Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav
autoriteks on õpetlased ise. Tannaiidide hulk oli väidetavalt 200 ringis ja neid on tavaks jagada 6 põlvkonda. 2. Gemara - /hbr. täiendus, lõpuleviimine/. Üleskirjutusele järgnes 300 aastane kommenteerimine ja tõlgendamine, peamiselt Palestiina (Jeruusalemma) ja Babüloni akadeemiates, kus kujunevadki Palestiina ja Babüloni kommentaarid. Nendest omakorda kasvavadki välja Talmudi 2 varianti. Kommentaaride käsikirjad on aramea keeles Mischna tekstide ääremärkustena, millest tuleneb ka nimetus gemara. Talmud koosneb 63 traktaadist, mis on rühmitatud 6 osaks, mis kujunesid juba Mischnas. · Seraim (külv) · Moed (pidupäevad) · Naschim (abielu- ja perekonnaõigus) · Nesikin (tsiviil- ja karistusõigus, kahjutasud) · Kodaschim (pühadus) · Toharot (puhtusenõuded) Talmudi jaguneb sisu järgi kaheks osaks: 1. Halacha(Halakha) seadused
8 Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist,
Logograafid kirjutasid inimeste soovil ja tasu eest neile kõne, nt kohtusse kui kaitsmisele oli vaja. Seal oli pöördumine, omapoolne versioon, vastuargumendid ja lõpetus. Demosthenes - teenis elatist mõnda aega kõnede kirjutajana ja advokaadina, kuid ka sõjaväe juhtkonnas. Näiteks püüdis Demosthenes kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, oma "Kõnedes Philippose vastu" ehk filiipikates. Tänaseks pole tema kirjapandud säilinud. Tema käsikirjad kirjutati ümber, originaalidega võrreldes mõningad erinevused. Väidetavalt on alles ligikaudu 200 kopeeritud kõnet. Cicero – roomlaste kuulsaim kõnemees, ei olnud silmapaistvast suguvõsast, hea hariduse saamiseks kolisid Rooma. Kuulas kõnemehi, tegeles filosoofia ja õigusteadusega. 25-aastaselt pidi Roomast 2 aastaks lahkuma, kuna astus kohtuprotsessis diktaatori soosiku vastu. Tegutseb Sitsiilias riigi heaks, kaitseb kohalikke
sajand). Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12. saj-l hakkab prantusmaal levima. Kangelaslaulud, mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5. saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on
sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kirjalike allikate alla kuuluvad: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki
. . faktid on kõik valed24 . Järeldused muidugi sellest tulenevalt ka. Seal on sees § dialektilisest marksismist25 . Seda on võimalik identifitsee- rida, sest sama peatükk sisaldub selle aasta Stalini kogutud teostes. Selles raamatus on sees juba 5 formatsiooni ning seda pidid õppima kõik keskkoo- liõpilased, üliõpilased, töötav rahvas. . . Siis olid veel mitmed nimed sees — nagu Trotski — need hakkasid hiljem Bre˘znevi ajal kaduma. Kui Marxi käsikirjad trükis ilmusid, oli täiesti ilmne, et Aasialik ja Antiik- ne on erinevad. See ei olnud juhuslik, see oligi Marxi teooria. Tekkis küsi- mus, kellel on õigus — kas Marxil või Stalinil. Õnneks tuli vahepeal sõda ja selliseid küsimusi mõnda aega ei esitatud. Kui aga sõda läbi hakkas saama, hakati välja andma vahepeal seisma jäänud õpikuid. Idamaade õpiku ees- sõnas tsiteerib Avdjejev pikalt Marxi (see oli ju kohustuslik). Avdjejevi õpik
Loodeti, et on tegu uue Rosette´i kiviga.(niiluse deltas koha nimi)- ei kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes keeles ja kolmes alfabeetis, paralleeltekst. Vana egiptuse keeles ja nendest üks osa oli hieroglüüfides ja teine demootilises kirjas- lihtsustatud rahvapärases kirjas. Teine keel oli kreeka keel. Selle kivi alusel deśifreeriti egiptuse kiri. Champollion deśifreeris 1821-22. Säilinud on käsikirjad, mis on ümberkirjutatud al 4. saj ekr koodeksitele, korduva sisuga, sp teatakse keelest vähe. Teksti saab osaliselt lugeda, vähe sõnavara. Keelest teatakse käändelõppe, verbiaegu. Etruski keelele ei sarnane mitte ükski teine keel. Foneetika tekitab hämmingut- puuduvad osad vokaalid, ei ole tuvastatud vokaali o. Ei tehta vahet helilistel ja helitutel klusiilidel. Gaius- C.I.Caesar. Appius Gladius. Lasi ehitada via appia. Keel aktiivses kasutuses kuni kristliku ajaarvamise alguseni.
