keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik). Vastse ja valmiku erinevus (vastsel erinev kehalülide arv, tiibade puudumine või osaline areng, sugunäärmete talitlus)- prussakad, tarakanid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng- (muna-vastne-nukk-valmik). Osa nukke on ka liigutusvõimega. Täismoondega- mardikad, liblikad, kärbsed (mardikavastne on tõuk, liblikavastne on röövik, kärbsevastne on vaglad), veel kirbud, sipelgad, mesilased. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1.) väheneb konkurents elupaigale (kulles ja konn), toidule. 2.) moondega areng soodustab levikut (karbid ise on paigal, vastsed aga ujuvad ja parasiteerivad kaladel). 3.) moondega areng võimaldab pikendada eluiga (ühepäevikulised- elavad mõned päevad, vastsed elavad aga mitmeid aastaid), mardikate nukustaadium võimaldab elada üle talve
Meemesilastel (sh kodumesilane) talvitub ka pere. Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega, kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane. Kägukimalased on parasiidid, kes ise oma järglasi ei kasvata. Nad tungivad kimalaste pessa, hävitavad peremeeste haudme ning töökimalased kasvatavad üles kägukimalaste järglased. Herilased söövad teisi putukaid, kuid ei ütle ära nektarist ja muust magusast. Kahetiivalised sääsed (k.a. kihulased), kärbsed (sh parmud, kiinid, kärblased jne). Igasuguse toitumisviisiga liike taimtoidulisi (kapsakärbes, sibulakärbes), kõdutoidulisi, parasiite, verdimevaid, nektaritoidulisi. Sageli on vastsete ja valmikute toitumisviis erinev. Mitmed kahetiivalised võivad vahendada ohtlikke imetajate parasiite: malaaria, unitõbi jne. Mõned liigid suudavad väga arvukalt paljuneda ja seetõttu toiduahelas olulisel kohal, neid süüakse väga palju (ämblikud, teised putukad, linnud, kahepaiksed kalad jne).
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Tänapäeval on siiski paljud dokumentaalfilmid üsna lavastuslikud. Selle järgi on ainult üks võimalus, kui selle maha magad on võimalus läinud. Huvitavad olid filmitegijatele ka asjad, mis olid igapäevased ja polnud varem eriti huvitavad. Seda 13 kõike nimetatakse Direct cinema (Ameerika mõiste (koolkond) vaatlev film). Olulised reeglid veel: liikuv kaamera, sünkroonne heli. Filmijad üüüdsid olla kui kärbsed seinal, et teda ei pane keegi tähele, ,,et see, et tema seinal on ei huvita mitte kedagi ja teda ei panda tähele". Jean Rouchiga seostatakse veel mitmeid mõisteid cine-trance ehk kinotranss (kaaderepisoodid). Inimene/kaamera sekkub kohalikku elu. Kaamera sunnib inimesi palju loomulikumalt käituma. Kaameral on mõju inimestele ja suudab mingisuguseid protsesse valla päästa. Sai sellest aru, kui tegi 1971 filmi Tourou et Bitti: ..., mis rääkis ühest possetsiooniriitusest
Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest. 10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt. Mimikri puhul. Positiivselt kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast), kui et on igal liigil oma spets
Soo määramine äädikakärbsel Normaalsel diploidsel kärbsel on 2 sugukromosoomi (XX või XY) ning 3 paari erinevaid autosoome (AA A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbsed isased. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed
Liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, kaökeel, nelgid Mardikad Palju õietolmu või ka mahlakad Kibuvits, magun, õrnad maitsvad kroonlehed naiste-puna Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till), raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sagely puhas punane värvus (eestis pole), aaloed, nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised,
liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed
49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA. Reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid ( täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Patogeenseid riketsiaid jaotatakse nende poolt põhjustatud haiguste kliinilise pildi, epidemioloogia, vektorite ning reservuaaride alusel. Tabel. Mõned bakterite, riketsiate ja spiroheetide poolt põhjustatud zoonoosid.
