shared musical preference on intergroup bias in adolescence". Artikli autoriteks on Sotirios Bakagiannis ja Mark Tarrant. Mõlemad tegutsevad Suurbritannias, Keele Ülikoolis (Keele University). Artikkel põhineb uurimusele, mis viidi läbi Manchesteri Keskkoolis, Suurbritannias. Uurimuse taustast
vahel) 5 Rahvas kui institutsioon · Põhiseaduse 3. peatükk "Rahvas" · 1. Rahva käsitlus põhiseaduses Eesti põhiseadus nimetab rahvast sissejuhatuses (preambulas), §-des 1 lg 1, 56 ja 105 lg 2. Tegelikult on aga rahva kui institutsiooniga seotud sätteid rohkem. Ühest määratlust põhiseadus rahva kohta ei anna, rahvast on käsitletud hoopis erinevates tähendustes. Vaadeldav mõiste on seotud nii riigi- kui rahvusvahelise õigusega. Ühene on arusaam sellest, et rahva tähtsus riigi seisukohalt on ääretult oluline. Rahvast peetakse üheks riigi kolmest põhikomponendist maa-ala ja võimumonopoli kõrval. Rahvas (täpsemalt tema osised) moodustab aluse, millel riigivõimu teostatakse - õigussuhted toimivad üksikisikute vahel. Seega on rahvas kui riigi alus vaadeldav kogu ühiskonna tähenduses.
takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt
Gyögry Ligeti Suure osa Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tšellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni.
uuringutest, mis on tehtud. Lutz Jäncke avastas, et esikohal on siiski küsimus, missugused muusika pindmised parameetrid, näiteks tämber ja tempo, on kõige tähtsamad pikaajalisse mällu jäämisel. Kindlasti on palju uuritud ka seda, et kas need teosed, mille pealkiri meenub kergemini kui viis, on pigem instrumentaal või siiski vokaalteosed. Osa uurimuste keskmes on olnud helikõrguse meeldejäämine. Need tööd on tõuke saanud uuringutest, milles on käsitletud absoluutset kuulmist. Paljud uurijad arvavad, et absoluutne kuulmine on muusikalise mälu eriliik. Selline uurija nagu Daniel Levetin on märganud, et tegelikult on see võime tunda ära või laulda õiget nooti küllaltki levinud. Seda tõestaski ta sellise katsega, et lasi suurel hulgal inimestel, kellel absoluutset kuulmist ei ole, lindi järgi laulda. Episoodilisel ja semantilisel mälusüsteemil vahet tehes, saab kindlaks teha, kuhu on ajus talletatud muud laadi muusikaline teave.
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h )
kunstniku loomingut, mis peaks olema eraldi välja toodud üldisemat valguse-varju teemat käsitlevas peatükis. Teadmiste kinnistamiseks on kasutatud küsimustikku õppematerjali lõpus ning valguse- varju kujutamist ise saavad õpilased rakendada praktiliseks tegevuseks ettenähtud tunnis. Väärtushinnanguid saaks analüüsida hetkeks esimese maali, ,,naine kaaluga" ,Teemasse pilku heites, kus on arvatud, et maalil võib ehk käsitletud olla süüdi/süüta oleku kaalumist. Küsimusteks saaks püstitada näiteks: Milles arvad sina nägevat selle naisterahva süüd/süütust? Kas tänapäeval tuleks sama teema kõne alla?
Asutuse nimi: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI Asukoha aadress: Hariduse 13, 93812 Kuressaare Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.syg.edu.ee/uus/syg/ Asjaajamis korra eerkiri Kinnitatud 19. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1-3/12 Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorda tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Asjaajamiskorra ühtsete aluste õigusaktis on kirjutatud, et asutuse juht tagab asjaajamiskorralduse ning kehtestab asjaajamiskorra. Analüüsitav Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskord on kinnitatud asutuse direktori poolt. Asjaajamist korraldab sekretär. Tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele on näha, et analüüsitaval asjaajamiskorral on välja toodud kõik vajalikud asjaajamiskorra osad. Asjaajamiskord reguleerivad normid: Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19); Asjade menetlus. Osaliselt puudulik; Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7)...
