meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker. Põlevkivi jagub keskmiselt 2045 aastani. Põlevkivi põletamine tekitab suurt peavalu keskkonnakaitsele, sest sellega kaasnevad ohtrates kogustes heitegaase ja tuhahunnikuid, samuti on meil otsakorral ka põlevkivi kvoot ehk õhu saaste õigus. Kvoodi olemasolu tõttu elektrienergia hinnad olnud üsna madalad, sest me ei ole ületanud lubatud saasteõigust, kuid nüüd mil kvood on otsakorral, tuleb meil saasteõigust osta ja sellega kaasnevad paratamatult energia hindade tõusud. Tuumaelektrijaam aitaks meid sellest olukorrast välja.
parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti
Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. N: Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga Mandaatite arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna valimisnimekirjas vorm Valimiskünnis Puudub Ca 2-3% Näidisriigid UK, USA, Kanada, Soome, Rootsi, Eesti, Prantsusmaa Holland, Taani
parteidele 2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile. Kohaliku omavalitsus valimised toimuvad Eestis selle süsteemi järgi. 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile. c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale. Demokraatia vormid- Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia)
kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti. Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata
väliskaubanduseta kvoot A Sisepakkumine + B importpakkumine Hind pärast kvoodi kehtestamist C Tasakaal koos kvoodiga E' D E'' E F Maailmaturu Hind ilma
Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb valijate arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kokku saab mandaate olla sama palju , kui on valitavas kogus saadiku kohti (Riigikogu puhul 101). Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjades, võib ka üksikisikuna. Kandidaat peab koguma vastavalt seadusele häälte miinimumnormi, mida nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis on üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on on üks proportsionaalse süsteemi tunnus ja rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks protsendimäär, millest altes pääseb Riigikokku, nimetatakse valimiskünniseks. Valimiskünnist kasutatakse selleks, et vältida parlamendi liigset killunemist pisikesteks parteifraktsioonideks. Eestis on kasutusel nii avatud kui suletud nimekirjad. 3
valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1. voorus arvut välja iga rindkonna lihtkvoot, mille saamiseks jagatakse valimisrindkonnas kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970
mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Erakondadele kehtib ka häälte piirnorm. Näiteks pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid.
süsteemi puhul. Samuti on parteidel võrdsem sanss saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatidearv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid
sansse saada parlamendis esindatud. EESTI VALIMISSÜSTEEM Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, riigikogu kui ka vlikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Et osutada valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli kui kvoot ette näeb. Kvoot seadusest tulenevalt kehtestatud häälte miinimumnorm Need hääled mis kandidaat kogub üle kvoodi kantakse tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse valimissüsteemi tunnus. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad kes ületavad valimiskünnise. ( viis % valijate häältest üle eesti). Hetkel on eestis kasutusel nii avatud kui ka suletud nimekirja süsteem. Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 3. Hübriidsed valimissüsteemid
