1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peaks moraali enda seest otsima ja see peaks ka teistele kehtima, sa peaksid selles veendunud olema. Teised ei pea seda järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
· töötaja saab tulemust ise vahetult mõjutada (paraku jääb võimalusi jääb tehnoloogia ning automatiseerimise arenedes üha vähemaks). Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on: Eristuvad: · tulemi kvaliteet on palju olulisem kui kvantiteet (kiirus) nt täpistööd, · aja-akord ehk kindel (ka kokku lepitud) aeg (norm) teatud töö tegemiseks, · töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · raha-akord ehk kindel tasu (rahasumma) teatud tulemuse eest · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd, Tüüpiliselt kasutatakse kaht koostisosa: garanteeritud (miinimum)palka ja
Koostööpartnerid - vastastikku kasulikud suhted see aitab kaasa konkurentsieelise saavutamisele, siis juriidilise (õigusliku) keskkonnaga arvestamine on ettevõtetele kohustuslik. ETTE- Võõrkapitali omanikud - sissetulek (intressid) ja tagatis VÕTTE Kliendid (tarbijad) - kvantiteet, kvaliteedi ja hinna suhe, service Ettevõtte sotsiaalses keskkonnas eristuvad mitmesugused huvigrupid VÄLISED -- isikute rühmad (või üksikisikud), kellel on ettevõtte tegevusega HUVI- Hankijad - stabiilsed ja soodsad hanked, maksevõime
Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju
teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena
ülemise hääle. Kui mingi heli osahelidest moodustub ülemhelide rida, siis on tegemist kindla kõrgusega heliga. 2. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.Vanem rahvalaul algriimiliste tekstidega. 3 tunnust:1)algriim;2)värsiridade parallelism-järjestikused read väljendavad ühte ja sama mõtet;3)trohheiline neljajalaline värsimõõt, mis koosneb kaheksast silbist. Rõhud kahel lause poolel.Vanema rahvalaulu traditsioon peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel. Liivlastel ja vepslastel pole. Regivärsilise
Teesaagi korjaja kogub keskmiselt 30 kuni 35 kg lehti iga päev või 40 000 kuni 60 000 võrset. Mida nooremad on teepuu lehed, seda õrnemad need on ja seda kõrgema kvaliteediga. Kõige väärtuslikum korje on pung (pekoe) ja esimesed kaks lehte. Tee kvaliteet nagu ka hind, mille eest saab seda müüa väheneb vastavalt sellele mida suuremad, vintskemad ja küpsemad lehed lisatakse. Otsuse tegemine sõltub istanduse omanikust või mänedzerist kas toodangus domineerib kvaliteet või kvantiteet. Selle otsuse puhul mängivad põhirolli maailmaturu hinnad nagu ka teemaakleri nõu. Regulaarne pügamine ja iga kolme aasta tagant tagasilõikamine hoiavad teetaimed umbes 90 cm kõrgused, mis on noppimiseks kõige mugavam kõrgus. Pügamine soodustab uute võsude kasvu ja sunnib neid kasvama taime tipus horisontaalselt, tekitades nö korjamislaua. Pikki bambusekeppe kasutatakse tähistamaks taset, millest altpoolt ei tohi lehti korjata. See
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. 23 * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24 [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference)
ressursse kasutanud. Suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel ehk protsent, mille võrra tegelikult kasutatud ressursid ületavad kasutamiseks planeeritud ressursse • Effektiivsus (effectivness)- näitab kui edukalt on organisatsioon või programm oma eesmärke täitnud. Kasutatavad mõõdud peaksid näitama, kas ollakse võimelised saavutama soovitud tulemusi, tegema õigeid asju. Nende mõõtude hulka võivad kuuluda: kvaliteet, kvantiteet, õigeaegsus ja hind • Kuna tulemuse ja väljundi hindamine on üsna ajamahukas, kulukas ning nõuab head analüüsivõimet, siis tuleks organisationi juhil kõigepealt teha selgeks hindamise tähtsus ja kasulikkus organisatsiooni jaoks. • Organisatsiooni juht peaks arvesse võtma järgmisi aspekte: ◦ Tagama rahastajate, annetajate või liikmete toetuse ◦ Hakkama varakult planeerima ◦ Mõistma sekkumisloogikat
Tunnustus 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.)? Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents( Tulemuse väärtus) 3) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 4) Hüvituse tõenäosus Inimesed teevad meelsasti tegevusi, mis on nende jaoks kerged ning mille eest saadakse
- Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner) Maksiimid: - Kvaliteet (ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel) - Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis) - Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga.
