kolme erinevat tüüpi protsesse: 1.Info asetamine mälukambrisse 2.Info säilitamine 3.Info kättesaamise protsess. Teooriad inimmälust ei tohiks identifitseerida ainult protsesse , nad peaksid andma ka ülevaate sellest, kaua võtab aega vastava info leidmine ja meeldetuletamine ja kui vajalik info on unustatud kas seda on võimalik meelde tuletada kuidagi ning kui siis kaua võtab see aega? Näiteks kui mälul oleks "maksimum maht" teisisõnu maksimum kvantiteet , mis säilitab kõik info, mida näeme, kuuleme, tunneme võimalikult kauaks ja kui teaksime millise mõõdupuuga seda maksimum mahtu mõõta ning seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua.
Korduvad liidud omavad paremaid ja kasulikumaid väärtusi firma jaoks. On täheldatud, et tihti kipuva firmad valima oma partnerite partnereid omale uuteks koostöö-kaaslasteks. Liitude edukust võimalik mõõta ressursside näitajate alusel: finants, juhtkond, psüühilised, tehnoloogilised. Mõõtmisel kasutatavad elemendid: usaldus, pühendumus, kooperatsiooni tase, integratsioon, sisemised tegurid, sotsiaalsed suhted, kommunikatsiooni kvaliteet ja kvantiteet, õppimisvõime, rahulolu. 23. Esitage soovitused strateegilise juhtimise paremaks õpetamiseks ja õppimiseks magistriõppes. x Külalislektorid, kes on silmapaistvad strateegilise juhtimise praktikud; x Kodutöö ei keskendunud eriti strateegilisele juhtimisele; x Harjutus-tundides võiks olla suurem rõhk strateegilisel juhtimisel, case-study'del jne. 15 MUUD MATERJALID
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
Kuna tal oli ka hasartne kalduvus, siis mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis. Vajadus selle järele polnud vaid Ameerikas. Ta uuris väga tähelepanelikult saksafilosoofiat. Filosoofia kategooriad: Kategooriaid võetakse laest nad on lihtsalt olemas. · kvaliteet · kvantiteet Peirce uus loogika on semiootika selle abil saab ehitada ükskõik millist teadmist. Peirce' kategooriad · Esimene on positiivne kvalitatiivne võimalus, iseeneses mitte mindagi enamat. See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole
Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine). See koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Maailmamajanduses on kaupade ja teenuste pakkumisel olnud märkimisväärne kaal järgmistel sotsiaal-kultuurilise keskkonna muutustel: Elukvaliteedi rõhutamine põhilause on siin: "Mitte rohkem, aga paremini!", st tähtsam on elukvaliteet kui tarbitavate kaupade kvantiteet. Naiste rolli muutus naiste roll on kasvanud poliitikas, majanduses, perekonnas on samuti mehe ja naise roll segunenud. Kodused majaperenaised on asendunud ärinaistega ja sõltuvalt sellest on ka nende tarbimine erinev. Tervislike eluviiside propageerimine viimastel aastatel on oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud
Juba esindab dualismi e 2 alget: tume ja hele. Hele-aktiivne alge; tume-passiivne Rõhutab seda, et maa on kerakujuline-liikumatu täidetud kera Tema kaudu tuleb mängu Antiikaja ratsionalism-mõistus "Laps on hea filosoof" III Pythagorase koolkond Mees, kes rajas oma õpetuse-tulevad õppeasutused, pedagoogika. Oli tõeline autoriteet, õpilased võrdlesid teda Apolloga (valgus)9 Tema teoreemi valmimisel ohverdati 100 härga Substantsiks on kvantiteet e kõik on mõõdetav (eri vormides: kaalutav, mõõdetav jne) Tõstis eriti esile arve-nende vahel peab olema korrastatus; arvudega seostub ka poliitilise filosoofia algus/sissetulek; ka riigis peab olema selline korrastatus nagu arvude vahel Uskus hingede rändamisse (india mõju), on sellega eeskujuks Platonile Meditsiin huvitas-muusikateraapia (muusika tervendav) PLURALISM (mitme alge käsitlus) Kujunemise etapid: I Empedokles Kuulus rändarst, rändjutlustaja, tegutses arstina
28. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid, kõnetrakt- kõneorganiteks on: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel, kilpkõhr, sõrmuskõhr, häälekurrud, hingetoru, söögitoru, rinnak, kopsud, diafragma- mõjutab nt kõnekvaliteeti. Kõnetrakt- artikulaatorid (liikuva kõnetrakti osad): huuled, keel, pehme suulagi, kõri, alalõug ja resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neeluõõs 29. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Kvantiteedi akustiline vaste on ajaline kestvus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Pikkus eesti keeles: I, II ja III välde Vokaalid e täishäälikud: kõrged eesvokaalid- i, ü; kõrged tagavokaalid- u; keskkõrged eesvokaalid- e, ö; keskkõrged tagavokaalid- õ, o; madal eesvokaal- ä; madal tagavokaal- a diftong - täishäälikuühendid ühes silbis, eesti keeles on neid 36, nt täis, pea, oa
ja allergia Ühing ning, et toodetes (seebid) ei sisalda lõhnaineid ja valgendavaid aineid. Tabel 6 Mänguasjade märgistus See märgis näitab, et mänguasja on Vaipade tootmisel ei ole kasutatud testitud vastavuses järgmiste illegaalset lapstööjõudu Eesmärk pakkuda kriteeriumitega: mänguline väärtus, haridusvõimalusilastele Lõuna-Aasias. materjal, töö kvaliteet, vastupidavus, ohutus, lapsele kohane suurus, kvantiteet ja disain, kasutusjuhendite kvaliteet, sobivus erinevatele vanusegruppidele jne. Samuti arvestatakse keskkonna aspekte nagu detailne kontroll saasteainete (PVC, pehmendajate jm üle.) Tabel 7 Tarbekeemia märgistus Mürgine ( T ), (T+) väga Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn"). mürgine. Väga tuleohtlik ("F"), (F+) Oksüdeeriv(,,O"). eriti tuleohtlik. Keskkonnaohtlik (,,N"). Sööbiv ehk aine on Plahvatsuohtlik (,,E").
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatu...
valdkonna sees saavutada? Eesmärgid peavad olema kooskõlas allüksuse ja organisatsiooni eesmärkidega. Eesmärk peab selgelt sõnastatud olema.. mis see on mis me tahame saavutada, mis ajaks, mil määral (nt kasumi suurendamine, kuue kuu jooksul, 3%). Standardite kindlaksmääramine väljundi vahetud mõõdud: Kvaliteet kuidas seda mõõta? Nt standarditele vastavusega, klientide tagasisidega, vigade hulga/praagi lugemisega, tagasisaatmiste hulgaga. Kvantiteet kuidas mõõta? Nt mitu banaani korjati 8 tunni jooksul, mitu kõnet kõnekeskus sai päeva jooksul. Saame vaadata ka kaebusi teenuse/tootja kohta. Maksumus kui palju võime mingi soorituse jaoks kulutada? Kui palju kasumit tuleb? Kas see sobib eelarvega, kas on raiskamist. Aeg nii kell kui kalender. Võime vaadata mingi ajal jooksul koostatud projekte v ühe kliendi teenindamiseks kulunud aeg.
Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult artikuleerimisega ei vasta tõele).
Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu. Tal ei ole kvaliteeti, aga on kvantiteet. Läbistab subjekte. Ei saa öelda, et minul on afekt. Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all. Afekti osakaal suureneb, saavutab teatud iseseisvuse. Kapitalism toimub afektiivsete seoste kaudu, piisab informatsioonist, mitte tähendusstruktuuridest. Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Postmodernismi vastuolu: pmi lubadus on tervitatav: kaotatakse hierarhia, turul muututakse võrdseks
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Ja samamoodi, olgugi et ka need asjad üldse silmad, pea, käed jms võivad olla kujuteldavad, peab ikkagi paratamatult tunnistama, et vähemalt mingid muud asjad, mis on veel lihtsamad ja üldisemad, on tõelised, ning neist, justnagu tõelistest värvidest, kujunevad kõik need asjade pildid olgu siis tõesed või ebatõesed -, mis on meil mõtetes. Seesugune paistab olevat kehaline loomus üldse, ja selle ulatuvus; samuti ulatuvate asjade kuju; samuti kvantiteet, ehk nende suurus ja arv, samuti koht, kus nad asuvad, ja aeg, mille jooksul nad kestavad, jms. Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja vaga üldisi asju ning hoolivad vähe sellest, kas need on looduses olemas või mitte, sisaldavad midagi kindlat ja kaheldamatut
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? T...
