erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane. 3. Kollektiivne identiteet – grupi jagatud identiteet, tekib protsessi käigus ning tihtipeale motiveerib kollektiivset tegevust. ● Sotsiaalse identiteedi teooria. Tajfel & Turner, 1979. Enesehinnang. ● Hinnang enda mina-käsitlusele
ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad, habemikud, hipid, otsekohesed inimesed, ülemused, lahutatud abikaasad, perverssed isikud, ülbitsevad õppurid, ülitargad professorid ... n Iga rolli jaoks on olemas omad käitumisviisid, mis on normaalsed (õiged) ja ebanormaalsed (valed). n Norm sõltub selle grupi sotsiaalsetest väärtustest n Kõik käitumisnormid ei ole ilmtingimata kajastatud õiguses. Nt. ameerika kriminoloogi Thorsten Sellini arvates kriminoloogilise uuringu peamiseks aineks peaksid olema käitumisnormid. Mis on kuritegu? Kuritegu on selline käitumine, mis kehtiva karistusmäärustiku poolt on keelatud ning mille eest on ettenähtud karistus.
tuleb täpselt järgida. 2. Ühegi religiooni õpetusraamat ei sisalda kõiki olemuslikke, põhilisi tõdesid elu kohta. 3. Kui sa asja tuumani jõuad, siis põhimõtteliselt on maailmas ainult kahte liiki inimesi: õigeksmõistetud, kellele Jumal armu annab, ja ülejäänud, kellele ta armu ei anna. Stereotüüpid: fundamentalism on religion, tekstikeskne, sõjakad, ajast maas, autoritaarsed ja dogmaatilised 22. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistide seas on palju erinevate iseloomu omadustega inimesi, mis viitab sellele, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik vaid pigem õpitud nähtus. Fundamentalistid käituvad järgmiselt: 1. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala)
hinnangus pakutavatele toodetele. Konkurentsivõime tõstmine seisneb ettevõtte poolt oma konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises. Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi - klientide rahulolu - saavutamise nimel. Kliendikeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna mõtlemis- ja käitumisviisid lähtuvad nii olemasolevast kui potentsiaalsest kliendist. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit. 32. Selgitage, kuidas seadusandlus mõjutab ettevõtte turundustegevust ( 5 punkti) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. intellektuaalne omand (autoriõiguse seadus); andmekaitseseadus;
Karvade teke näole- kõigepealt tekivad noormehele üksikud karvad suu nurkadesse, seejärel karvad ülahuule üla ossa,seejärel karvad põsesarnadel täpselt nii palju neid nagu on ettenähtud, alahuulealla ja viimasena nii kuidas pärilikkus on eelkõige selle ette determineerinud, kui suure ulatusega see karvastik näol areneb. (Endomorph, Mesomorpf, Ectomorph) 5loeng. Kehaliste muutuste psühholoogiline mõju murdeealise arengule.(pilt telf) 1.Sissejuhatus- üldised käitumisviisid, mis iseloomustavad murdeealist. 2.Varane või hiline seksuaalne küpsus 1.1 Bioloogiliste ja kultuuriliste faktorite mõju murdeealise arengule (skeem) Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus.
