elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli lihtne, sest see kõigutas kõiki seniseid arusaamasid universumi kohta. Inimestel oli raske uskuda, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda arineva kiirusega, sama käis ka Einsteini teise teooria kohta, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 3.1Lapiteki multiversum ........................................................................................... 9 3
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama
maha. Optika põhiseadused: 1. Valgus levib otse. 2. Valguskiired on sõltumatud, iga valguskiir liigub ruumis omas suunas ja ei muutu teise valguskiire pärast. 3. Valguse muutumisel ühest olukorrast teise muudab valguskiir suunda. Newton suri 25. Detsember 1642. Albert Einstein sündis 14. Märts 1879 Saksamaal, hiljem oli Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega. Paljud inimesed teda selle aja suurimaks teadlaseks. Einstein avastas relatiivsusteooria ning aitas kaasa kvantmehaanika ja kosmoloogia arengule. Einstein sai kuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist. Paljude tavainimeste meelest olid Einsteini avastused arusaadavad ainult talle endale, sest need tundusid nii uued ja keerulised. Einstein oli nagu geenius, sest tema avastused muutsid füüsikat peaaegu täielikult. Ilma Einsteini avastusteta poleks meil televisiooni, arvuteid, mõeldamatud oleks kosmoselennud. Einstein suri 18. Aprill 1955.
ja 21. saj alguse vahel (Kas maailm/eesti) E Eesti kuulus 20.saj alguses Venemaa koosseisu, 20.saj alguses on Eesti iseseisev vabariik. S Mõlemal ajal toimub urbaniseerumine 2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse 2) ideoloogia viha juutide vastu kasvas, tekkis antisemitism; Naised hakkasid oma õiguste eest seisma (sufrasettid)+sionism koondas juute 3)kindel teadusharu(füüsika) einsteini relatiivsusteooria (kõik on suhteline); sündis kvantmehaanika 3.Tõesta 2 hästi sõnastatud näitega, et 20.saj maailm oli Euroopa-keskne *Enamus koloniseerituid asumaasid kuulusid Euroopa suurriikidele ning väljaspool Euroopat oli ainult 2 iseseisvat riiki (USA, Jaapan) *Maailmas tungisid igale poole euroopalikud tarbeesemed, rõivad ja mood. 4.Vali 1 imperialistlik riik ning tõesta sobivate ja võimalikult erinevate näidetega, et see riik oli 20.saj. alguses jõudnud imperialismi. Suurbritannia
· Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970. aastal näitasid nad ikka üldrelatiivusteooriast lähtudes et suur pauk oli tõepoolest samasugune singulaarsus, ainult et hoopis suuremas mastaabis. · Edasine loogika andis, et kui suur pauk algas väga väikestest mastaapidest, siis suurte mastaapidega üldrelatiivsusteooria ei ole piisav universumi algushetki kirjeldama ja vaja on ühendada suur ja väike relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Hawking kiirgus · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". · Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. · Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale Amüotroofne lateraalskleroos ehk lastehalvatus · Kahekümneselt läbipõetud
sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks
Cv = i/2 * R i molekuli vabadusastmete arv R universaalne gaasikonstant 7.Cp/Cv suhteline arvuline väärtus oleneb molekuli vabadusastmete arvust ja iseloomust. Vabadusastmete arv sõltub aga tempertatuurist. Madalatel temperatuuridel molekulid kulgliiguvad, temperatuuri tõustes liituvad --> pöörlemine --> võnkumine. Pöörlemine ja Võnkumine ei haara kõiki molekule korraga. Algul hakkab pöörlema vaid väike osa molekulidest ... seda seletab kvantmehaanika. Vabadusastmete arv tähendabki sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10
tõukel. Nüüdisaja füüsikas on arenemine ja sellega seotud pöördumatus üldtunnustatud, Universumi mudelitest elementaarosakeste füüsikani. Füüsika loobus nii makro- kui mikrotasemel korraldatud uuringutest sellistest reaalsuse kontseptsioonist, mis eitab tekkimist ja arenemist universaalsete ja muutumatute seaduste säilitamise nimel. 4. Põhjalikkus avaldub nii dünaamiliste kui statistiliste seaduste kaudu Einstein oli veendunud, et kvantmehaanika statistilised seadused on tingitud füüsikaliste süsteemide kirjeldamiseks vajalike andmete puudulikkusest. Bohr kaitses täiendavusprintsiipi, mille kohaselt Heisnberg ebatäpsusrelatsiooniga normeeritud määratust ei ole võimalik kõrvaldada mõõteaparatuuri ja mõõtmismetoodika täiustamisega, sest see on tingitud mikroosakese kaineomadustest. Nüüdisajal ollakse veendunud, et statistilised seadused seletavad maailma sügavamalt kui dünaamilised
aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Einstein on välja töötanud erirelatiivsusteooria. Peale selle taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis taosakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footoniteteooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc² ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus vaakumis. Seda on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal.
