singulaarsused (musta augu keskpunkt, Universumi seisund enne Suurt Pauku - kohad, kus aegruumi kõverus on lõpmatu), sellised eksootilised füüsikalised struktuurid hõlmavad endas tohutuid masse (seetõttu nõuavad üldrelatiivsusteooriat) ning üliväikesi vahemaid (seetõttu on 4 vaja kvantmehaanikat). Kahjuks on kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria ühtesobitamatud, võrrandites mõlemaid korraga kasutades saadakse vastusteks mõttetusi. Kuid vaadeldes elementaarosakesi dimensioonitute punktide asemel ühemõõtmeliste stringidena, on võimalik kvantmehaanikat ja gravitatsiooni (st üldrelatiivsusteooriat) koos kasutada. Selline lahendus asjale toob aga superstringiteooriasse vähemalt 10-mõõtmelise aegruumi (niisiis ei ole tegemist mitte igapäevase 4-mõõtmelise aegruumiga, milles on ainult kolm
Klassikaline füüsika on makromaailma kirjeldav füüsika, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused. Makromaailm on kõik see mida enda ümber näeme ilma eriliste abivahenditeta. Makromaailm koosneb inimestega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest. Kaasaegne füüsika käsitleb aga valdkondi mida klassikaline füüsika seletada ei suuda ehk mikro- ja megamaailm. See uurib aatomeid ja mõõtmata ruumi. Kaasaegne füüsika koosneb kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Kvantmehaanika kirjeldab mikromaailma, relatiivsusteooria aga ruumi ja aega. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Mida suurem on keha, seda suurem on keha mass ja aineosakeste arv. Energia aga on väljalise mateeria hulga mõõduks. Valgus on väljaline ning kannab endaga kaasas energiat. Valgus neeldub kehades ja neile kandub üle energia. Seda kasutatakse päikesepaneelides.
Sarnases eksperimendis, mis juba 1919 viidi läbi Bell Labsis, vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 1927 de Broglie laineteooria abiga. Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna. Enrico Fermi (29. september 1901 28. november 1954) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja. Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 19181922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas,
· Nimeta ja iseloomusta kvantarve. Peakvant arv (n) omab täisarvulisi väärtusi ja tema iseloomustab elektroni kaugust tuumast ja seega määrab elektroni energia taseme. Orbitaal ehk kõrvalkvant arv, määrab orbitaali ruumilise kuju ja omab täisarvulisi väärtusi. Magnetkvantarv Me määrab orbitaali orientatsiooni ruumis. Tugevas magnetväljas iseloomustab mingilmääral elektroni kaugust tuumast. · Mis on Schödingeri võrrand? Schödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese liulaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast · Mida näitab perioodilisustabelis periood ja mida näitab rühm? Periood näitab elektronkihtide arvu. Rühm näitab mitu elektroni on viimasel kihil. · Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip. Pauli tõrjutusprintsiip ütleb, et ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht täpselt samasuguste kvantarvudega elektroni. · Mitu elektroni saab maksimaalselt ühes aatomis olla?
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat
Seda kirjutist ülistas ka Einstein ise ja Pauli teost kasutatakse viitena sellele teemale tänapäevani. Pauli veetis aasta Gõttingeni Ülikoolis Max Borni assistendina ning veel ühe aasta Kopenhaagenis Teoreetilise Füüsika Instituudis., mis hiljem nimetati Niels Bohri instituudiks. Samuti oli ta ka Wilhelm Lenzi assistent lühikest aega. Aastast 1923 kuni aastani 1928 oli Pauli lektor Hamburgi Ülikoolis. Sellel ajal aitas ta tugevalt kaasa kvantmehaanika arengule, pannes kirja elimineerimismeetodi. Tõrjutusprintsiip väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest, ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed mitte. 1930. aastal pakkus Wolfgang Pauli välja idee puuduva energia äraviimise kohta- energia viib ära senitundmatu laenguta osake ehk neutriino. Selle aluseks võttis ta 1928
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Klassikalise füüsika valdkonda kuuluvad: kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme
1900. aastal esitas Hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, ehkki DNA struktuurist ei teatud siis veel midagi, oli see teedrajav mõte. Sellega panid teadlased aluse geenitehnoloogiale. Samal ajal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid ,,pakettide" kaupa. Ta arvutas välja selle ,,energia aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant- sellega sündiski kvantmehaanika. Silmatorkavad muutused toimusid ka moes. 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas lõppema. Nüüd ütlesid naised järk-järgult lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-kujulisest ideaalfiguurist, mis nägi ette alakehast tugevasti ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue
Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika. Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs. (,,Unenägude tõlgendus,,) Arenes lennundus, autode tootmine suurenes ja kiirenes. Kultuur: Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss. Majandus: Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Ettevõtted kasvasid. Tehnika ja teaduse kiire areng
Fluorestsent - kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kõikidele võimalikele ergastatud sinlettolekute võnenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku põhinivoole. Sellest olekust kiirgavad molekulid kvante laskudes kõikide ergastamata olekute võnkenivoodele. Edasi lähevad molekulid põhinivoo esimesele võnkenivoole kiirguseta ülemineku kaudu. Fosforestsents - Osa ergastatud mlekule läheb üle tripletsesse olekusse. Sellised üleminekud on kvantmehaanika järgi keelatud ehk neid juhtub harva. Molekuli pöördumine põhinivoole toob uuesti kaasa spinni muutuse, mille tõttu on protsess aeglane. 23.Stokes´i nihe 24.Luminestsentsi soodustavad/pärssivad struktuursed faktorid Vähesed molekulid fluorestseeruvad, kuid molekule saab tihti "märgistada" fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmadega. Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb pii-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda
minek. 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaat kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu. B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil. 27. Seleta mis on tunnelefekt Tunnelefekt on olukord, kus elektroni võib kohata teiselpool potentsiaalibarjääri, kuigi tal
minek (madalamal õhus; koosneb veepiiskdest). 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaate, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu. B-rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil. 27. Seleta mis on tunnelefekt Tunnelefekt on olukord, kus elektroni võib kohata teiselpool potentsiaalibarjääri, kuigi tal
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed
keemiline side 1. Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi. Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis 2. Ei saa üheagselt täpselt määrata elektroni energiat ja tema Eisenbergi määramatuse printsiip: täpseid koordinaate aatomis antud ajahetkel
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat. 2. SEMANTILINE KOLMNURK Kõiki kõnet ümbritsevaid asjaolusid ja tingimusi nimetatakse KÕNEKESKKONNAKS. Seda osa kõnekeskkonnast, mis mõjutab öeldu sisu, kuid ei väljendu konkreetses ütluses, nimetatakse KONTEKSTIKS. Konteksti hulka kuuluvad asjaolud, millest vähemalt üks kommunikatsiooni osalistest on teadlik vähemalt sellisel määral, et see mõjutab tema arusaama öeldava või kuulatava kohta.
Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) ja imaginaar-osast (reaalarvu korrutis imaginaarühikuga i. Imaginaarühik defineeritakse seosega i²=-1 . Matemaatikud kasutavad kompleksarve II järku diferentsiaalvõrrandite teoorias, füüsikud ostsilleeruvate (võnkuvate) süsteemide kirjeldamisel, kus nad annavad tavaliste arvudega võrreldes märksa kompaktsema esituse. Nii on kvantmehaanika esitatav ainult kompleksarvude vahendusel, suurt ruumi ja aja kokkuhoidu annavad nad ka vahelduvvoolu teoorias. Ongi käes veel kaks lahendit, mis erinevad vaid imaginaarosa märgi poolest. Selliseid kompleksarvude paare nim. kaaskompleksarvudeks. Tehted kompleksarvudega Kahe kompleksarvu a+ib ja c+id summaks nimetatakse kompleksarvu (a+c)+i(b+d). Näiteks: (2+3i) + (1-5i) = 2+1+(3-5)i = 3-2i Analoogiliselt liitmisega toimub kompleksarvude lahutamine.
tegemist on noorte inimestega, võib kujuneda astmelauaks professionaalsesse teadusesse. Libateadusliku amatöörteaduse iseloomulikuks tunnuseks on selle tõsiasja eiramine, et teadused on tänapäevaks sedavõrd kaugele arenenud, et niisama näpust imedes ja põlve otsas midagi tehes pole võimalik neid vähimalgi määral edendada, rääkimata juba revolutsiooniliste avastuste tegemisest. Püsiteemaks füüsika alal on näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika "ümberlükkamine", uute kõikeseletavate maailma ehituse teooriate väljapakkumine jms. Parimal juhul komistavad need "ümberlükkamised" tuntud ja juba aastakümneid tagasi lahendatud peenetele paradoksidele. Enamikul juhtudel on aga tegemist puudulikult haritud huvilise abitu jõukatsumisega teooriate kallal, mille taga on pikki aastaid süvaõppimist nõudev matemaatiline aparaat ning tohutu hulk katseandmeid (Saari 2008, lk 2228-2229). 1.4.5 Ääreteadus
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakes asukohta ja kiirust? mikrooskeste kiiruse mõõtmiseks ei ole mõõtevahendit 6. Mida tähendab, et laserkiirus on koherentne? üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis 7. Milles seisneb aatoni planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, sega kaotab energiatja mõne aja pärast kukub tuumale 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Scrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumispiirkondades 9. Kas on õige väide “Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kärgemalt energiataselelt madalamale energiatasemele? vääralfa- 10. Mis on alfa-, beeta-, ja gammakiirgus? a. alfakiired heeliumi aatomi tuumad b. beetakiired kiirte elektronide voog c. gammakiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11