Institutsioonid lihtsustavad inimestevahelisi suhteid. Institutsioonid võimaldavad sotsiaalses keskkonnas orienteeruda ja tegutseda ning tegavad korra ja aitavad vältida instinktidele tuginevat tegevust. Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951)
konflikt Individuaalne tasand Hingeline konflikt Abikaasade konflikt Kollektiivne tasand Riigisiseste Võitlus riikide vahel rahvusrühmade konflikt Cupachi ja Canary kirjeldavad erinevate autorite tööde põhjal konflikti kolme tasandit ja hindavad konfliktitüüpide toimimist igal tasandil: 1. konkreetsed käitumisviisid 2. inimestevahelised suhte normid ja rollid 3. vastaspoole iseloom ja hoiakud Need tasandid võivad ka üksteisega läbi põimuda. Konflikt võib areneda esimese taseme konfliktist kolmanda taseme konfliktiks. Sageli juhtub see eskaleerunud konfliktidega. Cupachi ja Canary lisavad omapoolt veel ühe mõõtme põhiküsimuse mõistmine: 1. paralleelsed konfliktid on need, milles konfliktidel on sisuline ja tegelik
suhteliselt konstantseks. Selle funktsioonid on nii vegetatiivsed, somaatilised kui ka hormonaalsed. Hormonaalsed produktsioonis on hüpotaalamus kõige aktiivsem öösel. Muuhulgas mõjutab see termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endoriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Selle poolt kontrollitavateks kääitmusviisideks on kaitse- ja põgenemiskäitmine, söömine ja joomine, reproduktiivne termoregulatoorne käitumine. Need käitumisviisid tagavad liigi ja indiviidi enesesäilitamise. Bioloogilised teooriad Alguseks loetakse Cannoni töid (avaldatud u 1920a). Tema oli psühhosomatika uurija. Ühendas stressi ja haiguse teooriaks, mille kohaselt haiguse tekitab mittesobiv variant tavalisest kaitsereaktsioonist stressile. Kaitsereaktsioon stressile on mittesobiv. Uuris stressi toimet sümpaatilisele närvisüsteemile. Ja uuris homöostaasi, eriti keskkonnamõjude kontekstis.
võtavad jäetud kauba või kui on sama pakk alles, panevad midagi juurde ja tehing jätkub. Ümberjaotamine kaubad liiguvad teatud kesksesse kohta, seal toimub ümberjaotamine. Hiljem üle võetud poliitilise süsteemi poolt, kogub makse jagab raha ümber. Turuprintsiip kasumile orienteeritud vahetussüsteem. Kaupade ja teenuste väärtus on määratletud pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Religioonietnoloogia Religioon - uskumused ja käitumisviisid, mille abil inimesed püüavad lahendada probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega - usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik
Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
võimalusi. Edukalt lahendatud konflikt soodustab inimestevahelist suhtlemist, nad muutuvad avatumaks, usaldavamaks, organisatsiooni tasemel suureneb efektiivsus. Panite tähele, et kõik tänapäeval edukaks olemise tunnused on üles loetletud ! Konfliktsituatsioon tekitab inimeses pingeid ja pingetest vabanemine toimubki erinevaid teid pidi võimalus on kas muuta situatsiooni, kohaneda olukorraga või eemalduda situatsioonist. Erinevad inimesed valivad erinevad käitumisviisid ja erinevad käitumisviisid viivad erinevate tulemusteni. Kliendipoolne tormiline tunnete väljapurskamine mingi pisiasja pärast võib tähendadagi just seda, et konfliktse seisundi on tekitanud mingid eelnevad situatsioonid või asjad. Olete ka ise tähele pannud, et lähete endast välja mõne tühise asja pärast, tegelikkuses on põhjus hoopis varasem ja mujal. Konfliktse käitumisele eelneb tavaliselt teadvustamata või ähmaselt tajutav vastuolu sisaldav olukord
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid haireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja
On aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste kujunemisele. Indiviid võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle. Aluseks lapse sotsiaalse arengu suunamiseks (aluseks sotsialiseerimisele). Sotsiaalse õppimise protsessid Märkamine. Käitumismudeli omandamine eeldab mudeli ja selle oluliste aspektide märkamist. Meeldejätmine. Hilisemaks jäljendamiseks on vajalik, et nähtud käitumised jäävad meelde. Meelde jäävad kergemini need käitumisviisid, mis on õppija jaoks köitvad. Raskemini meelde jääva käitumismudeli korral luuakse sellest esmalt üldine ettekujutus, jälgitakse millistest osadest see koosneb ja seejärel proovitakse need üksikosad meelde jätta. Reprodutseerimine. Õppija taastab käitumismudeli, seda praktiseerides. Keerulisemate käitumismudelite omandamine toimub järk-järgult. Motivatsioon. Mudeli jälgimise teel omandatud käitumine realiseerub siis kui on oodata mingisugust kinnitust ehk sarrustust
mõtlemist. Edward O. Wilson inimkäitumine on Filosoofias on sensualism, empirism teadmine on pärit eelkõige mõjutanud inimeliigi evolutsiooni jooksul kogemusest (Bacon). kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Tänapäeval Naivism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest on selle sünonüümiks evolutsiooniline psühholoogia. (Descartes) Kaasasündinud käitumisviisid on keel, keelevõime, Sigmund Freud Isiksuse struktuur: ID (inimese eelistused vastassugupoole osas, vägivaldne käitumine. kaasasündinud tungid), EGO (reaalsusega ja super-egoga Youtube'i loomavideod näitavad, et kiusamine on arvestav tegutsemine) ja SUPER-EGO (e. ülimina - kaasasündinud, bioloogiline nähtus. kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita)
3. ISIKSUSESISESED PROTSESSID. Hoiak- õpitud kalduvus reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldaval või mittepooldaval moel. Hoiak koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta N.suitsetamine põhjustab kopsuvähki 2. Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud N. Kui palju suitsetan, ilmselt saan kopsuvähi 3. Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist. Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. 4. ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID
Platoni Vabariik Au ja kuulsus on vaid näilised (pole midagi reaalset). Auahnust saaks taltsutada kui riigis jagada inimesed klassideks. Valvurite vooruseks on julgus. Eesmärgiks harmoonia. Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi. Lahendus iga inimene peaks püüdlema tõeöise au poole, mida saab loomutäiuse eest. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda. Õiged seadmused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadmused = loomulikud eeldused+ harjutused. Aupürgimus peab olema mõõdukas. Aristoteles ütleb, et eneseväärikus tuleneb meie endi tegudest ja isiksusest. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ongi nende vääriline. Eneseväärika inimese toimimisviisid. Kuidas suhtub auavaldustesse? Rõõmustama, kuid peab teadma, et auavaldus pole samaväärne tema enda loomutäiusega. Kuidas ohtudesse? Ei väldi ega torma ohtudesse. Kuidas heategudesse
· Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid
· "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda
Ühiskondlik au peaks langema vooruslikult käituvatele inimestele. Au on tasu loomutäiuse eest, mis omistatakse headele. Head inimesed on need, kes teevad ratsionaalseid valikuid (ehk igaüks). Ükski loomupärane kalduvus pole iseenesest halb ega hea, vaid oluline on, millistele tegudele alus anda, milleks neid omadusi rakendame. Loomutäius on oskus õigesti tegutseda. Tähtis on, et kujuneks välja kindlad mõõdukad käitumisviisid. Loomu poolest valib inimene valikusituatsioonides, sest ta on nii harjunud (tal on eeldused õigeks käitumiseks, harjutab kogu elu jooksul vooruslikku käitumist). Tuleb leida mõõdukas aupürgimus. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus on täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja tegelikult ka on vääriline.
