Peame vajalikuks Eesti ühiskonda lõhestava ja üksnes kõige jõukamaid soosiva ultraliberaalse majandusmudeli asendamist euroopaliku sotsiaalse turumajanduse mudeliga. · Seame avaliku sektori palkadele ülempiiri. · Loome riikliku toetusskeemi kodulaenude tasumisega raskusse sattunute toetamiseks ja aitame toime tulla eluasemekuludega. · Suuname krediidisüsteemi täiendavalt riiklikke vahendeid Eesti ettevõtluse toetamiseks. · Toetame käibemaksu erisusi. Madalam käibemaks kohalikele teenustele, laste- ja toidukaupadele. · Toetame tegutsevaid ettevõtteid ja aitame kaasa uute ettevõtete loomisele. · Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. · Kehtestame maksusoodustusi uusi töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile suunatud ettevõtetele. · Edendame maksupoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust. · Toetame euro kasutuselevõttu tänase kursiga, kuid mitte inimeste elukvaliteedi arvel.
minimaalne maksumus (põhivara määr). Väikevahendina kajastatakse ka oma olemuselt põhivarasid, mille väärtus kasutusele võtmisel oluliselt langeb. Arvestuse kord kirjas RP sise-eeskirjades. Väikevahendite arvestusel kasutatakse erinevaid meetodeid 1)Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna. Edasine arvestus bilansiväliselt. Näide. Ostetakse kalkulaator hinnaga 50.-, millele lisandub käibemaks 10.-. Tasumine sularahas D 4210 50 K 1011 60 D 21514 10 2) Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. Ostetakse kohviaparaat. Alguses D 1046, pärast kasutusaja lõppu K 1046 ja D 4210 väikevahendite kulu Väikevahendite kohta koostada bilansiväline arvestus, st koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse.
tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M). Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E Y = C + Id Yd = Y = C + Id) (Yd kasutatav tulu).
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Tegevusluba Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba – seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/. Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas
Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt
erasektrorile, turg kujundab hinna - riik reguleerib teataval määral, majanduskäitumist dikteerivad avalik-ja erasektor Otsesed maksud: Tasumine on selgelt nähtav. NT:üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks Kaudsed maksud: On arvatud juba kaupade ja hindade sisse, mistõttu lõplik tasuja ei pruugi märgata maksuks minevat osa. NT: aktsiisid, käibemaks, tollimaks Üksikisiku tulumaksumäär: Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Käibemaksumäär: Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.
sellest 18% määraga maksustavat müügitulu 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 17 984 17 335 17 691 17 974 18 619 19 451 23 055 25 523 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks
46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud). 49
ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Raamatupidamise korraldamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti
õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob
Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse
Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 21 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Vali üks: Tõene
Osaühingu asutamise kulud, ning sellele järgnev aeg Osaaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 145 eurot. Kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse. Kui kasutate osaühingu loomiseks notari abi, lisanduvad notari tasud. Täpne tasu suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust. Notaritasudele lisandub käibemaks. Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline, juhul kui on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. Kui osaühingu mitterahaline sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suurem kui 2500 eurot, peab sissemaksu väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua
LISA 4 populaarseimad koduloomad populaarsemad loomad 21% kass koer 9% 47% viirpapagoi kalad 24% Joonis 3.3 15 LISA 5 Hind+ Kaup Kategooria Hind k.m käibemaks Vorst Liha 6.32 1.26 7.58 Vorst 1 Liha 14.2668 2.85 17.12 Vorst 2 Liha 22.7304 4.55 27.28 Juust Piim 8.32 1.66 9.98 Juust 1 Piim 16.3827 3.28 19.66 Juust 2 Piim 24.8463 4.97 29.82 Leib Teravili 2 0.40 2.40 Sai Teravili 1.451 0.29 1.74 Leib 1 Teravili 10.035 2.01 12.04
Harjutused Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused leandja poolt. Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused tus, palgasd, oitlustamine Ettevõtluse ülesanded Netokäive 325000 1) Brutokäive 365500 s.h.eksport 100000 2) Käibemaks 40500 Tootmiskulud 200000 Turustuskulud 45000 3) Kasumiaruanne Laen 150000 Tulu 325000 Intress 20% Kulud 245000 Intressid 19167 Kasum 60833
ravno pluus hinnast sissetuleku statistika kauba nimetus kogus sissetuleku arv starter 45 4 allahindlus vahesumma mahahindlus korregeerittud summa käibemaks 118506666,6667 11850666,6666667 106656000 21331200 kogus*müügihind kui vahesumma suurem kui korr.s=vahes-mahahind korrigeeritud summa*0,2 kui 100000,siis mahahindluse suures on 10% starter generator õhufilter kokku maksmisele 127987200
Ostukorvi maksumus Intressimäär- madal- madal inflatsioonitase /kõrge- kõrge inflatsioon Inflatsioonimäär 2% madal 5-10% kõrge Devalmeerimine- raha väärtuse muutus Riigi sekkumine majandusse 1. Rahapoliitika- keskpank 2. Maksupoliitika ja riigieelarve Otsesed maksud: Tulumaks- üksikisiku/ ettevõtte 20% 170€ TM vaba miinimum Kaudsed maksud: Juurdehindlus mingi kauba hinnale Käibemaks 20% Aktsiis- juurdehindlus kaubale, mille tarbimist tahetakse piirata (Eesti: alkohol, tubakas, kütus, elekter, pakend) Maksusüsteemid 1. Proportsionaalne- ühtne maksumäär 2. Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades Sotsiaalmaks 33% palgafondist Tööandja Kidlustusmaksed: 1. Pensionikindlustus 2% 2. TKM 1,6% üksikisik palgast/ 0,6% ettevõtja Töö ja palk MIKS? 1. Majanduslik sund 2
maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 kokku koos käibemak kood toode materjal värv kogus hind kokku käibemaks suga B-854 laud tamm pruun 1 7917 7 917 1 583 9 500 K-885 kummut mänd punane 4 8413 33 652 6 730 40 383 R-706 tool kask sinine 5 1350 6 752 1 350 8 102 B-870 laud kask punane 8 5790 46 319 9 264 55 583
tulumaksumäära vähendatakse. Juriidilise isiku ehk ettevõtte tulumaks on null, kui tulu ei võeta kasumina välja vaid investeeritakse tootmise laiendamisse. Välismaal sellist süsteemi pole. Probleem selles et pole kontrollmehhanismi, ei saa vahet teha tulude väljavõtmisel ja investeerimisel, teeb arvestamise keeruliseks. Ühesõnaga otsestel maksudel on vähenemise tendents. Riik peab selle aga tagasi saama kuskilt et investeerida haridusse jne, niisiis tuleb tõsta kaudseid makse. Käibemaks 18%. On olemas maksuvabastus, kõigilt käivetelt ei võeta 18%, nt kultuuriasjad 5%. Käibemaksuga maksustatakse kõigi kauba müüjaid ja teenuste osutajaid. Tollimaks väljaveol 0%, sisseveol toodetelt erinev. Need maksud kõik
103)Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha haridusele. 104)Valitsus võib vähendada makse selleks,et ergutada tarbimist.Selle poliitika eesmärk on majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine. 105)Milline väide on vaid arvamus,mitte fakt? V: Riigieelarve peab olema alati tasakaalus. 106)Bensiinile kehtestatud aktsiisimaksu kasutatakse teede remondiks.See on näide kasusaamise põhimõttest maksustamisest. 107)Kui riiklik käibemaks on 18%, kui palju peaksid kaupluses maksma eseme eest,mille hind ilma käibemaksuta on 100 krooni? V: 118.00 krooni 108)Eelmisel aastal teenis Toomas 100 000,Mari 75 000 ja Jüri 50 000 krooni.Kõik nad pidid seda maksu oma tulu pealt maksma 500 krooni.Missugune maks see oli? V: Proportsionaalne 109)Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale,mida nad oma autode eest võtavad.Kes maksab selle maksu kinni? V: Auto ostja