keeruline, kuna eri tegureid on selleks liiga palju Kõige olulisem muutus valimiskäitumises on see, et tänu sotsiaalsetel lõhedel põhinenud hääletuse kahanemisele on hääletuskäitumine muutunud järjest ebastabiilsemaks ja etteaimatamatuks Eesti valimissüsteem Eestis on kasutusel poolavatud erakonnanimekirjadega proportsionaalne süsteem Hääli jagatakse 3 astmes: Isikumandaat - kandidaadid, kes ületavad ringkonnas kvoodi Ringkonnamandaat - erakond peab ületama üleriigilise valimiskünnise (5%) -> mitme kvoodi jagu erakonnanimekiri ringkonnas hääli sai - > peab saama 10% kvoodi hääli, et saada ringkonnamandaadiks NB! Kellel võrdne häältehulk saab see kes nimekirjas eespool Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade Riigikogu kohtade arvu vastavusse üle Eesti kogutus häälte osakaaluga -
mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Proportsionaalse süsteemi plussiks on parteide võrdsem sanss saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Kandidaadid seatakse üles valdavalt parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu seadusest tulevenalt on kehtestatud- häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks.Hääled, mida kogutakse üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Hübriidne valimissüsteem (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari) Ühendab majoritaarse ja proportsinaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust
Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaalilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanuke arvust ringkonnas. Kus on ohkem valijaid, seal on ka rohkem mandate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu on seadusest tulenevalt kehtestatud. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Seda kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneks pisikesteks parteifraktsioonideks. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhim- mõtteid
ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005
Maailma praktika tunneb kolme impordilubade (impordilitsentside) jaotamise meetodit: Enampakkumine Fikseeritud eelisseisund Ressursside kasutamise efektiivsuse alusel Mõningatel juhtudel loetakse kvoote tollidest paremaks kaubavahetuse reguleerimise võtteks: Tollide kehtestamisel pole võimalik täpselt määrata tulevase impordi mahtu, kuna aga kvootide süsteemi puhul on see väga täpselt teada, Kvoodi rakendamine võib aidata parandada riigi maksebilanssi, vähendades kulutusi impordile ka maailmaturu hindade langemise tingimustes; kui sellisele kaubale oleks rakendatud tolle, oleks ikkagi olnud võimalik impordi suurenemine ja maksebilansi halvenemine. Kvoodid annavad valitsusele suurema võimu ja paindlikkuse. GATT-i voorude kokkulepped on piiranud valitsuste võimalusi tollimaksude tõstmiseks, kuid kvootide kehtestamiseks olid kuni 1996
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähe...
· nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa. · Laius 5meremiililt 12 meremiilini · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. Majandusveed: · kuni 200 meremiilini · piiratakse ülemäärast kalapüüki · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. · Asub väljaspool territoriaalmerd, kuid külgneb sellega. · Liiklusvaba Kalapüügiõiguste müük: * kui riik ise ei vaja oma majandusvööndi kalu, siis võib ta kvoodi piires nende püüdmise õiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. S.o uus maailmamajandulike sidemete liik. * kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini. Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean.
eksporditoetust (0.2 EUR/l), Euroopasse tuues (Hispaania, Saksamaa) veel lisasoodustusi biokütuste müümisel (aktsiisist vabastus 0.278 EUR/l). Selle tulemusena toodi USA-st Hispaaniasse 150 000 t (ligi 50% turumahust) ja Saksamaale 1 milj. t biodiislit. CO2 kvoot - Eestis toodetakse puidugraanuleid, briketti ja puusütt, see eksporditakse teistesse EU riikidesse, kus müüakse taastuvenergiaallikana ja saadakse nii maksusoodustusi õhusaaste vähendamise arvelt kui tulu kokkuhoitud CO2 kvoodi pealt. Euroopa Liidu eesmärgid CO2 osas EL liikmesriikide poolt seatud eesmärgid CO2 emissiiooni kahandamiseks. Baasaastaks on 1990. 2005.a. saavutatud kahanemine, eesmärk aastaks 2010 riiklik eemärk emissioonikaubandu-
