T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 142).16 Õguslik tõlgendamine. Käitumisreegel käsuna- õigusnorm on kehtestatud korras vastuvõetud õiguse üldaktis kirjapandud üldiseks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mis on väljendatud konkreetse käsuna või keeluna või ka õigustusena. Käitumisreegel motiveeritud väärtusena- Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Positiivne õigus, kui inimloomingu resultaat, ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Praktikas eeldatakse õigusteaduselt ka muud kui kitsast positiivset teaduslikkuse mõõtudele vastavat tegevust. Selline tegevus kujutab endast tõlgendamist. Õigusteadus ei pea silmas vaid üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele
asjaolud ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel.
reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi RKPJKo Otsus 30.09.94 nr III-4/1-5/94 RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 Vt lisaks ainekavast Põhimõisted: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord (ÕE lk 17). Individuaalne reguleerimine... Normatiivne reguleerimine... Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhus või mall. Sots. seisukohalt on norm ühiselule omane käitumisreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada üksteise tegevust. (Aarnio lk 56) Tava-, moraali-, korporatiivsed-, ja õigusnormid Vt huviga moraalinorme ning ümbritsevat Oma reeglistik on korporatiividele alati omane. Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas toimivad. Staatiline aspekt.. Dünaamiline aspekt... SUGUKONDLIK KORD TAVA, MORAAL JA USUND
abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted
// Individuaalne reguleerimine – Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted
Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende soost,vanusest,rahvusest või ametikohast.Riigis kehtivad põhiseaduse seadused.Võim tugineb seadustele.Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused.Vaba informatsiooni levik.
ja 1282aastast. õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid; teostab järelevalvet poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva sunniga), õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille korraldused ja käskkirjad
● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik - antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm, mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või ametikohast. Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik.
· on riigi tegutsemise aluseks. Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks . Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon . Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik
riigi sunniga) 3) Formaalne määratlus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel õiguskeel (normitehniline keel) 5 2 Õigusnormi mõiste 1) Õigusnorm on pideva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Vastuvõetud RK-s (parlamendis) õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktideks (õigustloovad üldaktid ehk normatiivaktid ning õigustrakendavad üksikaktid). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavalt dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Siin kasutatakse
Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes. Otsekohalduvus - Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjon (EK). Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu kohaldatavus tähendab, et see kuulub tingimusteta täitmisele ja sellele võib toetuda riigisiseses kohtumenetluses. Õigusnorm 1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. 5. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta
Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale. Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni. Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine). 2. Õigusnormi mõiste Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset
(2) Vabariigi Presidendil on õigus nõuda riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta informatsiooni kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Kaitseliidult. Vabariigi Presidendi sellisele järelepärimisele tuleb vastata viivitamatult. (3) lõikes 1 antud Vabariigi Presidendi aktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus. 25. Õigusnormi mõiste ja struktuur. Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis.
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused,
absktraktsus, kehtivus aegruumis. Kuna õigusnormid kuuluvad sotsiaalsete normide hulka, siis üldistusena iseloomustavad ka õigusnorme põhimõtteliselt samad tunnused, kuid samas avaldub õigusnormide juhul oma spetsiifika, kusjuures lk 17 esitatud kolm tunnust on omased vaid õigusnormile. P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid eksisteerivad inimeste teadvuses. Kui parlamendi liikmed on võtnud vastu uue seaduse, kuidas siis selle normide sisu (konkreetseid käitumisreegleid) adressaatidele teatavaks teha? Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige tegusamaks ning üldlevinumaks vahendiks ja kandjaks inimühiskonnas on verbaalne kõnekeel, kõnekeele keskne ühik on sõna. Sõna ning mõiste
Õigusnormi tunnused: 1) üldine iseloom - toime hõlmab kõiki ning igaüht; 2) üldkohustuslikkus täitmiseks - imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga; 3) formaalne määratletus - spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel). Õigusnormi mõiste Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid vormistatakse paberkandjal kirjalikult õigusaktides. NB! Õigusnorm peab üheseks mõistmiseks alluma formaalloogilisele töötelmisele ehk analüüsile formaalse loogika põhiliste mõtlemisseaduste, mõiste, otsustuse, järelduse, tõestuse ning hüpoteesi osas. Õigusnormide liigid 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigused ja kohustused;
õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad ei täida seda mitte lihtsalt harjumusest või kombepärast, vaid sellepärast, et nii on õige) ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavaõigusel on oluline koht rahvusvahelises õiguses, kaubandusõiguses. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna
Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum. Subjektiivne: õigussubjektidele objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigus (õigustus). Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste, tunnused ja õiguse mõiste. Riik ja õigus ei ole igavesed nähtused. Ürgkogukondliku korra ajal puudus riik ja õigus, võimu teostamine oli suhteliselt lihtne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetus pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud, suhete reguleerimiseks kasutati tavasid. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmise arenedes tekkis tootmise ülejääk ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ta ära sõi. Sugukonnas kujunes välja võimuamet sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Malevast kujunes välja ajapikku pealiku lähikond, mis on riigiaparaadi algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Nn. usaldusmeeste
Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Formaalne määratlus on käitumise peamised tunnused. Õigusnormis formuleeritud käitumise peamised tunnused. Tänu õigusnormi formaalsele määratlusele saab reguleerida tüüpilisi ühiskondlikke suhteid korduvates situatsioonides. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõuga. Õigusnormil on oma tunnused. (Looja on riik, sunniviisiline täitmine) 20. Normatiivne ja õiguslik reguleerimine. Normatiivne reguleerimine on ühiskondlik suhete mõjutamine sotsiaalsete normide abil. Normatiivse reguleerimise tulemusel kujuneb välja ühiskondlikes suhetes ühiskondlik või sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. Reguleerimine
välimise seose vahel. Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus) Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis.