lepingutasu kohta. Selle arve alusel saabpärast arve tasumist deklareerida arvel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna. Pärast vara üleandmist saab klient postiga maksegraafiku ja arve, kus nii maksegraafikus kui ka arvel on eraldi näidatud lepingumakse põhiosa ja intress. Vastavalt käibemaksu-seadusele on põhiosa maksustatud käibemaksuga ja intress käibemaksuvaba. Samasugused arved saadetakse kliendile kogu liisingperioodi vältel. Käibemaks nendelt arvetelt tuleb deklareerida vastavalt arvel näidatud teenuse osutamise kuupäevale. 9
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
valgetemajadega, mauristiilis Alcazari loss; katedraal ja La Giralda – araabia minaretist ümberehitatud kellatorn. Aeg suunduda Malaga lennujaama. Otselend Malaga-Tallinn kell 00:20-06:15 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART594). Kuupäevaliselt saabub lennuk Tallinnasse 27.septembril. Reisi hind 899 €* / 947€ * Soodushind kehtib korduvreisijatele. Hind sisaldab * Lennupilet otselendudele Tallinn-Malaga-Tallinn (Smartlynx Eesti tellimuslend) * Lennujaamamaksud, käibemaks * Sõit kõigi mugavustega bussis * 1 öö Benidormi piirkonnas hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök * 1 öö Barcelona/Costa Brava piirkonnas hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök * 1 öö Zaragozas hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök * 1 öö Toledos hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök * 1 öö Cordobas hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök * 3 ööd Andaluusias hotellis*** (2-in. toad), 3 hommikusööki * Ekskursioonid eesti keeles, giidi/reisijuhi teenused
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 ...
ohjeldamatutest inimlikest kirgedest nagu võimuiha, religioosne fanatism jm) ning teiselt poolt loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus. Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud puit, turvas, tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia. Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt- tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%! Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks. Mitte millegi vastu ei tunta huvi, kuigi võiks kas või meelde tuletada koolis õpitud elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi. Kellel soe, kellel külm Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt
o * seaduse alusel (kohalike maksude seadus) valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud. o o Riiklikud maksud Kohalikud maksud o Tulumaks Paadimaks o Sotsiaalmaks Reklaamimaks o Maamaks Müügimaks o Hasartmängumaks Teede ja tänavate sulgemise maks o Käibemaks Mootorsõidukite maks o Tollimaks Loomapidamismaks o Aktsiisid Lõbustusmaks o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks · Tulumaksu kohustuslased: Residendid: füüsilised isikud; FIEd ja juriidilised isikud Mitteresidendid: füüsilised ja juriidilised isikud
41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu). ÜLEKANTAV KULU - võib
ankurvaluuta(välisvaluuta) suhtes-> koduvaluuta kurss on välisvaluuta suhtes kindlaks määratud!! Nt 1€ = 15,6466 EEK Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud *fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada arengut maksude ja eelarvekulutuste abil *rahapoliitika- [---] tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Tarbimist mõjutavad maksud: * käibemaks: mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad * kapitalimaks(Eestis pole) * aktsiisimaks – reguleerimaks kahjulikke harjumusi, suureks tuluallikaks riigikassale Välismajanduspoliitika/ välismajandustegevus Välismajandustegevus jaguneb kaheks: väliskaubandus : IMPORT JA EKSPORT rahvusvahelised finantsturud: RAHATURUD,VÄÄRTPABERITURUD *Eksport-kodusmaiste toodete müük välismaale - VÄLJA
enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot. Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Tööandja sõiduki kasutamine tasuta või soodushinnaga (1) Reguleerib rahandusministri määrus ''Erisoodustuse hinna määramise kord''. 1
võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi. Iga projektis osaleja soovib teha endale vajalikke arvutusi läbi viia suvalisel viisil, ent tuleb tagada arvutustulemuste ja vajadusel ka kasut
