Küsitluse vastustest loeb välja, et kõige rohkem tehakse seda piltidega, mis on lisatud ilma pildil oleva isiku loata. Sellist käitumist on kogenud 43 õpilast. Veel on ebamugavustunnet tekitatud müksamisega (20 õpilase kogemus) ning kommentaaridega (samuti 20 õpilast). Üheksa vastajat tõid välja seinale postitamise. Oli ka neid, kes Facebooki-sisest kiusamist kogenud ei ole ja muidugi ka need, kes sellel saidil üldse ei käigi. 3.4 Turvateadmised ja käitumisviisid Üks küsitluse põhilisi eesmärke oli teada saada, kui palju teavad õpilased turvasätetest ja nende muutmisest Facebookis. Niisiis, kui tuli vastata küsimusele ,,Kas oskad muuta Facebooki turvasätteid?", osutus kõige ,,populaarsemaks" vastuseks ,,Jah" nii vastasid 59 neidu ja 39 noormeest. Vaid 3 õpilast väitsid, et ei oska enda sõnul antud sätteid muuta. Usun samas, et kui vastustevariantidele oleks lisatud ka valik ,,Ma ei tea", oleks
otsuseid, suhtleme, õpime jne. See on meie psüühika teadlik osa ehk teadvus. On aga mitmed teised ,,kihid", millest me ei ole teadlikud, mille üle me väga harva mõtleme, kuid mis meid kogu aeg mõjutavad. Need on seotud meie elu alateadliku osaga: meie tunded, arvamused ja tegevused, mida me põhjendada ei oska. See on alateadvus. Üsna paljut sellest ei tahagi me teada või oska tahta, sest see on teadmine oleks harjumatu. Alateadvuses on olukorrad ja käitumisviisid, mis mingil põhjusel kutsuvad meis esile tugevaid negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust, ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms. Neid tundeid on lihtsam vältida või põhjendada meile sobival viisil. Uimastite mõjul vabaneb inimene negatiivsusest. Seetõttu kaob vajadus oma käitumist seletada. (1) 5 2. Uimastitekahjustused:
- Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka. Erinevad käitumisviisid - Alistuv o väldib vastutust o väldib konflikte o ahvatleb ennast kaitsma o saab endale manipulatiivsel teel kontrolli tugeva üle o kasutab lukusrolli siis, kui olukord on pingeline: märter, nõrguke, lepitaja, erak, pai, kahtlustaja. o Teenib teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele o Nutune, soiguv, hädaldav o Jätab oma vajadused tagaplaanile o Enda elu jääb elamata!
.. Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei
Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse motiividele, suhtumisele teistesse inimestesse. Kindlasti avaldavad nad mõju ka inimese käitumisele ning sageli kujundavad nad inimese püsiva suhtlemisstiili.
Lähte Ühisgümnaasium HÜPERAKTIIVSED LAPSED Referaat Koostaja: Kristiina Anton Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA.......
Samal ajal ei saa mõelda kahele asjale korraga. Kui keskenduda vaimsetele väärtustele, on võimatu tunda midagi nii madalat nagu ahnust või viha. 8. Andmise ja külalislahkuse seadus Kui usud, et miski on tõde, siis millalgi elus palutakse sul näidata seda tõde. Siinkohal tuleb see panna tegelikku praktikasse, mida väidad olevat õppinud. 9. Kohaloleku seadus Mineviku uurimine ja seljataha vaatamine takistab meil olemast täielikult "siin ja praegu". Vanad mõttemallid, käitumisviisid ja unistused takistavad meid omamast uusi. 10. Muutuste seadus Ajalugu kordub, kuni me pole õppinud oma vigadest seda, mida peame õppima oma teekonna muutmiseks. 11. Kannatlikkuse ja tasu seadus Igasugune tasu nõuab esialgu tööd. Püsiva väärtusega tasu nõuab kannatlikku ja järjekindlat pühendumist. Tõeline rõõm saabub siis, kui teeme seda, mida me peame tegema, ja teame, et tasu saabub omal ajal. 12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus
Selle asemel oleks ta võinud jääda ning luua perekond ja saada lapsi. 5. Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni? Achilleus peab Primaost paremaks kuningaks, sest ta imetles tema julgust tulla järgi oma sõdalasele, poeg Hektroile, kelle mõrvariks oli Achilleus. Samuti võis mõjutada tema arvamust Agamemnoni üleolev käitumine Achilleuse suhtes. 6. Iseloomusta filmi naistegelasi millised on nende karakterid, käitumisviisid? Helena oli Menelaose naine, hiljem Trooja printsi Parise väljavalitu. Tema iseloom oli vaikne, tagasihoidlik ja samuti ka kaval ning julge: ta põgenes ju Parisega. Ta hoolis nendest, keda armastas. Talle tekitas südamevalu troojalaste ja kreeklaste vimm, mis oli alguse saanud tema ära minekust. Ta proovis seda igal viisil parandada, kuid tulemusteta. Andromache oli Hektori naine. Tema oli väga hooliv ja armastav naine, kes kannatas filmi
mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti, seepärast polegi need ühtlased ja korrapärased. Aristotelese Nikomachose eetikas on väga hästi välja toodud kõiksugused head ja vead ning ütleksin nii, et siiamaani on need käitumisviisid ja mõisted meie endi sees olemas. Sellel on seos nii inimeste vahelise käitumisega ning ka inimese ja Jumala vahelise suhtumisega.
Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud. Kui lapsel on probleeme tähelepanuga, siis ei suuda ta jälgida ega väljendada sotsiaalselt kohast käitumist. Samuti ei pruugi vajalikku käitumist õppida endassetõmbunud 5 või tõrjutud lapsed. Sellisel juhul võib otsene õpetamine aidata omandada kohast käitumist, kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll
Tallinn Ülikool KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja relig...
sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast). Alkoholi mõju lapse organismile Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke,
kes sa oled." Inimesele näidatakse mingit pilti ja selle järgi,mida ta seal näeb otsustatakse ta isiksuse üle. Assotsiatsioonimetoodika ,, Ütle mulle, mis sulle iga minu öeldud sõnaga esimesena meenub, ja ma ütlen sulle, kes sa oled." ISIKSUSE KÜSIMUSTIKUD Vastaja keskendub oma elamustele või tunnetele või väljendab oma huvisid. Need testid jagunavad kaheks: Temperamenditestid Kindlad käitumisviisid on seostatud teatud isiksuseomadustega. Küsimused on suunatud käitumisele. Ühte omadust hinnatakse mitme käitumisharjumuse järgi. 8 S.S 2010-05-22 Huvide ja vääärtusorientatsioonide test Püütakse selgitada milliseid elukutseid,
kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega
end valguse käes soojendada. Kui aga valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks, siis tekib ülekuumenemise oht. Selline olukord tekib pidevalt kõrbetes. Näiteks kõrbejänes ei saa pikalt päikese käes olla, kuna ta võib hukkuda. Kõrbeloomad peavad hoidma oma keha nii jaheda ja niiske kui vähegi võimalik. Väikesed loomad otsivad varju. Näiteks kõrbehiired säilitavad niiskuse oma maa-aluses urus. Mõnedel kõrbeloomadel on arenenud sellised omadused ja käitumisviisid, mis aitavad neil kõrbes kõige paremini toime tulla. Lisaks on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks Taimed ei saa oma asukohta muuta ja seetõttu esineb neil mitmesuguseid kaitsekohastumisi, näiteks suurem osa kaktusest on vesi; varsi katab vahakiht; juured on maapinna lähedal hargnenud. Kõik need omadused on paremaks toimetulekuks kõrbes. Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed.
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 KASUTADUD KIRJANDUS........................................................................................14 2 Sissejuhatus Organisatsioonis...
“, olen „tõhus ajakasutaja“ Alati saab olla veel parem! Olen märganud oma suhtumises ja käitumises mitmeid probleemseid või tähelepanu vajavaid punkte, millele ehitan üles edasise tegevuskava. 2 Enesejuhtimine Loetlen mõned tähelepanu vajavad käitumisviisid: 1. Ma hüppan sageli ühelt tegevuselt teisele ja mind on kerge segada , 2. Kella vaadates avastan tihti üllatusega, kui palju aega on juba edasi liikunud, 3. Kui mind ootab ees mõni mahukam ülesanne, tundub see mulle liialt hirmutav ja ma juhin oma tähelepanu kõrvale, mõeldes, et tegeen sellega hiljem, 4. Päeva lõpus pole mul aimugi, kuhu aeg kadus.