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse o...
neeldumisspekter. See koosneb tumedatest joontest,mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Seega gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa, nagu kiirgab. Vesiniku aatomi spekter. Vesinikuaatomi spektrijooned ei asu korrapäratult, vaid on koondunud teatud rühmadesse, mida nimetatakse seeriateks. Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Vesiniku aatomi spekter. Kvantmehaanika põhiidee · Bohri mudel osutus piiratuks ennustamaks keeruliste aatomite kiirgusspektreid, miks mõned spektrijooned on lõhenenud, miks mõni joon on laiem, kui teine · 1924 Louis de Broglie hüpotees kõigil osakestel on lainelised omadused (kiirgusspektrite omadusi saaks sellisel juhul seletada lainetele iseloomulike nähtuste difraktsiooni ja interferentsi abil) Massiga m ja kiirgusega v liikuvale osakeksele vastab lainepikkus h
Millised nähtused näitavad elementaarosakeste laineloomust? Interferentsi- ja difraktsiooninähtused. Kuidas on omavahel seotud osakese mass ja de Broglie` lainepikkus? De Broglie tegi seose laine iseloomustamiseks lainepikkusega. Valem: = h/p = mv Kumb on raskem, kas neutron või elektron? Neutron on raskem. Mida kujutab endast leiulaine? Leiulaineks nim. mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. Mida tegi Schrödinger? Ta tegi laine- ehk kvantmehaanika põhivõrrandi, lihtsustatud kujul: F=ma Heisenbergi määramatuse printsiibid? 1) On osakest iseloomustavate suuruste paare, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti
c. Laserkiirt saab koondada ülipeeneks 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? a. Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale b. Planetaarmudelist ei selgu, miks elektron tuuma juurest minema ei lenda c. Elektron ei saa olla tuumast eemal, sest positiivselt laetud tuum tõmbab ta kohe enda poole 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? a. osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades b. osakeste lainepikkust c. kvantide võnkumise edasikandumisel tekkivat lainet 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired heeliumi aatomi tuumad b
Kvantmehaanika-alased uurimused vihjavad, et mustade aukude eluiga võib ikkagi olla lõplik ning nad saavad kaotada massi läbi protsessi, mida nimetatakse kvantaurumiseks. Vastava hüpoteesi pakkus 1974. aastal välja üks tänapäeva tuntumaid füüsikateoreetikuid Stephen Hawking. Lõpliku ning korrektse musta augu kirjelduse peaks aga andma alles kvantgravitatsioon ehk nö kõiksuseteooria, mis ühendaks kvantmehaanika üldrelatiivsusteooriaga. Autor: Novaator 6 4. Hawkingi musta augu teooria Mustad augud on ruumipiirkonnad, mille tihedus läheneb lõpmatusele, mis tähendab, et nende gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja. Hawking uuris koos füüsikateoreetiku Roger Penrose’iga, mis juhtub ainega musta auku sisenemisel: lõpmatusele läheneva tihedusega
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10. Tuumajõud- kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused- Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 11. Seoseenergia- mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. E=A 12. Massidefekt- tuuma koostisosakeste ja tuuma masside vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt.
Matemaatiliselt kirjeldab elektronpilve Schrödingeri võrrand: hy=ey Orbitaali saab kirjeldada lainevõrrandiga = peakvantarv n (orbitaali kaugus tuumast, n-le vastab n2 orbitaali), orbitaankvantarv l (orbitaali kuju, igale l-le vastab alakiht, s=0), magnetkvantarv m (orbitaalide asend üksteise suhtes, 0, +-1..+-l). Elektronpaar vastasmärgiliste spinnidega elektonid Elektronvalem elektronide paigutus energia järgi aatomis MO-meetod keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest. Lõdvendav, mittesiduv, siduv Orbitaal piirkond, kus elektron(paar) saab aatomis või molekulis asuda Kvant energiaportsjon, et elektron saaks orbitaale vahetada Van der Waalsi raadius molekuli elektronpilvede poolt hõivatud piirkonna raadius s-orbitaalid ''ots-otsaga'', p-orbitaalid ''külg-küljega'' Lewis'e valem .. Kekule valem F formaalne laeng = ve valentselektronide arv se pool siduvate el.arvust mse mittesiduvate el. Arv
Puurmani Gümnaasium Kertu Vahtra KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1.2 Süsteemi aditiivne kvantarv.......................................4 1.3 Elektroni kvantseisund.............................................4 2. Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip................................5 2.1 Pauli keeluprintsiip.................................................5 2.2 Veidrus mikromaailmast...........................................5 2.3 Üldine väide keelupri...
