Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust () suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda ------------------ 348 firmat on Hiinas rahvusvaheliselt liikuvatest. www.made-in-china.com Hiina majandus kasvas ekspordi ja investeeringute mõjul esimeses kvartalis 9,5 protsenti, mis on rohkem kui oodati. Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) maht ulatus 3,14 triljoni jüaanini ehk 4,55 triljoni kroonini. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 23 protsenti ulatudes 1,1 triljoni jüaanini. Maakonniti mastel aastatel on Mandzuuria majanduses olnud stagnatsioon. Seetõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on erastamine, mida kasutatakse Hiina majandusreformides mujalgi.
ja pühapäevase hilise hommikueine poolest. $$ Jonatan Livingston Mavur,Tryggvagata 4-6,tel:5515520.Moekas restoran, tunnustatud oma kalaroogade poolest. $$$ Kaiffi Reykjavik,Vesturgata 2, tel:5625540.Korralik rahvusvaheline köök,suurepärane soe õhkkond. $$ Laekjarbrekka,Bankastraeti 2, tel:5514430.Asub linna keskel, romantiline istumine nii sees kui väljas.Head hinnad. $$-$$$ Naust,Vesturgata 6, tel:5517759.Traditsiooniline kalarestoran ühes moekaimas siselinna kvartalis. $$-$$$ A naestu grösum,Laugavegur 26b,tel:5528410.Väike taimetoidurestoran. $$ Rex Bar,Austurstraeti 9, tel:5519111.Trendikas ja stiilselt kujundatud, alates keldris paiknevast sigari kabinetist lõpetades viimase kandelaabriga.Uuenduslik, rahvusvaheline köök. $$$ Vidtjörnina,Templarasund 3, tel:5518666.Sisustatud 1920. aastate stiiliga,kuid samas modrnse,uuema köögiga. $$-$$$ Akuryeri Smidjan/Bautinn,Hafnarstraeti 92(Hotell KEA vastas),tel:4621818
d. jajaateenija lapsetoetus 5kordne lapsetoetusmäär e. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 6kordne lapsetoetusmä f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a.sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b.lapsendamistoetus (500kr) c.elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*15 3.kord kvartalis makstavad toetused a.kolme ja enama lapselisele perele b.kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4.kord aastas makstav peretoetus a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema.
Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. C) Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Selle puhkuse eest makstakse puhkusetasu töötaja keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Isapuhkuse eest makstakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a määrusele, mille kohaselt maksab puhkusetasu töötajale välja tööandja, kellel on õigus nõuda vastava summa kompenseerimist riigieelarve vahenditest oma asukohajärgse pensioniameti kaudu. Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.
jõuliselt intressimäärasid langetab, mis Inglise naelale on aga tähendanud ainult madalamaid tasemeid. Sisemajanduse kogutoodangu näitajad Sisemajanduse kogutoodang (hindades 2007 aastal) $2,772 triljonit. SKT elaniku kohta $45575 (2007). 9 SKT sektori kohta: põllumajandus 1%, tööstus 26%, teenindus 73% 2008 aastal maailma tabanud majanduslangus on mõjutanud ka Suurbritanniat, sest 2008 aasta kolmandas kvartalis oli SKP tõusu asemel hoopis langus -0,5%-le. Toimus ehituse ja teenindav sektori kasvu aeglustumine. Kõige vähem langes töötleva tööstuse kasv. Valitsussektori võlg: $864 miljardit (2007) Välisvõlg $10.45 triljonit (30 Juuni 2007) Majandusabi: $8 miljardit Investeeringud 18,2% SKT-st (sisemajanduse kogutoodangust) 2007 aastal Eelarve aastatulu: $1.154 triljonit Kulud: $1.239 triljonit (2007) Välissektorivõlg 43.6% SKT-st (2007) Inflatsiooni määr 4,4% (2008) Aastatulu: $0