saj algul d naisõiguslaste liikumised antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine Ühiskond sionism – juutide koondamine, heebrea keele taaselustamine ja esiletoomine Euroopa-keskne inimene on maailma peremees leiutati tselluloid (filmilindid, kammid, kraed, valehambad) Teadus hüpotees geenide olemasolust, geneetika kvantmehaanika aatomi ehituse selgitamine erirelatiivsusteooria (A. Einstein, Planck, Freud) pilvelõhkujad Tehnika gaasilaternate asemel elektrilaternad Nobeli preemiad Kirjandu juugendstiil (rahulik), ekspressionism (närviline, rahutu, dramaatiline) s (M. Gorki) Kunst abstraktsionism, fovism, naivism, kubism (P. Picasso)
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
määrata kuitahes täpselt. 281. Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus? Bohri aatomimudeli ülesehitus on suhteliselt pealiskaudne. Seetõttu see ei ole täielik aatomimudel ning ei suuda seletada paljusid väiksemaid aatomi koostises olevadi struktuure. 282. Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist? Bohri mudeli järgi on elektronil kindlad orbiidid, mida mööda ta liikuda võib. Kvantmehaanika ütleb, et mistahes elektron paikneb mistahes kaugusel tuumast, teatud tõenäosusega. Seal, kus Bohri mudeli järgi orbiit, on kvantmehaanilise järgi lihtsalt suurim võimalus elektroni leida. 283. Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks? MAKROOBJEKTI olek antud hetkel on defineeritud välistingimustega ja kõikide sellele objektile iseloomulikkude FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VÄÄRTUSTE KOMPLEKSIGA. Schr. võrrandi lahendil tuuakse sisse 3 üksteisega seotud kvantarvu:
leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM) on õpetus mikroobjektide liikumisest. Kvantmehaanika arvestab, et: 1) aineosakestel on laineomadused (osake käitub de Broglie lainena, millel = h/p) ja 2) osakeste käitumine on tõenäosuslik (seda ei saa täpselt ette näha). Suuruseks, mis muutub osakese-laines, on tõenäosus osakese asetsemiseks antud ruumiosas. Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV
Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra nii osakese kui laine liikumisena. Kvantmehaanika arvestab, et: 1) aineosakestel on laineomadused (osake käitub de Broglie lainena, millel = h/p) ja 2) osakeste käitumine on tõenäosuslik (seda ei saa täpselt ette näha). Suuruseks, mis muutub osakese-laines, on tõenäosus osakese asetsemiseks antud ruumiosas. Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV. Seetõttu
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Miks pole võimalik otseselt kasutada nt maailmaookeanis sisalduvat tohutut energiakogust? Miks suhkrutükk lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees? Kui palju energiat saame, kui selle suhkrutüki ära sööme? Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal? Mitu bitti sisaldab 1 mool gaasi? Iga gaasi aatom salvestab informatsiooni oma asukoha ja kiiruse näol. Info arvuline väärtus sõltub nende suuruste mõõtmis täpsusest, millele seab piirid kvantmehaanika. Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3) 1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja? Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib?
82. Millised on nõuded STM objektidele? Saab uurida ainult elektrit juhtivaid objekte. 83. Mis on aatomlahutus? Võimet eristada üksikuid aatomeid. 84. Mis on teravikmikroskoop? Teravikmikroskoop võimaldab jälgida materjali pinnal üksikute aatomite paiknemist ja uurida füüsikalisi ja keemilisi omadusi, mis sõltuvad pinnal asuvate elektronide käitumisest tegelikus ruumis. 85. Mis on tunnelefekt? Tunnelefekt põhineb osakeste lainelaadsetele omadustele, mida selgitas alles kvantmehaanika. Tavapärane STM põhineb elektrivoolu tugevuse mõõtmisel elektronide tunnelleerumisel läbi potentsiaalbarjääri uuritava pinna ja metallist mõtteteraviku vahel. Kui teraviku ja pinna vahele
uurimiseks 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on -, - ja -kiired? a. -kiired heeliumi aatomi tuumad b. -kiired kiirete elektronide voog c. -kiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv (leiu)laine pikkus, meeter (m) h Plancki konstant, dzaul-sekund (J-s) p elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika, see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte. 16. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata. Niisiis kui suurendada üht määramise täpsust, siis kaotame alati teise täpsuses. Seda piirangut ei
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tunde...
