Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest). 5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk, savimineraalid. 6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts, päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi. Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid ja klassid. Lihtained -metallid(Ag,Cu) -mittemetallid(S,C) Sulfiidid(S-4) Halogeniidid(Cl-4) Oksiidid(O-2) Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4) -karbonaadid(CO3-2) -sulfaadid(SO4-2) -fosfaadid(PO4-3) -jne Mineraali kristallograafilise kuju klassid Süngooniad
Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. Tema struktuur koosneb tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga. Side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis võre on üsna hõre ja materjali tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatudvedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist.
kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri. SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus
3.2.2.6 Ahjupotid On tehtud puhtmatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Nende gabariitmõõdud on 175x85x30mm ja veeimavus 10 %. 3.2.2.7 Sanitaartehniline keraamika Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrmenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Toodetakse kraanikausse, klosetipotte, loputuskaste, bideesid, pissuaare ja muid keerukama kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. Põletatakse 1250...1300C
kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri. SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus
kivisüsi, nafta). Viimase põletamisel moodustub taas süsinikdioksiid. Kõikide nende protsesside tulemusena on õhu CO2'e sisaldus enam-vähem püsiv: seda eraldub küll paljude protsesside tulemusena, kuid roheliste taimede poolt tuuakse see jälle ringlusesse. Räni 1) Räni leidumine 2) Räni füüsikalised omadused 3) Räni keemilised omadused 4) Ränidioksiid looduses (liiv, kvarts, mäekristall) 5) Silikaatide mõiste ja kasutusalad 6) Klaasi ja tsemendi tootmise lähteained. 1) Räni looduses lihtainena ei leidu, kuid ta kuulub paljude mineraalide (silikaatide) koostisesse. Elementide levikult maakoores on ta teisel kohal peale hapniku. 2) Räni leidub teemandile sarnases kristallikujus, see on tumehalli värvusega ja kõva kuid habras aine.
tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. 4 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 Metallide ja teiste deformeeruvamate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. JOONIS 1.3.4
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamade...
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine
2.2. LC Ahelad ......................................................................................................... 22 2.3. Kvarts ahelad .................................................................................................... 23 3
Kultuur ja periood Elualad Tööriistad Elamud ja Leviala eluviis Kunda Kütiti koertega Joonaseid ja Kivi, luu, sarv, tulekivi, Pigem rändav Balti- 9000-5000 eKr Henrisid (aka Põtru ja Kopraid), kvarts <^ nendest tehti eluviis, ajastu maad Kui Kunda rahvas kuldsel aal Kalapüük, mereloomade väiksemaid tööriistu. lõpul ka paiksed kord istus maha jooma, siis Vanemuine käpakil läks tapmine (<= asulad veekogude Suuremad asulad ^ Sakust menti tooma. Läks aga läheduses), Korilus moondekivimitest.
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide
KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- fluoriit ehk sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas ehk põldpagu, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. Kõvem mineraal kriimustab pehmemat. • Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla mõõdetud jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. • Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste teostamiseks on Rockwelli (HR) ja Brinelli (HB) meetod.
millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO).
Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, Kivim- on looduslike mineraalide kogum tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. (agregaadid või aglomeraadid, või Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, jt. vilgukivi 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Viia Lepane 5.09.2012 35 Viia Lepane 5.09.2012 36
Eesti jaoks on põlevkivi muutunud arenguankruks. Muidugi juhul, kui mõistame arengu all liikumist ökosüsteemseid tehnoloogiaid rakendava majandus-ja kultuuriruumi suunas ning arvame loomulike põhiväärtuste hulka ökoloogilise tasakaalu. 1.4. Põlevkivi lendtuhk Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab 30-40% orgaanilist osa [87], mis pärineb erinevate taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass, hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka [87]. Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi
pulbriga 4. Klaas-loetakse tehismaterjaliks, saadakse kvartsliivast, värviliste metallide oksiididest, sulatades 2000C kvatsitakse plaatideks või vajaliku kujuga isolaatoriteks, olenevalt koostisest saadakse kondensaator klaasid, kasutatakse elektroonilistes seadmetes ,kõrgepinge isolaatoriteks, klaaskiududeks (mikro skeemi plaatide armeerimiseks), valgusjuhtmeteks. Keraamilised materjalid Keraamilised materjalid saadakse savi, kvarts liiva, kipsi, kriidi, mitmesuguste metalli oksiidide segude vormimisel, vajaliku kujuga vormi vormimisel, vormitud toorik põletatakse ja peale põletamist klasuuritakse, saadakse kõva klaasjas pind, millel on suur eritakistus ja kõrge temperatuuri kindlus, valmistatakse ripp ja kande isolaatorerid kõrge pinge isolaatoritenam elektrooniliste elementide korpuseid, vastavalt vajadusele ja kasutusaladele liigitatakse: 1. Elektroportselaniks 2. Radioportselaniks 3. Ultraportselaniks jt.