68-72 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti ning hiljem töötas Draamateatris näitlejana. Luuletustele hakkas pühenduma 65. aastast. 73. aastast kuulus ka Kirjanike Liitu, näitlejana oli mees kõrgelt hinnatud. Samuti pälvis tunnustust luuletajana (J. Liivi auhinna võitja). Viiding kasutas pseudonüümi Jüri Üdi esimest korda ajakirjas Looming aastal aastal 68. Tema puhul räägitakse kolmest debüüdist: Almanahhikirjandus pigem käsikirjad Avalik debüüt ,,Närvitrüki" alapeatükis ,,Aasta laat" Esikkogu ilmumine 71. aastal ,,Detsember" Üdi nime all ilmuvad luulekogud ,,Käekäik", ,,Selges eesti keeles". Alguses on tema loomingus näha selget irooniat, ka enesirooniat. Tema loomingule on iseloomulik mõttemuutused ja pöörded, katkestused. Viidingu nime all avaldas esimesena kogu ,,Ma olin Jüri Üdi", milles oli toimunud teatud rahunemine. Hiljem veel luulekogusid,nagu ,,Elu lootus"
BELINSKI: Belinski. TSAADAJEV: Kas professor Nadezdin on siin? BELINSKI: Ei, veel mitte. Ta peaks õige varsti tulema. TSAADAJEV: Ah nii. Kas ma võin istet võtta? BELINSKI: Jah. Tool on siin. (Tsaadajev istub. Paus. Belinski seisab oodates.) TSAADAJEV: Palun ärge katkestage minu pärast oma... BELINSKI: (segadusse sattudes) Oh. Aitäh teile. (Belinski istub laua äärde, avades ümbrikke, mille sees on käsikirjad, aga on samas kergelt närviline.) TSAADAJEV: Kas te teete septembri numbrit? BELINSKI: Ei, juuli. TSAADAJEV: (paus) Aga praegu on august. BELINSKI: Ma tean. Ma ei tea, mis teha! TSAADAJEV: Pange kaanele "september". BELINSKI: (ühe käsikirja peale reageerides) Herzen on maapaost artikli saatnud! TSAADAJEV: Aleksander Herzen? BELINSKI: Te tunnete teda?
See näitas kohe, et Mäe ei olnud mingi iseseisev poliitik, vaid saksa võimude propaganda resonaator. Saksa võimude poolt hakati levitama poliitilise alaväärsuse mürki. Juulis 1941, kui lahingud käisid Emajõe joonel, tegi omakaitse ülem major Kurg Postimehe viimasele peatoimetajale Jaan Kitsbergile ülesandeks lehe väljaandmine uuesti organiseerida. Ülikooli vastas asuv maja oli jäänud terveks (toimetuse ja trükikoja hoone). 12. juuli hommikuks olid käsikirjad koos ja algas lehe ladumine. Siiski ei õnnestunud lahinguolukorras lehte enne 13. juulit välja anda. Esimene Postimehe number pulbitses usust Eesti iseseisvuse taassündi. Järgmine number pidi alluma juba sakslaste korraldustele. Esialgu ei tekitanud sõjaväetsensuur erilisi raskusi, kuigi kirjamehed ehmatati ära keeluga "Ei mingeid iseseisvaid artikleid!", leht pidi avaldama vaid ametiasutuste teadaandeid, tõlkeid saksa rindelehest ja kohalikku reportaazi
Tõlkis läti keelde kaks Kitzbergi näidendit - "Tuulte pöörises" ja "Libahunt". I MS ajal oli rindekorrespondent(ajakirjanik). Kuulub Siuru rühmitusse, parim sõber Visnapuu.Osales koos Visnapuuga Vabadussõjas Kuperjanovi pataljonis.Läks tööle Vanemuisesse, võttis naiseks ooperilaulja. Oli ka Vanemuise direktor.9märts 1944 Tallinna pommitamine. 1944 aasta sügisel põgenes ta Rootsi. Ei kohanenud eluga seal. Aimates oma elu lõppu, põletas ta oma poolikud käsikirjad. Hauakivile lasi kirjutada " Üks leegitsev süda üle rahutu vee". Põlev Tallinna siluett.Tal romaan "Leegitsev süda" ja kui oli paguluses kirjutas teose "Üle rahutu vee". Gailit oli romantik. Ennekõike oli novellist , ka tema romaanid liigenduvad enamasti novellideks.Tema vagabundiromaanid vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja- poeedihinge.Stiil ekspressionistlik-naturalistlik.Hindab erakordsust.Elu on elamiseks.Looming saavutas
tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles. 1947 leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on vanimad säilinud käsikirjad (u 1900 aastat vanad), vanuselt järgmised, mis olid olemas enne nende leidmist, on pärit u 9.-10. sajandist. Loengumaterjalidest: Pikk tekkeaeg esimesed pärimused on umbes aastat 1500 e.m.a. (nn. Moosese ajastust), siia hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.-4. saj. e.m.a
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Arutletakse ka Ma tänan oma sõpra ja kolleegi doktor John Robertsoni nõuannete, tarkuse ja toetuse eest ülekooliliste tagajärgede, näiteks peale tunde jätmise ja aja mahavõtmise meetodite üle ning läbi aastate. kirjeldatakse põhjalikumalt soovitatud tegevusi. Palju tänu ka Felicia Schmidtile, kes kannatlikult mu käsikirjad (jah – käsikirjad) loetavateks 6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired
loodus. Tartu ülikoolis, rajatakse eesti keele õppetool. Tegeleb keele ja ka kirjanduse tutvustamisega. Kirjutab ülevaatetöid nt ,,Noor-Eesti nõlvakuil", koostas antoloogia ,,Eesti nüüdislüürika". 1953 Eesti kirjanduslugu. Õppejõuna peab oluliseks kontakte muude maade kõrgkoolidega. Loeb rootsi, saksa, soome, prantsuse ülikoolides loenguid. 1941 aastal pommitati Tartu linna, Gustav Suitsu Tartu kodu põles maani maha, samuti ta raamatukogu, arhiiv, kirjavahetus, loengute käsikirjad, intellektuaalne omand hävis. Sõja ajal töötas ka TÜ-s. 1943 peetakse tema juubelit Võnnus. Sõja ajal põgenes edasi Soome, sealt Rootsi. Ilmus luulekogu ,,Tuli ja tuuled", tõlkis rootsi luulet. Elu lõpus oli 3 aastat väga haige, suri 1956 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. ,,Kõik on kokku unenägu" mõtte- ja reisipäevik. I tsükkel ,,Rohtaed" luuletused (loodus, armastus). II tsükkel ,,Maailma hari" (I MS). III tsükkel ,,Rängas ringis". Pilet 22 43
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