järjest suurenenud. Viimastel aastatel on migratsioonipoliitika tulemusel sisserändajaid riiki saabunud suhteliselt võrdselt10. Prantsusmaal on suur osatähtsus sisserännanud elanikkonnal, mis aga toob kaasa mitmeid probleeme. Võivad tekkida konfliktid kohalikke ja immigrantide vahel, samuti suureneb tööpuudus või immigrantide vaesumine. Probleem on ka slummide ning getode tekkimisega. Õnneks on seda Prantsusmaal korrastatud vastava migratsioonipoliitikaga, mis paneb kvoodi nii sisserändajate arvule kui võimalustele. 5. KESKMINE ELUIGA Prantsusmaa inimeste keskmine eluiga aasta 2012 andmete põhjal on 81,46 aastat. See on Euroopa keskmisest 1,7 aasta võrra pikem. See on suurem ka näiteks Eesti (73,58 aastat), Egiptuse (72,92 aastat), Somaalia (50,80 aastat) ja USA (78,49 aastat) keskmisest elueast. Kuid Pransusmaa keskmine eluiga aastal 2012 jääb alla näiteks Monaco (89,98 aastat), Itaalia
Vähe sellest, et kaob võimalus saada laenu IMF-lt väheneb oluliselt võimalus üldse välislaenusid saada, kuna ka teised riigid ei soovi vastuolu IMF-ga. Loomulikult sõltuvad tugevad majandusriigid IMF-st vähem ja nii on mitmed neist tegutsenud vastuolus IMF tegevussuundadega nt intressimäärade kujundamisel või valuutakursside määramisel. Liitumistingimused: Valuutafondiga liitudes tuleb riikidel tasuda sisseastumistasu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus ei ole konkreetselt fikseeritud vaid sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jm. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 miljonit USD-d. 1990ndate lõpus on kvootide kogumaht umbes 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas
Kõik see pidurdas aga majanduse arengut ning eriti tugevasti kannatas rahavusvaheline kaubandus. IMF asutati 1945 aastal Peakorteriga Washingtoni, D.C.-s Liikmete arv 184 Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992 aastal IMF-iga ühinenud riigid kohustuvad mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Peavad teada andma oma valuutakursi määramisest ja mitte takistama rahvusvaluuta vahetamist. Kvoot IMF-iga ühinedes tasuvad riigid sisseastumismaksu kvoodi, mis sõltub riigi majanduslikust võimsusest. 33 25% kvoodist tasutakse välisvaluutas, nimetatakse ka reserviosaks. Kvootidena laekunud summadest toetatakse liikmete majanduslikku arengut. Kvootide suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs IMF-i rahadele ja hääleõigus. Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi, mida IMF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab.
Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 2011 2010. aastal laekus riigile makse vähem kui 2009. aastal ja eelarvekulude katteks otsustati suurendada mittemaksulisi tulusid nagu riigivara müük. Tulude taset aitasid hoida ka laekumised ELi tõukefondidest ja CO2 kvoodi müük. Samuti tõsteti käibemaksu ja tarbimismakse. Riigieelarve kogutulud seetõttu ei vähenenud 2010. aastal hakkas Eesti majanduskriisist välja tulema ja selle tõttu suurenes keskmine palk. Sellel aastal riik laene ei võtnud ja rahastas tulusid ületatavaid kulusid reservidest, mille tulemusena lõppes otsa pensionikassa erakorraline reserv ja vaba raha vähenes 483 miljoni euroni. Reserve kasutas riik ka 2011. aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulude seis paranes
kasutamiseks ning suudab regulatsioonide (kohustuslikud energiatõhususe sihtarvud) või fiskaalmeetmetega (nii maksude ja koormistega kui ka investeeringutoetuste ja subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub lisaks taastuvenergia toetustele ja heitepiirangutele olulisel määral ka CO2 hinnast. Mida kallim on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisem on CO2-vähese energia tootmine ning seeläbi võivad kasumlikuks muutuda ka hetkel kallid elektri tootmisseadmed ja süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse
Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest Erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kaks nädalat. Kui juhatus ei kutsu ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist koosolekut kokku, siis võivad seda teha inimesed, kes esitasid taotluse. Üldkoosolek on pädev, kui osaleb üle poole audiitoritest. Kui kvoodi ei teki, kutsutakse koosolek kokku uuesti 2 nädala jooksul ning see on igal juhul otsustusvõimeline. Igal audiitoril on üks hääl ja otsus on vastu võetud kui vähemalt 50% osalejatest hääletab poolt. Juhatus Pidevalt tegutsev organ, kes korraldab audiitorkogu tegevust. Liikmed valitakse 3 aastaks audiitorite hulgast. Juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ja vastupidi. 1. Koostab audiitoreksami programmi 2. Korraldab raamatupidamise 3
Europarlamendi valimistel suletud nimekirjad (2009) · Valimiste künnis 5% · kautsjon · Kvoot - volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalike valijahäälte minimaalne määr · Lihtkvoot - selle saamiseks jagatakse valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu, osutuvad valituks isikumandaadiga I voorus (tavaliselt 15-17 RK kohta) · Ringkonnamandaat - kasutatakse avatud nimekirju. Jagamisel osalevad need erakonnad, kes ületasid 5% künnise Kõigepealt liidetakse iga nimekirja kandidaatidele antud hääled - summa jagatakse ringkonna kvoodiga - jagatis näitab, mitu mandaati erakonna nimekiri saab selles ringkonnas ringkonnamandaat Näide: Valimisringkonna kvoot on 5000 Partei nimekiri: 1
võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne valimissüsteem, moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet
Seda kasutatakse europarlamendi, riigikogu ja volikogu valimistel. · Hübriid Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a) ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b) üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär parlamenti saadakse valituks · isikumandaadiga kandidaat kogub kvoodi jagu hääli · ringkonnamandaadiga kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine
IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
nurgakiviks peetakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), mis on teisisõnu nn piiramise ja kauplemise süsteem, kus piiratakse lubatud heitkoguste üldist taset, kuid selle piires on süsteemis osalejatel võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele. ETS määrab, kui palju iga riik ja tööstusettevõte võib paisata õhku kasvuhoone heitgaase. Kui tööstused toodavad gaase rohkem, peavad nad selle eest maksma, kui vähem, võivad nad oma kasutamata kvoodi maha müüa. See saadab investoritele selge signaali: kliimamuutuse hind, mille hetkel ühiskond kinni maksab, nihkub üha enam saastajale. [4] Tuuleenergeetikal on palju keskkonnaalaseid eeliseid. Võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega pakub tuuleenergia täiendavaid keskkonnaalaseid eeliseid – puuduvad NO x- heitmeid (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad
esindatud. Hübriidne valimissüsteem pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarse ja teised proportsionaalse süsteemi järgi. Igal valijal on kaks häält. Plussiks on see, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on praemini tasakaalus. 5)Kirjelda Eesti proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid valdavalt parteide valimisnimekirjades, et osutuda valituks peab kandidaat ületama kvoodi(koguma teatud arv hääli), hääled mis on üle kvoodi kandakse nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti ehk ületavad valimiskünnise. Kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni. Tagab infosüsteeminde ja andmebaaside töövalmiduse. Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid.
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted, mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber. · Kvoodi suurendamine: 1-15.juuni võtab PRIA piimakvoodi omanikelt taotlusi sama kvoodiaasta piimakvoodi suurendamiseks. · Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või selle osa tarnekvoodiks muutmiseks (või vastupidi). Kvooti on võimalik muuta üks kord kvoodiaasta jooksul avalduse esitamise hetkeks täitmata kvoodi või selle osa suuruses. · Aruannete esitamine: Otseturustuskvoodi omanik peab 10.juulil, 10.oktoobril, 10
Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine juba kõrgelt arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Taastuvenergia ja biokütused Eestis Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010
Kvantitatiivsed kaubanduspiirangud Impordi kvoot kujutab endast teatud kauba lubatud impordi mahtu aastas. See tähendab, et pakkumine turul koosneb kodumaisest pakkumisest ja impordi kvoodist (IQ), mis on kõrgemal maailmaturu hinnast. Impordikvoodi kehtestamine toob endaga kaasa hinna tõusu. Esialgne hind maailma turul on PW (vaata joonis 13.4). Hind pärast impordikvoodi kehtestamist oleks PIQ. Import väheneb esialgselt tasemelt Q0Q1 tasemele Q2Q3 kvoodi IQ võrra. Nagu oli näha juba tollimaksu analüüsis toob ka impordikvoot endaga kaasa ümberjaotamise tootjate kasuks, mida iseloomustab piirkond a. Lubatava impordi (piirkond c) hinna tõus iseloomustab tulude ümberjaotamist tarbijatelt litsentsi jagajatele (valitsus) või impordi vahendajatele. Hind Kodumaine
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
mida tunnustatakse madalamatena. Umbes 250 miljonit indialast jääb seisustest väljapoole. Nad on vaesed ja hariduseta ning ühiskonnast ja usuelust eemale tõrjutud. Enda kohta kasutavad nad sõna ,,dalit" ehk ,,puutumatu". Seisuslik diskrimineerimine on Indias keelatud 1950. aastast ning viimasel ajal on puutumatud asunud võitlema India klassierisuste vastu ja oma inimõiguste eest. India klassisüsteem on tänapäeval muutumas. Eriti puudutab see linnu. Dalititele on määratud kvoodi alusel kohad nii koolides kui ka riigiametites. Linnades osaleb üha rohkem naisi tööelus ning lapsed käivad koolis, kus on võimalik õppida uusi ameteid. Klassivahede kaotamisele püüavad kaasa aidata ka teabekanalid, kunst, ning filmitööstus. Ainus riik maailmas, kus hinduism on ametlik religioon, on Nepal. Sri Lanka, ametlikult budistlik, on suures osas hinduistlik, ja kunagi seda ala puudutanud hinduismist on alles jäänud Angori templivaremed Kambodzas ja Bali religioon. 8 3
Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel Kvoot häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda!
Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel Kvoot – häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis – Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda!
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God De...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pille Jürisaar 11 B hommik ,,AMEERIKA AJALUGU" UURIMISTÖÖ Juhendaja: Urmas Lekk PÄRNU 2006 SISUKORD: SISSEJUHATUS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Ameerika avastamine. Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda ...
Suletus süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse seisukohalt, likviidsuse järgi (kui suured tagatised rahasüsteemil on), usaldusväärtus koha pealt. 19.sajandi keskel kehtisid paralleelselt kuld ja hõberaha. 1879. a loetakse kullastandardi alguseks. 2.Kullastandard 1879 1913 Kuld ainuke reservivahend. Rinngluses olev rahahulk kindlaksmääratud kvoodi ulatuses koguvarudega tagatud Keskpank on kohustatud pangatähti ja kulda kullapariteega määratud suhtes piiranguteta vahetama Kullastandardi tekkel oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Kullastandard on tegelikult väga lihtne ja usaldusväärtus on tagatud. Kuna kuld on homogeenne, olid vahetuskurssid üheselt määratud Kõrge ülemaailmse inflatsiooni vältimine (positiivne külg)
hinnatõusust tollimaksu tõttu. Tollide kehtestamine soodustab ühiskonna piiratud ressursside raiskamist, kuna ei lase toimida suhtelise eelise põhimõttel. Importkvoodiga kehtestatakse kauba maksimaalne kogus, mida võib importida teatud aja jooksul. (sageli kvoot mõjusam kui toll). Mõningaid kaupu on võimalik importida suhteliselt suurtes kogustes ka kõrge tollimaksu korral. Madal impordikvoot keelab täielikult impordi üle lubatud kvoodi. Mittetariifsete tõkete süsteemi moodustavad litsentseerimine, põhjendamatute standardi- ja ohutusnõuete kehtestamine, informatsiooni varjamine või lihtsalt bürokraatlike keeldude kohaldamine. Kuigi vabakaubanduse kasulikkus üldtunnustatud, esineb kaitset väga laialdaselt. Selle põhjus - ta on kasulik teatud huvigruppidele. Protektsionismi vajalikkuse põhjused: 1) riigikaitse, kinnitatakse, et sõjalis-poliitilised eesmärgid on tähtsamad kui majanduslikud
majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole. Nt orjadel õigus keisri poole pöörduda või isandal pole õigust nõuda üle kvoodi tööd. Ei ole tüüpilist orjust. Oxfordi sõnaraamatu järgi on ori isik, kes on kellegi teise isiklik omand, seotud absoluutselt selle isikuga. Orjus on väsitav töö ja rügamine, Ameerika orjus. Sõnaraamatutes erinevad definitsioonid, nt Inglismaal lähim orjus Ameerikas. Nii tekivad vastukäivad sõnastused. Brittanica järgi on pärisori seotud maa tükiga, ilma milleta teda ei saanud võõrandada, võis kasutada ainult härra veskit. Baltikumi kohta see viimane väide ei kehti
IMF laenab nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF laenud IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused. Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat. Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0,51% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist. Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
Võimalused Ohud 1. Kalavaru suurenemine 1.Püügivõimaluste vähenemise 2.Tasakaal püügivõimsuse ja püügivõimaluse järsk dünaamika vahel 2.Keskkonna saastatus 3.Stabiilne tooraine hind ja suur eksportnõudlus 3.Ootamatud muudatused 4.Infrastruktuuri arenemine seadusandluses (aktsiisid, 5.Eesti kvoodi väliste püügivõimaluste püügitasud) kasutamine 4.Tootmiskulude järsk kasv (energia) 5.Ebapiisavad püügikvoodid 3.8. Valdkonna analüüs Traalpüügi sektori arendamise eesmärk aastateks 2014-2020 on kujundada Eestist Läänemere regiooni oluline inimtoiduks kasutatava kilu-räime logistikakeskus.
valitsuse moodustamise. 14 Majoritaarne valimissüsteem Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas v suur (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Arvestatav v hea olenevalt parlamenti mandaatide arvutamise pm-st ja künnisest
3. kvantitatiivset informatsiooni kvalitatiivsel viisil 4. kvalitatiivset informatsiooni kvalitatiivsel viisil 17. Seletava uurimistöö põhiküsimus on 1. Kes või mis? 2. Kuidas? * 3. Miks? 18. Juhuslik valim on kui 1. kõikidel on võrdväärne võimalus olla valitud valimisse vastavalt kehtestatud kriteeriumitele * 2. kõikidel on võimalus olla valitud valimisse kindla kvoodi alusel 3. kõikidel on võimalik olla valitud valimisse erapooletu eksperdi otsuse alusel 4. kõik uuritavad valitakse valimisse tulenevalt juba uuritud isikute soovitusest 19. Milline alltoodust on kõige parem kvantitatiivse uurimismeetodi teema? 1. Naiste ja meeste arusaamad tervisehäiretest ning nende arusaamade tekkimine 2. Alkoholi tarbimine ning selle müüdid noorte hulgas 3
10kond tagasi oli meil 200 kalalaeva, nüüdseks on vähendatud 75le. Eesti laeval Läänemerel on optimaalse suurusega- enam vähedada ei tohiks. Euroopa kalandusfond toetab ka praegu. 22. Püügikoormus, sisend. Ja väljundnäitajad, nende olemus ja kontrollimine (L6 46.68) Sisendnäitajad: laevade arv. Püüniste arv. Päevade arv mingis piirkonnas, lasevastike peamasina võimsus. Väljund: saak, kvoodid, Et ei püütaks üle kvoodi. Eestile antakse kvoot, ning see jaotatakse kaluritele. Kõik kalurid ei pea kvoodis kinni ja püüavad üle ja lasevad kala merre tagasi. 23. Püügikoormuse reguleerimisel tekkivad probleemid, näited (L6, 73-82;L6) Müüakse kala mustalt. Pannakse rohkem püüniseid. Kümmekond aastat tagasi oli eestil 200 kalalaeva ,nüüd vaid 75 ringis.Koodeksis tuleb kinni pidada. 24. Lubatavate saakide (TAC) meetodi kasutamine kalapüügi 4.2 Püügivõimsuse vähendamine
Ühtekokku saab mandaate olla samapalju, kui on valitavas kogus saadikukohti (nt Riigikogu valimistel on 101 mandaati) Kandidaadid seatakse valdavalt üles partei valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puudu jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