- enesetõhusus:isiklik vastutus oma tegude eest ja usaldus Jumala vastu; enese rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet 9. Usulise fundamentalismi mõiste. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes 10. Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid. - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 11
kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi klientide rahulolu saavutamise nimel. Kliendikeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna mõtlemis ja käitumisviisid lähtuvad nii olemasolevast kui potentsiaalsest kliendist. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit. Turunduskontseptsiooni rakendamisest saadav kasu Ettevõttel on rohkem rahulolevaid kliente, rohkem kordusoste ja väiksemad
jälgimine ja jäljendamine 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastasti- kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine. Toetudes Caldarella ja Merrell'i sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengu- psühholoogia seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast
Jällegi langeb see kokku vastajate poolt eeldatava ja soovitava käitumisega ning see näitab, et eetilise juhtimise moraalse isiku aspekt on oluline ainult niivõrd, kui see on seotud juhi positsiooni ja organisatsiooni kontekstiga. Siiski on vaid tähtsusetu erinevus usalduse vahel, mis on seotud moraalsete väärtuste demonstreerimisega ainult ametialaselt, ning usalduse vahel, mis on seotud moraalsete väärtuste demonstreerimisega nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Seega on mõlemad käitumisviisid sarnaselt seotud usaldusega juhi vastu ning on ilmselt sobivad eetilised juhi käitumisviisid. Väärtuste demonstreerimine ainult eraeluliselt loob aga juhi vastu väiksema usalduse, võrreldes sellega, kui selliseid väärtusi demonstreeritakse ainult ametialaselt või nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Juhi rollimudelit loovat käitumist puudutav küsimus oli see, kas juht demonstreerib
“ („Kaheteistkümnes öö“, 3, iv1) Sellist käitumist kasutataksegi sageli tülinorimiseks, eriti meessoost isikute poolt. Mõned õpetajad püüavad leevendada seda, mida nad tajuvad õpilase ärritatusena; nad võtavad • Mõnede õpilaste jaoks võivad nende teisesed käitumisviisid olla teatud „erutuse stimulee- turtsumist, puhkimist ja pobisemist märgina, et nad on õpilase rööpast välja viinud. „Troy, Troy, mina ju ei tee reegleid... ole nüüd mõistlik... “. Sellised head kavatsused vaid ületeenindavad rimise“ vormiks – õpilane kasutab oma tähelepanu otsivat käitumist kui „keskkondlikku tusatsemist ja mossitamist. Tavaliselt on parem selliseid käitumisviise taktikaliselt eirata, kuniks stiimulit“.2
1. Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile. 2. Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada. 3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad , millised on sobivad käitumisviisid ja püüavad selgusele jõuda nendele sobivad ja võimalikus rollis. Grupis püütakse määratleda eesmärgid ja luua esmased reeglid nende saavutamiseks. Tööjaotus pole välja kujunenud ja palju sõltub juhusest. Üksteisele esitatakse küsimusi, selgitamaks teiste liikmete seisukohti ja muid andmeid. Omavahelistes suhetes ollakse ettevaatlikud ja pinnapealsed, kuid viisakad. Konflikte esineb harva ja grupis on näilise üksmeelsuse õhkkond. 2
jaoks sobiliku lahenduse leidmist. Emotsionaalselt ülesköetud inimesed ei käitu mõistlikult. Solvunud vanemad võivad leida, et noorukit tuleks õpetada, ja keelavad tal karistuseks näiteks trennis käimise. Inimeste e r i n e v u s väljendub ka e e s m ä r k i d e s. Inimese soovid, kas siis pikemas perspektiivis või hetkel, ei saa alati kattuda teiste tahtmistega. Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Hästi funktsioneerivas perekonnas on ülesanded ja käitumisviisid jaotatud ning vastastikku aktsepteeritud. Ühtlasi on rollid omavahel seotud. Kui pereliige jätab oma ülesanded täitmata, kogevad teised rahulolematust. Peres võib tekitada kokkupõrkeid ka võimujaotus. Võimu omajad on rohkem otsustamise õigust pereelu ning liikmete tegemiste üle. Tülitsetakse näiteks juhul , kui võimu omaja otsustega ei nõustuta. Eriti häiriv on v õ i m u k u r i t a r v i t a m i n e, mis tekitab teistes viha, ärritab ning alandab.