astmelise metamorfoosi ehk hemimetaboolia (vaegmoone) Neile on iseloomulik lühiaegne pronümfi-staadium, millele järgneb ebaküpse täiskasvanu sarnane nümfi-staadium. Nümfi algselt rudimentsed organid (nt tiivad, suguorganid) täiustuvad iga kestumisega, saavutades peale viimast kestumist täiskasvanule (valmikule e imaagole) omased tunnused (nt tiivad ja suguküpsus) Täismoondega ehk holometaboolse metamorfoosiga putukatel (nt liblikad, mardikad, kärbsed, mesilased) pronümfi-staadium puudub Munadest koorub täiskasvanud putukast oluliselt erinev vastne (nt röövik, tõuk, vagel) Vastne toitub aktiivselt ja kasvab õige suuruseni läbides liigispetsiifiliselt erineva arvu kestumisi, mille kulminatsiooniks on metamorfoosne kestumine, mille käigus tekib nukk 78 Nukk võib olla liikuv või liikumatu, kuid ta ei toitu ja kogu energia
liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed
Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema. Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937. aastast, pärit Vihterpalust. "Küindlapää on naiste püha. Siis naised võivad käia külas. Aga kui näärihommiku naine esimeseks külaliseks on, siis visatakse talle kohe vanad pastled kaela. Küindlapää ei tohi naised kedrata, kedravad kärbsed kokku. Küindlapäeva nimi on tulnud sellest, et siis küindlaid tehti. Sel ajal on hea neid teha, sest siis on kõige külmem aeg ja rasv hangub kergesti ära. Küindlad tehti sedamoodi, et takkudest kedrati jäme lõng, pleegitati valgeks, ropsiti hästi pehmeks ja kõik luukihud pidid väljas olema, mudu praksub. Siis tehti parajad tahid valmis ja kahekordselt pandi üle pika pulga, sõlm pulga all. No, üks kümmekond tükki rippus neid ikke seal reas. Neid pulki
saarekesi.9 Langerhans ei osanud nende funktsiooni seletada (arvas, et tegemist lümfinäärmetega), selge aga sai, et pankreases esineb kahte tüüpi kudesid, teada oli sel organil esialgu aga vaid üks funktsioon, seedimisega seotu. 1889. aastal tehtud katsetes, milles Oscar Minkowski (1858-1931) ja Joseph v. Mering (1849-1908) uurisid pankrease seedefunktsioone, eemaldasid nad koeralt pankrease. Paari päeva pärast pani katseloomade hooldaja tähele, et kärbsed on eriti huvitatud kõnealuse koera uurinist. Uriini uurides avastasid teadusmehed, et selles on suhkrut. Oli loodud seos pankrease ja suhkrutõve vahel ning selge, et pankreasel on organismis kaks rolli. 10 Kui koeralt eemaldada pankreas, haigestub ta diabeeti kui aga kinni siduda pankrease juhad, ei haigestu (seega sai kinnitust, et organil on 2 rolli). Samuti võis nüüd eeldada, et mingi oluline komponent pankrease eritistest levib organimis nt vereringe kaudu. 1901
Underi luulet on palju tõlgitud Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: Ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused; väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid. Sina ja mina Me sööme ühisest roast, sa kergitad mu patja, sa ajad kärbsed mu toast, sa oled mu seljakatja. Ma murdun su põlve najal, sest muret on üleliia sel ja vist igal ajal, neid pole kuhugi viia. Kuid sina oled kindel, kui lendaksid tuvid sull' suhu
Loomade austamine kasvas pidevalt kuni Pärsia valitsemisajani. Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid kassid ja lõvid, koerad ja saakalid, ahvid ja elevandid, jõehobud ja krokodillid, kitsed ja veised, konnad ja kilpkonnad, öökullid ja haigrud (capli), maod ja kalad, sitikad ja kärbsed. Liialdamata võib öelda, et kõiki Egiptuses leiduvaid loomi, linde, roomajaid ja putukaid peeti ühel või teisel määral pühaks, kui mitte ühes, siis teises nomoses. Ometi oli üksikute loomade kummardamisel ka oma väike erinevus: ühed loomad olid pühad, teisi peeti jumalateks. Ühtede eest hoolitseti ja neid hoiti, teiste poole palvetati. Siiski oli vaid ü k s härg Apis, keda austati kui jumalat (tema kultuse keskus Memfis, Ptahi linn), ainult üks jumalik kass
Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis. kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaksid kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sisseränne suureneb eriti taimedel seemnete levimise ajal ja loomadel noorloomade pesast või vanematest lahkumise ajal.