Koolituse eesmärgi sõnastamine Koolituse eesmärgi sõnastamine on võtmeküsimuseks koolituse tulemuslikkuse hindamisel. Eesmärk peaks kirjeldama koolituse tulemust ja/või muutust, mitte selle teemat ja tegevust. Eesmärk võib olla muutus: tegevuses, hoiakutes, käitumises, töö tulemustes, oskustes, teadmistes mingis x valdkonnas ja teemal: klienditeenindus, info liikumine, koostöö, tugitegevuste väärtustamine, kliendikesksus, info andmine, ülesannete delegeerimine, kvaliteet, kvantiteet, tähtaegsus, arvuti-, keele-, suhtlemis-, esinemisoskus. Nt: Front Page'i koolitus - peale koolitust on töötaja suuteline iseseisvalt hooldama osakonna kodulehekülge. meeskonnatöö koolitus - peale koolitust on osalejate ja vaatlejate hinnangul paranenud nii info liikumine kui koostöö klienditeeninduskoolitus, kliendikaebuste vähenemine 20% uue dokumendihaldus - süsteemi koolitus, süsteem käivitub oluliste tõrgeteta, kahe nädala jooksul
eesti keeles teadmiste ja arvamuste vahet ei ole. ingl keeles ei saa valesti teada.
Grice''i kooperatiivsuse põhimõte
Kuidas kõnelemine võib õnnestuda? sp , et ta on tegevus.
* Koostöö pm koosneb Maksiimidest, mida on 5:
1) Kvantiteedi:
a) ütle nii palju, kui on vaja.
b) ära ütle rohkem, kui on vaja.
või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs 20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged e ö õ o vokaalid Madalad vokaalid Ä a Eesti häälikusüsteem Konsonandid: · helilised: l, r, m, n, v, j helitud: p, t, k, h, s, s, f, h · moodustusviis järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e
Lisaks on tehtud ettepanekuid, et käsikirjade autorid võiksid ka oma originaal andmestikud mingiks ajaperioodiks (nt 5 aastat) avalikuks teha, seega oleks võimalik andmeid ja järeldusi kontrollida. Veel teemasid uuringute publitseerimisel Artikli autorite nimekiri Arvestades, et ligi 80% artiklitest lükatakse ajakirjade poolt tagasi on avaldatud saamine üks professionaalse staatuse olulisemaid näitajaid, mis võib isegi määrata erialase tuleviku. Kahjuks tähendab see, et uurimuste kvantiteet saab kvaliteedist olulisemaks. Näiteks üritavad mõned teadlased sama artiklit mitmes erinevas ajakirjas avaldada, et seeläbi oma CV-d täiendada. Kuigi paljud erialastandardid ja ajakirjade avaldamisreeglid keelavad selgelt artiklite dubleerimise ja isegi samade andmete kasutamise, kui see ei ole selgelt väljatoodud ja põhjendatud. Ajakirjade toimetajad on artiklite dubleerimise vastu kuna sellised artiklid
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
tulnud on murdes tullud) · dissimilatsioon häälikute eristumine (nt soome k mees mies) 4) prosoodia seotud suurema üksusega, nähtused ületavad ühe hääliku piiri: · rõhk hääldusenergia kontsentratsioon (eesti k 1. silp), rõhulist silpi hääldatakse kõige selgemalt. · intonatsioon terve lause meloodiline kõikumine · kvantiteet (välde) · sõnaintonatsioon (toon) Fonoloogia uurib häälikuid keelesüsteemi seisukohalt. foon mistahes häälik ühe osana helivoos; puhtalt kokkulugemine nt sõnas kala on neli fooni allofoon mingi foneemi variant nt h-foneemi variandid allofoonid - sõnades rüht, piht, tähtis, nahk jne foneem häälik keelesüsteemi üksusena; allofoonide kogum, mis täidab keeles sama funktsiooni. Eesti keeles on üks foneem /h/
Egressiivsed häälikud õhk voolab välja, primaarne. Ingressiivsed häälikud õhk voolab sisse. Markeeritud häälikud suurema energiakuluga. Markeerimata häälikud väiksema energiakuluga. Prosoodia häälikutest suuremad üksused, mis hõlmab kõnelõikude kestusega, hääle valjususe ja kõrgusega seotud nähtusi. Kliitik tüvele liitunud morfeem, mis on sõnaga nõrgemalt seotud kui näiteks käände- või pöördelõpud. Pikkus ehk kvantiteet väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Oluline, kui see eristab töhendust. Rõhk sõna mingi osa rõhutamine võrreldes sama sõna teiste osadega, kas hääle tugevusega, helikõrgusega või rõhutatuna artikuleerimisega. Nt silbi rõhutamine. Kinnistunud pearõhk keeles on rõhk kindlal kohal sõnades. Nt eesti keeles on kinnistunud pearõhk sõna alguses 1. silbil. Toon mingi üksuse heli kõrgus suhtes ümbrusega, näiteks sama sõna teiste silpidega.