Pilet V Ettevõtlus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3p) *frantsiis - oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab frantsiisi saajale õiguse kasutada tema poolt väljatöötatud kaubamärki ja ärisüsteemi . Frantsiisi saaja maksab frantsiisi andjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasuga kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lihtsentsitasu (ca 40 000-500 000 EEK-i). Frantsiisi andja on omakorda kohustatud varustama frantsiisi saajat igakülgse know-how´ga kaubamärgi ja ärisüsteemi kohta (väljaõpe, mentori abi , informatsioon jms). *tegevusluba - isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. *börsile minek - 2. Nimeta kolm erinevat ettevõtlusvormi ja kirjelda neid
kontsentreerub kõige rikkamate kätte. Üheks võimaluseks oleks vaadata kuidas on muutunud mediaanpalk. Brutokuutasu mediaan mediaanpalgast saavad pooled töölised rohkem ja pooled vähem palka (matem. järjestatud arvrea keskmine liige). Eestis keskmine brutokuutasu 2010. aastal oli 819 eurot ja mediaan 688 eurot. Tegemist küll "keskmise" palgaga, kuid selgelt üle poole palgatöötajatest teenib alla keskmise! MTA andmetel oli 2013. aasta teises kvartalis mediaanpalk 705 eurot (võrdluseks keskmine brutokuupalk 976). 6) Majanduskasvu mõõdikud (5 tk) (+ tutvuge statistikaga) 1) SKP kui majanduslik jõukus 2) SKP kasvumäär kui majanduslik progress 3) SKP elaniku kohta kui elatustaseme indikaator 4) SKP töötaja kohta kui produktiivsuse indikaator 5) SKP per hour kui (parem) produktiivsuse indikaator Eesti reaalse SKP keskmine kasvumäär: · perioodil 1996-2007 7,3%
kuupäevaks: 15. märtsiks I kvartali eest 15. juuniks II kvartali eest 15. septembriks III kvartali eest 15. detsembriks IV kvartali eest Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud minimaalne sotsiaalmaksu kohustus, mis määratakse eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääraga. Kuumääraks, millelt sotsiaalmaksu arvutatakse, on 2009 aastal 4350 krooni. Kuna FIE tasub sotsiaalmaksu avansilisi makseid üks kord kvartalis, siis peab ta tasuma 4350 x 3 x 33% = 4308 krooni. Maksustamisperioodi minimaalne kohustus 2009 aastal on 4350 x 12 x 33% = 17232 krooni. Sotsiaalmaksu ülemmäär FIE-le on maksustamisperioodi kuude palga alamäärade 15-kordne summalt aastas arvestatud summa. FIE ei pea tasuma sotsiaalmaksu avansilisi makseid, kui: 1) ta on riikliku pensioni saaja – kui riikliku pensioni saajaks saadi kvartali kestel , tuleb
2011 aasta eelarve sisaldab 3- aastase plaaniväliste kulutuste tegemise, paneb ette mitmete programmide katkestamise ja maksude tõstmise suure sissetulekuga inimestele, et vähendada defitsiiti. Oktoobris 2009 jõudis töötus 10.1%-ni, kõrgeim 1983 aastast. Aga märtsiks 2010 oli see vähenenud 97%-ni ja ühe kuu jooksul loodi 162000 töökohta. Valge maja osutas sellele, et 2 mln töökohta loodi või päästeti täni 2009 aasta abipaketile. 2009 neljandas kvartalis kasvas SKT 5.6%, mis oli tunduvalt kõrgem, kui Eurotsoonis ja jaapanis. 2010 aasta esimese kvartalis kasvas majandus 3.2% veidi vähem kui analüütikud ootasid. 2010 Novembri-detsembri jooksul keskendusid Obama ja 111. Kongress Bushi ajutistele maksuvähendamisele, mis pidid aasta lõpuks aeguma. Obama tahtis suunata maksuvähendusi neile, kes teenisid vähem, kui 250000 dollarit aastas. Vabariiklased nõustusid, kuid tahtsid