valentsustsoonist juhtivutsooni. Kuidas saadakse erineva juhtivustüübiga pooljuhte?n- pooljuht-kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka...
aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub
teha vajalikke järeldusi, vahepeal on aga objekt meie mõju tõttu juba jõudnud muutuda. Aga ilma objekti rahu rikkumata ei saaks me temast midagi teada. Määramatuse printsiip tundub olevat vähemalt sama fundamentaalne loodusseadus kui energia jäävuse seadus või termodünaamika II seadus (ehk entroopia kasvu seadus, mille võiks kokku võtta järgmiselt: kõik asjad lähevad segagaduse ja segatuse poole). Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on statistiline, trajektoor klassikalises tähenduses puudub. Kvantosake nagu prooviks läbi kõik
Aatom Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kol...
Referaat Keemia Sisukord 1.Aine olekud 2.Aatomid ja Molekulid 3.Aatomi ehitus Aine olekud Aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Need on füüsikalised olekud ehk aine olekud(tavaliselt lühendatult: olekud). Aine olekud võivad muutuda tavaliselt kuumutamisel või jahtumisel, mille käigus muutub osakeste energia. *Tahke olek. Ainel on kindel ruumala ja kuju. Vedel olek. Ainel on kindel ruumala, kuid ta kuju võib muutuda. Tahke olek- ruumala ja kuju ei muutu. Vedel olek-ruumala püsib, kuid kuju muutub. Vedelikul on anuma kuju Gaasiline olek. Ainel kindlat ruumala ega kuju. Ta on kas aur või gaas. Auru võib muuta vedelikuks, rakendades ainuüksi rõhku gaas tuleb eelnevalt muuta auruks, ...
Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970. aastal näitasid nad ikka üldrelatiivusteooriast lähtudes et suur pauk oli tõepoolest samasugune singulaarsus, ainult et hoopis suuremas mastaabis. Edasine loogika andis, et kui suur pauk algas väga väikestest mastaapidest, siis suurte mastaapidega üldrelatiivsusteooria ei ole piisav universumi algushetki kirjeldama ja vaja on ühendada suur ja väike relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi
hüpoteesi geenide olemasolust, teadlased hakkasid seda uurima) Sigmund Freud - psühhoanalüüs Alfred Nobel - Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kogus hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal) Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaazis Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja Albert Einstein - juudi soost Sveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.) Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust
mis näitab minu arvates väga hästi just seda, et moodsa naise üheks oskuseks oli läbikukkuda. Lisaks sellele, et naised ei olnud sellel ajal veel tõsiseltvõetavad konkurendid meestele kunstis, ei olnud naised kunagi konkurendid meestele teaduse ja tehnika alal. 20.sajandi algust iseloomustab sõna "leiutamine", sest just sellest ajast võime leida pikad nimekirjad maailmaavastustest: hüpotees geenide olemasolust, kvantmehaanika sünd, aatomite ja elektronide avastus, erirelatiivsusteooria ja Freudi psühhoanalüüs. Kõigi probeelmiks oli vaid üks- need olid kõik tulnud meeste poolt. Samuti oli ka riidemoe uuendusliku suuna looja mees. Naistel jäi üle vaid leppida selle asjaoluga. Moodsa mõtteviisiga naised arvatavasti jäidki. Moesõna progress iseloomustas täielikult seda, mis toimus 20.sajandi alguses elavate naiste
tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev). Pilvelõhkujad (teras ja raudbetooni kasutusele võtt). Gaasilaternad asendati elektrilaternatega. Kadusid hobutrammid. Tselluloid (hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid). Geneetika areng (Hugo de Vries). Kvantmehaanika (Max Planck). Aatomi ehituse selgitamine (Joseph Thomson). Elektroni avastamine. Erirelatiivsusteooria (Einsteini artiklid). Hormoonide avastamine. Psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Mandrite triivimise teooria teke. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse kultuurielust ning iseloomusta nende loomingut, selle tähtsust! – Vassili Kandinsky – abstraktsionismile alusepanija (tegelikkust ei kujutatud). Charlie Chaplin – filmikunst.