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
enam ja enam sotsiaalsetele. Sotsiaalne keskkond, muutudes keerukamaks ja piirates inimesi üha rohkem, nõuab täiuslikumaid reguleerimisvahendeid. Tulemusena tekivad suhteliselt eraldatud reguleerimismehhanismid (riik, partei, ühing, töökollektiiv jne). Need mehhanismid muutuvad järjest keerulisemaks. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. 15 7. Sotsiaalne norm Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelistes suhetes ning mitmesugustes kollektiivsetes subjektides. Sotsiaalsete normide abil toimub ka sotsiaalne reguleerimine, mis tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist. Sotsiaalsed normid on loodud inimeste poolt ning neid on võimalik liigitada lähtudes erinevatest alustest. Sotsiaalseid norme võib liigitada mitmesugustest alustest lähtudes, kuid nende enamkäsitletud ning elementaarsem liigitus on järgmine:
tema kogemuste, teadmiste ja muude omaduste kaudu. Eriaparaati pealikul võimu teostamiseks ei olnud, kuid sellegi poolest oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja
Miinuseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu igakord uus otsus, lahendaja suva (ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. (nt. sõjavägi, tööleping) Sotsiaalsete normide süsteem Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 1) Moraalinormid 2) Korporatiivsed normid 3) Tava a. Traditsioon (tihti tagab organisatsioon) 4) Religioossed normid 5) Välise kultuuri normid 6) Õigusnormid Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki
lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende yhingute ja liikmete tegusid. Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia tekib vabatahtlikkuse alusel. Õigusnormid- kuuluvad sotisaalsete normide hulka. Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt
1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud.
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
Õigussüsteem õigussüsteemina on siin kindlasti üsna hästi organiseeritud süsteem, hästi arenenud süsteem. Iseregulatsioon- õiguse vallas on loomulikult piiratud. See tuleb kõne alla õiguse normatiivse süsteemi maailmas. Õigusnorm: Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja üldkogustuslik käitumisetalon. Üldtunnuste jada iseloomustab kõiki sotsiaalseid norme. Eritunnised eristavad õigusnorme sotsiaalsetest normidest. Üldtunnused: Üldisus- õigusnorm on üldine käitumisetalon, -eeskiri. Üldine ehk üldistatud käitumismall. Õigusest ei ole mõtet oodata konkreetsust. Üldisus on Mandi-
isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted) Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) ÕIGUSNORM on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijäuga. Õigusnormid moodustavad õiguskorra normatiivse aluse.Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. Ta mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld. ÕIGUSAKT on juriidiline dokument, millel on ]iguslik tähendus, toob kaasa teatud õigusei ja kohustusi
aastaaruanded, Eesti Haigekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne; 4) neljandas jaos - Riigi Teatajas avaldatavad teadaanded./. 18. Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseeri- mise vahendiks 2. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.
Kui üldosa teadmised on olemas, siis on lihtsam käsitleda ka eriosa probleeme. Hõ saab süstematiseerida ka teistel alustel: halduse materiaalõigus (reguleerib käske, keelde, õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniõigus (käsitleb organeid ja nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid.
subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sugukonnas teostas võimu pealik. Pealikul riigiaparaati polnud ja sugukond teostas oma võimu ise ja toetas pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud ja kasutati tavasid . Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk. Tekkis sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Kelle käes oli samuti võim. Malevast kujunes ajapikku välja pealiku lähikond. See lähikond on riigi aparaadi algkuju. Kes tegelesid juhtimisega mitte tootmisega. Kujunesid välja niinimetud usaldusmehed, kelle kätte usaldati tähtsamad ametikohad: kohtunikud, maksukogujad. Kogukonnast oligi saanud riigid
See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: o Riigikogu liikmel; o Riigikogu fraktsioonil; o Riigikogu komisjonil; o Vabariigi Valitsusel; o Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: o Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. o Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. o Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv
Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele. Vastuväide 1: Liiga formaalne, kuna kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteeriumi, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on raske eristada, mida teha ja kas see on halb või hea. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne
Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing,
tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina
tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina
Seega on õigus käitumisreeglite ja normide kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja millede täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv
Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Universaliseeritav maksiim kategooriline imperatiiv ehk eetika reeglitest mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Omane üksnes ratsionaalsetele olenditele. Moraalset õige käitumine ei pea meid õnnelikuks tegema, ent annab kõrgemat sorti rahuldust milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväiteks on öeldud, et see on liiga formaalne. Teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktiliselt on raske eristada. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
Seetõttu on 8 Õiguse alused ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis
*Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise tagajärg
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