-konsulteerimine-informeerimine; -Kuni 3 kuuks aastas; -Etteteatamine 14 kalendripäeva; -Mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära; -Töötajal õigus keelduda, tööleping üles öelda, makstakse hüvitist 1 keskmine kuupalk; -Töötajal õigus tasu vähenemisel võrdeliselt ka vähem töötada. Keskmine palk 2012.a.: - 844 Pensioniarvestusse minev sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2012.a oli keskmiselt 792, 75 eurot kuus Eestis 2013.a. I kvartalis saavad miinimumpalka 79461 töötajat ja see number pole aastatega vähenenud. Mediaanpalk : -I kvartal 2013a. 634 -I kvartal 2012a. 600 19. Puhkused; ·Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; ·Puhkus aegub 2 aasta jooksul; ·Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega;
Panga nõukogus olid esindatud: · tööstuse, kaubanduse · põllumajanduse ja ühistegevuse · tööliste esindajad Eesti Pangal keelati: · kaubelda ja osa võtta ettevõtlusest · maksta kasvikut hoiusummadelt · anda riigile laenu üle 1/6 jooksva eelarve tulusummast · anda laene kinnisvara tagatisel Laenud jaotati kolme rühma: · pikaajalised (A liik) · uuele põhikirjale mittevastavad (B liik) · põhikirjale vastavad (C liik) 1933.a. II kvartalis toimus rahavääringu 33 %-line devalveerimine. Tõus panganduses algas 1933.a. lõpul. Sõja puhkemisega 1939.a.algas hoiuste äravool. Iseseisvuse esimestel aastatel etendas riiklik finantseerimine olulist osa. Krediite kasutati: · linnaelanike toitlustamis- ja küttekriisi lahendamiseks · maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse....................
–Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9% o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus? •Tööpuudus – tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks –Majanduse lahutamatu osa. Majanduse tsüklilisus –Töötuse määr – näitab, kui edukalt suudab riik oma ressursse rakendada •Struktuurne tööpuudus – kindlas kohas napib vastava oskusega/tasemega tööjõudu. –Alati esineb teatud määral struktuurset tööpuudust, kuid see ei
üldine või midagi eelistav. Erinevaid mõjutusviise kasutatakse kõige enam töö tasustamisel. Pidev mõjutamine- igale tegevusele järgneb tasu, näiteks tükitöötasu toodanguühiku kohta. Perioodiline, osaline- tasustatakse korrektset käitumist ainult osaliselt, teatava ajavahemiku järel, vastavalt kehtestatud maksumäärale. Nt. Muutuv intervall- neli korda aastas, kindel tasumäär- lisatasu iga viienda auto müügi puhul. R: ajavahemik võib olla kindel periood nt. 1 x kvartalis. Maksumäär võib olla ettevõtte poolt välja töötatud kindel süsteem. Organisatsioonilise käitumise muutmise teooriat kohendas hiljem Albert Bandura, arendades välja sotsiaalse õppimise teooria, mille põhjal saavad alluvad olulist informatsiooni selle kohta, kuidas tegutseda ja käituda, neid ümbritseva rollimudelite jälgimise ja imiteerimise teel. Seda nimetatakse ka asendavaks õppimiseks ehk teiste kogemustest õppimiseks. Tähtsaks
möödudes üha keerulisemaks majandusorganisatsioonideks ning järjest lisanduvate ülesannete lahendamise pandi üha uutele ka uutele munkadele või nunnadele. Klooster kui majandusorganisatsioon arenes ja ühtlasi süvenes ka lõhe kloostri juhi - abti või abtissi- ja ülejäänud kloostrikogukonna vahel. Kui algul järgiti väga täpselt põhimõtet magada ühises magamisruumis, siis alates 1150. aastatest muutus Euroopas üsna tavaliseks, et kloostri juht asus omaette hoones või koguni kvartalis. (Tamm, 2002: 15). 2.3. Ametid keskaja kloostris : Keskaegses kloostris olid järgmised ametid: · koorimunk Põhiülesanne oli tegeleda päev läbi üksikpalvetamise (eri ordudes erinev) ja kirikuteenistusega. 8 · prior e. aseabti valdkonnaks oli kloostri üldine kord.Suuremates kloostrites oli sageli mitu asepriorit. · almusejagaja pidi organiseerima vaestele almuse jagamist, milleks pidi enne