Louis de Broglie 1924. aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. =h:mv De Broglie lähtus ideest, et kui valgus kvant käitub teatud juhtudel kui osake, siis teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. Erwin Schrödinger Saksa füüsik Erwin Schrödinger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Teooria sai nimeks kvantmehaanika Schrödingeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie´ lainete sulam. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. Heisenbergi määramatuse printsiip Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. Võrratus p·x> või = h:2, kus p ja x on ebatäpsused mõõtmisel.
Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli
lükatud fakti uuesti ümber lükkavad. Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla. Uurimise käigus leitakse sageli uusi teadmisi, mis arendavad meie teaduse arengut. Näiteks Albert Einsteini relatiivsusteooria, kvantmehaanika jpt on kõik uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele. Teadusrevolutsioonid toimuvad siis, kui näiteks konkureerivad kaks
Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat mõtlemist saatis John oma po...
kolhoosidesse. Kulak- jõukam talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Industrialiseerimine- Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus) GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud, mood jms. Eluolu: Juudid: Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika. Arendati edasi aatomi ehituse selgitamist. A.Einsteini erirelatiivsusteooria. Leiutati süüfilise ravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Kirjandus ja kujutav kunst: Hakati välja andma Nobeli preemiat. Ilmus uus vool kirjanduses- ekspressionism. Juugendlik uudsus. Filmikunst sai jalad alla (Charlie Chaplin) Muutused moes. Spordi populaarsuse kasv.
Füüsika 123 1. Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahel? - Molekulide ja rakumõõtmete vahele. Suhteline, oleneb mida tahetakse uurida 2. Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta? - Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgus...
AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk ...
LOUIS DE BROGLIE · 1924. Aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. · h:mv. · De Broglie lähtus ideest, et kui valguskvant käitub teatud juhtudel kui osake teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. SCHRÖDINGER · Erwin Schrödiger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. · Teooria sai nimeks kvantmehaanika. · Schrödigeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie` lainete sulam. · Võrrand võimaldab arvutada aatomierinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. KAASAEGNE AATOMIMUDEL · Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. · Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. · Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline
poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
1.Kristall- on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Keelutsoon-Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks. Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud. Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud. Valentstsoon - on viimane el...
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega
T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...
Lainefunktsioon-Tõenäosuslainete konkreetset kuju ja ajalist muutumist kirjeldav matemaatiline avaldis.Osakese de Broglie lainepikkus, kuidas arvutada- lambda=h/p=h/mv..olulised mikrofüüsikas.11.Osakeste korpuskulaar ja laineomadused. Igal aineosakesel on olemas nii korpuskulaar kui ka laine omadused.Laine omadusi saame vaadelda kui lainepikkus on meie jaox jälgitav.Kui liiga väike,siis lainelised omadused aines ei avaldu. Shrödingeri võrrand-Mikromaailma mehaanika,laine- e kvantmehaanika põhivõrrand.Elektroni 4 kvantarvu, energiataseme sidumine kvantarvudega. peakvantarv(n)-määrab elektroni energia aatomis,annab tema kõige jämedama väärtuse kvantarv(l)-täpsustab energia väärtust. magnetiline kvantarv(m)-tingitud energia parandid ilmnevad tugevates magnetväljades.Tavalises olekus kõdunud. spin(s)-energiaavaldis ei kajastu.Samal orbiidil võis olla 2 elektroni erineva spinniga.Spinn on elektroni omadus.Kui
keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. 20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). Joonis 1 Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranzikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. 1893
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
In imkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Võtmesõnaks oli progress, muutusi oli võimalik kõikjal näha ja käega katsuda, tekkisid pilvelõhkujad. Valitseva otpimismi kõrval leidus ka pessimismi, mis avaldus antisemitismi tugevnemises. Samuti tekkis inimestes irm, et inimmõistus pole suuteline universiumi paradokse hoomama. Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika arenesid väga kiiresti. 1900. a esitati hüpotees geenide olemasolus ja panfi alus geneetikale, sündis kvantmehaanika. Selgitati aatomi ehitus, avastati eletron. Einstein esitas erirelatiivsusteooria. Sündis kuulus Sigmund Freudi psühhoanalüüs.Kirjandus, kunst, muusika, kino Hakkati jagama Nobeli preemiaid ,,inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Kirjanduses hakkas levima juugendlik uudsus. Kirjandusse tuli uus voolekspressionism, mis seadis esikohale autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris vailitses juugendlik stiil, kuulsaimGustav Klimt
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline geomeetria ei sobi kõvera aegruumi kirjeldamiseks, võttis Einstein abiks erilise kõverate ruumide geomeetria, mille lõi Bernhard Riemann. Üldrelatiivsusteooriast tulenevad ennustused on vaatlustega kinnitust leidnud. Seni lahendamata vastuolud esinevad aga üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