2. Käitumisteooria fookus on liikunud sellele, mida juht teeb. Ehk ühe ja sama käitumismustri taga võib olla erinev omadus (karjub loomuselt agressiivne või sellepärast, et tal on hirm, põhjus, miks ta midagi teeb jääb koolkonna fookusest välja). 3. Situatsiooniline teooria kuidas see konkreetne komplekt toimib konkreetses keskkonnas. Vaadatakse seost. Tunnetuslikult paistab kõige tervem lähenemine. Isiksuse omaduste teooria. Teataud käitumisviisid on püsivad/ ennustatavad. Mis omadustest me siis räägime? Psühholoogid on jõudnud järeldusele, et kõik omaduses toetuvad Big Five: 1. Baastendentsid nendega sünnitakse ja need praktiliselt ei muutu. Põhimõtteliselt nagu temperament 2. Neorootilisus inimese võimet kogeda negatiivseid emotsioone 3. Ekstravertsus siin see tähendab võimet kogeda positiivseid emotsioone ja on seotud ka suhtesoojusega, ka seoses teistega 4. Avatus valmis oleks aksepteerima uusi ideesid
esineda 10-15 min pikkusi teadvusekaotusi. Isiksushäired Klassifitseerimine · Spetsiifilised isiksusehäired (F60) · Segatüüpi ja muud isiksusehäired (F61) · Ajukahjustuse ja haigusega mitteseostatavad püsivad isiksuse muutused (F62) · Harjumus- ja impulsihäired (F63) · Sooidentsushäired (F64) · Seksuaalsuunitluse häired (F65) Peamised avaldumisvormid ja diagnoosimine Isiksushäired - Äärmuslikud või olulised kõrvalekalded. Püsivad seisundid, käitumisviisid. Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi. Tekitavad hingevalu, häirivad sotsiaalset tegevust. Isiksushäired on arenguseisundid, ilmnevad lapse-või noorukieas, ei ole muu psüügilise- või ajuhaiguse tagajärg. Isiksuse muutus on omandatud pikaajalise distressi, ülima keskkonnavaeguse, raske psüühikahäire, ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel. Spetsiifilised isiksushäired. · Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine · Hõlmab mitut
Ilmselt lisas enesekindlust ka suurepärane vene keele oskus. Lennart rääkis vene keelt ladusamalt kui paljud uue aja ametnikud. '"Igaühel olid omad nipid. Mina ei osanud käituda aristokraatlikult nagu Lennart ja vene keelt rääkisin ka halvasti, niisiis teeskles in pigem rumalat ja abitut. Minu stiil oli: ehk aitate mind! See oli teine viis uute võimukandjatega manipuleerida. Lennarti ees kummardati ja temale kuuletuti, mina omakorda äratasin soovi aidata. Mõlemad käitumisviisid avaldasid venelastele ja eriti vene ametnikule muljet;" räägib Ain Kaalep. Lennart oli lahti saanud kahest palju aega nõudvast õppeainest. Kohe selle järel sooritas ta ka Nõukogude Liidu ajaloo lõpueksami. Eksamite ettetegemine oli tõenäoliselt võimalik seetõttu, et ülikool elas üleminekuajas ning käske ja keelde ei tulnud veel tingimusteta täita nagu hilisemal nõukogude perioodil. Mõni aasta hiljem poleks Lennarti selline õpitempo võimalik olnud
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Mis minuga lahti on? Ma keerasin oma abielu kihva ja keeran kihva ka kogu ülejäänud elu. Ma pole midagi väärt. Minust pole kellelegi kasu. Ma teen kõike valesti." Naise lahkumine teeb mehele niigi haiget, kuid kõige krooniks karistab ja alandab end ka ise. Depressioonis inimene ei pruugi negatiivset mõtlemist märgata, kuigi sellel on määratu mõju. Südamevalu suureneb veelgi. (Seda teemat käsitleme pikemalt peatükis 11). Tabel 10a Käitumisviisid, mis takistavad emotsionaalset paranemist 1. Valusate tunnete eitamine või allasurumine. 2. Endale uute vigastuste tekitamine a) seades end uuesti samasse piinavasse olukorda b) vaevates end ülemäära negatiivse ja enesekriitlise mõtteviisiga Kuidas aidata paranemisele kaasa? Need inimesed, kes suudavad rasketest aegadest edukalt
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid - Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes - Püsivad seisundid, käitumisviisid - Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi - Arenguseisundid - Ilmnevad lapse- või noorukieas - Ei ole psüühilise või ajuhaiguse tagajärg Isiksuse muutus Omandatud - Pikaajalise distressi - Ülima keskkonnavaeguse - Raske psüühikahäire - Ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel Isiksusehäired - Spetsiifilised - Segatüüpi ja mud - Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostavad püsivad isiksuse muutused