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes) -0.17 -0.38 -0.09 LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (EUR '000) 2011 2010 2009 Rahavood äritegevusest Laekumised ostjatelt 185 147 120 719 213 303 Maksed hankijatele -160 805 -105 501 -174 434 Makstud käibemaks -2 384 -3 910 -4 494 Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 476 -14 953 -27 296 Makstud tulumaks 41 -88 -694 Netorahavoog äritegevusest 8 523 -3 733 6 385 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetamine -58 -195 -152(-486)
· liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. · Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis
Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. 3. Mis on riigilõiv? Millistel juhtudel seda nõutakse? Riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest. 4. Mis on otsesed maksud, too näiteid? Otsesed maksud on maksud, mida maksja maksab riigile oma tulult. näiteks tulumaks ja maamaks. 5. Mis on kaudsed maksud, too näiteid? Maksud, mida ei maksta otseselt maksumaksa tulust, näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. 6. Mis on sihtotstarbeline maks? Näide? Maks, mille laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 7. Selgita: Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu. §4.6 Millele eelarveraha kulub 1
Millised maksud lähevad palgast maha? Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega. Palgast lähevad maha tulumaks, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maks. Millised on otsesed maksud? Lähevad maha sissetulekust, nt tulumaks 21%, maamaks, raskeveokimaks. Millised on kaudsed maksud? Makstakse kaupade ja teenuste tarbimisel, nt käibemaks 20% (rakendatakse ka 9% ja 0% määra), aktsiisid, tollimaks. Millised on kohalikud maksud? Kohalikud maksud, mida võivad linna- või vallavolikogud kehtestada: a. reklaamimaks; b. teede ja tänavate sulgemise maks; c. mootorsõidukimaks; d. loomapidamismaks; e. lõbustusmaks; f. parkimistasu. Millised on riigieelarve suurimad kulu- ja tuluallikad?
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1 Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine 3.3 Tootmismeetod ehk lisandunud väärtuse meetod Nimetatakse lisandunud väärtuse kompensatsiooniks. Seisneb selles, et iga majandussektori (-haru) puhul vaadatakse, kui palju ta igal aastal juurde annab.
SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus.
tagada. Tulenevalt teenuste olulisusest elanikkonnale vıib need jaotada järgmiselt. · Tasuta teenused. Need on kõikide kodanike jaoks vältimatud ja neid osutatakse vastavalt vajadusele kõikidele üldistel alustel. Näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur, ühistransport jt. Nende teenuste maksumus kaetakse riiklikest maksudest (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis, maamaks jt) laekuvatest sissetulekutest. · Osaliselt tasuta teenused. Nende all mõistetakse teenuseid, mis on olenemata inimeste sissetulekutest neile vajalikud või hädavajalikud. Näiteks vanurite või invaliidide hooldusteenused valdade ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel. · Omahinnaga osutatavad teenused
olukorda seadma. Restauraatorid on ennistanud vanu haruldasi raamatuid. Ta õigused ennistati Eesti Energia juht ennistati oma vanale ametikohale. Aidsi püütakse ennetada selgitustööga. Seda hoonet ei ole veel ennistatud. maks-seadusega kindlaksmääratud korras määratav rahaline kohustis. Palgast lähevad maksud maha. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Aktsiisimaks. Käibemaks. Sotsiaalmaks. Tulumaks. Maksumaksja makse- maksmine; millegi eest tasutav summa. Maksed kommunaalteenuste eest. Sularahamakse. Kaardimakse. Ettemakse. Sissemakse. Maksekorraldus. Makseteatis Kommunaalteenuste eesti makstavaid makseid võtavad vastu mitmed pangad. Palgast võetakse maks maha. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. ajastama-ajaliselt sobitama, ajaliselt kooskõlastama. Proovime ajastada tantsijate füüsilist tippvormi esietenduseks
o Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku o Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt o Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus ja nad kehitvad kohaliku omavalitsuse territooriumil o Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks o aktsiisimaks o Otsesed maksud: o füüsilise isiku tulumaks o ettevõtte tulumaks o sotsiaalmaks, tööjõumaks o kinnisvaramaks, omandimaks o kinke-ja pärandusmaksud o saastemaksud o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni:
Iga päev peaks ära parandama vähemalt ühe arvuti. 15 16 5.5. KASUMIPLAAN 5.5.1 KAVANDATAV TULUDE JA KULUDE ARUANNE (tuh.eurot) (koostatakse eelnevate kulude arvestuse põhjal) (soovitav kasutada jääktulu meetodit JT = netokäive [(materjal + tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 1. Brutorealisatsioon 20808,0 24324,0 27840,0 31356,0 2. Käibemaks (-) 3468,0 4054,0 4640,0 5226,0 Aktsiisimaks (-) 3.Realiseerimise netokäive 17340,0 20270,0 23200,0 26130,0 ( KOKKU ÄRITULUD) 4. Kulud · tooraine, abimaterjal 2000 1300 1350 1420 · töötasu 9000 11000 12500 14200 · sotsiaalmaks 3096 3784 4300 4885 · töötuskindlustus
20. kuupäevaks ja samaks ajaks tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole käibemaksu; säilitama dokumente ja pidama arvestust; esitama käibemaksu seaduse nõuetele vastavaid arveid. Üldise korra alusel toimub käibemaksuarvestus ja sisendkäibemaksu mahaarvamine tekkepõhiselt, lähtudes kauba üleandmise või teenuse osutamise ajast. Sisendkäibemaks on soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. FIE-l annab käibemaksu seadus võimaluse rakendada erikorras ka käibemaksu osas kassapõhist arvestust. Kassapõhise arvestuse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teavitada Maksu- ja Tolliametit enda registreerimisel käibemaksukohustuslasena või valiku rakendamise algusele eelnenud kuul. Erikorra järgi on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest makse laekumise päev. Käibemaks arvestatakse laekunud müügikäivete summalt ning sisendkäibemaks arvatakse maha
Eestis on piirang Venemaaga piirnevates valdades 5 a alates liitumisest EL.ga. Seal saab maad osta ainult sinise Eesti passiga. Makseringlust ei tohi takistada (piirata , keelata rohkem kui 6 kuud) Makseringlus tähendab kaupade eest tasumist ja riigimaksue maksmist. Kõikides riikides on erinevad maksumäärad,kuid tähtsamate maksude lõikes on kehtestatud miinimum määrad , millest madalam maksumäär olla ei tohi. Kuid võib olla kõrgem.. Näiteks EL.i miinimum käibemaks on 16% see tähendab, et alla selle ei tohi olla üheski liikmesriigis. Eestis on 18% ja mõnes teises riigis üle 20%. Miinimum määrad on ka aktsiisile, nii alkoholi, tubaka kui kütuse. Selle seadusega on reguleeritud ka vallasvara ja rahakapitali liikumine. Vallasvara on see mida saab liigutada (auto, mööbel ja muud asjad). Rahakapital tähendab investeerimist (väärtpaberite ostmist, ettevõtte seadmete ja muu vara liigutamist ühest riigist teise). Sotsiaalpoliitika
peal. Siis avanevad Sulle värvivalikud. Kui Sul on must-valge printer, ei ole oluline, kas valid mõne heleda värvitooni või halli välja prinditakse ikka kõik ühtemoodi hallina. Jälgi ainult, et Sa ei valiks liiga tumedat tausta, muidu ei paista kirjatekst välja! Siin näites valiti helehall. Samamoodi tooni ära ka 8 ja 9 rida ning ülejäänud lahtrid. Vastavalt näite-joonisele kirjuta ära ülejäänud tekst ja arvud, välja arvatud need arvud mis sõltuvad algandmetest Summa, Käibemaks ja Summa kokku. Kasuta kõiki eelpool kasutatuid kujundusvõtteid. Järgmisena paneme vahejooned. Nagu Sa eelnevalt prindi eelvaatuses märkasid, ei prindita välja halle abijooni. Väljaprinditavad jooned pead Sa ise panema. Võta märgistusse lahtrid, millele tahad väljaprinditavaid jooni vahele panna. Alusta ülemisest toonitud alast. Sellel on ümber peenike äärejoon. 5 Kõik jooned saad valida töövahendi ribalt tehes hiireklõpsu pisikesel
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ...................................................................
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
