4. IV. Projekti kirjeldus Õmblustootmine Ühe toodangu keskmine hind: /Punane vein 1l. 18٪/ Omahind 2.35 eurot Keskmine tulu 2.80 eurot Juurdehind 3.10 eurot Käibemaks 0.75 eurot Müügihind või hind käibemaksuga 3.90 eurot Meie personal 8 inimest Kuu tasu 8500.00 eurot Kuumaksud 3254.00 eurot Kokku: 11754.00 eurot Eelarve kuus Ruumirent: 754.00 eurot Küte: 183.00 eurot Telefon: 139
Enne lepingu allakirjutamist pöördub OÜ Metsatööd aga sinu poole palvega selgitada, kuidas selline traktorite müük kuulub käibemaksuga maksustamisele. Palun selgita seda OÜ-le Metsatööd. Lisaks selgita õppejõule, et kui näiteks sinu poole oleks pöördunud AS Metsapuu, kas oleksid juhtinud nende tähelepanu mingile riskile (millisele?)? Vastus: Traktorite võõrandamine on iseenesest , kauba võõrandamine ettevõtluse käigus, ehk tegemist on käibega ja tuleb lisada käibemaks 20%. Deklareerida selle kuu kohta käibedeklaratsioon. Samas § 4, lg 2 ütleb, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisel VÕS tähenduses. Siin viitab see situatsioon, et lisaks traktoritele lähevad üle ka lepingud, töötajad jne ehk et võib olla ettevõtte üleminekuga mitte traktorite müük ainult ja see ei ole käibemaksuga maksustatav ja ei tuleks käibemaksuga maksustada. See oleks siis esimene lahendus. Ja teiseks
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alle...
d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele kuuluvad siis ümberjaotatud maksud, mis makstakse välja mitmesuguste toetustena. 36) Tarbimine (Consumption) C - on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 37) Autonoomne tarbimine (Autonomus consumption) - on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatava tulu
Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase
00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 10890 15585 19140 24570 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 231.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 2724 3963 4836 6174
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka v...
o Riigieelarve koostamise prinsiibid- täielikkus, selgus, ühtsus, täpsus, eelnevus, avalikkus o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal. o Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18% o Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12% 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
5. struktuurimuutuste soodustamine Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks võimalust, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada: · maksud · avaliku sektori kulutused Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma: · maksud sissetulekutelt tulumaks · maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid
vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada 1) Riigikogu parlamendina ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogud Kohalikud maksud Eesti riigis: 1. Reklaami- ja kuulutustemaks 2. Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad) 3. Paadimaks 4. Mootorsõidukimaks 5. Loomapidamismaks 6. Lõbustusmaks 7. Teede ja tänavate sulgemise maks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA VOLIKOGU. 1. Sotsiaalmaks 2. Käibemaks 3. Tulumaks 4. Maamaks 5. Aktsiisimaksud 6. Tollimaks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA RIIGIKOGU. Otsene maks: Kaudne maks: Füüsilise isiku tulumaks Käibemaks Ettevõtte tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Aktsiisimaksud Maamaks Sotsiaalmaks otsene maks ja sihtotstarbeline (33%), maksab tööandja töötaja brutopalga järgi
kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.[1] 3.1.1 Notaris registreerimine Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 pluss käibemaks. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 , millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 . [2] Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed:
*Kolm näidet tänapäeva tavamajandusest ja käsumajandusest Eestis. -Talumees kasvatab endale ise, köögi- ja juurviljade kasvatamine. -Ettevõtted riigi osalusega 9.3 Turumajandus nõudmise ja pakkumise vahekorrast sõltub toote või teenuse hind. Tarbija maksab toote või teenuse eest selle lõpphinna 9.4 Lõpphinna kujunemine saia näitel 1) Tooraine kasvatamine 2) Jahu tootmine 3) Taina valmistamine ja lisandid 4) Transport 5) Töölised 6) Müüja hind 7) Käibemaks -Tootmisprotsess suurettevõtjal optimaalsem ja suurem võrreldes väikeettevõtjaga. 9.5 Riigi ülesanded turumajanduses 1) Reguleerida ettevõtlust seaduste kaudu 2) Töölepinguseadus 3) Tervisekaitse, tööohutus, hügieen nõuded 4) Töötasu miinimumtasu 5) Maksusüsteemi loomine ja riigieelarvepoliitika fiskaalpoliitika 9.5.1 Maksustatakse nii töötaja töötasu, tarbimist kui ka tootmist 1) Töötaja töötasu sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks
kogu tekkinud käive. Käibemaksuarvestus ja käibemaksu maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtjaid, kes on registreerinud ennast käibemaksukohuslaseks. Käibemaksukohuslane peab oma müügiarvele lisama käibemaksu ning boonusena saab tagasi küsida oma sooritatud ostutelt käibemaksu. 20. kuupäevaks tuleb maksuametile esitada käibemaksudeklaratsioon (KMD), kus näidatakse ära eelmise kuu müügitulu, sellelt makstav käibemaks, tagasiküsitav käibemaks eelmise kuu ostudelt ja nende vahe tuleb riigile samal kuupäeval ära maksta. 4.2 Maksud ja maksed Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustustelt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu- ja Tolliametile toimub vastavalt kehtivate maksuseaduste järgi
ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist
värv MV110 2,63 kr 60 kokku 10 cm 12 cm ÕM_nr 111216 4 cm detaili nr 16 4 cm materj. 6 21 cm värv 7 7 cm 7 cm 65 cm2 650 cm3 33 cm 150 cm2 maksumus käibemaks 130 000,00 kr 20% 157,80 kr 130 157,80 kr 26 031,56 kr Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number0902073 Variant 23 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani.
• Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP-
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
jooksul. 33. Kindlustusmakse - summa,mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale. 34. Kindlustus - kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents - võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 38. Käibemaks - lisandunud väärtuse maks. Selle tasub lõpptarbija. Eestis riiklik maks. 20% maksustatavast väärtusest. 39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv - riigi hüviste tootmise suurendamine mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti. 41. Majanduskriis - kogu
Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. · Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks Kohalikud maksud Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. · Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid · Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Äriühingu maksustamine Ettevõtluse tulud
Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata. KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks, lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks, OTSESED MAKSUD Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks DIVIDEND- ettevõtte omanikule makstud kasumiosa, mille riik on maksustanud PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM- kõigil ühesuguse maksumääraga EELARVELISED KULUTUSED- ergutab tarbimist -> tootmismahu suurenemine -> nõudlus tööjõu järele -> tööpuuduse vähenemine. Samas suurendab inflatsiooni. Eesmärk Eestis: soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. Vastutab rahandusministeerium ja RK.
00 #VALUE! 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 118.80 #VALUE! 4,695.45 6,501.30 3,678.70 10,683.95 3,146.85 3,193.75 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 24.00 #VALUE! 939.00 1,300.00 736.00 2,137.00 629.00 639.00 Kapitali sissemaksed 2,500.00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
selle ostujõudu kasvamine viib nafta hinda langemine (dollarites) ning vastupidi. Suure osa mootorikütuste hinnast moodustavad riiklikud maksud. Kuna aga valitsus ei langeta aktsiisi- ja käibemaksu, kui toor-nafta hind langeb, ei muutu ka mootorikütus jaehind Eestis samas proportsioonis näiteks toornafta hinnamuutusega. Eestis moodustavad maksud bensiini ja diislikütuste hinnast suure osa: · Aktsiisimaks · Miinimumvarumaks · Käibemaks moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast. Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused. Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses. Allikas: statoil.ee Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee):
üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava kontona ei näidata kontot km. Materiaalse põhivara ostmine tarnijatelt soetusmaksumuse selgitamisega D;Lõpetamata ehitus (D:KM); K;Võlad töövõtj, K:SM; K:TK; K:Tarnijate tasumata arved Materiaalse põhivara mahakandmine täieliku kulumise tõttu(soetusm.=akumuleeritud kulum)D:Põhivara akumuleeritud kulum; K:Materiaalne põhivara
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
valminud Tööd vastu ja ei tee seda ka pärast Töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega. 3.7. Poolte kokkuleppel võib Töövõtja Töö Tellijale üle anda osade kaupa. 3.8. Töövõtja kohustub koos Tööga Tellijale üle andma kõik Töö juurde kuuluvad dokumendid. 4. Tasu 4.1. Tellija maksab Töövõtjale Töö teostamise eest tasu [tasu summa] eurot (edaspidi Tasu), millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt Tasu maksmist alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. 4.2. Tellija maksab Töövõtjale Tasu vastavalt Töövõtja poolt esitatud arvetele. 4.3. Töövõtja esitab Tellijale arve [tööpäevade arv] tööpäeva jooksul alates Tellija poolt Töö vastuvõtmisest. Kui Pooled on kokku leppinud, et Töö antakse üle osade kaupa, siis esitab
- mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused
ametitoimingu tegemist. Kohtutäituri tasu otsus. Kohtutäitur teeb tasu, sh ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. Tasu otsuse allkirjastab kohtutäitur. Kohtutäituri tasu sissenõudmine. Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, mitterahalise nõude ning muude täitetoimingute korral täitetoimingute lõpetamisega. Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Rahalise nõude täitmisel tuleb täitmisteates võlgnikule selgitada, et kui ta tasub võla vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Ettemaksu tasumata jätmine ja ettemaksu tagastamine. Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata ja tagastada täitedokumendi. Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal
pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või
vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või
6. Kaitse toote lõpphin 7. Leia lõpphinna kesk 8. Märgi tingimuslikku tooted, mille lõpphind Kokku 7p eebi ostuhinna näitajad veergu C (Ostuhind 1) käsklusega Paste cial-Values (Kleebi teisiti -Väärtused) vuta välja kasum. vuta välja kauba omahind. vuta välja käibemaks. eia kauba lõpphind. aitse toote lõpphind ülekirjutamise eest. eia lõpphinna keskmine. ärgi tingimuslikku vormingut kasutades (Conditional Formatting) need ed, mille lõpphind on keskmisest kõrgem. u 7p Kontoritarkvara Kood Sagedus Vastused Vastused 1 Word 1 46 2 3 Excel 2 59 2 4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Administratiivtöö õppetool Jane Jaakson RP1993 RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht.................................