ajukahjustused 5) somaatilised 6) ravimid 7) psühhoaktiivsed ained (alkohol) Diagnostilised juhised - Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis; (b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul; (c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast; (d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust. Hüpersomnia Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on: orgaaniline ajukahjustus psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressioon ja kohanemishäire;
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
loomise aluseks. Me peame vaid iga 12 otsustusvormi alt otsima vastavat mõistet. Nii ongi meil mõistete loomise põhivormid käes. Neid nimetab Kant kategooriateks. Näiteks võime me üldise otsuse langetada, kuna meie mõistuses on põhimõiste "tõelisus"; eitav otsus oleks "mittetõeline" jne. Sama käik 12-le otsusvormile ülekantuna annab järgimise puhaste mõistusmõistete, kategooriate skeemi: 1. Kvantiteet: Ühtsus Paljusus Köiksus 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus:
sealt inimeseni ja edasi. Lootus: sel viisil ehitame mõistuse mehhanismid analoogiliselt nende tekkele looduses. CYC Doug Lenati projekt CYC: teeme hiiglasliku andmebaasi faktidest ja reeglitest ja lihtsa järelduste tegemise programmi sinna peale. Idee: programm hakkab tekstidest aru saama, uusi reegleid ja fakte õppima, seejärel ka iseennast täiustama. Lootus: kvantiteet tekitab teatud piiri ületamisel kvalitatiivse hüppe. Ekspertsüsteem on mõne spetsiifilise valdkonna jaoks kohandatud järelduste tegemise programm (variant teoreemitõestajast) Tihtpeale kasutavad ebaharilikku, spetsiaalselt valdkonnaga sobitatud loogikat. Enamasti sisaldavad paljusid valmiskujul reegleid. Enamasti sisaldavad mugavat kasutajaliidest: kasutaja ei pea loogika keelt oskama. Tüüpiliselt kasutatakse mõne suure rakenduse osana
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Teenindusvalmidus, paindlikkus Reageerimiskiirus, algatusvõime 6. Meeskonnavastutus Mitmekülgsus Eriteeninduse valdamine Soov areneda ja tööd arendada. Soorituste hindamissüsteem kas absoluutne, mis põhineb personaalselt eri valdkondade töö tegemisel või suhteline mis põhineb sama tööd tegevate tegevuste võrdlusel. Peamised hindamiskriteeriumid Kvaliteet ja kvantiteet, töötajate teadmiste hindamine, motivatsioon. Töörahulolu lisavad tegurid on saavutused, tunnustus, vastutus, töö olemus, tööalal edenemine. Tasustamistegurid on majanduslikud, millest otse tasustamine raha, kaudsed tasud on erisoodustused (telefon, auto, elamu…). Tulemuspalk põhineb seatud eesmärkide saavutamisel tootmishulga või müügi kasvul. Lepingulised tasud on • Kindlus töö jätkuvusest • Enese arendamise võimalused • Tööala paindlikkus
kontrolli all hoidmise huvides.) Elementide teooria puuduseks oli ka elementide omaduste liiga lai käsitlus lisaks mateeriale olid asjasse kaasa tõmmatud ka kõikvõimalikud mittemateriaalsed omadused: niiskus ja kuivus, kuumus ja külmus, kergus ja raskus jne. Samas oldi avaldamas arvamusi nagu kaasajal õigeks peetakse aine kolm (agregaat)olekut nt. Joonia varasem teadus (filosoofia) oli puhtalt arutlev puudus kvantiteet. Selle tõi mängu Pythagoras. Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks ning tema matemaatikas on palju müstilist. Ta lõi matemaatikas mõistete täpse defineerimise. 5.- 4. sajandil tekkisid elementaargeomeetria, arendati stereomeetriat ja arvuteooriat. Joonia ajastut (ka pütaagorlasi) iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvasid välja soov hingede puhastamiseks ning lähtuvalt veel lahtisest küsimusest
Teadmine probleemi või ebaselge idee olemasolust soosivad samuti loomingulist mõtlemist. Avastus Esimene pähetulev idee võib olla triviaalne. Loomingulise mõtlemise arendamiseks peaks liikuma sellelt edasi. Loomingulise mõtlemise tehnikad: 18 · divergentne mõtlemine (luuakse palju erinevaid vastuseid, ei otsita üht ja ainuõiget); · ajurünnak (mõtle nüüd, hinda lõpptulemust hiljem); · kvantiteet loob kvaliteedi, anna mõtetele inkubatsiooniaega; · julgusta mängulisust (Venelin 2007) Planeerimine a) probleemi/ülesande selge defineerimine mida tahame saavutada; b) informatsiooni kogumine, uute perspektiivide otsimine; c) mõtlemisprotsessi visualiseerimine [häälega mõtlemine, kujutluspiltide loomine vaimusilmas (forming metal images), joonised, pildid]. Mõtlemist saab arendada jagades seda teistega ja pannes kirja mõtlemisprotsessi käigu.
Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik
seletada. Seejuures ei ole oluline, kas ühiskond muutub seejuures pakkidena nagu seda kujutlesid Toynbee ja Marx või mitte. 3.2.1 Kvaliteet Kvaliteet on üks selline nähtuste ja omaduste komplekt, mis eraldab teda teistest nähtustest. Rääkides veest või alumiiniumist — need omadused, mis teevad ühe veeks ning teise alumiiniumiks, ongi kvaliteet. Aristootelesest peale tähistatakse seda, mis ühe ja sama kvaliteedi piires saab muutuda, sõnaga kvantiteet.12 Kas selline teadmise viis, mis eeldab kvalitatiivse erinevuse printsiipi, on tulevikku suunatud? Põhimõtteliselt võib see olla tülikas, sest me ei pruugi suuta teha ennustusi enneolematute kvalitatiivsete süsteemide kohta. Loo- dusteaduslik seletus ja ennustus toimub suure reeglina samakvaliteedilise süsteemi piirides. Füüsilises geograafias või evolutsioonilises bioloogias on see keerulisem. ´ca 30 aastat tagasi läks moodi katastroofiteooria, mis näitas,
74 Karjäärinõustamine Erinevused vana ja uue ühiskonna vahel Vana maailmavaade Uus maailmavaade Mõtlemisviis Väärtused Enesekeskne Sotsiaalne integreeritus Ennast esiletõstev Sotsiaalne integreeritus Ratsionaalne Intuitiivne Ekspansiivne Säilitav Võistlus Koostöö Piiratus Holistiline Kvantiteet Kvaliteet Lineaarsus Mittelineaarsus Orienteeritus võimule Ühistegevus Hierarhilisus Orienteeritus võrgustikule Juhtkond langetab otsused Konsensuslepe Kasulikud lisamaterjalid 75 Huvide profiil (1) Juhend
Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine). See koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Maailmamajanduses on kaupade ja teenuste pakkumisel olnud märkimisväärne kaal järgmistel sotsiaal-kultuurilise keskkonna muutustel: Elukvaliteedi rõhutamine põhilause on siin: "Mitte rohkem, aga paremini!", st tähtsam on elukvaliteet kui tarbitavate kaupade kvantiteet. Naiste rolli muutus naiste roll on kasvanud poliitikas, majanduses, perekonnas on samuti mehe ja naise roll segunenud. Kodused majaperenaised on asendunud ärinaistega ja sõltuvalt sellest on ka nende tarbimine erinev. Tervislike eluviiside propageerimine viimastel aastatel on oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud
Esimene psuke ei thenda veel suve Elu eesmrk on enesearendamine Inimese iseloom on tema saatus Oma pisaraid ei pea hbenema Prgu, see on teised Abiellu! Kui sul on hea naine, oled nnelik. Kui sul on halb naine, saab sinust filosoof Parim kaitse on rnnak ra lkka homsele neid tegevusi, mida saaks lkata lehomsele Kui jumalad tahavad meid karistada, siis tidavad nad me soovid Ma leian ha enam, et peab hoidma vhemuse poole, kes on alati targem Kvaliteet on thtsam kui kvantiteet Vaikimine on rumalate voorus Asjad ei muutu. Meie muutume Ma armastan sigu. Koerad vaatavad meile alt-les. Kassid vaatavad meile levalt alla. Sead kohtlevad meid kuid vrdseid Rikkus teenib tarka aga orjab rumalat Ma naudin seda planeeti. See on ainus koht, kus ma elada saan. Elu on nagu likool, milles kuulsused on populaarsed lapsed Sa oled parem kui paar kindaid sest ma ei pea sind kunagi kaasas kandma, et sa mind soojendaksid Friend are forever, boys are whatever