Lisaks arvestatakse haagiste suurimat massi, mis on antud liiklusregistris. Kui maksustamisperioodil muudetakse maksustamise aluseks olevaid näitajaid, siis maksustatakse suurima maksumäära alusel. Maksustamisele kuuluvad perioodi täiskalendrikuud peale registri muudatuste tegemist. Maks tuleb tasuda 15 kalendripäeva jooksul alates muutusest registris. (Kvartali viimasel kuul tehtud muutuste eest maksukoormus selles kvartalis ei suurene, kuna pole täiskalendrikuud.) Veokimaks on ettemaksuline, makstakse 2 ja pool kuud ette, 15ndaks kuupäevaks. (Samas ka järelmaksuline, 15 päeva ette.) Maksumaksja · Maksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik- FIE või isiklik masin · Eestis registreeritud juriidiline isik · Riigi ja kohaliku omavalituse asutus, kes omavad raskeveokeid Raskeveoki kasutaja on maksumaksjaks, kui ta kasutab raskeveokit mingi võlaõigusliku
tasemel alates 2003. aastast kokku 69%. (Kohustusliku kogumispensioni statistika 2011) Valitsemistasu suurusel ja tootlusel ei ole omavahel olulist seost. Konservatiivsetest fondidest võtab Swedbank K1 keskmisest kõrgemat tasu, kuigi tootlus on viimasel kõige madalam. Uutest fondidest on efektiivseimad Nordea A ja B pensionifondid. Vanadest fondidest on aga LHV L, LHV S ja LHV XL. Kõik uued energilised fondid on tänu tootlikkuse langusele viimases kvartalis kõige kehvema tootluse ja tasu suhtega. Valitsemistasu suuruse ja fondide suurusel ei ole samuti olulist seost. Pigem on väiksemad tasud just väiksemate mahtudega fondivalitsejatel, näiteks ERGO Funds AS'l. (Ibid.) Antud töös keskenduvad autorid kolmele kogumispensionifonde haldavale ettevõtetele: AS LHV Varahaldus, Swedbank Investeerimisfondid AS ning AS SEB Varahaldus. AS LHV Varahalduses on viis fondi: LHV XS, LHV S, LHV M, LHV L ja LHV XL.
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik ig...
aktsiisi kavandatavast laekumisest. Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksumäärad 0...3640 krooni kvartalis sõltuvalt telgede arvust, täismassist ja vedrustuse tüübist. ii. Eestis kunagi rakendatud maksud Mootorsõidukiaktsiisi seadus kehtis Eestis kuni 31.12.2002 (k.a) ja muudeti kehtetuks seoses raskeveokimaksu seaduse jõustumisega. Mootorsõidukimaks - Kohalike maksude seadus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad
Sama arvestusvõtet kasutatakse ka realiseeritud kaupade soetuskulu arvutamiseks aruandeperioodi kohta. Ettevõte sätestab ise inventuuride läbiviimise korra ja tähtajad oma raamatupidamise siseeeskirjadega lähtudes raamatupidamise seaduse nõuetest. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu, soovitavalt inventeeritakse varusid vähemalt 1 kord kvartalis, kassas olevat sularaha 1 kord kuus, põhivara ja arveldusi 1 kord aastas. Inventuuur viiakse kindlasti läbi materiaalselt vastutava isiku vahetumisel. Inventuur tuleb reeglina läbi viia ühe kuupäeva seisuga. Kui ühe päevaga inventuuri ei lõpetata, lukustatakse ja pitseeritakse komisjoni poolt uksed. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse juhtkonna otsusega komisjon. Koosseisus peaks olema 1 inimene juhtkonnast, raamatupidaja ja kolmas isik, kes on selleks määratud.