Kõige erinevamate motivatsiooniolukordadele on ühine * motiivide konfliktist lähtuva valiksituatsiooni olemasolu eri käitumisvõimaluste ilmnemisel * teatud barjääri või takistuse kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. Kolm konfliktitüüpi lk 76. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkkonna ja psühholoogilise-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt sarnast käitumist võivad toita eri motiivid. Kõik teadlikud käitumisviisid ja vormid on määratud dispositsioonidest (kalduvusest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumised väljenduvad motivaatsiooniseisundites: * hoiakud, seadumused * soovid * kavatsused * huvid * veendumused * püüdlused * kiindumused * kired. Sigmund Freud- Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee. Habitus kui ,,praktikate genereerimise ja struktureerimise printsiibid" Habitus on siis see lüli, mis ühendab stuktuuri individuaalsete praktikatega. Samas ei leia me B. teostest habituse ühest defintisiooni. Võib öelda, et habituse olulisemate määratlustena toob Bourdieu välja järgmised aspektid: · Teatud tegutsemis v käitumisviisid (,,elustiil") · Motivatsioonid, eelistused, maitsed, emotsioonid · Kehastunud tegevus · Mingite sotsiaalsete tegutsejate maaimavaade · Teatud oskused ja praktiline sotsiaalne kompetents · Elumuutustega seotud püüdlused ja ootused Kokkuvõttes: teatud püsiv hulk dispositsioone v korrastusi, mis püsivad situatsioonist situatsiooni. Habitus hõlmab nii mõtlemist (kognitiivne aspekt) kui ka käitumist (praktikad), ent sageli toimib habitus mitte-teadvustatud tasandil
Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid. Õpetaja osutus efektiivsemaks, lapsed hakkavad kannatama suhtlemise puudulikkuse käes. Ühendada programmeeritud ja traditsiooniline õpe. Õpiprogramme saab realiseerida progr. õpikute ja arvutite vahendusel. Kõige enam kasut. neid põhimõtteid töövihikute ja harjutustike koostamisel. Sots. õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel.(tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid. Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest
selliselt, et oleks tagatud ettevõtte eesmärkide täitmine, kuid mis ei tohi olla klientide suhtes domineeriv ega personali tegevusvabadust liigselt reglementeeriv. Ettevõte loob teeninduskohtumiste keskkonna ning kliendi ja personali suhtlemine algab organiseerimiskultuuri kontekstis. Organisatsioonikultuur kujuneb välja aja jooksul suhetes väliskeskkonnaga ning sisemistes koostegevustes ja formuleerub tõekspidamisteks, millest kujunevad välja tunnetus–, mõtlemis– ning käitumisviisid. (Vadi, 2000, lk. 289) Teenidusettevõtte organisatsioonikultuuri võidakse teadlikult kujundada ning sellele panevad reeglina aluse ettevõte rajajad ning teiselt poolt võib organisatsioonikultuur välja kujuneda alateadlikult. 20 Paika pandud organisatsioonikultuuri ning ettevõtte väärtushinnangute tulemusena saab personalile delegeerida kogu vastutuse ning anda vastavad volitused
kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne. Sellise juhi peamised käitumisviisid on üksnes kiita ja karistada. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline - juht delegeerib vähe, kehtestab palju reegleid ja protseduure, kusjuures ise kontrollib nende täitmist. Juhtimisstiilid Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik Demokraatlik
Ringmänge mängiti mõnevõrra linna peoõhtutel, veelgi rohkem aga perekondlikel koosviibimistel ja koolis. Laste repertuaarist pole nad päriselt kadunud tänaseni ("Rits, rats, rundibumm", "Aadamal oli seitse poega", "Lapaduu", "Kaks sammu sissepoole" jne). 9. Rahvatantsud Tants on sünkreetiline rahvaloomingu liik, mis on seotud laulu ja pillimänguga. Tants on ürgne nähtus, selle juured on tagasi viidavad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja rahvalaule esitades. Rahvatantsu kujundite aluseks on inimese emotsionaalsed ja rütmilised liigutused, ning mitmesuguste tegevuste ja nähtuste jäljendamine (töö,
