Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991 D) Viime enlkp juht a) Edgar Savisaar b) Eesti ja ensv c) 1980- tänapäev d) Asutas 1988 rahvarinde ja keskerakonna eesotsa, tallinna linnapea a) Tunne Kelam b) Eesti c) 1950- tänapäeva d) Ajaloolane ja vabariiklane. a) Lennart Meri b) 1980-2001 c) Eesti d) Teine president,
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid
aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse
sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus 40-kiri (28. oktoober 1980) – avalike kultuuritegelaste kiri, milles tunti muret eesti rahva püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud
aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB.
ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maareform viidi lõpuni juba 1945, kuid täiendused lõppesid 1947 suvi. 1947 loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste kulakute väljaselgitamist. 1950- 1978 Johannes Käbin Ühiskondlik elu Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute fondide esiletulek; tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Üliõpilasmalev. Majandus 1952 anti käiku Kohtla- Järve- Tallinna gaasijuhe. Põlevkivi rajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas.
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Liiduvabariigi parteiorganisatsiooni tasan dil oli kõrgeimaks aparaaditöötajaks partei esimene sekretär. Järgmisel astmel oli teine EKP juhtidekss olid Nikolai Karotamm sekretär, kes esimest sekretäri viimase ära (194450), Johannes Käbin (195078), Karl olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja
See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega. Side läänemaailmaga J . Stalini valitsemise ajal oli Nõukogude impeerium varjatud nn raudse eesriidega. Seetõttu oli ENSV-s maailmas toimuvast tõepärase info saamine väga raske. Üheks selle allikaks olid välisraadiojaamad, üheks selliseks oli 1951.aastal tööd alustanud Ameerka hääl (New Yorgist). N
-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri. Ivan/Johannes Käbin oli kah Venemaa eestlane. Ta tuli Eestisse pääle sõda ning läks Karotammega raksu. Siiski säilitas ta kõrged kohad ning pääle 1950. aastat tõusis parteijuhiks. Oli osav, ettevaatlik ja tagasihoidlik tegelane. Suutis Moskva suuniseid ellu viies arvestada teatud määral ka kohalikke huve. Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni
Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele
aastas EKP juht märksõna metsavendlus; 1944-1950 Nikolai Karotamm suurküüditamine üleminek kohustuslikule 1950-1978 Johannes Käbin keskharidusele; ETV saadete algus ,,40 kiri"; 1978-1988 Karl Vaino ,,nõukogude Lääs" Milline antud perioodidest oli Sinu arvates kõige positiivsem eesti rahva arengu seisukohalt?
Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt. Eesti NSV-s üritas algul omariikluse ja Moskva keskvõimu vahel laveerida Nikolai Karotamm ja pärast Johannes Käbin. Mõlemad tagandati võimult, sest nad ei allunud Liidu käskudele piisavalt hästi, ei järginud ideoloogiat. Võimule tuli umbkeelne ja venemeelne Karl Vaino, kes jäi pikaks ajaks võimule, sest tegeles agaramalt Eesti venestamise ja valikulise kultuuripärandi hävitamisega. Selleks ajaks oli Stalin ammu surnud, seega tehti rohkem mitte füüsilist, vaid vaimset hävitustööd. Keskharidus muutus kohustuslikuks ja hariduse kvaliteet alanes. Kirikut püüti aina enam kultuurielust välja
langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20. Eesti diviis, mis 30ha, maade tasuta ümberjagamine, talupoegadel jaanuari lõpus aitas Visla-Oderi rindel punaseid olid mitmesugused koormised ja kohustused, takistada. Saksamaa kapituleerumisega langes põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus,
Jaan Tõnisson - riigiteadlane ja – vanem, õigusteadlane, poliitik 2. Pilet EESTI 1944 – 1991 Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal punaarmee abiga. Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg. 1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970
teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda süüdistati natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Käbin oli Karotammest kuulekam. Püüdis olla samal ajal Moskva-meelne ning samas arvestada Eesti NSV eripäradega. Vaino Võimuletulekuga algas venestamisaeg. Aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 15
tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär 2) Venemaa 2) Venemaa 2) Venemaa eestlane. eestlane. eestlane.