Soo määramine äädikakärbsel Normaalsel diploidsel kärbsel on 2 sugukromosoomi (XX või XY) ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbsed isased. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed
Soo määramine äädikakärbsel Normaalsel diploidsel kärbsel on 2 sugukromosoomi (XX või XY) ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbsed isased. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed
valmiskaevatud massihaudade juurde. Nende reisijad olid mõne tunni pärast surnud. […] Hukkamispaigal oli auk osutunud liiga väikeseks ning osa laipu jäi liiva alt välja paistma. Nagu Jägala personal kuulis, avastasid kohalikud elanikud peagi surnukehad. Juba järgmisel päeval teadsid kõik toimunud mõrvadest. […] „Liiva alt paistsid laibad, seal haises. Nägin seal ühe mehe surnukeha, kelle pea oli läbi lastud ning sealt august lendasid välja kärbsed. Mees oli alasti. Kahe naise kehad paistsid liiva alt välja.“ […] Ruumi kokkuhoiuks ja vältimaks külaelanike uusi „avastusi“, võeti järgmise massimõrva puhul kasutusele uus abinõu – ohvrite „organiseeritud“ mahalaskmine. Nad pidid end võimalikult tihedalt heitma näoga allapoole äsja maha lastute veel soojadele kehadele ja alles siis tapeti nad kuklalasuga. […] Laagrisse jõudmisel ootas ülejäänud deporteerituid uus šokk. Mitte ainult Anna Baueri jaoks, kes teel
piiranguid. Sel juhul võime loobuda uue süllogismi lahendamisest, vaid saame kohe teostada järelduse ümberpööramise teel. Vastus: antud eeldustest saab järeldada, et mõni tervisele kasulik aine on mürk ja seda ka ümberpöördult. Ü6.2. Tehke süllogismide abil kindlaks, mida saab järeldada esitatud eeldustest. 6.2.1. Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad. 6.2.2. Kõik putukad lendavad. Kõik kärbsed lendavad. 6.2.3. Ükski laps ei olnud kurb. Kõik lapsed olid põgenikud. 6.2.4. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõik kassid on imetajad. 17 Tüüpülesanne 6.4. Entümeem esitatakse kahe lausega nii, et üks neist on esile toodud kui lõppjäreldus, või kahest lausest koosneva liitlausena, millest üks on lõppjäreldus. Üks eeldus on varjatud, seda loetakse vaikimisi tõeseks. Tuleb leida varjatud eeldus. Tööjuhend
piiranguid. Sel juhul võime loobuda uue süllogismi lahendamisest, vaid saame kohe teostada järelduse ümberpööramise teel. Vastus: antud eeldustest saab järeldada, et mõni tervisele kasulik aine on mürk ja seda ka ümberpöördult. Ü6.2. Tehke süllogismide abil kindlaks, mida saab järeldada esitatud eeldustest. 6.2.1. Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad. 6.2.2. Kõik putukad lendavad. Kõik kärbsed lendavad. 6.2.3. Ükski laps ei olnud kurb. Kõik lapsed olid põgenikud. 6.2.4. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõik kassid on imetajad. 17 Tüüpülesanne 6.4. Entümeem esitatakse kahe lausega nii, et üks neist on esile toodud kui lõppjäreldus, või kahest lausest koosneva liitlausena, millest üks on lõppjäreldus. Üks eeldus on varjatud, seda loetakse vaikimisi tõeseks
Elu on täis alandust ja valu,» jätkas Aramis süngeks muutudes. «Kõik niidid, mis seovad inimest õnnega, kat- * Tühisuste tühisus (ladina k.). 293 kevad üksteise järel ta kätes, eriti aga kuldsed niidid. Oh, mu kallis d'Artagnan,» ütles Aramis kerge kibedusega hääles, «kuulake mind, varjake oma haavu, kui teil neid on. Vaikimises on õnnetute viimne rõõm, ärge laske iialgi kedagi oma murede juurde, uudishimulikud imevad meie pisaraid nagu kärbsed haavatud põdra verd.» «Oh, mu kallis Aramis,» ütles d'Artagnan omakorda raskelt ohates, «te jutustate mulle mu enda lugu.» «Kuidas?» «Jah, armastatud naine, keda jumaldasin, rööviti minult vägivallaga. Ma ei tea, kus ta on, kuhu ta viidi; võib-olla on ta vang, võib-olla on ta surnud.» «Teil on aga vähemalt see lohutus, et ta ei lahkunud teist vabatahtlikult. Kui teil ei ole temalt mingisuguseid teateid, siis sellepärast, et teie ja tema vahel on igasugune
Esteks olen ma teist aasta või kaks vanem, aga naine ei tohi kunagi vanem olla, ema ütleb alati seda. Ja siis armastan ma teid ning ei või sellepärast, jüst sellepärast ei või, et nii väga armastan. Sest ema ütleb alati: ,,Ära mine sellele, keda armastad, -- saad õnnetuks, sest armastus teeb õnnetuks. Mina läksin sellele, ütleb ema, keda armastasin, ja nüüd olen õnnetu. Ema ütleb, et mehed surevad ära, kui neid armastakse, surevad kui kärbsed armastuse kätte, ütleb ema. Sellepärast õpi vene keel ära, ütleb, ja mine mõne venelasele, sest ega sa teda ikka nõnda armasta kui oma inimest. See oligi, millest ma tahtsin sulle rääkida, et meie vahel oleks kõik klaar ja puhas, sest naiseks ei saa ma niikuinii tulla." Hulgast sõnust käis Indrekul pea üsna ringi. Ta oli mõelnud rääkida õpetajaeksamist, mille ta teeb sügisel ja ka ülikoolist, kuhu ta tahab läbi raiuda, maksku mis maksab -- just läbi raiuda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