Organisatsiooni käitumine mõjutamiseks. Mitmekesisuse suurendamine vähendab pinget suhetes ja laseb inimestel keskenduda tõhusalt oma täidetavale ülesandele ja tehtavale tööle. Suhetes mitmekesisuse loomine suhtlemisstiilid tööl (Building Relationship Versatility - BRV) on kujundatud 4-kvadrandise suhtlemisstiilide maatriksina. Pärast profiili koostamist leitakse iga osaleja suhtlusstiil, inimestevahelise suhtlemise mitmekesisuse määr ja spetsiifilised käitumisviisid. Efektiivsusest on räägitud kogu aeg kes tõsiselt, kes vähem tõsiselt. Nüüdseks on sellest saanud ellujäämise võtmesõna. Tööelu on pidevas muutumises. Kui soovime vastu pidada ja ka edu saavutada, peame ka ise muutuma. Seega tuleb õppida oma panust andma enam kui ühel viisil soovitatavalt kõige sobivamal. Paraku ei saa välistada ka ümberkorraldusi meeskonnas. Sellega seoses tekib tihti küsimusi. Õigesti esitatud küsimusest või lahendamata probleemi sõnastamisest
Saab sisestada arengu ja sotsiaal psühholoogia. Olulised lapse arengufaktorid. Mikro: Mina kui üliõpilane. Meso: Tallinna Ülikool, kursakaaslased. Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L.Kohlberg – Moraali areng. Haakub positivistide kui ka biheivioristidega. Esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel). Oluline ei ole see, kuidas inimene käitub, vaid see, miks ta nii käitub. Jälgis 12 aastat poisse
· Töö ja perekonna konflikt:töö probleemid, mis kanduvad perre. Pere ja töö konflikt pere probleemid segavad töö tegemist. peredes, kus mõlemad vanemad käivad tööl ja kodus lapsed. Ajal baseeruv konflikt aeg, mis kulub ühele valdkonnale võtab ära aja, mis kulub teisele valdonnale (ja vastupidi); pingel baseeruv konflikt mingisugused pingeallikad (stress) kandub üle kodusesse ellu; käitumisel baseeruv konflikt need käitumisviisid , mis on tööl efektiivsed , ei sobi koju. Töö ja pere rikastamine suhe. · Palk ja tajutud õiglus: oluline pole palga suurus. Kas on õiglaselt antud? · Tööstress ja läbipõlemine: mida kõrgem on stressimäär, seda madalam on rahulolu. Kui in põleb maha, siis rahulolu väheneb kriitiliselt. · Koormus: kuivõrd koormatuna mina ennast tunnen? Töökoormuse tajumine. Kvalitatiivne koormus ülesannete keerukuksega seotud. Kas ma oskan/tean kuidas
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil ...
Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab inimene ise tähtsamaks ja kaalukamaks. Identiteedi puudumine ei tähenda minakontseptsioonide puudumist, vaid probleeme nendevahelise interaktsiooniga. Personaalne identiteet või identiteedid: unikaalne osa inimese minakontseptsioonist; spetsiifilised detailid eluloost individuaalsete omaduste, hobide, eelistuste jms enesetaju.Isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad üht indiviidi teisest. Selle kujunemise alused on sisemine potentsiaal ja tõeline mina. Viimast piiravad jäigad reeglid ja teiste halvakspanu. Sotsiaalne identiteet või identiteedid: sotsiaalselt konstrueeritud ja sots. tähenduslikud kategooriad, millega inimesed kirjeldavad ennast või gruppe, kuhu nad kuuluvad. Sots roll või suhe teise inimesega ei muutu automaatselt inimese identiteedi osaks.