- Morfofunktsionaalsed ühikud, mille teljeks on portaaltriaadi - ductus hepaticus dexter et sinister terminaalsed elemendid: - ductus hepaticus communis + ductus cysticus -> ductus choledochus arteria perilobularis + vena perilobularis + ductus perilobularis Lümf - ristlõikes rombjad ja hõlmavad kahe maksasagariku lähimad osad, - Kvantiteet + kvaliteet milles eristatakse 3 erinevat ainevahetuse tsooni - Lümfikapillaarsid sagarikest väljaspool Veresooned - Perivaskulaarse sidekoe kaudu tulevad ained lümfiteedesse - maksa toovad verd vena portae (toitainete ja punaliblede rikas veri) ja Katted areteria hepatica propria (hapnikurikas veri) - Tunica fibrosa
mille looduskaitsealased väärtused vastavad vääriselupaiga või potentsiaalse vääriselupaiga kriteeriumidele. Ettevalmistav töö Vääriselupaikade inventeerimise esimese etapi käigus määratleti eeldatavad vääriselupaigad,kus hakati tegema välitöid. Andmeid koguti metsade kohta üle kogu Eesti ning selleks kasutati metsakorralduse takseerkirjelduste andmebaase. Andmete kvaliteet ja kvantiteet on piirkonniti teatud määral erinev, kuid üldiselt piisavalt detailne, mis võimaldab andmeid metsade kohta hõlpsasti ja efektiivselt kätte saada. Eeldatavate vääriselupaikade esmavaliku tegemisel lähtuti puistu vanusest ja koosseisust. Kõige tähtsam kriteerium oli vanus, mis aitas kindlaks määrata vanad metsad. Eri puuliikide osas määrati erinev vanusepiir. 2000. aastast alates kasutati eeldatavate vääriselupaikade väljavalikul ka valevärvilisi aerofotosid.
efektiivsus- eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine ehk suutlikkus otsuseid ellu viia; läbipaistev ja kaasav Hea valitsemine: legitiimne e. Õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav c) Demograafia, demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastikuprotsessid nii Eestis kui ka maailmas üldiselt. Demograaafia. Rahvastiku teadus. Rahvastiku trendid, iive, väljaränne, keskmine eluiga 100 kõrgharitud mehe kohta 200 naist Demograafiline jätkusuutlikkus- rahvastiku kvantiteet (vähenemine, ülerahvastus, migratsioon), rahvastiku kvaliteet (haridustase, tervis, kaasatus ühiskonda). Eesti rahvaarv on vähenendud eelmise aasta jooksul 0,1%, viimase viie aastaga pole rahvaarv vähenenud rohkem kui 2000 võrra. 2016 1. jaanuaril oli rahvaarv 1500 inimese võrra väiksem kui 2015 ühesõnaga, iive on ikka negatiivne aga surmade/sünidde arv ei ole meeletult kõiknud, pigem püsinud suht samal tasemel ehk +/-100.