jõutakse õiguslikku tähendust kandva „pidamiskorrani“ (so kehtiv õigus - vastavate kriteeriumide täitmisel peab vastavat normi õiguse seisukohast järgima). Kirjeldatud transformatsiooni on võimalik esitada valemina: S1 … Sn (alused) olemasolul on käitumisreegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn. Seega peavad eksisteerima teatud alused (valdavalt väärtused), et jõuda pidamiskorrani õiguslikus tähenduses. Õigusnormide kui käitumisjuhiste kvantiteet, mida hõlmab transformatsioon kui kategooria, on erinevates õiguskultuurides erinev. Seadused ja pretsedendid väljendavad juriidilist pidamiskorda, kuna neid luuakse eelkõige „põhinormist“ lähtuvalt, kohtunikuotsustused samuti, kuna peavad vastama seaduse sisule transformatsioonivalem: S1 … Sn alusel on reegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn ja kui
5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT: Dimensioonid, dimensioonide tahud. Neurootilisus (neuroticism). Ekstravertsus (extraversion). Avatus (openness to experience). Meelekindlus (conscientiousness). Sotsiaalsus (Agreeableness). ISELOOMUJOONED: Neurotism: emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus. Ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, abitus. Ekstravertsus: suhete kvantiteet. Sotsiaalsus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seklusjanu, optimism. Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur. Usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll. Kompetentsus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, järelemõtlemine. Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
instrumentaalsed ülesanded. Järelikult nii õigusruumi kujundamisel kui ka instrumentaalset laadi regulatiivsete ülesannete lahendamisel saab õigus olla efektiivne vaid orgaanilises seoses kultuuriruumiga, vaadeldava sotsiaalse süsteemina. Õiguse intrigeeriv roll Sõnal ,,intrigeeriv" on väga erinevaid rolle: ühtlustamine, ühendamine. Nii tekib samakvaliteediliste osakeste homogeenne mass, mida põhiliselt iseloomustab kvantiteet. Koostoimes võib sündida uus kvaliteet nagu perekond vms. Nii formaalse kui mitteformaalse integreerumise üheks peamiseks kujundavaks teguriks on sotsiaalne kommunikatsioon. Niivõrd aga, kui viimase atribuudina toimib ka õigus, on põhjust otsida seoseid ja mõjutusi õiguse ning ühiskondliku koosluse integreerumise vahel. Vaadates reisigrupi tutvumist võib öelda, et mitteformaalne integratsioon sotsiaalses koosluses ei
2. Kvalitatiivne üldistus olemasolev reegel ei suuda reguleerida uusi ühiskondlikke suhteid, see viib selleni, et õigusnormi on tarvis muuta. Mingi üksikjuhtumi jaoks mõeldud norm viiakse laiemale ühiskondlikule tasandile, seda püütakse üldistada ka teiste analoogsete situatsioonide korral Kohaldada olemasolev uute oludega Võtta vastu uus õigusnorm, mis tegelikult tähendab kvalitatiivse uue õigusnormi teket ühiskonnas. Kordamiste kvantiteet muudab reeglite kvaliteeti. Ühiskond peaks hea seisma selle eest, õigusreegleid ei oleks kvantitatiivselt liiga palju, vaid oluline on see, et õigusnormid oleksid võimelised reguleerima neid konkreetseid ühiskondlikke suhteid, mis antud ühiskonnas õiguslikku reguleerimist vajavad. Nad peavad olema selles mõttes kvaliteetsed. Kui on tarvis, tuleb õigusnormi muuta, täiendada, kvaliteeti parandada. · Õigus kui õigusnormide summa · Õiguse repressiivne ja organiseeriv roll
Subjektis sisaldub nimisõna või isikuline või näitav asesõna. Predikaadis peab esinema kategoremaatiline sõna. Kui selleks on omadussõna või kesksõna, siis mõnes ülesandes peab olema valmis juurde lisama ka nimisõna või asesõna. Üldjuhul võib selleks olla subjektis sisalduv nimisõna, ent selleks võib olla ka subjekti allutav termin. Määratlege lause kvaliteet (jaatav või eitav), millest tuleneb koopula: kas on või ei ole (pole). Määratlege lause kvantiteet (üldine või osaline), millest tuleneb subjektile rakenduv kvantor. Üldise väite (A või E) indikaatoriks on kas sõna kõik koos jaatusega või (mitte) ükski koos eitusega. Üldise väite indikaatoriteks võivad olla veel mitmesugused väljendid, nt iga, suvaline, mis tahes, alati, kõikjal; eitamise korral nt (mitte) midagi, (mitte) keegi. Osalise väite (I või O) korral on indikaatorsõnaks mõni (mõned). Indikaatoriteks võivad olla veel
