võime (Cambridge Dictionary) 100. PRIORITY - the fact or condition of being regarded or treated as more important than others - eesõigus, prioriteet, eelistus (Oxford Dictionary) 101. PROFICIENCY - competent or skilled in doing or using something - osav, pädev, kompetentne, asjatundlik (Oxford Dictionary) 102. PROLIFERATION - rapid increase in the number or amount of something - kvantitatiivne kasv, kiire levik, levimine, järsk kasv (Oxford Dictionary) 103. PROMINENT - important; famous - esileulatuv, väljapaistev, kuulus, esileküündiv (Oxford Dictionary) 104. PROPEL - to drive, or cause to move, forward or onward - liikuma panema, liigutama, tagant kihutama, tagant tõukama, edasi viima (dictionary.com) 105. PROPOSITIONS - an offer or suggestion, usually in business - ettepanek, väide, prepositsioon (Cambridge Dictionary) 106
x hinnang infobaasile ja tarkvarale x kuluv aeg jm ressursid. 2. Resultaatnäitaja(te) ja tegurite esialgne valimine (peab olema põhjus-tagajärg seos; tegurid ei tohi olla tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4. Resultaatnäitajate ja tegurite korrelatsioonanalüüs
Uurimisprobleemid ● Koostöö ja konflikt - Anarhia - Julgeolek - Majandus - Kultuur ja identiteet ● Miks? Kuidas? Mismoodi? Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin. Meetodid ● Traditsiooniline - ajalugu ● Positivistlikud - Induktsioon ja deduktsioon - Muutujad ** Sõltuv ja sõltumatu - Kvalitatiivne meetod ** Võrldev ja üksikjuhtum - Kvantitatiivne meetod - statistika ● Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas??? - Diskursus ● Tõlgendamine - Teooriad - Erinevused loodusteadustest ● Seotud teiste valdkondadega - Majandus, õigus, võrdlev poliitika Realismi põhimõisted ● Suveräänne riik ● Võistlevad valikud ● Rahvuslikud huvid ● Jõud -> polaarsus ● Anarhia ● Eneseabi ● Suhtelised kasud
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel p...
Norm on ühetähenduslik Ei ole ühetähenduslik Norm puudub Vastuolu Rutiinne otsus Tõlgendus Lünk Ebatäpsus Mitmetähenduslikkus Ebaselgus Semantiline Süntaktiline ja semantiline ebamäärasus Lahtisus ja nõrkus · Arutamisvõimalus: kvalitatiivne ja kvantitatiivne. · Lünk(mida teha): 1. ehtsad vajab ületamist; otsuse vastuvõtmist olukorras, kui normi pole. Tuleb kasutada kas seaduse analoogiat(leiame õiguskorrast sarnase abstraktse faktilise koostisega normi) või õiguse analoogiat(kasutatakse õiguse printsiipe). 2. näiline seadusandjal polegi olnud mõttes seda olukorda seadusega korrigeerida, ei vaja ületamist. 3
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas. Avastas metaani. Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon. Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon
morfoloogiat ja tihti ka palju liitsõnu. Paasi- nngil- luinnar- para ilaa- juma- sutit Mõistma-mitte- täiesti- 1SG.SUBJ.3SG.OBJ.INDIKATIIV tulema- tahtma-2SG.PARTITSIIP 'Ma ei saanud üldse aru, et sa tahtsid kaasa tulla.' (grööni keel) Morfoloogiline tüpoloogia Selline klassikaline tüpoloogia pärineb 19. sajandist. Tegelikud keeled on eri tüüpide segud. Greenbergi kvantitatiivne morfoloogiline tüpoloogia (1954) 100-sõnalised tekstid 8 keelest Sünteesi-, aglutinatsiooni-, liitmis-, derivatsiooni-, muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt indeksid WALS Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille
klassifitseerida. Avastatakse liikumise mõistes kolma põhivõimalust, mis moodustavad nn. "substantsiaalsed" liikumise liigid. Need on: 1. liikumine või muutumine kui üleminek mitteolevast olevaks, mida võib nimetada ka sünniks. 2. liikumine või muutumine kui üleminek olevast mitteolevaks, mis tähendab hävimist. 3. liikumine või muutumine ühest oleva vormist teiseks olevaks vormiks. Selles eristatakse omakord kolm liikumismoodust: a) kvantitatiivne muutumine kas kasvamise või kahanemise suunas. b) kvalitatiivne muutumine, milles täheldatakse ühe aine või elemendi muutumist teiseks. c) ruumiline muutumine, mis asendi või kohamuutusena on eelduseks muutuvusele üldse. Seoses viimasega omistab Aristoteles erilise tähelepanu ruumi ja aja probleemidele. Esimest määratleb ta kui objektiivselt olevat kohta, mille üks või teine asi enda alla võtab. See kehtib ka maailma kui terviku kohta. Aeg
klienditeeninduse standard. • tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg) • toodete saadavus • tellimuspartii suuruse piirang • tellimuse esitamise lihtsus (mugavus) • tarnete sagedus • tarnekindlus • dokumentatsiooni kvaliteet • pretensioonide esitamise kord • teenindustaseme määratlemine • klienditeeninduse tehniline tugi • informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta 1. Mida mõeldakse teenindustaseme all? Teenindustase on ühtaegu nii kvalitatiivne, kvantitatiivne kui ka kompleksne tegevusnäitaja. Teenindustaseme all mõeldakse klienditeenindusega seotud erinevate toimingute väljundite kvalitatiivseid ning kvantitatiivseid kirjeldusi. 2. Mida mõeldakse teenindamise kvaliteedi all? Teenindamise kvaliteet iseloomustab tarnija antud lubaduste tegelikku täitmist. Teenindamise kvaliteeti käsitletakse kui kliendi tõsist otsust või hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga ja pärineb
eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, mis on ajas püsivad, siis saame rääkida selle isiku psüühilistest(psühholoogilistest omadustest). 1.2 PSÜHHOLOOGIA METODOLOOGILISED ALUSED Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases
· Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed)
võimalikku muutumist, kui muutuvad mudeli parameetrid. NT:milliseks võib kujuneda firma tootmisplaan, kui uue seadme tootlikkus on 20% kõrgem/ käibevahendid suurenevad 30% võrra) Kitsendused = käsutuses olevate ressursside piiratus Optimaalne- olemasolevate võimaluste (kitsenduste) ja püstitatud juhtimiseesmärgi korral parim saavutatav tulemus. Optimaalsuskriteerium-juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang (võimalikult suur kasum/ müügimaht) Optimeerimine- olemasolevatele kitsendustele ning püstitatud optimaalsuskriteeriumile vastava lahendi leidmine. LPÜ formuleerimisele eelneb majandusprobleemi sisuline analüüs, mille käigus selgitatakse juhtimiseesmärk (optim.kriteerium) ning selle saavutamist piiravad kitsendused. Seejärel määratakse prob matemaatiliseks formuleerimiseks vajalikud andmed ning selgitatakse nende olemasolu. 1
• Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: • eksperiment e. katse • vaatlus • monitooring e. seire • modelleerimine • proovialade meetod • loendus – a) absoluutne, b) suhteline, • analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed)
VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreaktsiooni parameetrid Vmax ja Km Vmax – ensüümi teoreetiline maksimaalne töökiirus antud kontsentratsiooni jm tingimuste juures Km – Michaelise konstant; substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümi töökiirus on pool maksimaalsest töökiirusest V max väike Km väärtus tähendab, et antud substraat seondub ensüümiga tugevalt 3
.. 1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne. Arvavad, et rahvusvahelised suhted kuuluvad humanitaarteaduste valdkonda (kuhu kuuluvad ka ajalugu, filosoofia ja õigusteadus). Traditsionalistliku lähenemise esindajaks on H. Bull 2. Behaviorism Keskmes on inimene. Lähenemine on kvantitatiivne. St. proovitakse mõõta ja nendest järeldusi teha. (Mitte küll hea/halb järeldusi, nagu proovivad teha traditsionalistid, vaid selliseid järeldusi, millest annab midagi ennustada/tuletada). Nt. heaolu, kaubandussuhted, sõjalised kulutused. Mõõtmisel on mõte siis, kui on võimalik kasutada võrdlust. Behavioristid on sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi). Jaguneb kaheks: Positivism
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:................. Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hu...
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juh...