2.olemuselt emotsionaalne: kultuur võimaldab inimese tunnete avaldumise viise suunata sotsiaalselt aktsepteerivatesse vormidesse.Kultuuri rituaalid suunavad psüühilise energia mittesündsaks peetavalt käitumiskavatsuselt ümbritsevas keskkonnas sobivaks peetavale. Nii on kultuur üheks inimpsüühika kaitsemehhanismiks. 3.ajalooliselt kujunenud:sest ühiste kogemuste ja arusaamade tekkimiseks on vaja aega.Kultuur muutub loomise käigus selle loojate elu osaks ja paljud käitumisviisid on mõistetavad üksnes inimeste mineviku foonil. 4.loomult sümboolne: sümbolid on kultuuri peamisteks väljendamise ühikuteks, milles üldistatakse väärtusi, mida kooslus peab ebakindluse ennetamiseks ja toimetulekuks oluliseks. Ühesugused tähendused ja saranane tõlgendamine on org.kultuuri toimemehhanismiks 5.dünaamiline:sest nad on pidevas muutumises. Muutused on tingitud inimsuhtlemise ebatäiuslikkusest,mis
ümbritsevatele inimestele nähtav, sellel võib olla suur mõju lastele, kellele me oleme eeskujuks ja juhendajaks. Sellega, kuidas me räägime ja käitume, saame näidata lastele, kuidas elavad oma elu need inimesed, kes endast lugu peavad. Minapilt ei ole kunagi lõplikult valmis, iseenda otsimine kestab kogu elu! Igaüks mõtleb nüüd enda "Mina"-pildile Milline sa oled? Millised on sinule iseloomulikud omadused, käitumisviisid, tunded, mõtted. Mõtle, mis see on, mis teeb su just selliseks nagu sa oled. Selleks: Joonista keskele ring, kuhu kirjuta MINA Jaga leht selle ümber kuueks ja asu täitma tekkinud sektoreid järgmiselt: Sõbrad ütlevad, et olen .... Vanemad ütlevad, et olen ... Ise arvan, et olen .... Kui mul on hea tuju, siis ... Kui ma olen tujust ära, siis ... Pidulikul üritusel olen ... SIIT LÄHEME EDASI:
Kõik käitumuslikud lähenemisviisid sisaldavad: · Vastu- ehk klassikalist tingimist (stiimul-reaktsioon lähenemist) · Operantset tingimist · Sotsiaalset õppimist Vastutingimine käsitleb käitumist, mis tekib vastusena stiimulile (isik, situatsioon, sündmus jm). Tingimine on protsess, mille kaudu käitumine omandatakse, st seotakse lühemaks või pikemaks ajaks stiimuliga. Kui vastus stiimulile on ära õpitud, on ka käitumine modifitseeritud. Samas paljud käitumisviisid on tingimatud, nt tingimatud refleksid. Vastutingimine püüab luua soovitavaid reaktsioone teatud stiimulitele, mis võistleksid ebasoovitavate reaktsioonidega. Kõige enam kasutatud vastutingimise tehnika on süstemaatiline desensiviseerimine, kus kliendile õpetatakse lõdvestumise praktilisi võtteid või pakutakse talle muid isikliku toetuse viise. Seejärel esitatakse talle ettevaatlikult ebasoovitav stiimul, kasutades ärevuse tekkimise vastu võitlemiseks
erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele kui ülesandele orienteeritud käitumist
sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast) (6) Millised on siis sõltuvuse kujunemise põhjused? Need võivad olla nii bioloogilised kui ka psühholoogilised: 1. Bioloogilised põhjused on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad sõltuvuse teket ja on seotud kogu keha siseorganite ja närvisüsteemis ehitusega. Sellel võib olla mitu põhjust nii pärilikkus kui ka närvisüsteemi kahjustused. 6
täpsemalt lapsi, kes peavad samamoodi avastama maailma, mis nende jaoks on võõras. Nii jõudiski ta järelduseni, et inimesed ei valda instinkte, mis lubaks neil ära tunda nende vajadusi ja kindlustada nende ellujäämise, nagu see loomadele omane on. Samas tõi ta välja järgmised käitumisviisid: avastamine, orientatsioon, kord, kujutlusvõime, manipulatsioon, kordamine, vigade kontrollimine, perfektsus ning suhtlemine, mis ümbritsevad meid läbi elu; samas ei ole need käitumisviisid üksteisele sarnased ajavahemikus 0 kuni 24 eluaastat. On ju kaheaastase maailma avastamine hoopis teine kui kümne- või kuueteistkümnetaastasel. Samuti on lapse soov tegevust korrata, lapse spontaanne huvi uue tegevuse vastu, kui eelmine on end ammendunud, erinevatel eluperioodile erineva tähendusega. (Madise 1992, 9). 9
Kohanemine sõltub tagasiside tajumisest ümbritsevas kontekstis ning reageerimise paindlikkusest. Iga pereliige saab väliskontekstist tagasisidet selle kohta, kuidas nad perekonnana hakkama saavad. Tagasiside võib olla positiivne või negatiivne ehk korrigeeriv (st on vastandlikud; ei tähenda seda, et üks on hea ja teine halb). - Negatiivse tagasiside puhul jäetakse süsteemi käitumisest kõrvale käitumisviisid, mis võiks olla ohtlikud süsteemi püsimajäämisele, et süsteem toimiks mingite aktsepteeritud parameetrite raamides. Nt paarisuhtes antakse mõista, milline käitumine ohustab neid kui paari; sama toimib vanemate-laste suhetes (vanema ülesanne on kohandada last kultuurikontekstiga, õpetada norme jms). - Negatiivse tagasiside viisid võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed
meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja
kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3. kultuuri ülekandefunktsioon kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida). Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus selle vajalikkus ühiskonnas seisneb ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget. McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES uurimistöö õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Ärieetika..............................................................................................................................5 1.1. Probleemid ettevõttes..................................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded...............