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
Funktsioonil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne väärtus koordinaatsüsteemist lähtudes. Negatiivsel tõenäosusel puudub mõte. Seega kasutatakse 2 funktsiooni mis on osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel. Seda funktsiooni nimetatakse ka leiulaineks. Vt. Näide õpikust lk 21. Õpiku näide. Röntgenikiirte lainepikkuse arvutus Röntgenikiirte arvutus1. Schrödingeri võrrand. Scrödingeri võrrand on mikromaailma e. kvantmehaanika põhivõrrand. Analoogiline võrrand on klassikalises mehaanikas Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile. Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid. Võrrandi lihtsaim kuju, kui osake liigub üksnes piki x-telge:
Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum
2. Theodor Herzl Viini ajakirjanik, kes rajas vastukaaluks antisemitismile sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 3. Max Planck Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat "pakettide" või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi
.............68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel.....................................................................................................95 11.3. Tuumamudel..................................................................................................... 96 11.4. Tuumareaktsioonid...............
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra nii osakese kui laine liikumisena. Kvantmehaanika arvestab, et: 1) aineosakestel on laineomadused (osake käitub de Broglie lainena, millel = h/p) ja 2) osakeste käitumine on tõenäosuslik (seda ei saa täpselt ette näha). Suuruseks, mis muutub osakese-laines, on tõenäosus osakese asetsemiseks antud ruumiosas. Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria, Freudi psühhoanalüüs Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinkem see pani aluse seeriatootmisele Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid Arenes lennundus Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Elektromagneetilise kiirguse (välja) spekter ulatub lühilainelisest kõrge energiaga kiirgusest (nn. kiired, lainepikkus ca 10 -10 - 10 –13 m ) kuni madala energiaga pikalainelise kiirguseni (raadiolained, 10 –4 – 10 m ). Vastavalt mikromaailmas kehtivatele kvantmehaanika seadustele omab kiirgus kahelist loomust, olles nii 29 laine kui ka osake. Seega võime kiirguse levimist vaadelda ka kui footonite (osakeste levimist. Footonit iseloomustab tema energia: E = h = m c2, kus h on Plancki konstant (6,626 10–34 J.s), kiirguslaine sagedus, s-1, m on sellele lainele vastav mass ja c on valguse kiirus (2,998 108 m/s).
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2. Spirituaalsed vaated kummitustele 9 3. VAIMUDEGA SUHTLEMINE 13 4. INTERVJUU 18 5. KÜSITLUSE ANALÜÜS 22 6. KUMMITUSED TÄNAPÄEVAL 29 6.1. Kummitused tänapäeva populaarkultuuris ...
tegu on võimatute asjadega. Selline ebakindlus monteerija töötamise kohta tekitab aga praktilise leiutise kohalt probleemi, kuna hiljem võib muutuda raskeks võimalus välja tuua spetsiifilised monteerija kasutusalad. 72 Kui avaldajal õnnestubki spetsiifilised kasutusvaldkonnad kirja panna, tekib lisaprobleem. Nimelt nanomeeterskaalal esinevad erinevad omadused võrreldes suuremate leiutistega, need omadused on komplektsed ning keerukad nähtused, nagu kvantmehaanika, pinna-ala-ühiku koguse suhe jne. Vastav situatsioon võib aga kaasa tuua ebakindlust, just eelkõige olukorras, kus leiutis töötab nanomeeterskaalal. Ebakindlusest on aga tuletatavad kaks praktilise kasulikkusega seotud probleemi. Nimelt ühelt pool võib ebakindlus tekitada ülevaatajas kiusatust kasutada lihtsustatud võtet, kus nanotehnoloogia on üksnes miniatuurne tehnoloogia ja mittepatenteeritav derivatsioon nimetatud valdkondadest. Arvamus aga eirab omadusi ja
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
Energia ja massi seos: E = mc2, Energia joulides, mass kilogrammides ja valguse kiirus meetrit sekundis 2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI mõõtühikute süsteem. 25 Osakeste karakteristikud Mikroosakeste maailm on suurte kiiruste ja kvantnähtuste maailm, kus kehtivad relativistliku mehaanika (erirelatiivsusteooria) ja kvantmehaanika seadused ja põhitõed, nagu näiteks osakeste laineline iseloom. 26 Elementaarosakese üldisest määratlusest lähtudes jätame kohe kõrvale niisugused omadused nagu kuju ja suurus. Tähtsaimad relativistlikku osakest määratlevad karakteristikud on seisumass (ei olene taustsüsteemist), elektrilaeng, sisemine omapöörlemishulk ehk spinn (ingl. k. spin - pöörlema) ja paarsus.
jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat. Käesoleval loogika kursusel käsitletakse pikemalt traditsioonilist ja klassikalist loogikat ning tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid ja argumentatsiooniteooria elemente. Allpool peetakse kinni asja esitatud loogikajaotusest, ent see pole alati kooskõlas teiste eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