• Külastajate tegevuste jälgimine (VAMP - Visitor Activity Management Process) Mudel on loodud Kanadas sealsete rahvusparkide haldamiseks. Eesmärgiks on uute rahvusparkide loomine ja olemasolevate arendamine, hariduslike ja rekreatsiooniliste tegevuste soodustamine. Kasutab eelneva ROS mudeli elemente ning keskendub võimaluste tagamisele. Tegurid, mida planeerimisel arvestatakse, on külastajate käitumismustrid, iseloom, kvantiteet, külastuse jaotumine ja paiknevus, oodatavad kogemused ja kasud, vajalikud vahendid/võimalused külastuskäigu õnnestumiseks, info maaomandi kohta, piirkonna rekreatiivne väärtus, tundlikkus ja piiratus, seadusandlus, poliitika, korralduskavad, hetketingimused külastuskäigu läbimiseks, kohapealsed teenused ja külastajate rahulolu. Väljundiks on põhjalik rahvusparkide planeerimise ja haldamise juhend. Protsessi etapid: 1. Projekti kavandamine; 2
- Liigutuste tehnika ja koordinatsioonilised võimed omavad olulist tähtsust. - Maksimaalne jõud ja kiiruslik jõud omavad positiivset efekti kiirusele. - Lihaste tasakaalustamatus viib kiiruse märgatavatele kadudele. - Kõrge lihaselastsuse tase optimeerib lihaste arengut ja parandab kiirust. - Kiirustreeningul on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. 92 SPORDI ÜLDAINED I TASE - Erialast kiirust treenitakse ainult läbi erialaspetsiifiliste harjutuste. NB! - Kiirusharjutused, mida sooritatakse submaksimaalse kiirusega, kindlustavad submak- simaalse, mitte maksimaalse kiiruse arengu. - Sportlased on tõeliselt kiired vaid siis, kui nad suudavad kasutada kõrgeid ja äärmi- selt kõrgeid kiirusi, st kui nad suudavad kontrollida ja tunnetada liigutusi samamoodi,
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
keelatakse. Kui õnne maksimeerida ei ole võimalik kõigile, siis suurimale arvule, enamusele. J. S. Mill 92 Geenius ja utilitarist 3-aastaselt hakkas õppima kreeka, 8-aastaselt ladina keelt, 12selt oli lugenud enamust antiik- klassikast. Utilitarist, kuid "kõige õnnelikum elu on selline, milles inimese meeled, tunded on kõige paremini arendatud". Oluline on nii naudingu kvantiteet (Bentham) kui ka kvaliteet. Pidas muusikat ja kirjandust väga oluliseks. Luges Goethet jt. Püüdis veenda utilitariste ka tunnete olulisuses. Mill arvustas Alexis De Tocqueville (1805-1859) "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" (1840) ning leidis, et Ameerikas on demokraatlik poliitiline kultuur, võim on detsentraliseeritud, kodanikud osalevad aktiivselt poliitikas, on haritud ja teadlikud poliitilistest küsimustest, kuid neil
Biheiviorism väidab, et õppimine, see on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus. Biheivioristid usuvad, et inimene on võimeline kõigis vanustes õppima, et ta on sarnane teiste loomadega maailmas, kuid erinev läbi reaktsioonide iseärasuse oma keskkonnas, kus nad leiavad vastuseks meeldivuse, valu või ähvarduse. Biheivioriste huvitab ainult kvantiteet, mitte kvaliteet, muutus ja mitte kirjelduse aste arengu seisukohalt võetuna. Nad kinnitavad, et õppimisel esmaselt pähe tulev mõte on määrav, et areng on lihtne summa isikuste määratud vastustest. Nad on ka kindlad, et vastus on määratud: klassikaline (kõik teavad, et nad vastutavad) ja operatiivne suund (kõiki kutsutakse instrumentideks).
