Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust.
· Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
näinud. Õige: Mari-Liis Allikas: Delfi 11/2017 2. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan julm. Õige: Ivan Julm Allikas: Maaelu 10/16 Reegel: Nime juurde võivad kuuluda au- ja ametinimetused, need kirjutatakse väikse algustähega. 1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meenutav «Autoportree valgel». Õige: don Quijotet Allikas: Postimees 08/17 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse ümberütlevad nimetused ehk metafoorid, mida nimedeks ei loeta. 1
· Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e. puutahvlile maalitud pühapilt · Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi, PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga Bütsantslik kunstilaad Venemaal · Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453 · Bütsantslik kunstilaad elab edasi Venemaal · 10.saj lõpul abiellub Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga · Bütsantsi munk Kyrillos pani aluse vanavene tähestikule (kirillitsa) · Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid, neist tuntuim Theophanes · Peagi kerkisid esile venemaa enda võimekad ikoonimeistrid · Eriti hinnatud Theopanese õpilane ANDREI RUBLJOV (13701430) · Tema kuulsaim ikoon "Kolmainus" Kolmainus Apostle Meie päästja Pavel Andrei Rubljov Theophanes Doni
6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja. Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse elemente, nad pidasid põhiväärtusteks piiramatut monarhiat, kogukonda ning õigeusku.
Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva
7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnakihtide esindajad? Seal oli kõigil võimalik õppida 8. Kas see oli positiivne või negatiivne, et Bütsantsi talupojad olid isiklikult vabad? Põhjenda! Positiivne, sest siis oli talupoegadel suurem soov seal elada 9. Selgita mõisted: Ikoon-pühapilt Õigeusu ehk ortodoksi kirik-õigeusu kirik Patriarh-õigeusu kiriku pea Athos ehk Püha mägi-õigeusu munkluse keskus 10. Miks olid tähtsad mungad Kyrillos ja Methodios? Nad lõid slaavi tähestiku 11. Mis näitab seda, et Bütsantsis väärtustati haridust? Rajati palju koole, kloostrites tasuta haridus 12. Kirjelda Hagia Sophia katedraali! Hiiglaslik basiilika, 31m läbimõõduga kuppel, mis on maapinnast 54. kõrgusel 13. Selgita mõisted: Beduiin-araabia rändkasvataja Prohvet-Jumala saadik ja sõnumi tooja Islam-usk, millele pani aluse prohvet Muhamed Moslem-islami järgija Kaliif-Muhamedi järglane ja asemik
Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks. 988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt ühtsemaks. Frangi riik
- Kõnekunst oli kõrgelt arenenud - Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli - Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool - Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne- Euroopasse üleolevalt ja vaenuga - Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6
Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD II BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid. ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Meesteühiskond
15) Nimeta lääne, lõuna jaidaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid VanaVene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks VanaVene riik lagunes? Põhja poolsem grupp veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni)
5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 7. Millist mõju avaldas Bütsants slaavi maadele?(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1) Saali õigus, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. 10. Millal algas ,,laiskade kuningate ajastu"?(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu.
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja rooma-kataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad – pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. Bütsants aastal 500 FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481-511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus). Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku
bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine. Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust. Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada
kinnistuma 11.saj selle dünastia ajal. Justinianus I Bütantsi keiser 527-565.Bütsantsi arengu 1. õitsengujärk. Justinianus arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". Surus maha Nika ülestõusu. Palaiologoste dünastia Bütsantsis valitsenud dünastia. Õitsesid kunst ja kirjandus. Kyrillos kreeka misjonär. Bütsantsist võtsid need vastu õigeusu -> Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku. Chlodovech Frankide kuningas, Merovechi sugukonnast. (481-511), kelle järgi sai nime Merovingide dünastia. Frangi impeeriumi rajaja. Merovingide dünastia Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime kuninga Merovechi järgi. Karl Martell & Pippin Lühike - Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism-ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki 2) Valgustusperiood-valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja 3) Sentimentalism-Nikolai Karamzin- ,,Vaene Liisa" 2)Vene romantism Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järe...
ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal eeskätt nn maailmakroonikad ehk kronograafiad, mille käsitlus algas Piibli Aadama aegadest ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis.
Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikzanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Kyrillos, Methodios võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Justinianuse *Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) valitsemisaja 527-565 * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) saavutused FRANGI RIIK 3. Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481 *laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu *võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis
türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus).
Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos - Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile. Esiteks soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) ja teiseks rikkad materiaalsed ja inimressursid. Nii oli hõlpsam riiki kaitsta ja vastulööki anda. Oluline oli ka võimalus sõdida merel, sest roomlastel oli seal kindel ülekaal. Sätestati seadus, et igaüks, kes barbaritele meresõitu õpetab, hukatakse. Et kaitsesõjas
linnast. 3)Hiliskeskajal süvenes sõltuvus Lääne-Rooma kaubalinnadest. Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud 2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika, filosoofia ja õigus) 3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel. 4)populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid 5) tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja 6) misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa) Frangi riik Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France) I)Chlodovech Pani 5. saj aluse Merovingide dünastiale ja Frangi riigile. Muutis võimu päritavaks ja lasi seadused kirja panna Saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 496 a, millega ta saavutas eelised teiste germaani hõimude ees ja kõrgete ristiusu vaimulike toetuse
“Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes
Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde. Tekkisid uued rahvad ja keleed: (Hispaania, gallia) Vahemeremaad, kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania, Itaalia, portugal, rumeenia. (Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami. Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused
Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik
Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Tõlge pole üldjuhul võimeline edasi andma teose tõelist õhustikku. Sellepärast püüavad paljud välismaalased õppida vene keelt selgeks mitte ainult suhtlemise eesmärgil, vaid ka selleks, et oleks võimalus tutvuda vene kirjanduse tippteostega originaalis. Tähestik, mida vene keeles kasutatud, pole alati olnud ühesugune. See on kujunenud idaslaavlaste tähestiku kirillitsa põhjal, mille lõid püha Kyrillos ja püha Methodios IX sajandil. Kirillitsa oli praktiliselt muutusteta kasutusel Peeter I aegadeni. Tema valitsemisajal viidi sisse muudatused mõnede tähtede kirjapilti, 11 tähte aga kõrvaldati tähestikust hoopis. Arvatakse, et XVIII sajandil tuli juurde neli uut tähte: (ja), (e oborotnoje), (i kratkoje), (jo). Uus tähestik muutus lihtsamaks ja mugavamaks. 1918. aastal viidi läbi veel üks reform. Tähestik kaotas veel neli tähte ja on sellisel moel kasutusel tänaseni.
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi:
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
- Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine - 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool - suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene) võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Püha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) §4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar)
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn. Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga. Kirillitsa 9. Sajandil lõid pühakud Kyrillos ja Methodios vanaslaavi ruune ja kreeka tähestikku ühendades uue tähestiku, mis sai nimeks kirillitsa. Mõningate teisendustega kasutab kirillitsat enamik slaavlasi tänepäevalgi. Ustav vana-vene kirkukiri, tekst millel puudus kirjavahed 32. Keelatud lugu, kuidas jumal lõi inimese. Räägib, kuidas jumal lõi mehe. Keha mullast, luud kivist, veri merevahust. Juaml võtab päikesetükid inimese silmadeks. Vahepeal tuleb teisitimõtleja e
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tegutses Augustuse valitsusajal Ta ei toonud päevavalgele senitundmatuid fakte 2. Slaavlased ja Vana-Vene riik · Rahvaste rändamise aeg slaavlased ilmusid Ts, Slo,Vv,Lä-Ukr · Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas · Slaviinid asusid balkani aladel · Andid idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10. saj. lõpul oli Kiievi vürst Vladimir abiellunud Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Bütsantsi munk Kyrillos on ka vanavene tähestikule alusepanija; tema järgi nimetatakse seda kirillitsaks. Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas aga venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima. Eriti hinnatud on ANDREI RUBLJOV (u. 1370-1430), kelle mahedates toonides, inimlikult väljendusrikkad maalid kuuluvad maailma ikoonikunsti paremikku. Tema kuulsaim ikoon on "Kolmainsus". Vene õigeusu kirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