Kui FIE tulu aasta kokkuvõttes on piisavalt suur, saadab Maksu- ja Tolliamet vastavalt deklareeritud tulule FIE-le maksuteate ka juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Enammakstud sotsiaalmaksu summa tagastab Maksu- ja Tolliamet ettevõtjale maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. 2015. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 117,15 eurot kuus ja FIE jaoks 351,45 eurot kvartalis (1405,8 eurot aastas). 1.4 FIE töötuskindlustusmakse FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakseid tasuma. Kui FIE on endale palganud töötajaid, siis nende eest on makse tasumine kohustuslik. Töötuskindlustusmakse määr ja tasumise kord on sarnased äriühingule. Raamatupidamine ja aruandlus 1.1 FIE aruandlus Maksu- ja Tolliametile Füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) tuleb Maksu- ja Tolliametile deklareerida:
nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Arvutustehnika 25 - 40 % aastas Muu materiaalne põhivara 25 - 40 % aastas
Ettevõte on jälle kasumis. Tööturu olukord paranes ning on loota tarbijanõudluse kasvu. Vaatamata müügitulu 1,3%-lisele langusele võib rõõmustada turuosa kasvu üle Eestis. Protsesside korrastamisega saavutati tööjõu- ja optimeerimiskulude kokkuhoid. Kulutused suurenesid eurole ülemineku ettevalmistuste tõttu, kuid see ei takistanud edukalt avada mitmeid uusi kauplusi üle Eesti ja lõpetada aasta kasumiga. Õnneks 2011.aasta esimeses kvartalis tarbijate eurole ülemineku hirmud kahanesid ning eurole üleminek aitas hoopis toetada eksporti ning majandus kasvas 2011 aastal kiiresti. Müügitulu kahandas oluliselt Tallinnas kehtima hakanud müügimaks. Aastal 2011 on kasum võrreldes eelneva aastaga veelgi suurenenud, tänu kogu majanduse kosumisele, jaeturu elavnemisele. Tarbijate kindlustunne hakkab lõpuks tasapisi tagasi tulema, mida näitab supermarketite-, jalatsikaubandus- ja autosegmendi hüppeline kasv. Suleti
mitmeti. Pääs korporatsiooni ei olnud kitsendatud ei sisseastumismaksudega ega kutseoskuste kontrollimisega meistritöö näol. Korporatsioone juhtivad vanemad pidid vastutama oma ametivendade väärika käitumise eest nii kodus kui avalikes paikades. Käsitööline võis tegutseda ainult ühel alal, mitme tootmisala ühendamine oli keelatud. Kontrolli hõlbustamiseks pidid kõik ühe eriala töökojad paiknema lähestikku, kas siis ühel tänavas või kvartalis. Tegutsesid suured riiklikud töökojad, kus valmistati relvi ja luksuskaupu. Need ettevõtted koondasid kümneid ja sadu oskustöölisi, kelle hulgas oli arvukalt orje. Eraettevõtetes töötas tavaliselt vaid 4-5 inimest: meister, paar selli ja paar õpipoissi. Riigi poolt oli määratud kindlaks toodete hind ja keelatud oli suuremate toorainete tagavarade ostmine. 10 Bütsantsi luksuskaubad, eelkõige siid ja samet, olid lähedal ja kaugel
Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske olukord, sest konkurendid on rohkem, aga piima ostu hind on madal, nii raske olukord toimus, sest olid suured probleemid ekspordiga. Sisseriiklikud piima tootjad võiks toota ainult piima kui ekspordiga oleks kõik hästi, siis suured piima ettevõtted ostavad seda piima, aga kui eksport
1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine
3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse suhtes, lähtumaks pakkumisest/nõudlusest, tasuvuspunktist. Statistikaameti andmetel 2012 a I kvartalis kasvas välisturistide arv. Turistide arvukus mõjutab ka toitlustusasutuste käivet/kasumit. Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on alates 2010.a. tõusmas. 3.3Tegevusala arengutendentside analüüs Raamatupidamisalased arengutendentsid võivad põhineda infotehnoloogia arengul sidevahendid, raamatupidamisprogrammid jms. Teiseks arenguvõimaluseks oleks finantstulemuste analüüsimine, majandustegevuse kitsaskohtade leidmine ja võimalikud
0,533 euroni. Nii odav kui sel nädalal oli aktsia viimati eelmise aasta detsembris. Järsk hinnalangus algas septembri alguses pärast seda kui Baltika teatas augusti müügitulemused. Kuu aega hiljem, koos septembri müügitulemuste avaldamisega teatas ettevõte, et ei suuda sooja augusti ja septembri tõttu aasta alguses vastu võetud finantseesmärke täita ning selle kuu alguses 776 000 euro suurusest kahjumist kolmandas kvartalis. «Tavapärasest märksa soojemad ilmaolud augustis ja septembris kahandasid tarbijate nõudlust sügishooaja kaupade järele Baltika kõigil viiel jaeturul,» selgitas novembri alguses ettevõtte finantsjuht Maigi Pärnik. «Lisaks mõjutas tarbija käitumist suurenev ebakindlus ja aeglustuv majanduskasv, mis on eriti ilmnenud Venemaal, aga vastavaid märke on näha ka Baltikumis. Tihenenud on ka konkurents Eestis ja Leedus, kuna turule on lisandunud uusi kaubamärke
mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse märkimata puhkusest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette (§ 69 lg 3). - Tööandjal on õigus ühepoolselt puhkus katkestada hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seejuures peab aga töötajale hüvitama tekkinud kulud (§ 69 lg 5). - Töötajal on õigus puhkus katkestada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel,
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud lubatud, ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Samuti maksab FIE sotsiaalmaksu oma töötajate eest. Sotsiaalmaksumäär on 33%. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt, mis on 4307 krooni kvartalis (4350 x 33% x 3). Ettevõtja peab maksustamisperioodil tasuma avansilisi makseid neljal tähtajal: 15. märtsiks I kvartali eest 4307 krooni; 15. juuniks II kvartali eest 4307 krooni; 15. septembriks III kvartali eest 4307 krooni; 15. detsembriks IV kvartali eest 4307 krooni.
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................
mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse märkimata puhkusest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette (§ 69 lg 3). - Tööandjal on õigus ühepoolselt puhkus katkestada hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seejuures peab aga töötajale hüvitama tekkinud kulud (§ 69 lg 5). - Töötajal on õigus puhkus katkestada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel,
võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP-st. . Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9%. Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium
nende ohutus) või viitab teistele asjaomastele dokumentidele (näiteks riskianalüüsi materjalid, töökeskkonna ohutegurite mõõtmisaktid, materjalide ohutust tõendavad sertifikaadid, sisekontrolli aruanded); • määrab kindlaks tegevuskava läbivaatamise sageduse ja selle eest vastutava isiku; • määrab kindlaks töötingimuste kontrolli ja järelevalve sageduse või aja (näiteks alati enne töö algust, kord nädalas, kord kvartalis jne) sõltuvalt tööprotsessist ja tegevuse ohtlikkusest; • määrab kindlaks esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutava isiku ning kehtestab esmaabi andmise korra ettevõttes; • kehtestab protseduurireeglid tegutsemiseks tööõnnetuste korral lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte töökorraldusest; • kehtestab tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja ohuolukordadest teatamise korra;
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Bronial oli kool juba lõpetatud, ta oli tuhande lõpetaja seas üks kolmest naisest. Pariisis Bronia ka abiellus. Mariel oli raske õpperaamatute taga istuda, sest korteris toimus kogu aeg midagi, see oli elu täis vaidlusi ja naeru ja poola keeles rääkivaid sõpru. Mariel oli aga vaja praktiseerida prantsuse keelt, et see muutuks laitmatuks, ja tal jäi vähe aega seltskonnaelu või lobisemise jaoks. Ta otsustas üürida üliõpilaste linnaosas, nn ladina kvartalis, omaette korteri. Järgmistel aastate kolis Marie mitu korda ühest külmast ja viletsast ärklitoast teise. Suviti käis ta Poolas, et oma perekonnaga kokku saada ning nendega koos puhkust veeta. Ränk töö Sorbonne'is oli 2000 tudengit, kes õppisid loodusteadust, kuid ainult 23 neist olid naised. Marie Sklodowska oli seal üldse esimene noor naine, kes õppis füüsikat. Kõik olid Marie vastu viisakad, kuid vaid vähesed meesüliõpilased ja professorid võtsid teda tõsiselt
Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale. 2.1 Ajalugu 1762 novembris ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. 1899 rajati sõjaväe leivatehas tehas nr 3. 1912 käivitati leivatehas Rotermanni kvartalis aadressil Hobujaama 1, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv. 1949 kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel.