Tähelepanu kõrvalejuhtimine kas maiustuste, televisiooni, raha, kingituste või millegi muuga, on pseudorahuldamine -- see ei asenda mõistmist ja toetust. Kui lapsi harjutatakse maast-madalast mugavamalt ja kergemalt kättesaadava asendusrahuldusega, võib sellest saada samm hilisema sõltuvuseni. · Vanemate jälgimine Lapsed, eriti väikesed, õpivad väga palju täiskasvanute vaatlemise ja jäljendamise kaudu. Paraku võtavad nad üle ka sellised käitumisviisid, mis võivad viia sõltuvushoiakuteni. Näiteks valu vastu on meil alati olemas tablett, salv või raviküünal, mis valu ära võtab. Televiisor lülitatakse sisse, et mõtteid mujale viia. Üks sügav sigaretimahv ja juba võib jälle jätkata. Stressi ja pahandusi saab klaasi õllega alla loputada... Nii õpivad lapsed, et raskusteks ei pea alati valmis olema. Kui nad iga päev näevad, et probleemidest vabanetakse näilise kergusega, ei õpi nad otsima raskustele lahendusi.
muutumist, vaid pigem seab inimestele kohustuse käituda suuremeelsemalt vaatamata sellele, et ajaloos on hulgaliselt näiteid selle kohta kuidas erinevate kultuuride põkkumistel on olnud lausa katastrofaalsed tagajärjed. Järgnev lõik on üheseks mõistmiseks ja kokkuleppeks mida peame silmas ,,kultuuri" all. Kultuur on kindlaks määratud viis, kuidas inimeste grupid käituvad, ja uskumuste süsteemid, mille nad loovad oma käitumise õigustamiseks ja seletamiseks. Käitumisviisid võivad tavaliselt erineda grupiti mingite ainulaadsete kogemuste tulemusena, mida grupid on läbi elanud. Need kogemused on omakorda enamasti ajaloo, geograafia, majanduse ja teiste tegurite kombinatsioon, mis grupiti erinevad. Kultuure muudavad sarnaseks olulised ja üldised elu puudutavad probleemid, millega peame tegelema üksikisikute ja ühiskonnana. Probleemid ja küsimused on kõikjal samad, aga vastused, millised me ühiskonnas leiame, võivad olla erinevad
Formaalne Autokraatlik Demokraatlik Formaalne Autoritaarne Meeskonda loov Situatsiooni teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumismalli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast. Olukorra soodsuse mõjurid: - Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted. - Ülsande struktuur. - Positsiooni võim. Liidri võimalikud käitumisviisid: - toetav - suunav - saavutamisele orienteeritud - osalev 14 Liidri võimu allikad: 1) Tasul põhinev võim (liidril on ressursid, millest on kasu teistele). 2) Karistusel põhinev võim. 3) Seadusest tulenev võim (liider on kõrgemal positsioonil). 4) Karismaatilisusel põhinev võim (isiklik võim). 5) Asjatundlikkusest tulenev võim. Positsioonist tulenev võim Positsioonist tulenev võim
● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda
Psühholoogiline antropoloogia – Margaret Mead. Tema psühholoogiline teooria on natukene rohkem arendatum, kui Benedictil, väga kuulus antropoloog, kutsutakse antropoloogia vanaemaks. Meadile andis suuna ja lahendused ette Boas, Mead oli tohutult populaarne 60 ja 70-ndatel, hiljem tema lähenemisi kritiseeriti, kas see ikka kõik kehtib, mis temast algul arvati. Tema psühholoogilise lähenemise põhijooned on need, et tema järgi sünnib inimene valge lehena ja kõik kultuurilised käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud. Inimese iseloomu ja käitumise kujundamisel on looduse roll minimaalne ja kõik on kujundatud ühiskonna poolt. Eeskätt, millega ta tegeles, olid soorollid. TEINE KONTROLLTÖÖ Etnoloogilised välitööd, poliitika ja majandus etnoloogilises ja kultuuriantropoloogilises perspektiivis Etnograafilised välitööd e etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ''nurgakivi'' Välitööd on valdkond, mis määratleb nende teaduste erilisuse Eellugu:
vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete · raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte füüsilise haiguse tõttu, näitavad koolimineku eel ärevust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti) Koolihirmu seletusi · Psühhodünaamiline: Põhjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sõltuvaks, millest tuleneb hirm emast lahkumise ees. · Õppimisteooriad: Õpitud käitumisviisid, mille tulemusena hakatakse kooliskäimist vältima. Mõlemast: mida lauem laps koolist eemal on, seda raskem on tagasi pöörduda Koolihirm: levinumad perioodid · Kooli algus: ärevus, vanematest lahus · Üleminek algkoolist põhikooli: raskused kohanemisel · 14jj: sügavamad probleemid, depressioon? Koolitõrke funktsionaalne seletus (Kearney) · Põhjused, miks lapsed koolist puuduvad: · Negatiivsete situatsioonide ja olukordade vältimine
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste ...
parandamiseks ja heaolu suurendamiseks, haiguste ennetamiseks ja avastamiseks või oma tervise kahjustamiseks (riskikäitumine ja –tegur). Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. Nt arstlik kontroll, vaksineerimine, titumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, riskiv seksuaalkäitumine jne. tervisekultuur – sisuks on uskumused, hoiakud, väärtushinnangud, teadmised, traditsioonid ja käitumisviisid, mida ühiskonnas peetakse parasjagu oluliseks või tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Jaotub: absoluutne
Inimesed, kelle näitajad on liiga kaugel keskmisest on ebanormaalsed, hälbivad. Haigus seisneb selles, mis on erinev ühiskonna keskmisest. Kui uuritakse vähemust või teist kultuuri, tuleb haigus alati uuesti defineerida. Mõlema mudeli abil saab mõjutada ühiskonda, mida nad kirjeldavad. Mida laiem on haiguse määratlus ja mida enam sümptomeid hõlmab, seda mõjuvõimsamad on raviinstitutsioonid. Arstid jt on sotsiaalse kontrolli agentideks. 28. Haigusega seotud käitumisviisid: haigete ja tervete õigused ja kohustused. Haiguste kontrolliagentideks on arstid, kellele on antud õigus määrata, kes on haige ning kes mitte Nendest sõltub ka haigeks või terveks tunnistatud inimeste õigused ja kohustused Haige inimese kohustused ja õigused: a. Soov saada uuesti terveks ja sellele vastav käitumine arsti soovituste järgimine b. Õiguseks mitte täita kohustusi, mida temalt muidu oodatakse nt kooli või tööle minna 29
2. Konfliktfaas. Toimib rollide jaotus, kujunevad välja alagrupid. Klassis esineb sageli lahkarvamusi, arusaamatusi, solvumisi, vaidlusi. ,,Kui klass pole igale õpilasele turvaline, siis pole klass turvaline kellelegi" . Õpetaja: demokraatlik stiil, juhtiv, sundiv (kui pehmed meetodid ei mõju), ühendav stiil. Kui õpetaja kiusamiskäitumisele ei reageeri, siis sageli ,,lähevad mängud julmemaks" 3. Kohanemisfaas. Klassis on kindlad reeglid ja käitumisviisid. Klass ei ole veel teavustanud oma eesmärgina õppimist ega arengut. Õpetaja: demokraatlik, juhtiv, arendav, ühendav stiil. Klass võib ,,langeda tagasi" kohfliktifaasi. 4. Töö faas. Kõrge õpimotivatsioon. Kui tulebki ette tülisid, saadakse nendega hakkama. Iseloomulik: sõbralikkus, üksteise arvestamine ja koostöö. Õpetaja: demokraatlik, arendav stiil. 5. Klass kui formaalne grupp lõppemise eel. Kui klass kui grupp on selleks ajaks jõudnud kohanemis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