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2
moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11. Üldlaulupeod aastatel 1947,1950,1955,1960,1965,1969,1975,1980,1985 ja 1990 olid tähtsad ,kuna olid ühed suurimad sündmused mis ühedasid eestlasi. 12. Jossif Stalin suurima Nõukogude Liidu massimõrvari surm (1953 5. märts), sseoses stalini surmaga muutub nii mõndagi. Vägivallamasina seiskumine, vabastamine vangilaagritest jne. Olukord pole enam nii karm , kui varem. 13/14
Lahkus ametikohalt, kui valiti TA liikmeks. 1968-74 Juhan Kahk – vanemat perioodi uurinud silmapaistev ajaloolane. Lahkub, kui TA liikmeks valitakse. 1974-84 Karl Siilivask – koostas keskkoolile mõeldud ajalooõpiku, koostamisega alustati juba 1945. a, kuid avaldamisluba saadi 1958. a detsembris. 1984-90 Raimo Pullat – pöörab suurt tähelepanu oktoobrijärgsele perioodile. Akadeemiasse ei saanud. Pidi vastu võtma AI allakäigu. PAI 1947-48 Ivan Käbin 1948-56 Joosep Saat – tõmbas sisuliselt instituudi tegevuse käima. 1956-60 Adolf Päss 1985-91 Erich Kaup Välis-Eestis: Välismaal elavatest eestlastest teadlastega oleks võinud lausa eraldi ülikooli kokku panna. „Välis-Eesti teadlaste leksikoni“ pandi kirja 578 teadlast. Üsna palju oli humanitaar- ja ajaloovaldkonna inimesi. Humanitaar- ehk rahvusteadlased olid eriseisundis pagulased, kuna allikaline baas oli pagulasteadlastele
20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda.
kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV-
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 50ndate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. ENSV muutus ,,näidisliiduvabariigiks". *ENSVd juhtis nendel aastatel EKP Keskkomitee I sekretärina Johannes Käbin. *Käbini karjäär komsomoli- ja parteitööl algas Peterburi linnalähedases Sussanino asulas. 30ndate alguses suunati ta parteitööle Siberisse ja siis Moskvasse õppima. Hiljem töötas ta marksismi-leninismi õppejõuna ühes Moskva instituudis. 30ndate teisel poolel toimus ,,suurpuhastus", kus enamik eestlastest kommuniste represseeriti. 1948 sai Käbinist partei ideoloogiasekretär. 1950 märtsis sai Käbinist ENSV ,,esimene mees" Moskva otsesel heakskiidul
kunagi öelnud (Sõna all oli kirjas, kus Lenin kasutas seda sõna eriteostes ja mitu korda). Kartoteek hävis peale NSVL lagunemist. Eesti KK Partei Ajaloo Instituudi ülesanne oli materjalide uurimine ja kogumine, klassiku tööde tõlkimine ja kohalikus keeles väljaandmine. Lenini ja Marksi teoste tõlkimine ja väljaandmine. Täpne tõlge, kuidas kindlat sõna tuleb õigesti tõlkida. Hiljem lisandus partei uurimise ülesanne. 1980ndatel institutsioonis oli 51 töötajat. 1947-1948, Ivan Käbin esimene parteiajaloo instituudi juht. Joosep Saat, 1948-1956, uuris kuidas 1917 enamlaste pööre võttis aset Eestis. Aleksander Panksejev, 1960-1984, kõige kauem olnud parteiajaloo instituudi juht, pani lõplikult paika ENSV parteiajaloo uurimise. Kõrgkoolide partei ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid: Uue reziimi omaste ainete lisamine, mis toetas sovietseerimis protsessi. Tähtsaim aine oli marksismi teooria alused, mida hiljem hakati kutsuma NLK ajalooks. Ülevaade
Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on a) rahva demokraatlikud maad e sotsialismimaad- riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord b)sotsialismileer- kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri r...
NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikul...
NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees.
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad.
sotsiaalset päritolu. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Kodanliku natsionalisti silti kleebiti esmalt Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950.aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra ,,parandamiseks" tarvitusele võtta. Ivan (Johannes) Käbin nimetati Karotamme asemel parteijuhiks. Käbin oli pleenumi ettevalmistamisel üks võtmefiguure. EK(b)P VIII pleenum oli murranguliseks sündmuseks, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Pleenumit võib kindlasti käsitleda ka kui üht olulist kiirendavat tegurit Eesti venestamisel. Sulaaja algus J
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Olme aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest Kultuurielu EÜE, õpilaste omavalitsus, kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud Läbikäimine läänemaailmaga Tallinn-Helsinki laevasõit 1960.aastatel leppisid või harjusid eestlased nõukogude korraga, millised näited seda kinnitavad? Laienesid riigipiirid. Miks see protsess toimus? Oludega lepiti, paremad võimalused. Ivan (Johannes) Käbin 1950-1978, kuulekam käsutäitja, oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel. Karl Vaino õigete inimeste ohjeldaja Kodanlik ratsionalism rahvuslikkuse rõhutamine Nomenklatuur nimetati Nõukogude Liidus juhtivaid ja strateegilisi ametikohti parteides, millele määratud inimesed pidid kinnitama kommunistliku partei 40 kiri avalik kiri Eesti NSV-st, sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.
SAKSAMAA 3. okt 1990 ühinevad kaks Saksamaad. EESTI 1940 17. juunil algas esimene NSVL okupatsioon Eestis. Kestab kuni II MS ajal Saksa okupatsioonini. Teine NSVL okup. algab 1944 22. septembril, kui vallutati Tallinn. Esimesi sõjajärgseid aastaid Eestis iseloomustab: - Industrialiseerimine - tööstuse eelisarendamine. - Kollektiviseerimine. 1950. märtsis toimub EKP 8. p mille tulemusena vahetatakse välja 90% Eesti valitsusest. Võimule tulevad Johannes Käbin, Gustav Naan. Algab stagnatsioon Eestimaal. Pärast II MS kaotas eesti nii iseseisvuse kui ka territooriumi (Petserimaa, Narva tagused alad). Kui pingelõdvendusperiood lõppeb, algab suhete jahenemine USA ja NSVL vahel. K. Vaino juhtis venestamispoliitikat Eestis. TÖÖ KÜSIMUSED: Mis mõjutavad Eesti taasiseseisvumist? Mis sündmused aitasid kaasa? Millised muutused tulid perestroika ajaga?
EESTI TAASISESEISVUMINE SISSEJUHATUS Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin, Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi
· 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt venekeelseks. · Tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine sagenesid arreteerimised 7. EKP esimeste sekretäride võrdlus: I. Käbin, K. Vaino. TV lk. 43 ül. 5. Ivan (Johannes) Käbin Karl Vaino Ametis oleku 1950-1978 1978-1988 aastad Vanemad olid kommunistid. Noorusaastatel elas Sündis Venemaal, Taust, päritolu Siberis 1947-48 töötas
Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine.
Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas
aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts).
need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist (konverents). 8. pleenum oli omalaadne võimuvõitluse väljendus, 8. pleenumi järgselt läks võim suuresti Venemaa eestlaste ja venelaste kätte. See nt väljendus 1950-78 aastani oli kommunistliku partei eesotsas Johannes Käbin. See ei olnud mitte kogu käbini võimuloleku perioodil (60-ndaltel tuli sinna ka eestlasi). Need olid need, kes olid ülesse kasvanud NL-dus, suuresti oli tegemist karjeristidega. 1978. aastal toimus järjekordne pööre, 1978-88 oli võimu juures Karl Vaino. See tähendas, et Eesti aladel algas venestamine. Seda võib nimetada ka venestamise teiseks laineks. See tähendas eeskätt vene keele osatähtsuse suurendamist kõikides eluvaldkondades. Selle eesmärgiks oli Nõukogude rahvuse tekkimine
Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja
Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