tähendanuks sotsiaal- ja tulumaksu arvestamist mitte brutopalgalt, vaid brutopalga ja sotsiaalmaksu summalt. Tulumaksu arvutamiseks on veel kaks täiendavat valemit sõltuvalt arvutatud sotsiaalmaksu suurusest: kui arvutus annab ettenähtud miinimumist väiksema numbri või kui arvutatud sotsiaalmaks tuleb suurem, kui sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud maksimumpiir. FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2012. aastal 275,24 eurot kvartalis. Tähtaegu on neli: 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. Detsember. FIE ei saa teenitud ettevõtlustulust endale osa välja maksta eraldi reeglite järgi maksustatava omanikutuluna, nagu seda äriühingute omanikud teha saavad. ,,Seda probleemi on Eestis tõstatanud peamiselt talupidajad, kuid seaduste muutmiseni ei ole asi esialgu jõudnud."11 FIE maksustamisperiood on kalendriaasta, mille jooksul on kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid
Tallinna linnas ja lähiümbruses 1995-2005 rajatud hoonestusalad. (Ideon, 2006) Eelnevalt toodud näidete põhjal võib öelda, et Tallinn pole tänapäeval enam kompaktne linn, sest mitmed elamualad on rajatud valglinnastumisele iseloomulikult nö ,,põllule" Kuid siiski on pärast taasiseseisvumist erinevate planeeringutega muudetud linna kompaktsemaks: kesklinna tihenemine uute kortermajadega, nt Ahtri tänaval, ja endiste tööstusalade rekonstrueerimine elamualadeks, näiteks Rotermanni kvartalis. (Ideon, 2006) Tallinnale kui valglinnale viitab mitmeid aspekte, näiteks mitmete eraldiseisvate uusasumite rajamine, regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine või nende muutmine detailplaneeringutega. Siiski ei saa Tallinnat üheselt nimetada ka valglinnaks. Mõningad aspektid viitavad sellele, et Tallinnat võiks nimetada hajali asustusega mitmekeskuseliseks linnastuks, näiteks Ideon (2006) on oma uurimuses leidnud, et väga palju uusi hoonestusalasid on tekkinud
kokkulepitud tähtaega. Klient võib küll ühepoolselt lepingu katkestada, kuid kaotab sellega intressi saaamise õiguse või on intressimäär madalam kui lepingutingimuste täitmise korral. Erandjuhtudel võidakse lubada säästuhoiust sanktsioonideta katkestada juhul, kui klient sellest vähemalt 2-3 kuud ette teatab. Säästuhoiuse puhul on ka variante, mis lubavad kliendil mingi arv kordi mingi aja jooksul, näiteks kolm korda kvartalis kindla summa säästuhoiuselt välja võtta, tõlgendamata seda lepingu katkestamisena. Sel juhul on aga rangelt kindlaks määratud sissemaksete ajagraafik ja suurus. Säästuhoiuse intressi arvutatakse üldjuhul tegelikult kontojäägilt, mis tähendab, et pärast iga sissemakset hakkab pank sellelt kohe intressi arvestama. 2. Laenuteenused Krediite võib jagada ka järgmiste tunnuste järgi, mille loetelu ei ole lõplik: a) Laenusaaja järgi:
. alaneb/alanevad: hinnatase 104. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb:nominaalne intressimäär 105. Nominaalsed muutuja(d) on: hinnatase, rahapalk, inflatsioonimäär 106. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 107. Tüüpiliselt määratletakse hüperinflatsiooni kui üldist hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kvartalis. Väär 108. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 109. Ootamatu inflatsiooni kulu sisaldab kingatallakulu, menüükulu, suhteliste hindade muutlikkuse kulu ning maksumoonutuste kulu. Väär 110. Oodatud inflatsiooni kulude alla kuuluvad (1 kuni 5 õiget vastust!): menüükulud, kingatallakulu 111. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o ... on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 kvartali number o 0004 mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 2. Mis on katastritunnus ? o … on numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 – kvartali number o 0004 – mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.
aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord kvartalis, mida juhatab juhatuse esimees või aseesimeestest. Eesti Maaomavalitsuste Liit on KOV üksuste vabatahtlik üleriigiline liit. Liidu ülesanned on ka korraldada ja edendada KOV üksuste ja maakondlike liitude vahelist koostööd ja ühistegevust; pöörduda oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks kaebusega halduskohtusse. Liite võivad moodus-tada maakonna KOV üksused. Need liidud täidavad nii liitu kuluvate liikmete poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid
11. Postisaadetised (kirisaadetis, postipakk, perioodiline väljaanne) 1. Kirisaadetis - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. 2. Postipakk - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed 3. Perioodiline väljaanne - on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. 12. Liht-, täht- ja väärtsaadetised, otsepost Lihtsaadetis Tähtsaadetis Väärtsaadetis Väljaandmine ilma allkirjata allikiri/dokument allikiri/dokument Väärtus avaldamata avaldamata avaldatud
Gala oli Salvadorile peale kauaigatsetud täiusliku armastatu ka elutähtis terapeut, nagu kunstnik oma kirjutistes ikka ja jälle toonitas. (Weyers, 2006; Salvador, 2001; Dalí, 1999) 4.3. Sürrealistide rühm Pärast seda, kui Georges Bataille avaldas pika artikli, mis käsitles maali ,,Sünge mäng", hakkasid sürrealistid Dalíd kunstnikuna tõsiselt võtma. 1929. aastal liitus ta ametlikult Pariisis Montparnasse'i kvartalis tegutsenud sürrealistide rühmitusega. Rühma liikmed, kellest suurem osa olid kirjanikud, kes pidasid kunsti allikaks alateadvust ja unenägusid, mille abil nad püüdsid pääseda ühiskondlike tavade ja terve mõistuse poolt seatud ahistavatest piiridest. Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna
LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus - seos majandustsüklitega - ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus - pikaajaline töötus Töötuse mõiste I Rahvusvaheline definitsioon · ILO (International Labour Organisation) · Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) · 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis II Rahvuslikud definitsioonid · Riigi tööturuametis registreeritud töötud · Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused) ILO definitsioonid Töötaja on isik, kes uuritava perioodi (nädala) jooksul: a) On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana b) Ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga c) Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Töötajate liigitamine
7 6 http://www.vm.ee/?q=node/11063 7 tekst: Heiki Sirkel, Luup, Nr. 11 (119), 29. mai 2000 7 1.6 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007.-2010. aastal 2007. aastal halvenes Eesti, Läti ja Leedu situatsioon dramaatiliselt. Negatiivne trend jätkus: 2008. aastal pidurdus Kesk- ja Ida-Euroopa maades majanduse kasv tuntavalt. Eriti halb oli olukord 2008. aasta neljandas kvartalis kui Eestis, Lätis ja Leedus oli esmakordselt näha märgatavat SKP langust. Majanduse languse tempo oli Eestis ja Lätis kriitilisemas seisus kui Leedus. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena langes Saksamaa 2009. aastal viiendale kohale kaubandussuhetes (osatähtsus 8,4%), olles muidu aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi, mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot8. 2009
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
