Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse
allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Sots normide liigid: *tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu *moraalinormid *korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon *õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades. Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse
liikmesriigi õiguse suhtes. Otsekohalduvus - Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjon (EK). Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu kohaldatavus tähendab, et see kuulub tingimusteta täitmisele ja sellele võib toetuda riigisiseses kohtumenetluses. Õigusnorm 1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. 5. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta
täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste riikidega) või finantsõigus (riik kehtestab äripidamise normid ja reeglid) 3. Millised on õigusvormid/-allikad? Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel. Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud
VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S
Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid
Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad. Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus, kellel on vastavad volitused. Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.) Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist
kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaati. Negatiivne aga selles et kui ühiskonna arenedes tekkib vajadus asendada tavad õigusnormidega.(olles sügavalt juurdunud ja säilides
riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem. Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping Tava erinemine õigusnormist- Tava on harjumusel põhinev käitumisreegel. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. Vastus: Õigusnormi mõiste- riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud.
abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: · Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks,
Õigusl. nähtused Õigusliku regul. mehhanism aitavad kaasa õig.reg õigusnorm, õigussuhted, õiguse rakendamise aktid õigusliku reguleerimise tagajärg Sotsiaalsed normid - normatiivne reguleerimine - ühiskondlik (sotsiaalne kord) tavanorm korporatiivsed õigusnorm moraalinorm 21. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnormi tunnused: üldine iseloom selle aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse sellist, mis on suunatud: normiandja huvide realiseerimisele (parlament), normitäitja huvide realiseerimisele(õigusnormi adersaat), nii
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. Tootmises tekkis ülejääk ja selle vägivaldseks omandamiseks tekkis pealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes pealiku lähikond.
kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab
8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid;
ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism (mõiste mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.), ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Maksiim - üldist ellusuhtumist väljendav põhimõte, käitumisreegel v. juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel. Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). Robinsonaad - Kirjandusteos, merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel?? Tihti kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum
jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta. RT III - Riigi Teataja III osa Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas. RT IV - Riigi Teataja IV osa Teema 4. Õigusnorm 1) Õigusnorm kui sotsiaalne norm. Sotsiaalsete normide abil toimib sotsiaalne reguleerimine. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 2) Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. Sotsiaalsete normide tunnused: - ta on inimeste käitumisreegel - ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud. Subjektiivne õigus- kui üksikisikule seadusandja poolt tagatud käitumisvõimaluste kogum. Positiivne õiguse. kirjutatud õigus (ius scriptum) ÕN, mida seadusandja kehtestab. Ius non scriptum- õiguse metanormid, reeglid, mida ei panda kirja aga mida peab järgima. ÕN-üldise iseloomuga käitumisreegel, täitmiseks üldkohustuslik, formaalselt määratud, loogika/õigekirjareegleid arvestades kirja pandud. ÕN struktuur- Kui A siis B, vastasel juhul C. A-hüpotees- normis kirjeldatud käitumise eeldus. Hüpotees määratleb juriidilised faktid ning ÕN adressaadi tunnused. ÕN dispositsioon (B) fikseerib õigustatud/kohustatud isiku ning seadusandja poolt kirja pandud/nõutava käitumise. ÕN sanktsioon (C) Õigusnormis on reeglid, mida luuakse
teist tähtaega. Valitsuse ja ministri määrused jõustuvad 3ndal päeval pärast RT ilmumist, (kui ei ole..). ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, (kui ei..) . Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks; Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.;Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma
17. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. 1) Individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga (nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega,
inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. 2)Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis.
Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õn-i väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu rii annab normile üldkohustusliku tähenduse. ÕV liigid: Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Normatiivakt ehk õigustloov akt Rahvusvahelise õiguse üldtunnustaud põhimõtted ja normid Euroopa Liidu õigusaktid Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga. Õn- de täitmist tagatakse riigi sunniga. 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalse normi üks alaliike, millel on kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: Ta on inimeste käitumise reegel 3
MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas moraalinormidest ja väärtushinnangutest olukorras heas usus tegutsevad isikud tulenev käitumisreegel. loeksid tavaliselt mõistlikuks. Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse Hea usu põhimõtet saab määratleda võlasuhte olemust ja tehingu konkreetsest lepingulisest suhtest tulenevalt
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon.
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel,
Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes
inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. 2)Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis.