Selline süsteem on energiamahukam kui otsese jahutussüsteemiga jäätanki puhul. Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi. 42.VEISTE KÄITUMINE. Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik , et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. Käitumise pärilikul alusel kujunevad eluajal õpitavad käitumisviisid, mis varieeruvad indiviiditi. Näiteks ei talu veised masinate ja seadmete poolt tekitatud müra. see võib põhjustada psühholoogilisi ja füsioloogilisi häireid, mis alandavad toodangut. Veised vajavad piisavalt ruumi lamamiseks, tõusmiseks, ümberpööramiseks, jäsemete sirutamiseks, pea ja kaela pööramiseks ning enese väljaheidetest puhtana hoidmiseks. Veiste kontsentreerumine piiratud territooriumile ja pidamisevead põhjustavad stressi
Selline süsteem on energiamahukam kui otsese jahutussüsteemiga jäätanki puhul. Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi. 42.VEISTE KÄITUMINE. Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik , et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. Käitumise pärilikul alusel kujunevad eluajal õpitavad käitumisviisid, mis varieeruvad indiviiditi. Näiteks ei talu veised masinate ja seadmete poolt tekitatud müra. see võib põhjustada psühholoogilisi ja füsioloogilisi häireid, mis alandavad toodangut. Veised vajavad piisavalt ruumi lamamiseks, tõusmiseks, ümberpööramiseks, jäsemete sirutamiseks, pea ja kaela pööramiseks ning enese väljaheidetest puhtana hoidmiseks. Veiste kontsentreerumine piiratud territooriumile ja pidamisevead põhjustavad stressi
Isiksuse mõõdete ja omaduste sfäär on väga lai aga võime olulisemad omaduste kategooriad just nende peamiste nähtuste alla mahutada. Temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerilisus jne) kirjeldavad nt kaasasündinud neurodünaamikat- kui kiired on närviprotsessid ja psüühiline tunnetus. Olulisemad omadused on temperament, vaimsed võimed (intellekt – kui hästi nt suudab probleeme lahendada), iseloom (karakter – tüüpilised käitumisviisid ja eristatav käitumislaad. Üks osa neist on temperamendilaad, aga ka nt sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele jne), väärtused ja hoiakud. Kindlasti iseloomustab isiksust ka see, mille ta on omandnud sotsialiseerumise ja suhtluse käigus ehk väärtused ja hoiakud kui dispositsioonid. NB! Galli koljumudel – vanasti püüti koljumuhkude otsimise abil aru saada inimese isiksusest. Isiksuse psühholoogias on jäänud vaieldavaks siiani üks küsimus
eesti keelset vastet). Kunstis- ajastule või isikule iseloomulike võtete kogum. Stiil kui keelekasutuse viis. Stiil kui iseäralik viis midagi teha. Stiil tähenduses moodne või elegantne- vastand stiilitu (class). Eetikas- kujundite süsteemi, kunstite väljendus- vahendite ühtsus. Riietusstiil (appearance style= personal font) Komme (custom); Kombed/komme- üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis ühiskonnas või sotsiaalses rühmas juurdunud pärimuslikud stereotüüpsed käitumisviisid ning sündmuste puhul pidulikud toimingud ja talitused. Aeglaselt juurdunud, üldkehtiv käitumis- ja toimimisviis riietuses. Mood (fashion)- kollektiivse käitumise väljendusvorm, mis eristab populaarset, aktsepteeritud, prevalveerivat riietusstiili antud ajal. Tava- aaegade jooksul välja kujunenud kõikide poolt heakskiidetud käitumisnorm. Traditsioon- ......... Moe kohta mingi kõver. Objekt: riietusstiil, mida aktsepteerib lai grupp inimesi teatud ajal. Inimeste % kogu