Kauba väärtus: Kauba väärtus: Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne. Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne. Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
väljendusstruktuuridest. Võõras kultuuris saadakas üksteisest teistmoodi aru. ( Meie neist ühtemoodi, nemad meist teistmoodi) Näide folkloristika muutumises 1970ndatel aastatel pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rphmi ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet soovitab mõiset "rühm", mitte grupp Suures pärimusrühmas on selliseid inimesi, kes teatud traditsioonidega tegelevad, teised on sellised kes lihtsalt teavad, või on kuulnud. Hakati vaatama väiksemaid rühmi ja kirjeldati pärimust nende kaudu. Mis moodi rühm moodustub? Üks inimene pärimust kanda ei saa. Pärimus saame rääkida vaid pärimusrühma kaudu. Ulf Palmenfelt 1990 Muistendite/ argijutustuste abil jutustatakse tegelikkuse vastuolud mentaalselt vastuvõetavaiks
10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents Tulemuse väärtus 2) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3) Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud.
esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. RENE DESCARTES
rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele. 1) Substants väljendab kõige üldisemalt liiki või olemust (koer, kits, maja). 2) Kvantiteet Kui palju? Kui pikk? Kui raske? jne . 3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1. Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2. Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3. Töötaja teab oma pingutuste tulemust Tunnitöö korral 1. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi 2. Alaneb töö kvaliteet 3. Väheneb töö kvantiteet Tükitöö korral 4. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1. Valents Tulemuse väärtus 2. Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3. Hüvituse tõenäosus
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
15. Värbamise ja valiku protseduuride valiidsuse tõstmine 16. Juhtimisotsuste õigsuse kontroll Personali hindamise tsükkel: Vastutusvaldkonnad, eesmärgid ja standardid: Vastutused: NB! et vastutustes poleks kattumisi; et olulised valdkonnad oleks kaetud; et vastutus oleks tööga sobiv. Eesmärgid (püstitatakse iga vastutusvaldkonna sees): tegevus: tulemus; ajaline eesmärk, soorituse standard. Standardite kindlaksmääramine: väljundi vahetud mõõdud: kvaliteet, kvantiteet, maksumus, aeg. Pädevuse all võib silmas pidada ka kompententse. Kompententsid: Kompententsid sisaldavad soorituse edukuse seisukohalt olulisi oskusi (tööanalüüs ütleb, mis on olulised oskused, teadmised jne.), teadmisi, vilumusi, väärtushinnanguid, hoiakuid jms. Eesmärgid ja vastutused võivad organisatsioonis muutuda, kompententsid on suhteliselt püsivamad. Kompententside mõju sooritusedukusele: tööperekondade hulk, olulisus töö olemuse seisukohast, mõju töö
2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 3. 1. Otsustuste klassifikatsioon. Aristotelese esitatud otsustuste klassifikatsioon on kahe tunnuse alusel - kvantiteedi ja kvaliteedi järgi. Otsustuse kvantiteet on ära määratud subjekti mahuga: 1) täismahulise subjektiga otsustus on üldine; näit., Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel. Side subjekti ja predikaadi vahel võib olla: 1) jaatav, näit., Kõik masinad on inimese valmistatud, Mõned loomad elavad vees; 2) eitav, näit., Meie ei ole kohanud maaväliseid tsivilisatsioone,
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
69. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on tuntud ideeloomemeetod. Tavaliselt on see rühmatöö meetod(5-10 inimest), kuid seda võib kasutada ka üksikisik. Ajurünnaku istungil püütakse luua kriitikavaba õhkkond, et kogunenud erinevate kogemustega inimesed saaksid esitada pööraseid lahendusideesid, mis sünnitaksid assotsiatsioonide ja ettekujutuste kaudu uusi ideesid. Ajurünnaku reeglid 1. Ideesid ei tohi kritiseerida 2. Soodustame julgete ja ebaharilike mõtete esitamist 3. Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet 4. Soodustada ideede edasiarendust teiste poolt 5. Kõik osalejad ja ideed on võrdsed *Jäta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale*Lase kujutlusvõime vabaks ja paku välja lahendusi*Paku välja nii palju ideid kui sa vähegi suudad*Otsi variante ja täiendusi*Salvesta kõik ideed*Hinda ja vali välja hiljem 70. Millised on grupi liikmete rollid? Grupi liikme rollid Ülesandele-orienteeritud rollid Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