Kunstitegevusele üleminek oli sujuv. Õpetaja oleks pidanud rohkem innustama lapsi kunsti looma. Nt. oleks võinud kunstitegevusele eelneda mingi mänguline tegevus, mis motiveeriks lapsi kunstitööd tegema. Nii on kirjas ka raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima, avastama; tee kunstitund huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid. Seda sama mõtet on käsitletud ka raamatus "Laps ja lasteaed" Kahjuks ei saanud lapsed maalida selliseid leevikesi nagu nad ise oleksid tahtnud. Õpetaja oleks pidanud näitama leevikese pilti ning panema selle nähtavale kohale, et iga laps saab maalida sellise leevikese nagu neil välja tuleb. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Enamus laste töid nägid välja ühesugused mitte omanäolised
jõusaalist“ on sobilik nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Kui võhikul pole alustamisel vaja väga põhjalikult treeningust teada, siis eliidi jaoks peab olema vajaminev info mahukam, sest pikaajalise jõusaalis käimise tõttu on see info neile juba teada. Professionaalsele kulturistile võib sellest infost veidi väheks jääda. „Sinu parim vorm jõusaalist“ sobib ideaalselt tavalistele jõusaali harrastajatele ja algajatele. Raamatu suur pluss on see, et kõik käsitletud teemad ja nipid on autor enda peal läbi praktiseerinud. Tänapäeval on jõusaal väga moes ja seepärast võiks iga ala harrastaja seda lugeda. Teose ainuke miinus on see, et eliidi jaoks on info rohujuuretasandil. Üldmulje raamatust on positiivne. kuna see on lugemakutsuv ja tekst on hästi jaotatud. Üldmulje väga hea. Ülimalt hästi kirjutatud ja saab väga hea ülevaate. Põhilised vead on sõnastused või ühe sõna liigne korduv kasutamine
aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri ,,Esimene arest" on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse seletuskiri arestimajast isale. 3. Teose tegevus toimub Tartu äärelinnas, kust tegelikult ka autor ise pärit on. Käsitletud on perioodi, mil peategelase, Rasmuse, elu üha keerulisemaks ning ohtlikumaks muutub, aega, mil poiss ümberringi toimuvate kuritegude keerisesse langeb. Olles aga eas, kus kõik toimuv otseselt tema tulevikku kujundab, ongi peategelase jaoks antud sündmused väga suure tähtsusega. 4. Peategelane Rasmus on 17-aastane Tartu äärelinnast pärit poiss. Ta õpib eliitkoolis, kuhu ta oli pääsenud tänu ema tuttavale. Ema on poisil aga surnud, isa politseinik, kuid temaga pole
Seda võib pidada nüüdiskirjanduse teoseks selle järgi, kuidas teos on kirjutatud. Sündmustik vahetub tihti ja sisse on toodud ka reklaam ja vahepealsed kommentaarid teose tegelaste poolt. "Kommenteerib Märt Väljataga, eesti kirjanduse peapiiskop: "Muuseas, mis Puskinisse puutub, siis ütles Kajar Pruul, kes praegu tõlgib Lotmani "Vestlusi vene kultuuriloost," et seda lugedes sai talle märksa selgemaks ..."" Tänapäevased, aktuaalsed teemad Kõik selles raamatus käsitletud teemad on ka päevakohased. Ka tänapäeval on inimestel pangalaenud, firmad mõtlevad välja uusi võimalusi, kuidas rohkem teenida, on ka üürivõlglasi ja probleeme narkootikumidega. Teose sõnavara Teose sõnavara on hea ja kaasaegne. Kirjeldamist on vähe, mis teeb raamatu paremini loetavamaks, kuid otsekõnet võiks rohkem olla. Võõrsõnu on vähe, kuid kohati esineb roppe sõnu. Autori sõnum Minu arust tahab autor teosega näidata,
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele.
tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub. Hiljuti meedias käsitletud ettepanek karistada ka kaasreisijaid, kes sõidavad joobes juhiga, on minu arvates liialdus või isegi absurdsus. Kui mina kaasreisijana istun autosse, siis kuidas ma veendun, et juht ei ole joobes, kas hakkan alati kaasas kandma alkomeetrit ning panen juhi puhuma? Ning sama kehtib ka ühistranspordi puhul, kui näiteks sisenen trolli, siis kuidad ma saan teada, et juht on kaine? Muidugi oleks väga positiivne selles alati veenduda eelkõige
nõnda oli lihtsam neist loobuda. Tsitaat: ,,Seal leidsid valged, et orjad pole võimelised naudingut tundma, et nende kehad pole selleks loodud, aga ometi tahtis iga omanik, et ta orjadel oleks võimalikult palju lapsi. Ta oli viimasele lapsele pärast sündi vaevalt pilgu heitnud polnud mõtet lapse näojooni mällu talletada, kui ta tema täiskasvanuks sirgumist niikuinii ei näe" Teoses on käsitletud emaarmastust kõige julmemas võtmes. Mida on üks ema võimeline tegema, et oma last päästa julmast tulevikust. Sethe oli valmis oma lapse selle nimel tapma. Te tegi seda selleks, et too ei peaks elama orjuses ja elama läbi samasuguseid jõledusi nagu tema ise pidi . Tsitaat" Ma ei saanud lubada, et kõik pöörduks tagasi endisesse seisu, ja ma ei saanud lubada, et ükski mu lastest oleks pidanud koolmeistri võimu all elama. See ei tulnud kõne allagi. Ma peatasin ta
Aga roomlased suutsid ise ka luua silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel
ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee
Valged laigud iseendas Sophokles "Kuningas Oidipus" Sophoklese "Kuningas Oidipuses" käsitletakse teemasid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval, veelgi enam, mõned teoses käsitletud teemadest on tänapäeval teravamadki, kui olid tol ajal. On palju inimesi, kes ei tea oma päritolu. Seejuures ei tea nad sedagi, et nad oma päritolu ei tea. Levinud on spermadoonorlus, naiste hulgas kasvatab populaarsust arusaam, et lapsel ei olegi isa vaja. Laps muretsetakse soovist saada laps, samas ei taheta end siduda ühegi mehega või ei leita karjääri tehes kiires elutempos kaaslast, kellega järeltulijaid saada. Palju on ka neid inimesi, kes mingil
31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla ja mis kõige tähtsam Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust". Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust, elati üle Esimene maailmasõda ning mitmed tagasilöögid majanduses ja elukvaliteedis. Lõpuks oli välja võideldud kauaigatsetud Eesti riik, kus kultuurielu ja seltsiliikumised kogusid populaarsust ja edu. Võis alata uus ajastu, sise- ja välispoliitiline areng, maareformid ja majandustõus. Nii oli loodud ka välisriikide poolt tunnustatud demokraatlik Eesti Vabariik.
aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kir ik u stiil vKirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kir ik u stiil Kir ik u inter j öör vPärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka
Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja- romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida lahendusi paljudele probleemidele. Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõtte- maailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud. Viimati mainitud fakt oligi omane tollase talupoja mõttemaailmale, milles
1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks
utlib.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutan Google'i täpsemasse otsingusse lahtrisse ,,otsi lehti mis viitavad..." www.emhi.ee ja saan vastuseks 1970 vastet. Turismiportaal: http://www.visitparnu.com/ 5. Leidke uudisgrupid, milles on arutluse all olnud autokooli valik Tallinnas. Esitage gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite? Panin otsingusse ,,Autokoolid Tallinnas" ja valisin Grupid -> sealt Google grupid. Ja tulemusi tuli: ee.ost.myyk ee.jututuba aiesec-aastakonverents2o1o-sweetestteam Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google ee.auto ee.audio 6. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Punane mõttemüts - emotsionaalne • Põhineb Väljaütlemisi ei pea intuitsioonil ja põhjendama vaistul Sa ei puugi teada, • Väljaütlemised ja miks sulle miski reaktsioonid on meeldib või mitte. emotsionaalsed • Ei pea olema • Kuidas ma põhjendatud tunnen selles osas praegu? Kollane mõttemüts - optimistlik • Huvitab praktiline kasu, Ei ole loomuomane, häid mis käsitletud ideedest omadusi tuleb otsida, võib tõusta need ei tule iseenesest ja • Väärtuse otsimine, omadusi tuleb arendada. keskendub sellele, kuidas saame idee tööle • Mis on selle idee head • Kui pakutud lahendused omadused? ei meeldi, tuleb siiski • Mis on tugevused ja leida häid külgi plussid? • Kasutatakse loogikat • Kuidas see meid • On positiivne aitab?