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Näiteks võid otsustada töökohta vahetada ja selle tulemusena pead teise linna kolima. Peamine asi on töö, aga selle tagajärjel pidid elukohta vahetama. 5. MAJA Peamine eluvaldkond: loominguline väljendus ja selle resultaat; lapsed, armukesed; kunstilised püüdlused; puhkus Poolel teel perekonna ja kodu (4.maja) ning isikliku suhete tipu vahel (7.maja) on 5.maja valdkond. Selles piirkonnas õpid võtma oma lapsepõlve tingimused ja visates need vastu isiklike suhete seina, looma uued käitumisviisid või ootused. See valdkond on mitmekesine ja seetõttu ei ole seotud vanade harjumuste mustriga. See sisaldab mängu ja puhkust, sest nii õpitakse loomingulisust. Lapsed on kõige olulisem pallimäng 4. ja 7.maja vahel, ning sobivad sellesse majja, sest on nad oma vanemate looming. Ennustavas töös viitab see maja lastele, rasedusele, väikeste laste õpetamisele, puhkamisele, produktiivsele loomusele ja - ärgem unustagem - romantilisele armastusele. Transiitteljestik Kui viies maja asub:
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida lastel on oluline õppida. Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, kes suudavad teha ühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke otsuseid, mida saab omakorda toetada eakohane tegevus lasteaias. (Timoštšuk 2010, 57, 185). Bakalaureusetöö käesolevas osas tuuakse välja pikemad jätkusuutlikkuse, kogukonna ning
Jahutustanke sõltuvalt tüübist saab pesta automaatselt või käsitsi. SULETUD PIIMATANK AVATUD PIIMATANK 5.2. VEISTE PIDAMINE 5.2.1.VEISTE KÄITUMINE. Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik selleks, et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. Käitumise pärilikul alusel kujunevad eluajal õpitavad käitumisviisid, mis varieeruvad indiviiditi. Näiteks ei talu veised masinate ja seadmete poolt tekitatud müra. see võib põhjustada psühholoogilisi ja füsioloogilisi häireid, mis alandavad toodangut. Veised vajavad piisavalt ruumi lamamiseks, tõusmiseks, ümberpööramiseks, jäsemete sirutamiseks, pea ja kaela pööramiseks ning enese väljaheidetest puhtana hoidmiseks. Veiste kontsentreerumine piiratud territooriumile ja pidamisevead põhjustavad stressi. Stressorid
Iante seadus, mis rõhutab et sa pead olema tagasihoidlik ja sa oled teistega samaväärne. Selles kirjas rida väärtusi (hoolitsus, võrdsus), mille vaimus lapsi kasvatatakse. Maailmavaade on abstraktne kuid on samuti oluline. Maailmavaatesse kuulub suhtumine jumalasse, loodusesse, arusaamine universumist jne. Maailmavaade mõjutab väärtusi, suhtumisi ja hoiakuid. Selleks, et mõista mida teine inimene ütleb, peame teadma tema tausta, kuidas ta maailma tajub. 3. Käitumisviisid, mis näitavad kuidas väärtussüsteemid tegelikus elus realiseeruvad. Kultuur on inimeste vaimne programmeerimine teatud keskkonnas. Kultuur suunab teadlikult ja ka alateadvuse kaudu, kuidas käituda, millised on aktsepteeritavad väärtused, kuidas riietuda jne. Kultuur ei ole indiviidide iseloomustus, ta on enam-vähem ühesugustes tingimustes (haridus, elukogemus) kujunenud inimeste grupi iseloomustus. Individuaalne kultuur ei ole sama mis ühiskondlik või sotsiaalne kultuur
anatoomia: “limbiline sagar” või “süsteem” kui emotsioonide anatoomiline substraat. Papez • Vähenenud sotsiaalne suhtlemine seda mõistet teoorias ei kasutanud. Tundmuse kogemises pidas Papez oluliseks ka ajukoort. • Sotsiaalse domineerimise kaotamine • Ebakohased sotsiaalsed käitumisviisid Ajaloolisi momente III • Muutused sotsiaalsetes eelistustes • Kolb & Whishaw: Papez’i teooriast ja “limbilisest sagarast/ süsteemist”: edukas, kuna • Emotsioonide näo- ja kehaliste väljenduste harvenemine kombineeris teadmata substraadiga funktsioone ja teadmata funktsiooniga substraate, ja sobis • Häälitsuste harvenemine freudismiga. Edasiarendus - MacLean’i kolmetine aju.
See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Emile Durkheim · 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. Emile Durkheim · Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. · Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. · Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus Emile Durkheim · Ühiskonnas on integratsioon ehk side. · Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psühholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni). · Mida tugevam turvatunne, seda väiksem enesetappude arv.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
