o Sotsiaalprogrammide kärpimine o Maksude vähendamine o Eraalgatuse soodustamine · Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika · NSVL LIIT kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983. · Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL liit välja kurnata ENSV valitsemine (1950-1970 aastate lõpps) Johannes (Ivan) Käbin · EKP keskkomitee I sekretär o Valitses 1950-1972 (eesti pikim valitseja) · Tema aega nimetati laveerimispoliitikaks. Aleksei Müürisepp · Valitsusjuht ja hiljem Ülemnõukogu Bresiidiumi esimees Artur Vader · Käbini mantlipärija, aga jõi end surnuks Valter klausson · Eesti valitsusjuht kuni aastani 1983 Balti soojuselektrijaam · Mõeldud oli Eesti ja Leningradi elektriga varustamiseks. Punane Kunda · Tsemendi tehas
Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim 28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist. 28. Aktiivne vastupanu asendus passiivse vastupanuga. Püüti säilitada rahvuslikke struktuure ja rahvuskultuusi, nt jätkati laulupidude pidamist 29. Mis iseloomustab Johannes Käbinit EKP KK I sekretärina? 29. Johannes Käbin oli Moskvale sobilik kandidaat, kellelt saadud informatsiooni Kremlis Eestit puudutavate otsuste langetamisel kindlasti arvestati. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskvapoolseid suuniseid ning ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat 30. Mis on nomenklatuur? Miks oli seda nõukogude süsteemile vaja? Milliseid eeliseid andis inimesele nomenklatuuri hulka kuulumine? 30
ning muulastest. EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm. Temast sai üks EKP juhttegelasi ja 1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja Karotamme ning tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. 1950 toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli murrang Eesti NSV sisepoliitikas: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja venekeelne parteikaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte äärmuslik venestaja. Ta tegi mõõdukat laveermispoliitikat, püüdes olla Moskva meele järele ning samas arvestada ka Eesti NSV-ga. 1978 asendati ta üdini Moskva-meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga kelle võimulteulekuga algas Eestis uus venestusaeg. /
Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn.juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944 1953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku
suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Laiendati masina- ja metallitööstust. Läbi kogu Nõukogude aja oli põhirõhk rasketööstusel, mis oli orienteeritud peamiselt idapoolsetele ja mitte Eesti majanduslikele huvidele. Stalini võimuajal oli ka väga tugev ideoloogiline surve. Selle haripunkt saabus 1950. aastal, mil EKP märtsipleenumil mõisteti hukka sadu kodanlikke natsionaliste. Vahetus ka ENSV juhtkond, EKP esimeseks sekretäriks sai Johannes Käbin, kes oli sellel ametikohal kuni 1978. aastani. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aastal. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli sel hetkel veel sakslaste käes. ENSV võimustruktuuris oli juhtiv koht Eestimaa Kommunistlikku Partei esimesel sekretäril, kelleks sisuliselt juba aastast 1941 oli Nikolai Karotamm. 11
. Sisepoliitilised:sotsialismi Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti ammendumine,poliitilise sõjaväe kasutusse. b) EKP juhid:1) Nikolai Karotamm – Tema juhtimise all toimus Nõukogude võimustruktuuri opositsiooni tugevnemine. kujundamine. II küüditamine. Kolhooside rajamine b) Murranguline 1989.aasta: 2) Johannes Käbin – oli laveeria Moskva ja Eesti vahel. Leebem olukord, immigratsioon. Poolas-sai võimule 3) Karl Vaino – umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused . Laulev revolutsioon . imittekommunistlik c) Vastupanu vormid– Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused. 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste
III kv. IV kv. I.kv. II kv. Edgar Savisaar 5 14 28 21 27 95 Arnold Rüütel 7 6 20 24 20 77 Marju Lauristin 3 5 11 12 6 37 Ants Paju 1 2 16 3 13 35 Indrek Toome 1 3 10 11 10 35 Tiit Käbin 2 2 13 8 9 34 Mart Laar 2 5 10 8 9 34 Mikk Titma 2 6 8 8 10 34 Villu Jürjo 0 7 8 2 16 33 Teet Kallas 0 1 15 9 7 32
Vaino ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. 1960. aastal sai temast EKP Keskkomitee sekretär, kes tegeles tööstuse küsimustega ja ta töötas sellel ametikohal kuni temast 26. juulil 1978 sai EKP Keskkomitee I sekretär. Vaino on Venemaa eestlane ega oska peaaegu üldse eesti keelt. Seetõttu oli ta 1978. aastal Moskva jaoks ideaalne kandidaat EKP juhi kohale, et algavale venestuslainele hoogu juurde anda. Liialt rahvameelseks peetud Johannes Käbin sunniti oma kohast loobuma ja talle anti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe koht. EKP KK juhina tegutses K. Vaino igati NLKP Keskkomitee käskude järgi. Ta ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Seetõttu ei omanud ta eestlaste seas peaaegu mingit toetust. Oma avalikud kõned pidas ta vene keeles ja eesti keeles kõnelemist enamasti vältis. 11. NIMETA, ISELOOMUSTA, KIRJELDA, DATEERI VM
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
1934 Pätsi ja Laidoneri juhitav riigipööre, algab Vaikiv Ajastu. 1935-1940 ainult 1 võimupartei-Isamaaliit. EKP keskkomitee I sekretärid: · Karl Säre (1940-1941)-1941 tungisid Eestisse saksa väed, juhtis sakslaste vastast võitlust, NL-i silmis reetur, suri saksa koonduslaagris 1944. · Nikolai Karotamm (1944-1950)-võti maha 1950, süüdistati liigses leebuses kodanike natsionalistide vastu. · Johannes Käbin (1950-1978)-väga pika aja vältel kõrgeima partei juht (28a.), elas üle 3 Nõukogude Liidu võimu vahetuse ajad, alustas stalinistina, aja jooksul muutus mõõdukaks partei juhiks, 1978 viidi madalamale kohale. · Karl Vaino (1978-1988)-teise venestuse ajal, ülipüüdlik funktsionär, 1980-koolinoorte rahutused, 1988-laulev revolutsioon, usalduskriisi kulminatsioon, tegi telegaatide nimekirja, Vaino vahetati välja. Erakond e
kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma: 1) rehabiliteerimine senise vägivalla osaline heastamine, osade inimeste maine taastamine, see toimis edukamalt pärast 1956. aastal peetud NLKP XX kongressi, kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse. 2) Represseeritute õigeksmõistmine. Ja nende vabastamine.
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Mais põldude kuninganna! See oli Hrustsovi tähelepanu objektiks. Lootis maisikasvatusega paljud probleemid lahendada. Teda turgutas tagant juba Stalini ajal tuntud Lessenko (?), kes lubas kohe maisisordi aretamist. Hrustsov oli USA-s näinud väga võimsaid maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?? Inimene peab pühenduma tööle kolhoosis või sovhoosis. Keelustati loomapidamine. Algul võeti vastu otsus, et ükski linlane ei tohi pidada, hiljem sama nõudmine maaelanikele. See selgelt mõjutas põllumajanduse allakäiku. Rünnak isikliku majapidamise vastu kiirendas põllumajanduse allakäiku. See kampaania otsapidi puudutas ka Eestit
ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus; ○ Soome TV.
Haldusjaotuses jäid püsima vallad ja Maakonnad, kuni 1950 aastani. Siis moodustati nende asemele Küla-, Linna- ja Töörahvasaadikutenõukogud ning rajoonid (39). 1946 - Linnades käis vilgas taastamistöö, mis tähendas enamasti valimatut lammutamist. EKP esimene sekretär oli Nikolai Karotamm. EKP liikmeid oli 18'000, neist alla poole eestlasi. Sõjajärgseid ametnikke iseloomustas madal haridustase. EKP juhid pärast II maailmasõda: 1944-1950 Nikolai Karotam 1950-1976 Johannes Käbin 1976-1988 Karl Vaino 1988-.... Vaino Väljas ENSV Ministrite Nõukogu (valitsuse) liidrid (1946. aastani nimetati seda Rahvakomissaride nõukoguks): 1941-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürissepp 1961-1984 Valter Klausson 1984-1988 Bruno Salu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares Barbarus 1946-1950 Eduard Päll ehk Hugo Angervaks (kirjaniku pseudonüüm) 1950-1958 August Jakobson 49 1958-1961 Juhan Eichfeld
Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d N.Karotamm. Sõjajärgsetel aastatel tugines ta juunikommunistidele ja laskekorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950
Seetõttu oli ka NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske. Raadiojaam Ameerika Hääl. N. Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. EKP esimesed sekretärid: Ivan (Johannes) Käbin Karl Vaino Ametis oleku aastad 1950-1978 1978-1988 Taust, päritolu Virumaa talupojaperest, Venemaa Eestlased, Tomsk kes oli lahkunud 1910 aastal Venemaale Ametisse saamise asjaolud Karotamme asemele Käbin oli Moskva jaoks liiga rahumeelne, 1947 määrati EKP
ettevalmistusi üleminekuks oma rahale; 3) Liikumine isemajandamise suunas tähendas kahtlemata liikumist iseseisvuse poole. Eelnevalt Moskvas toimunud erinevaid katseid saada idee oma rahasüsteemile üleminekuks olid nurjunud.1989. aasta novembris pandi seadus hääletamisele N Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas. Rahvuste Nõukogus esindasid Eestit Arnold Rüütel, Mihhail Bronstein, Igor Gräzin, Klara Hallik, Jüri Kahn, Siim Kallas, Tiit Käbin, Ülo Nugis, Ülo Vooglaid, Tadeus Pupkevits ja Juhan Aare. Liidunõukogusse kuulusid Marju Lauristin ja Vello Vare. Hääletamises osales 400 saadikut. Mõlemas kojas loeti seadus vastuvõetuks, kui seda toetab vähemalt 136 rahvaesindajat. 27. novembril hääletuse tulemusena seaduse poolt hääletas 159 saadikut, minimaalselt vajalik arv oli 136, Liidunõukogus, kus vajalik häälte arv oli samamoodi 136, mille poolt oli vaid 137 saadikut. R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989):
ning üha tihenev parteialgorganisatsioonide võrk. · Eestimaa kommunistlik partei (EKP) Partei juhiks oli esimene sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Partei juhid: 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan (Johannes) Käbin 1978-1988 Karl Vaino 1988-1990 Vaino Väljas · ENSV valitsus Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edaspidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV valitsuse peamine ülesanne oli Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer
passiivsuses". Näiteks tõttas iseseisvusaja tuntud ja auahne kunstnik Adamson-Eric, et kindlustada oma positsiooni uue korra ajal, maalima pilti Stalinist Läänemere kaldal, kuid visati kümnendi lõpus välja Kunstnike Liidust, mille esimeheks ta sõja-aastatel oli olnud. Et elatist teenida, läks ta lihttööliseks jalatsivabrikusse, kust ta hiljem naasis kunstiellu. Kui ta 1951. aastal parteist välja heideti, põhjendas Käbin: "Me ei heida Adamsoni parteist välja sellepärast, et ta oleks halb kunstnik. Asi on selles, et Adamson kui partei liige ja Kunstnike Liidu esimees ajas parteivastast liini. Ta esindas kodanlik- natsionalisdikke tendentse kunstis. Uue poliitika juurde kuulus ka kõrgema kunstihariduse reorganiseerimine. Kunstikõrg- kool viidi Tartust Tallinna, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida. Iseseisvusajal kogu kunstielu suunanäitajaks olnud Tartu Pallase kunstikool
nimetamine natside käsilasteks. Stagnatsioon - Kuigi Leonid Breznev kõrvaldas 1964 (kuni 1982) Hrustsovi võimult, püsisid veel illusioonid liberaliseerimisest. Illusioonid purustad Nõukogude sissetung Tsehhoslovakkiasse 1968. Breznevi ajajärku nimetatakse seisakuks ehk stagnatsiooniks. Järgnesid Juri Andropov ja Konstantin Tsernenko. - Kremli konservatiivne stagnatsioon kommunistlike parteide juhtkonnas: Eestis püsis võimul pea 30 aastat Käbin ning Lätis Augusts Vossi. Leedus Snieckus.Parteijuhtidega võrdselt pikka aega teenisid tollased minstrite nõukogude esimehed (valitsusjuhid): Valter Klauson Eestis, Jurijs Rubenis Lätis ja Juozas Maniusis Leedus. - Pärast Snieckuse surma, astus tema asemele Petras Griskevicius, kes püsis ametis oma surmani 1987. Käbin nihutati Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale, tema asemele tuli Karl Vaino
Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides
Vene võimumeestele tundus, et eesti NSV tippjuhtkond on samuti nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika. Ivan Käbin oli pleenumi valmistamise üks juhte, ta oli selles osas Moskva poolt kiidetud mees, kes tegeles mõõduka laveerimispoliitikaga. Sulaaeg oli riigis tekkinud vägivalla kadumine ja rehabiliteerimine. Venestamissurve tekitas juurde ohutunnet sellele, et meie rahvuskultuur hakkab hääbuma. Niisiis põhjustas see noorsoorahutused ja koos sellega elavnes ka intelligentsi protestivaim. Tehti leping 40 kiri, kuhu andsid allkirja 40
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn
+ Märtsiküüditamise eel olid kolhoosides 9% taludest, pärast aga 80% Märts 1950 EK(b)P VII pleenum + Korraldati poliitline puhastus Eesti võimaladvikus ( juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed olid tülis Venemaa eestlaste ja eestlastega, kuna esimesed soosisid iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike loomigut) + Karotamme asemel vene-eestlane Ivan Johannes Käbin + ,,Ausalt & Avameelselt" + Olukorra parandamiseks, natsionalismi vähendamiseks + Osalesid Klara Hallik, Aare Laanemäe, Harry Roots, Enn Vetemaa, Kalju Komissarov ja Enn Leisson + Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised Kultuurirevolutsioon + Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga (NLKP
Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti. 1948. asutati Tallinnasse Vene Draamateater 1950 suleti Paide teater 1950 likvideeriti Endla teatri muusikatrupp 1951 suleti Kuressaare teater Sulgemine ähvardas Vanemuise muusikateatrit 1952 asutati Nukuteater. Ideoloogiline surve tugevneb veelgi: EK(b) 8. Pleenum 21. 26.03.1950 mõjutas paljude inimeste elu ja kultuuri elu edasistel aastatel. J. Karotamm võeti EKP juhi kohalt maha, J. Käbin pandi tema asemele. Juba eelnevalt olid toimunud muutused ka Kunstide Valitsuses Semper ja Rummo olid maha võetud, veebruar 1948 juuni 1949 oli Kunstide Valitsuse juhatajaks Kaarel Ird. Seejärel võeti ka tema maha ja asemele pandi Max Laosson, kes oli äärmuslikult Moskvameelne ja stalinistlik. Tema juhtimisel toimusid halvad muutused kultuurielus. Kultuuritegelaste represseerimine: Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha.
1. Muudatused NSVL ja ENSVL juhtkonnas; selle mõju Eesti arengule: 2. 1953 märtsis suri kauaaegne NSVL diktaator J. Stalin. Pärast lühiajalist võimuvõitlust NLKP ladvikus (19531956) ning siseministri ja julgeolekujuhi L. Beria füüsilist kõrvaldamist ja NSVLi uueks liidriks kuni 1964 Nikita Hrustsov. ENSVL juhtkonna etteotsa tõusis Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Johannes Käbin (1950-1978) 1939 1940 juuni 1941 19411944 19411945 1945 1945 august sügis August mai NSVL Riigipööre ENSV Saksa Suur Berliin Hiroshima Sõjaväebaasid Eestis 1940 olupatsioon Isamaasõda Naosaki
Etioopia 1974 riigipööre Sair (Kongo DV)- USA meelne Ladina-Ameerika 1973 Tšiili sõjaväeline riigipööre S.Allende- kukutati A.Pinochet-sõjaväeline diktatuur Nikaraagua- kodusõda võitsid kommunistid Sport kui külma sõja osa Jäähoki- NSVL- P-Ameerika võistkonnad NSVL- Tšehhoslovakkia(1968) Korvpall 1972 Müncheni OM (iisraeli sportlaste tapmine) ENSV valitsemine 1950 aastad kuni 1970 aastate lõpp Johannes (Ivan) Käbin EKP Keskkomitee I sekretär 1950-1978 Laveerimispoliitika- täitis NSVL käske kuid arvestas kohalikke huvisid Ülemnõukogu presiidiumi esimehed: Aleksei Müürisepp Artur Vader Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson 1956 muutused: Siberist naasmine Süsteemiga leppimine Elujärje paranemine Balti soojuselektrijaam Punane Kunda Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad
presiidiumi esimeheks jäi esialgu edasi Johannes Vares-Barbarus. Ta suri novembris 1946, tõenäoliselt enesetapu tagajärjel. Varese järglane oli Venemaa eestlane Eduard Päll. Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949. aasta märtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase küüditamine kulakute likvideerimise sildi all. Uueks Eesti kompartei peameheks tuli Venemaalt võrsunud parteimees Ivan Käbin. Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja küüditamisega algas ka venelaste ja teiste muulaste sissevool Eestisse. aastaks 1985 oli eestlaste arv langenud 60% ligidale "tänu" Ivan Käbini poliitikale. Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil
kommunistlikud/sotsialistlikud ülikoolid, mis võtsid vastu väiksema haridustasemega õpilasi. Püüti vorpida kõrgema haridusega tegelasi partei aparaadi jaoks. Eriline asutus punaste professorite tootmise jaoks punase professuuri instituut. Pokrowski ülesehitamas haridussüsteemi, väga usaldusväärne, oli kõige tähtsamatel positsioonidel. Kommunistliku Akadeemia eesotsas, juhatas Punase Professuuri Instituuti. Seal ka mitmeid eestlasest partei tegelasi (Ivan Käbin, Rästas). Mihhail Pokrowski kui ajaloolane saanud väga hea ettevalmistuse, Vassili Krutsevski käe all. Krutsevski majanduslikku tähelepanu, oli prularist. Prokovski materjalistliku ajalookäsituse teed, suundudes marksismi. Mitmes köites ,,Vene ajalugu kõige kitsamas ülevaates" I-III. Andis selge skeemi, kuidas ajalugu materialistlikult, klassivõitluse skeemis vaadata. Oli näidis teoseks. See leidis edasi arendamist. Valitsejad kui teatud ajajärgu kapitalivormi esindajateks.
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Sunniviisiliselt erinevates piirkondades nõuti maisi kasvatamist arvestamata kohalikke olusid jne. Lõppkokkuvõttes on ka üks põhjus, miks 60ndate alguses põllumajandus uuesti upakile läks. Paljudes prk-des kohalikud juhid, kui Moskva suunis oli tulnud, hakkasid kohe raporteerima edusammudest- kui palju maisile pinda on antud jne. Oli selge, et teatud piirkondades ei olnud mõtet maisi kasvatamisega tegeleda. Eestis suudeti maisikasvatus ära hoida, Käbin arvestas eelkõige Edgar Tõnuristi arvamusega, kes põhjendas selgelt ära, et looduslikult pole maisikasvatus nii suures ulatuses mõistlik. Eesti puhul oli KK põllumaj osakonna juhataja Sokolov see, kes ütles, et pole arutelu vaja, peame Moskvast tulnud korralduse kohaselt normid täitma. Käbin seletas Moskvas Hruštšovile ka ära, et pole mõistlik ning seda ka aktsepteeriti. Hoiti Eesti põllumajandust suurema jama eest. Tööstus
loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan (Johannes) Käbin, mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti
seadusandluse dubleerimine teise koja poolt tõstab seaduste kvaliteeti teine koda võiks olla maakondade esindus, mis vähendaks Tallinna-keskset ainujuhtimist sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber psühholoogiline põhjendus – teine koda (silmas pidades 1938.a. põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas NB! – Tiit Käbin tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks – esimene koda üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid Vastuväited: seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul, kui nad on maakondade esindajad Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas:
Tuleb peale punkrokk ja punkkultuur teostab ristlainetust. Noortekultuuris võiks märgata, mis legaliseerub ja mis mitte. Hipid on kahtlased, pikad juuksed legaliseerub, Ruja on legaalne (progerock). Aga punkkultuur ei legaliseeru kunagi. - Pingete valla pääsmised ilmnevad 1980. Ahel algab sellest, et stagnatsiooni aeg, imelik näiline vaikelu, aga seal hakkab midagi hullemaks muutuma, 1978 vahetatakse välja parteijuht Käbin uue juhi Vaino vastu ja 78. aastast alates algab sisuliselt venestamise laine Eestis. See tähendab seda, et vene keele kasutamist hakatakse propageerima, tehakse kakskeelseid lasteaedu. Idee, et koolid peaksid vene keelele üle minema, aga ei jõua üle minna. Eesti ja vene kogukonna suhted muutuvad halvemaks, pinged suurenevad. See viib välja ka nn "neljakümne kirjani". Seal ka muud taustad. 80aasta noorsoorahutused - hakkasid sügisel 80,
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