Refereering Rachel Lewise artiklist „The immediate effect fast food has on children” Hiljutise YouGov-i läbiviidud uuringu kohaselt on 40% lapsevanematest andnud järele oma laste nõudmistele rämpstoidu järele, mõtlemata mida selline tendents endaga kaasa võib tuua. Rämpstoit paneb lapsi rohkem sööma – kiirtoidus leiduvad rasvad, suhkur ja sool mõjutavad laste esmast maitsemeelt. Evolutsioonilisest küljest on tegemist ellujäämismehhanismiga – inimesi tõmbavad kõrge kalorisisaldusega toidud, seega iga kord, kui me näeme rämpstoitu, vallanduvad kehas mitmed neurotransmitterid ning teised keemilised ühendid. Kui laps sööb näiteks burgerit, aktiveerub ajus preemiasüsteem, kuna ajus sekreteeritakse dopamiini, mis vastutab mõnutunde tekke eest. See omakorda tekitab ajus väga tugeva nõudmise üha uute rämpstoiduportsjonite järele. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, kes on juba tarbinud kiirtoitu, tarbivad ülejäänud päeva jooksul rohkem...
põhjendatud. Eelneva arutelu põhjal julgen väita, et analüüsitavast esseest on nii mõndagi puudu: korralik sissejuhatus ja probleemipüstitus, teemaarenduses probleemidele lahenduste leidmine, kokkuvõte koos loetava sõnumiga, tööle vastav annotatsioon jms. Annotatsioon Kirjatöö eesmärgiks on lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest, uurida tekkinud probleemi tagamaid ning pakkuda välja lahendusi sellele. Olulisemad käsitletud probleemid on tänapäeva noorte ülbus ja üleolevus, nende loovuse kadumine ning perekonna suhete allakäik. Kõige olulisemaks järelduseks on autori arvates tõsiasi, et noorus käib alati alla, tähtis on pigem enda lapsi hästi kasvatada ja sellega anda omapoolne panus ühiskonna parandamisse. Sisukord 1) Essee eesmärk 2) Põhisõnum 3) Sissejuhatuse analüüs 4) Kokkuvõtte analüüs 5) Teemaarendus – positiivne ja negatiivne 6) Järeldus 7) Essee annotatsioon
8. Kes või mis põhjustas tegelastevahelisi konflikte? Lord Voldemort 9. Millest olid tingitud tegelaste nn siseheitlused? Sellest ,et Ron kadestas pidevalt Harryt ja ,et tal läheb paremini,et Harryt võeti lendluupalli võistkonda. 10. Kirjelda 2-3 meeldejäävat episoodi! 1.Kus Harry ristiisa muutus hundiks ja tema õpetaja ka. 2.Kus nad muutsid Ron i rott muudetakse inimeseks ja teda tahetakse lossi tagasi viia. 11. Missugused teoses käsitletud teemad on aktuaalsed ka (minu kui lugeja) tänapäevases elus? Too näiteid (jutusta lühidalt või tsiteeri)! Lk 56, lk 95. 12. Millest on autor teose kirjutamisel ainestikku saanud? Ei tea. 13.Kas sulle meeldis/ei meeldinud see raamat? Miks? Meeldis kuna seal raamatus oli palju põnevaid sündmusi. 13. Kas oled lugenud sama autori teisi teoseid? Ei. 14. Kas oled lugenud teisi samalaadseid teoseid? Ei ole. 15
3. Keskaja ja renessansiinimese mõtteviisi ja maailmapildi lühiülevaade Renessanss- Loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on jumala kõrval tühine. Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5. Keskaegsed eeposed pealkiri ja mis rahvuse oma ,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa ,,Vanem ja noorem Edda"- Island ,,Rolandi laul"- Prantsusmaa ,,Laul minu Cidist"- Hispaania ,,Nibelungide laul"- Saksamaa ,,Lugu Igori sõjaretkest"- Venemaa 6
KIRJANÄIDISED Letter to uncle, letter 1 06.06.2002. Estonia Dear Uncle Hello uncle, I had a very nice time at your place, not like at home where I can't do the cool stuff like I did with you for example: mountain climbing. I would like to see you at my place next summer. Best wishes, Mart 2,5 punkti. Korrektne algus- (Dear) ja lõppfraas (Best wishes). Kuupäeva esitamises on kaldkriipsude asemel kasutatud punkte, Estonia peaks olema rea võrra allpool. Letter 2 July 17 Dear uncle, Thank you very much for having me in your place. It was realy wonderful and fun. I hope to come back sometime. I am inviting you and your family to my place next summer. Your's Jüri 2 punkti. Lõpufraasis (Your's) üleliigne ülakoma, samuti ei ole kuupäevale lisatud aastanumbrit. Õigekirjaviga sõnas realy. Letter 1 Dear pen-friend 6. June, 2002 Thank you for your letter! I will try to answer your questions now. I do like films, but I think I am n...
Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest)
“Protest valimistel ning valimistevahelisel perioodil” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, protestimine ning oma seisukohtade kuuldavaks tegemine nii valimiste ajal kui ka nendevahelisel perioodil, on aktuaalne aastaringselt, ning on teema, millega tasub ennast kindlasti kurssi viia. Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi protestiaktsioonide arv aastatega kasvab, ei olnud üllatav, et keskmiselt eestlased protestides siiski ei osale, vaid vaatavad pigem pealt. Selle põhjendus võiks olla esimeses refleksioonis käsitletud tõsiasi, et poliitilises kodanikujaotuses domineerivad konformsed vastutustundlikud kodanikud, kes on kinni jäänud pealtvaataja rolli ning toetavad valitsuse otsuseid küsimusi küsimata, kas siis hirmust teisitimõtlemisega ...
lähedasema pildi Vana-India muusikast ja paljud teadmised Vana-India traditsioonist ka edasises referaadis pärinevad Ntyastrast. Kolmas peatükk käsitleb klassikalist muusikat konkreetsemalt ja lääneliku muusikakogemusega töö autori silme läbi püütakse jõuda Vana- Inda klassikalise muusika põhikomponentide mõistmiseni: analüüsimisele tulevad svara ehk noodikõrgused, rga ehk meloodia, tla ehk rütm ja vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika, mida kõike on käsitletud ka Ntyastras. Referaat põhineb peamiselt teatmeteose ,,The New Grove Dictionary of Musica and Musicians" teisel ja kolmandal väljaandel, püüdes lisada materjali ka teistest (internetipõhistest) allikatest. 1. Üldiselt ja sissejuhatavalt Nii nagu läänemaailmaski, võib India muusika jagada kunst ehk klassikaliseks muusikaks ja rahva ehk populaarmuusikaks. Klassikalisele India muusikale on iseloomulikud mitmed rahvamuusikast eristavad tunnused:
on ainus klass ühiskonnas, mis kasutab ja omastab hüvesid - see on ainus klass, mis saab majanduslikku kasu, sest kõik inimesed toodavad ja taastoodavad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab hüvesid majanduslikult. Christian Fuchsi arvates ei peaks seda klassi käsitlema mitmekülgsuse osana, sest informatsioonilise kapitali kasvuga on hüvede kasutamine muutunud kapitali kogumise keskseks protsessiks. Uus meedia, klass ja ärakasutamine Seoseid uue meedia ja klassi vahel on käsitletud ka varem viisil, mis on viidanud sellele, et madalama sissetulekuga grupid ja inimesed vaesematest riikidest on puudulikema füüsiliste, motivatsiooniliste, oskuste ja kasutamise juurdepääsuga uuele meediale. Uut meediat kasutatakse samaaegselt tootmiseks, ringluseks ja teadmiste tarbimiseks ja need toetavad tunnetust, kommunikatsiooni ja koostööd ning kombineerides arvuti universaalset digitaalset masinat võrgufunktsioonide ja struktuuriliste printsiipidega.
Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:. raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali.
on lähimad maismaataimedele, ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta), neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