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
Põhivara kulum 111 111 111 Rent 2 180 2 180 3 270 KOKKU 2 291 2 291 3 381 5.4. KASUMIPLAAN Tulud/ kulud Summa, eurodes (aastate kaupa) 1. Brutorealisatsioon 20 000 20 400 24 500 2. Käibemaks 3 300 3 400 4 100 3.Realiseerimise netokäive 16 660 17 000 20,440 4.Kulud -töötasu 9 600 9 800 10 800 -sotsiaalmaks, töötuskindlustus 3 302 3 371 3 715
Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad: a) otsesed maksud füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne) sotsiaalmaks (maksab tööandja) töötuskindlustusmaks maamaks (kohalikku eelarvesse) b) kaudsed maksud käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) aktsiisimaks hasartmängumaks Lisaks loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada erinevaid makse.
b) turud, hindade kontroll; c) Euroopa Parlament, seadused d) turud, võlg 8. Investorid võivad suhtuda euroala riikidesse suure kahtlusega, kui ühe liikmesriigi võlg on kasvanud dramaatiliselt. Selle tulemuseks võib olla märkimisväärne kapitali _____________ ja euro_________________ a) väljavool, odavnemine b) väljavool, kallinemine c) sissevool, odavnemine d) sissevool, kallinemine TEHKE ÕIGE VALIK! 9. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator: a) progressiivne tulumaks b) käibemaks c) töötu abiraha 10. Automaatsed stabilisaatorid aitavad kaasa a) maksumäärade kohandumisele, et täishõive eelarve oleks tasakaalus b) maksumäärade kohandumisele, et tegelik eelarve oleks tasakaalus c) kasutatava tulu fluktuatsioonide vähendamisele d) kõigile eelnimetatutele 11. Valitsus võib halvendada inflatsioonilist survet majandusele, kui a) tõstab makse b) suurendab võlaga finantseeritud valitsuse kulutusi c) viib ellu rahapoliitikat, et vähendad inimeste kulutusi
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude
täitmise aruanne Riigikogule. 47. Nimetage suurimad tululiigid ja nende osatähtsused riigieelarves. Riiklikud maksud (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks
6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas
laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis! Maksud laekuvad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
tasu on eurot. eltsi abi, asuta umbes 16 12,75 Riigilõiv asutam tuleb misel eurot. eurot. Kui on hiljem iskulud makst notari Notaritasudele soovite, et võimalik esse. a abi, lisandub notar kanda Aktsias notari tuleb käibemaks. koostaks loodud eltsi tasu. makst ka osaühing asutam Avald a avalduse u ise use notari projekti, asutamis notari allkirja tasu. lisandub kuludess tasu õigsus Avald tasu 18,20 e. suurus e use eurot . Kui sõltub kinnita allkirja Notaritasud kasutate asutaja mise õigsus
vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist.
1. lihtlausenditega, koostatakse müüdavate toodete, teenuste või kaupade käibemaksuta müügihinna kohta lausend: D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K müügitulu ja müügihinnast arvestatud käibemaksu (kui käive on maksustatav) kohta koostatakse lausend: D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K käibemaks 2. liitlausendiga D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K müügitulu 49 K käibemaks Müügiga seotud väljaminekud, mis tuleb kanda müüjal kantakse konto turustuskulud deebetisse, krediteerides samal ajal kontosid: • võlg tarnijatele, kui näiteks esitati arve seoses toodangu reklaamiga või transpordiga, käibemaksu lausend sel juhul: D käibemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