taolised katlad kasutusel on. Tihti on need väikesed, nagu Edradour, või veidi suuremad, nagu Glenfiddich, The Macallan, Speyside ja Arran, või hiiglaslikud, nagu Glenmorangie, Auchroisk ja Glenrothes. Iirimaa tehased olid varem rotundikujulised, praegu enam mitte. Selline rikkalik valik eri destilleerimisviise ja -anumaid annab Soti linnaseviskidele nauditava mitmekesisuse ja eristab neid masstoodanguna saadavast viskist, kus tihti on kvantiteet allutanud kvaliteedi. Seetõttu kasutatakse endistviisi vasest destilleerimiskatlaid ning vaseseppadel leidub jätkuvalt tööd ning leiutamist, et parandada vanu ja ehitada uusi anumaid (katelde vaseplaadid ei pruugi olla üleni sama paksud). Et oma viski eripära säilitada, soovib väärikas viskitehas saada uued anumad täpselt vanade disainiga. Enamik maailmas kasutatavaid vasest destilleerimiskatlaid on toodetud firma Forsyth's poolt Sotimaal
vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne
türgi keel o assimilatsioon e sarnastumine häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks o dissimilatsioon häälikute erinevaks muutumine · Prosoodia o rõhk rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh") o intonatsioon o kvantiteet e välde eesti keeles 3 väldet (haruldane), välde ei mõjuta vaid ühte häälikut vaid ka silpide pikkust o sõnade toon e lause intonatsioon: ühtlane, tõusev, langev, tõusev-langev toon Fonoloogia · Mõisted: · foon e häälik akustiliselt eristatav häälik · minimaalpaar eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra · allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab
reeglite arendamine, tuleviku prognoosimine), organiseerimine(sobivate töötajate valik, ülesannete jaotamine, otsusõiguse andmine, alluvate töö koordineerimine), eestvedamine(inimeste mõjutamine, vastuoludega tegelemine, väärtuste tähtsustamine) ja kontrollimine(standardite kehtestamine, reageerimine, kui kõrvale kaldutud). JUHTIMISSTIILID. 1)Autokraatlik. Grupis käib kõik juhi korralduste järgi. Juht ise töös ei osale. ->parem kvantiteet, palju vaenullikust ja agressiooni, alistuvust juhile ning sõltuvust juhist. 2)Demokraatlik. Grupis toimuv otsustatakse võrdselt koos, kõigi arvamusi ära kuulates. Juht anna ainult tehnilist nõu, tehes seda valikuvariantide esitamise kaudu. Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk. 3)Laissez faire e mittevahelesegav. Juht annab grupi liikemetele täeliku otsutusvabaduse, annab teavet vaid
- Infopagas omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus - Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel: - Pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks - Märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rühmi - Ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma - Rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet (nt. mängu mängimiseks) - Soovitab mõistet ,,rühm" mitte ,,grupp" Ulf Palmenfelt, 1990: - Muistendite/argijutustuste abil jutustakase tegelikkuse vastuolud mentaalse vastuvõetavaiks - Tähtis pole seega mitte niivõrd jututõde, selle usutavuse saavutamine vms, kuivõrd vahendatava kogemuse usutavuse saavutamine (,,elu on selline") Pärimusökoloogia Pärimusökoloogia pärimuskliima kui pärimuse konteksti uurimine pärimustervikut silmas pidades
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
See omakorda mõjutab nii herbivoore kui ka kõdutoidulisi. Orgaanilise materjali hulk ja kvaliteet nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett. Kiirel taimekasvu perioodil on kriitiliseks toitainete olemasolu mullas. Hiljem küpsemisfaasis muutub taim järjest vähem sõltuvaks mullas olevatest tingimustest. Taimed on ka kui mullaprotsesside kontrollijad (varise kvantiteet ja kvaliteet mõjutab pinnase kaitset, mullafauna tegevust, mulla mikrokliimat, mikroobseid protsesse). Taimestiku ja herbivooride vahelised seosed ökosüsteemides herbivooride alamsüsteem on vähenenud. Mida intensiivsem on maakasutus, seda vähem taimtoiduliste loomade liike esineb. Taimede liigirikkuse vähenemine toob kaasa taimedest toituvate selgrootute ja roogsete ja nende kahjurite vaenlaste liigirikkuse vähenemise.
räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke. Substantsi olemus põhjustab mingeid omadusi, veel on neil juhuslikke omadusi, mis on jagatud kategooriatesse. Kategooriad: 1) Kvantiteet osa kvantiteete on pidevalt (aeg ja koht), osa mitte (hulk) 2) Kvaliteet objekti väline vorm, asend või koht, vaimsed omadused 3) Relatiivid määratlused, mis sisaldavad suhet - võrrelduna teiste asjadega mingis suhtes millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk 6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