Eesmärgist sõltumatuse põhimõte: tulud ei tohi olla seotud konkreetsete kuludega, uus ulu ei tähenda uut maksu kehtestamist. Täpsuse põhimõte: eelarve koostamine peab olema võimalikult täpne, ehk kinnitatud eelavr eja eelavre täitmine peavad olema võimalikult sarnased. Eelnevuse põhimõte: eelarve hõlmab eelarve aasta kulusid ja tulusid, mis ei pea olema seotud kalendriaastaga. Ning peam olema valimis enne eelarve aastat. Spetsialiseerituse põhimõte: Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et kulutuste maksimaalne summa on seadusega määratud ning seda tuleb järgida. Kvalitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et valitsus võib teha ainult eelarveseadusega ettenähtud kulutusi. Avalikkuse põhimõte: eelarve eelnõu, eelarve menetluse etapid, eelarveseadus ja eelarve täitmise aruanne peavad olema avalikustatud ja riigi kodanikele kättesaadavad Eelarve koostamise meetodid: Traditsioonilised planeerimismeetodid tegelevad tulevasel
Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on f...
· aeg. 57 58 Biodegradatsiooni efektiivuse Biodegradeeruvuse määramine mõõtmine · Vaja teada: proovi summarne (esialgne) orgaanilise aine · Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine sisaldus · Uuritava aine kontsentratsiooni määramine · Leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu ühenditeks) teatava aja jooksul võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
VORMISTAMISE ÜLESANNE 1 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlu...
tulemust.Testimismeetodi valikul arvesta, et lisaks laiemalt tuntud kvalitatiivsetele uuringumeetoditele (rühmavestlus, personaalne süvaintervjuu), mis avavad hästi põhjuslikke seoseid, on rida erinevaid kvantitatiivseid uuringumeetodeid. Suurem küsitletute arv (200 ja enam) võimaldab tulemusi suurema usaldusväärsusega laiendada vaatlusalusele sihtrühmale ja võrrelda erinevusi sihtrühmade vahel (mehed-naised, noored-vanad). Kvantitatiivne reklaamitest võib toimuda personaalintervjuuna vastaja kodus või testimiskeskuses. Reklaame võib testida võrdlevana või ühekaupa (nn monaadtest). Monaadtesti korral hindab üks vastajate grupp ainult ühte reklaamikavandit ja teine samasuguse struktuuriga grupp teist kavandit, et vältida eelnevalt nähtud reklaami mõju teisele reklaamile antavatele hinnangutele. Meetodi valik sõltub paljus sellest, millistele küsimustele lahendust otsitakse
lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94. Psühholingvistika uurimisalad: 1)keel ja meel, nende areng (lapsekeel) 2)eksperimentaalne psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95
toitainete omastamise mehhanismi (juureeritiste ja teiste ainete mõju toitainete lahustuvusele). Loksutamine, vajadusel seismine ja filtreerimine vastavalt kasutatavale metoodikale. • Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks
konkurents. Rikutakse head töö õhkkonda. Vähetõsine org suunatud: tootmishälbed: in jätab kuidagi panustamata: läheb varem ära, pikad pausid, aeglus, raiskamine. Töökoha ebakindlus: Põhjused: muutused töökeskkonnas. Subjektiivne hinnang situatsioonile- osad näevad ohtu, teised mitte. Turvatunde kadumine- väga isiklik, in ei tunne end kindlalt, kuigi midagi ei pruugi juhtuda. Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne töökoha ebakindlus. Kvalitatiivne- töökoha kvaliteedi kadumise ees hirm. Väljakutsed vähenevad. Kvantitatiivne- töö vähenemine, osakoormus. Emotsionaalne ja kognitiivne: emotsionaalne - ärevus, muretsemine, tunnetega seotud. kognitiivne- loogika või mõtlemisega seotud Ebakindluse tagajärjed: suureneb vastuseis muutustele, töötajad ei tule uuendustega kaasa. Alternatiivsete töökohtade otsimine. Lojaalsus muutub, väheneb
seemnetest, koorest jne. Tuntumad on puuvill (seemnekiud). Kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal. 3 Tselluloos koosneb D-glükoosi jääkidest, mis on üksteisega seotud glükosiidsidemetega hapniku kaudu asendites 1,4. (C6H10O5)n Erinevalt tärklisest, millel on sama kvantitatiivne valem, on tselluloos jäiga struktuuriga ega lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloosi keemilised omadused, mis pakuvad huvi tekstiilikeemias, on seotud igas D-glükoosi jäägis leiduva kolme alkohoolse hüdroksüülrühmaga. (Sellest hiljem). Puuvillakiud on tegelikult puuvillapõõsa seemnete lennukarvad. Üksiku puuvillakiu pikkus on mõni sentimeeter ja läbimõõt ca 20µm. Puuvillakiud on üks tselluloosirikkamaid looduslikke materjale, milles on puhast tselluloosi 90 95%
5. Newtoni esimene seadus. Kuidas mõjuvad kaks võrdväärset jõudu. Kui kehale ei mõju jõud või talle mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal. Kaks kehale mõjuvat jõudu peavad kehale mõjuma vastassuundades, et see seadus oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat.
Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse 8. Kasvu ja arengu etapid. A Looteline e embrüonaalne periood-2kuud. Algab isendi
moodustub hüdrooniumioon, seega H2O + H2O H3O + OH . Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon. Ained, mis vees peaaegu täielikult dissotseeruvad ioonideks (n KCl, HCl, NaOH). Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon. Ained, mis vees dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral (näädikhape, süsihape) + - [ ][ ] Ka dissotsiatsioonikonstatnt: (HA H + H ) Ka on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka [ ] arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub, st seda kangem on hape. pKa=-logKa. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Koosnevad nõrgast happest ja tema soolast, omavad puhverdusvõimet umbes ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses. (bioloogilised puhvrid:
ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaar laenguna. Elektroni laeng on -1,6*10 19 C augulaeng on +1,6*1019 C. 8.Coloumbi seadus Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. . Võrdetegur k väärtus antud avaldises on . Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. 9. Punktlaeng Punktlaeng on ideaalne objekt (idealiseeritud mudel) elektriliselt laetud
läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed) navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos) sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades keskkonnakahjustusi põhjustavate võtmetegurite esialgne määratlemine (sh. avariid) jne. Majanduspoliitilised, kelle omandid jne. Mõõdistamised, eeldused maal ja merel. Sügavused. Milline hüdrodünaamika seal on? Kust neid võetakse? Kuidas on lainetuse tingimused
Sportlase painduvusreserv Liigesliikuvuse olemasolu Ilma painduvusresevi olemasoluta aeglustub sporditehnika omandamine Painduvusreservi olemasoluta tekivad järgmised probleemid erinevate liigutuste õige tehnilise sooritamise õppimine ja täiustamine on häiritud jõu, kiiruse koordinatsiooni arendamine on häiritud spetsiidiliste liigutuste kvantitatiivne sooritamine on häiritud Painduvuse arendamine Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel painutused sirutused kallutused pöörded hooharjutused vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust
vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm, biomass võib hoopis väheneda), -kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis, -veekogu fuusikalis-keemiliste omaduste halvenemine (toitainete taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja
b) Pildilised c) Materiaalsed Andmete tüübid: 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed - Iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra. Fikseeritakse, milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed - Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt. 4. Andmete analüüs Andmeanalüüsi meetodid: 1. Kvantitatiivne analüüs - andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. Statistilise analüüsi meetodeid: a) Korrelatsioonianalüüs b) Regressioonianalüüs c) Kontentanalüüs 2. Kvalitatiivne analüüs - Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. Kvalitatiivseid meetodeid:
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul ...
Competitors" - 1980 Kenichi Ohmae (Mr Strategy) ,,The Mind of a Strategist the Art of Japanese Business" 1982 Teooria 80-90-ndatel 1980-1990 veelgi teravam konkurents, vähenenud marginaal turuosa suurendamise otsingud kasvu finantseerimise võimalused vähenenud konkurentsieelise otsimine, positsioneerimine ja segmenteerimine - SJ segunemine turundusega SJ horisont lühem Kvantitatiivne analüüs - kvalitatiivne analüüs Struktuuriökonoomika (1980), SCP (structureconduct-performance) paradigma Organisatsiooni ressursipõhine vaade (RBV resourse based view) (tuumkompetents): kasumlikkus peitub () organisatsioonis, mitte keskkonnas Tehingukulude ja agenditeooria Peamised autorid 1. Jay Barney "Firm Resources and Sustained Competitive Advantage" - 1991 2. Gary Hamel ja C. K. Prahalad "Competing for the Future" - 1994 3
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
o III Solidaarsusõigused „International bill of rights“ o Inimõiguste ülddeklaratsioon o Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt o Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt 13.11 – rahvusvaheline konflikt Andmeid konfliktide kohta: UCDP, AKUF, COW, Cascon (MIT), BICC Määratlused Kontseptuaalsed o Vägivald Operatsiooniline o Ulatus o Kvantitatiivne lävend Emotsionaalsed o Õiglase sõja teooria o Ius ad bellum ja ius in bello o Marksism o Patsifism ja bellitism Juriidiline Konflikti tüübid Ulatus o Sõda – kui palju ohvreid o Madala intensiivsusega konflikt Osalejad o Riikidevaheline o Riigisisene o Riigiväline, ekstrasüsteemne o Sub-riigilised o Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene
suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsiooniga:
proosa). Kreekas arusaam, et vaidlustes tekib tõde; selleks vajalik, et vaidlus oleks korrektne ja jälgiks reegleid retoorilisi. Kreekast pärineb ka avalik debatt ameti pälvimiseks. 34. Tüpoloogilised klassifikatsioonid lingvistikas Keeletüpoloogia harud: Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatilise vormidega. Kas selliste vormide esinemine korreleerub mingite muude struktuuriliste omadustega Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 35. Morfoloogiline tüpoloogia E
kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat. Füüsikalised omadused Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Etüün lahustub vees. ANALÜÜTILINE KEEMIA 89. Analüütilise keemia eesmärk. Analüütilise keemia eesmärk on mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 90. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs uurib, millised ained proovi sees on ning kvantitatiivne analüüs uurib kui palju mingit ainet proovi sees on. 91. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame. Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete analüütide sisaldust. Analüüsiobjektid on enamasti
- mitmed tõendid kinnitavad selle hüpoteesi kehtivust 26. Loomade suhtlus kui keel. Enamasti kasutavad loomad afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne.) Siiski esineb sellest reeglist rida erandeid (vt. ka eespool) seega pole erinevus inimkeele ja loomade signaalide vahel mitte niivõrd kvalitatiivne, vaid pigem kvantitatiivne 27. Meemesilase tants kui keel, selle omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust. Selle funktsioon on äratada teiste tööliste tähelepanu, kes kogunevad tema ümber ja lendavad seejärel otsima neid õisi, mille lõhna nad tema kehal tundsid 28. Edusammud inimkeele mõistete õpetamisel loomadele, tuleviku väljakutse.
Kaasaegsete sotsioloogiliste uuringute puhul, nagu humanitaarteaduste (ühiskonnateaduste) puhul üldse, on see ringikujuline muutumine ja igavesti kestev protsess. 1.8.1 Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid KVANTITATIIVSED MEETODID on sellised uurimismeetodid, kus uuritavaid muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses
(puude) kasvutingimuste või pinnase kandevõime parandamiseks. See ei ole konkreetselt mõõdetav suurus. Kuivendusintensiivsuse klassikaliseks aluseks on taimekasvutingimused. See tähendab, et kuivendamisega taotletakse mulla aktiivkihis sellist niiskusreiimi, mis tagaks maksimaalse saagikuse (juurdekasvu). Kuid masinate kasutamisel on oluline ka pinnase kandevõime. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumiks on laialt tuntud kuivendusnorm. Kuivendusintensiivsuse kriteerium on mõõdetav kvantitatiivne suurus, mida saab aluseks võtta reguleeriva võrgu projekteerimisel ja rajatud kuivendussüsteemi kvaliteedi hindamisel. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. Kuivenduskraavide vahekaugus. Kuivenduskraavide vahekaugused sõltuvad kasvukohatüübist ja mullastikuoludest. Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega;
rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega. 2) Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne mis esineb kõigis mullaomadustes, reziimides Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On
Vajadus sujuva, loogilise, ratsionaalse sünkroniseerimise järele Ajaline kordineerimine Aja ja töö seosed eelindustriaalses ja industriaalses ühiskonnas Eelindustriaaline ühiskond Aega ei mõõdeta Ajakäsitlus tsükliline Tööd tehakse ülesannete täitmise, mitte aja järgi Industriaalühiskond Aeg homogeenne, objektiivne, mõõdetav, kvantitatiivne Aeg ei lähe enam mööda, seda kulutatakse Aja ja töö standardiseerimine Täpne töö sünkroniseerimine ja kontrollimine Efektiivsem ja intensiivsem aja kasutamine kui varem Et töölised harjuksid aegade järgi seotud töö korralduse, viidi koolidesse sisse ajaline korraldus Seoses töö- ja vaba aja vahel Töö ja vaba aja seosed klassikalise majandusteooria järgi Valik vaba aja ja tööaja vahel Eeldus: paindlik tööaeg Karlssoni 3 töö- ja vaba aja seoste mudelit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