vajatakse füüsilise töö tegija produktiivsuse suurendamiseks.349 Samas pole kvaliteet teadmustöö puhul enamikel juhtudel ei minimaalseks standardiks ega piiranguks. Kvaliteet on toodangu tuum. Seetõttu peaks teadmustöö produktiivsuse esmaseks eesmärgiks olema kvaliteedi saavutamine - ja mitte minimaalse, vaid optimaalse või isegi maksimaalse kvaliteedi saavutamine. Alles seejärel võib küsida: "Milline on töö maht, töö kvantiteet?" Seega, teadmustöötaja produktiivseks muutmisel lähtume me pigem töö kvaliteedist kui kvantiteedist. Ühtlasi peame me õppima kvaliteeti defineerima.350 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? Teadmustöötaja produktiivsuse juures on kõige tähtsamaks esimene küsimus: milline on tööülesanne? See küsimus on ka füüsilise töö tegija produktiivsusega kõige suuremas vastuolus. Füüsilise töö puhul on alati sõlmküsimuseks: kuidas tuleks tööd teha
1355. Friend are forever, boys are whatever 1356. Sa oled parem kui paar kindaid, sest ma ei pea sind kunagi kaasas kandma, et sa mind soojendaksid 1357. Elu on nagu ülikool, milles kuulsused on populaarsed lapsed 1358. Ma naudin seda planeeti. See on ainus koht, kus ma elada saan 1359. Rikkus teenib tarka aga orjab rumalat 1360. Ma armastan sigu. Koerad vaatavad meile altüles. Kassid vaatavad meile ülevalt alla. Sead kohtlevad meid kuid võrdseid 1361. Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet 1362. Vaikimine on rumalate voorus 1363. Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse poole, kes on alati targem 1364. Kui jumalad tahavad meid karistada, siis täidavad nad me soovid 1365. Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele 1366. Abiellu! Kui sul on hea naine, oled õnnelik. Kui sul on halb naine, saab sinust filosoof 1367. Põrgu, see on teised 1368. Oma pisaraid ei pea häbenema 1369. Inimese iseloom on tema saatus 1370. Elu eesmärk on enesearendamine 1371
väljendatu sisuliselt ei muutu. #L 2. Väite ümberpööramine (conversion). Vahetatakse omavahel väite subjekt ja predikaat kui mõistete nimetused. Termin, mis eelduses oli subjekti kui loogilise lauseliikme positsioonis, asetub tuletises predikaadi kui loogilise lauseliikme positsiooni ja see termin, mis oli eelduses predikaadi positsioonis, asetub tuletises subjekti kui loogilise lauseliikme positsiooni. Säilib nii väite kvaliteet (jaatus või eitus) kui ka kvantiteet (osaline või üldine väide). Loogika esimese põhireegli – samasuse seaduse – täitmiseks peame terminite tähistamise puhul allpool arvestama, et me tähistame termineid kui mõisteväljendeid. Me ei tohi tähistust muuta, kui mõisteväljend paikneb ümber teistsuguse loogilise lauseliikme rolli. Kui nt S-ile vastab mõisteväljend „siga“, siis asub see termin lauses „mõni siga on koduloom“ subjekti kui loogilise lauseliikme rollis
võivad tähendada akuutselt eluohtlikku seisundit. Sihipäraselt tuleks otsida ka kehatemperatuuri tõusu sümptomeid ja kraadida palavikku – iseäranis siis, kui patsiendil on kuklakangestus. NB! Peavalu koos kuklakangestuse ja palavikuga osutab tõenäolisele põletikulisele protsessile ajukelmete piirkonnas (meningiit) ja võib seega olla eluohtlik. 344 Peavalu ohtlikkuse hindamise kriteeriumid Algus: äkki (nagu löök pähe). Kvaliteet ja kvantiteet: seni esinenud valudest erinev. Teadvus: ebaselge või muutlik seisund (inimene on kui oleks keegi teine). Vererõhk: oluliselt suurenenud (> 200/110; raseduse korral piisab ka väiksest tõusust!). Motoorika, tundlikkus: mõlemal kehapoolel erinev, kuklakangestus, Kernigi sümptomi esinemine. Muud sümptomid: oksendamine, fotofoobia. Eelnenud haigused, ravimid: pärsitud verehüüve. Peavaluga patsiendi abistamine ja ravi Suurem osa peavaluga patsientidest sündmuskohal eriravi ei vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