tekib CO.) Al alumiinium, hõbevalge, kerge, hea elektrijuht, platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel. SiO2 liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts. CaO kustutamata lubi, ehituses. HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e
=0/ >1 Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Seega neil on olemas mäluefekt. N: kvarts, mirofonides Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kondensaator ja tema elektrimahtuvus Üksikjuhi mahtuvus,Vastastikune mahtuvus,Kondensaator ja selle mahtuvus Kondensaator koosneb vähemalt 2 juhist ja neid eraldavast dielektrikust Ül salvestada elektrilaenguid.
määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 8-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult ). Kuna side on tugev, siis omab kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710 C). võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik.
silikaatide struktuurides on need SiO4 4- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks Joonis 12-7 struktuurideks. 12.2.1 Ränidioksiid SiO2 Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 12-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult 2,65 g/cm3). Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710oC). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik
Kui midagi juurde mõelda same väljalülitatavad türistorid, mis on keerukamad. On olemas ka türistorid vahelduvvoolule. 1.14. Fotoresistor Fotoresistor (takistisse paistab valgus ja takistus sõltub valguse intensiivsusest (pimedus 0, valgus 1)) Tavaline takistus, kuid korpusel on aken, kust tuleb valgus. Pimedas on R suur. Aeglase toimega. 1.15. Fotodiood Fotodiood korpuses on auk, ees on kvarts või klaas, dioodi pn siirdeni saavad liikuda footonid I sektoris on nagu tavaline diood III sektoris on vastupinge ja vool ja käitubki nagu ehtne fotodiood. 1.16. Päikeseelement Skeemi lülitada vastupingel fotoelemendireziimis(vt ülemine joonis), siis diood muutub ise energia allikaks, välist energiat ei ole. Vool vastuvool ja päripinge valguse arvel s.o
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks ka puhtal kujul, kuid sagedamini plastmassidena, mis peale põhiosise polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteaineid on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid Radikaalse või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene ehk polüalküleene ehk polüefiine. Tehnikas kasutatakse paljusid polüalkeene, kõige enam aga
eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%). Nendes leitakse kahte tähtsat nikkelraua sulamit
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur on kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. ). 11. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 12. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 13. tähistamine. Nimed ei anna meile informatsiooni aine koht nt kriit. Osades üksikutes sisaldub vähene info nt lubjakivi. Kommertsnimed ei sisalda üldjuhul mingit infot nt nailon. Kui aine on nimetatud valemiga siis empiiriline valem anneb meile infot aatomite liikide kohta nt vesi H2O ja molekulvalem näitab veel rohkem infot. Tähistatakse ka segaste numbrikombinatsioonidega mille tähendusi otsitakse internetist või spetsiaalsetest raamatutest. 14
• Räige on klaasjas, läikiv või rasvane • Kõvadus- määratakse mohsi skaala järgi • Lõhenemispinf Kivimite liigitus: • Geoloogilise päritoluga • Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne. • Peab olema välisilmselt meeldiv inimesele, sest selle järgi ostetakse tihtipeale materjal
maakoore pindmises osas. 1. Ehedate elementide klass mullas tavaliselt neid ei esine. Esindajad: C polümeersed ühendid (teemant, grafiit), Au, Ag, Cu. 2. Väävliühendite klass väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6
19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab
Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta.See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad.Selleks, et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid.Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks.Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid.Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, telluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne.Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru.Täiteainete maht plastmassis on umbes 70% ja enam.Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.Plastidena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutülftalaati.Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist.Lisatakse veel katalisaatorid mis kiirendavad veel plastide tootmist (lubi ja magneesium)
valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust
Kuidas saadakse polümeere? Saadakse monomeride liitumise teel liitumispolümeeria. Süsivesinkie reaktsioonide arvel saavad liituda. Teine võimalus on liitumiseks polükondensatsioon. Need on kondensatsioonipolümeerid. Polümeere kasutatakse: · segu teiste ainetega on plastmass. (plastifikaatorid, värvained ja ka muud erinevad ained on lisatud juurde.Plastmassidele on juurde lisatud peenestatud kvarts, klaaskiud, tekstiilid, stabilisaatorid ( takistada plastmassi lagunemist). · Polümeerid on täiesti lahustumatud, aga lisandid on lahustuvad. · Alkeenid ja asendatud alkeenid ühenduvad polümerasitsiooni käigus. Polüetüleen polüetaan. Sõltuvalt saamisviisist on kaks erinevat:1) 3000 at ja 300 kraadi C moodustub polüetüleen. Ahelad on hargnenud. Materjal on elastne ja pehme ja madala tihedusega. Seda nimetatakse madaltihedaks polüetüleeniks
Kultuurilooline tõlge Portugal 19 11B Diane Parmas 1970-ndate alguses oli veel tavaline näha üleni musta riietatud naisi oma peadel kanne kandmas, kalureid traditsioonilistes riietes, ja hobukaarikuid, kuid tänapäeval on need stseenid haruldased. Portugal on saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks, teid on paremaks muudetud ja seega võimaldades senini isoleeritud regioonidel ligipääsu tänapäevasele elule, ja emigrandid on oma kodumaale naasnud uute kommetega. Kuid mitte kõik traditsioonilise elu tahud pole kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse. Need on eriti juurdunud kirdes, Alentejo's ja Assooridel. Portugal o...