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on
· Kohtueelse uurimise organid · Pönitentsiaarasutused e. vanglad · Kohtutäituri institutsioon - töötavad kui FIE, kuid alluvad justiitsministeeriumile. · Notar 21. Õigusnormi mõiste, loogiline struktuur ja esitus viisid õigusaktides: Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel. Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1) Hüpotees (juurdemõeldav) 2) Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3) Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Esitatakse seadustes paragrahvide, punktide ja lõigetena. 22. Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a) regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D
mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes. ÕIGUSSUHETE LIIGITUS Õigusnorm on kohustuslik kõigile ning selle rikkumise korral Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid karmid karistused. reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse 4
· Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa
Õigusakt juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi (liigid: üldakt ja üksikakt). Õiguse instituut reguleerib õigusharu piiresse kuuluvaid kindlat liiki suhteid ( nt omand, tööleping) Õigusharu õigusnormide kogum, mis õigussüsteemi osana reguleerib üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnorm - õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigusnormi loogiline struktuur: Hüpotees- eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohandatav. Dispositsioon. Santsioon. Õigussuhe õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus selle seose pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohtuste kandjatena. Õigussuhte elemendid: õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus.
4 KOV jne – Kohalike omavalituste aktid – Valla & Linna valituse määrused. 20. Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. - Moraalinormid: üldised käitumisnormid - Korporatiivsed normid: töökollektiiv, sõpruskond - Tava: traditsioonid - Religioossed normid: usundi, kogukonna reeglid - Välise kultuuri normid 21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi sisu võib lõhtuda erinevatest aspektidest (kultuur, sotsiaalne areng jm). Ühe õiguskorra keeled võivad erineda. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp
liiklusõigus, politseiõigus, tervishoiu õigus jne. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §st 10, kus tuuakse ära mõiste ,,sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik." Haldusõiguse printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse oragnistatsioon. Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. ST et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. H-D-S struktuur Hüpotees - sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel tetaval viisil käituda, nim ka juriidilisteks faktidks. Dispositsioon asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevalt käitumisreeglist. Viimase eksimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi
meil puuduvad selleks vahendid. See, mida me teada võime, on ühelt poolt see, mida me kogeda suudame. See, mis jõuab meie teadvusesse, on meeleorganite produkt. "Asi iseneneses, asi meie jaoks." Aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse ja nad on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Aegruumis eksisteerivad materiaalsed objektid, mille liikumises valitsevad põhjuslikud seosed. Otsustusteooria. Kategooriline imperatiiv toimi alati nii, et sinu käitumisreegel võiks olla samas ka üldine seadus. See peab toimuma igas olukorras. Kohtle inimest kui eesmärki iseeneses, mitte kui vahendit millekski muuks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu
kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid.
valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de Bergerac'ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma ehitust teaduslik-materialistlikult *aforism-mõttetera,efektselt sõnastatud elutarkus,mis ei tõesta ega argumenteeri *miniatuur-lühike,täpse sõnastusega proosa-väikevorm,mida iseloom rõhutatult lüüriline meeleolu *maksiim e sentents-lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel 5.MIDA UUT TÕI JA JÄTTIS MAAILMAKIRJANDUSSE? BAROKK *kujundipeenus,ornamentaalsus KLASSITSISM * ,,madal" komöödia-moraalne üldistus *"kõrge" tragöödia-ei tohtinud olla labane, pidi puhastama ja õilistama
vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused – 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga – igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel – kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel – õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas
vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas
moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Need normid on sätestatud korporatsiooni dokumentides (põhikirjas), on kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tahab korporatsioon oma organite kaudu. Tava on inimeste harjumustel põhinev käitumisreegel. Sarnane moraaliõigusega. Erinevus on see, et moraalinorm alati hindas, kuid tava ei anna kunagi hinnangut. Kõik täidavad tava, andmata hinnangut. Positiivne kõik täidavad vabatahtlikult. Negatiivne ühiskonna arengu käigus muutub tava tihti takistavaks asjaoluks. Elu käib tavanormide järgi. Traditsioonid arvatakse tava hulka. Need on emotsioonidega vähem seotud. Tekivad mingis organisatsioonis, kehtivad seal ja võivad kaduda. Nt kollektiivi üritused jne.
Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsiooni mehhanismidele visa vastupanu. Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu: 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri) 31. Seaduse tunnused 1. Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna 2. Täitmine tagatakse riigi sunniga igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus) 3. Üldkohustuslik käitumisreegel kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas 32. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?
mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus – õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus – õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus – õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega seonduvalt kirjeldatakse ka õiguse ülesandeid. Normatiivsus. Õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel selles ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustada ja mida mitte. Regulatiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