Olulist infot võib sisaldada isegi eesti keel. Kõige rikkalikumat teavet ajaloost pakuvad kirjalikud allikad. Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), töö- ja tarberiistad, elatusalad. Kiviaeg jaguneb kaheks: keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ning noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist (peamiselt tulekivi, aga ka kvarts, moondekivimid olid suuremate tööriistade jaoks), luust ja sarvest. Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal
Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. · Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) · Peenes 0,05-1 mm liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) · Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm peentolm 0,001-0,005mm · füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv · ibe on osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul 1 nm Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · liivmullad · saviliivmullad · liivsavimullad
polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse mikrofonides. Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge (surve või venituse) rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). Tuntuim piesoelektrik on kvarts. Pieso"pöördefekt seisneb piesoelektriku tüki mõõtmete muutumises elektrilise pinge rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel.
maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel
tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 1.Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Too näiteid juhtidest ja mittejuhtidest. V: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjad. Mittejuhil ei ole vabu laengukandjad. Juhtideks on näiteks metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Mittejuhtideks on näiteks merevaik, klaas, kvarts. 2.Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? V: negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. 3.Millised osakesed liiguvad sõlmede vahelises ruumis? V: vabad elektronid 4.Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? V: metallides olevate vabade elektronide negatiivne elektrilaeng on tasakaalus kristallvõret moodustavate positiivselt laetud ioonide laenguga 5.Mida nimetatakse voolu toimeks? V: nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile
· maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on · kaldesuunast kartul,peet,kaalikas 15-20%. lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee · värvusest Mulla õhumahutavus määratakse mullas puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk · taimkattest välivee mahutavuse juures. Sõltub: 0,0003 cal cm³. 1. Mulla mehaanilisest koostisest Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis 2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3
1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused tä...
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, a...
Fosfaatiderikas Fosforiidid Apatiit Ca(PO4)2-kaltsiumfosfaa sete BIOKEEMILISE D Karbonaatne Lubjakivid Kaltsiit, aragoniit CaCO3- muda ja kaltsiumkarbonaat bioklastiline materjal Ränisete Ränikivimid Opaal, kaltsedon, SiO2-ränioksiid kvarts Turvas või muu Kaustobioliidid: põlevkivi, Orgaanika ja C-orgaanilised ühendid orgaaniline aine kivi- ja pruunsüsi purdosakesed Sagedamini esinevate settekivimite hulka kuuluvad peeneteralised purdkivimid (aleuroliidid, savikivimid), karbonaatkivimid (lubjakivid, dolomiidid) ning keskmise ja jämedateralised purdkivimid (liivakivid ja konglomeraadid). (1) Settekivimite koostisse kuuluvad purdosad, lahustest keemilisel või
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi: Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Valem: Empiiriline ja Molekulvalem; Tähtede ja numbrite kombinatsioon: Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Nomenklatuursed nimetused: Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel
20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. p/T = const, kui V = const (p = const T) Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine Kivim- on looduslike mineraalide kogum kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi: Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Valem: Empiiriline ja Molekulvalem Daltoni seadus
20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal looduslik anorgaaniline aine. Charlesi seadus Kivim on looduslike mineraalide kogum Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, p/T = const, kui V = const (p = const T) vilgukivi Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. 21. Ainete ja materjalide tähistamine. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Nimi: