Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8. Kas ja kui siis miks avaldab valgus pindadele rõhku? - (Mass+Kiirus=Impulss) Impulss avaldab rõhku ja valgusel on impulss. 9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks? - Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 10. Mitu elektrooni saab üks footon metallist eemaldada? Miks? - 1-e, sest footoni energiat ei saa tükeldada, neeldub tervikuna. Kui energiat on piisavalt palju siis eemaldab, kui ei siis mitte. 11
ZAX= 4 A-4 2 He+ Z-2 Y. Tekib uus el. , mis on tabelis võrreldes lähteelem. 2 kohta eespool.(varjestamine paberilehe või väikese õhukihiga, väike läbimisvõime, ohutu) Beetakiirgus: elektronide voog, mis tekib radioaktiivse el. Ühe neutroni muundumisel prootoniks.uus keem el. mis on tabelis ühe koha võrra tagapool. ZAX= -10e + Z+1AY.(varjestamine metal- lehega, suur läbimisvõime, ohtlik) Gammakiirgus: on elektromagnetvälja kvantide voog, mis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Ei muutu massiarv ega tuumalaeng. Vabanenud energia on põhjustatud tuuma oleku muutusest. (kõige ohtlikum ja suurima läbimisvõimega, varjestatakse võimalikult suure aatomnr ja tihedusega ainet- ntx PLII). Elektronidest koosnev beetakiirgus tekib -lagunemisel. -lagunemine toimub juhul, kui neutron (n0) muutub prootoniks (p+), kiirates elektroni (e) ja antielektronneutriino ( ). n0 p+ + e + . Positronidest koosnev
korral stabiilsed . Tähis I c) Magnetkvantarv- määrab orbitaali paiknemise teiste orbitaalide suhtes, tähis m d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuset uurimisega. Energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. a) Aineosakestel on laineomadused -osake võib käituda lainena b) Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik- ei ole täpselt ennustatav 6.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink
elektromagnetlaineid. Kiirates osakese energia väheneb, st väheneb ka orbiidi raadius ja elektonid peaksid langema tuuma. 2. Bohr`i postulaadid: · Iga aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaarsetes olekutes. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust (energiat) · Üleminekul ühest stats.olekust teise, aatom kas kiirgab või neelab energiat kindlate energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. 3. Balmeri seeria- vesiniku kiirgus- või neeldumisspekter nähtava valguse piirkonnas. 4 värvi, mida saab kiirata: punane, roheline, helesinine, tumesinine/violetne. 4. De Broglie laineteks nimetatakse vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. Valemist =h/p=h/mv määratud lainepikkust nimetatakse De Broglie lainepikkuseks. Elektronlained pole keskkonas võnkumised, vaid tõenäosuslained, st et laine määrab ära elektroni leidmise tõenäosuse antud kohas antud ajahetkel.
valgusvihk. * prisma toimub valguse dispersioon * koondav lääts prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud koondatakse ühte tasandisse. * mattklaas asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Plancki hüpotees: Valgus ei kiirga aatomitest lainena vaid kvantide kaupa. Kvandi energia : E=hf ( E- kvandi energia(J), f- valguse sagedus (Hz), h- 6,6*10 -34J*s (Plancki konstant)) Footoni mass: m=hf/c2 (c- valguse kiirus( 3*108m/s)) Footoni impulss: p(vektor)=mc. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse mõjul. Avastaja : H.R. Hertz. Fotoefekti katse- elektroskoop, tsinkplaat, lamp. Kui plaat laadida negatiivselt , tühjeneb elektroskoop kiirest; kui laadida
tekivad teineteist tugevdavad või nõrgendavad võnkumised erinevates ruumipunktides. Inferentsi min. dsinalfa=(2k+1)/2=(k+1/2) [SIIS on lained vastasfaasis ja lained nõrgendavad teineteist nendes suundades, kus see reegel kehtib]..... max. dsinalfa=2k*/2=k [lained tugevdavad teineteist suundades, kus see reegel kehtib ja lained on siis samas faasis] (d on allikatevaheline kaugus) KVANTOPTIKA:fotoefekt, Planci teooria kohaselt, mis ütleb, et valgus ei kiirgu aatomeist lainena vaid kvantide kaupa. Sagedus f ja valgusosakese energia E valemi : E=h*f (h konstant 6,6*10-34 J*s) Einsteini valem fotoefekti kohta hf= A+ mv2/2 (m e- mass; v kiirus; A punapiir) Asjad mis fotoefekti sisaldavad või koos toimivad: päikesepatarei. Footonil on mass E=mc2 aga footon peab olema kogu aeg liikumises. Footoni impulss p=mc (ühtib valguslaine levimissuunaga)
millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria – kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck – energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h – Plancki konstant) Footon – ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents –lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained „tühistavad“ teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel � = ℎ/�� Heisenbergi määramatuse printsiip – teatavad füüsikalised suurused, näiteks
molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h Plancki konstant) Footon ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained ,,tühistavad" teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel = / Heisenbergi määramatuse printsiip teatavad füüsikalised suurused, näiteks
Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel. 3)kiirguse postulaat – üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron siirdub kõrgemalt madalamale orbiidile. Aatom neelab kvandi, kui elektron siirdub madalamalt kõrgemale orbiidile. Kiiratava (neelatava) kvandi energia suurus: Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel. Aatomi ehitus: aatomi keskel on tuum, milles sisalduvad nukleonid – prootonid ja neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mille elektronkihtides on elektronid. Järjekorra nr näitab prootonite arvu ja elektronide arvu.
Asi sai alguse aastal 1905, kui 26 aastase teadlase sulest ilmus 30-leheküljeline artikkel "Liikuvate kehade elektrodünaamikast". Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E = mc2, mille järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma- pomm) kui lootust otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks. Artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Tuginedes oma uuele vaatekohale valguse olemusest, õnnestus Einsteinil täielikult seletada fotoelektrilisi nähtusi. 1908. aastal omandab Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. Kohe peale seda 1909. aastal alustab ta tööd teoreetilise füüsika erakorralise professorina Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal saab temast korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis (Karl-Ferdinand University in Prague). Aasta
täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakvantidega 1, 3 ja 5. Sellised kvandid iseloomustavad minu arvates piisavalt hästi algoritmi käitumist, samas tekitaks kõigi kvantide arvessevõtmine liigset infomüra. Objektiivne võrdlus Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon selle põhjal välja algoritmide headuseja eripärade põhjenduse. Haldusstrateegiate võrdlustabel max CPU Ressursid max CPU ressur- sim
Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul (nt elavhõbedaaurudega kvartslamp) . Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter, mis näitab millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Spekrianalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Valgus kui footonite voog M. Planck-i püstitatud teooria kohaselt valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Valguse kvanti hakati nimetama footoniks. E =h f Kus h on konstant ,h =6,6 x 10-34 J-s . Seda konstamti tuntakse Plancki konstandina. Fotoefekt Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toime. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein, kes väitis, et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. See tähendab, kui elektron neelab footoni siis elektroni energia suureneb täpselt hf võrra. Fotoefektil kehtib seega valem hf =A+mv2 / 2
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi). · Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Neutroni avastamine · probleem: tuum oli raskem kui tuumas olevate prootonite massid kokku ja need lisaosakesed ei jätnud endast Wilsoni kambrisse jälge, kuna ei olnud i...
Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära neelduvad. Footonitelt saadud energia tulemusena hakkavad aineosakesed kiiremini võnkuma. 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pikalaineline soojuskiirgus, lühilaineline soojuskiirgus, (mida madalam on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse lainepikkus.) 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust. Maa, laud, füüsika õppejõud 41
e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus? Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest - nukleonidest 4. Mida näitab keemilise elemendi järjekorranumber Z? Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest
olekus aatom ei kiirga. - 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid
- 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid
ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus? Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest - nukleonidest 4. Mida näitab keemilise elemendi järjekorranumber Z? Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber
reaalselt ei juhtu. 3. Probleemid antud mudeliga Borhi postulaadid - selle el. seotud probleemid lahendas Taani füüsik Niels Bohr. Tema postulaadid: 1. Aatom võib viibida ainult kindlatel energiatasemetel, millele vastab kindel energia En- sel juhul aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab valgukvandi üleminekul suuremalt energiatasemelt En väiksema energia tasemega olekule Ek. Kiiratud footoni energia on leitav valemiga: hf=Ek-En kui aatom neelab välist energiat, siis neelatakse samuti kvantide kaupa. Aatomi energiatase sõltub põhiliselt elektroni energiast. Sisuliselt elektronid pendeldavad energiatasemete ehk erinevatele kaugustele aatomituumast. Mida lähemal on elektroni trajektoor tuumale, seda suurem on ta energia. 4. Joonspektrite tekkimine vesiniku järgi: Bohri teooriat arendas edasi Balmer, kes näitas näiteks vesiniku aatomi korral on kiiratav sagedus leitav valemitega f=(Ek-En)/h ning f=R((1/k ruut)-(1/n ruut)), kus k kuulub hulka kahest lõpmatusse.
Esineb väga harva. 35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on
kõike mustvalgelt. Esineb väga harva. 35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda
4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2
omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. Looduslik radioaktiivsus- tuumade iseeneslilk muundumine. Tehisradioaktiivsus- tuumareaktsioonide tulemusel tekkinud isotoopide radioaktiivsus. Alfakiirgus- radioaktiivse elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest. Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule. Kiirguse neeldumisdoos- füüsikalin suurus, mis võrdub neeldunud ioniseeriva kiirguse ja
laetud osake katioon Elektronkihid • Elektronid saavad liikuda ühelt elektronkihilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat • Kõrgema energiatasemega elektronkihilt madalama energiatasemega elektronkihile üleminekul kaotatud energia hajub keskkonda soojusenergiana Elektronkihid • Aatomite puhul kiirgub ja neeldub energia ainult üliväikeste energiaportsjonite ehk kvantide kaupa • Kvant – väikseim jagamatu energiakogus Elektronkihid • Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus • Keemiliste elementide reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel elektronkihil, nn valentselektronidest • Täidetud välimise elektronkihiga aatomid ei ole keemiliselt aktiivsed, st ei reageeri iseenesest teiste ainetega Elektronegatiivsus
Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille tugevust saab mõõta galvanomeetriga. Selleks, et fotovoolu tugevus saaks nulliks, tuleb kas pidurdavat välja, mille tekitamine pidurduspingega Up. A. Stoletovi seadused: -valguse toimel eralduvad laengud on negatiivsed. suurim mõju on ultravioletvalgusel. kehast eraldunud laengu suurus on võrdeline neeldunud valgusenergia hulgaga s.o kvantide arvuga. Katoodist väljunud elektronide arv on võrdeline valgusvooga. Ik Ik- elektronide arv - valgusvoog Suur osa kvantide energiast läheb valgust neelava aine soojendamiseks ja ainult väike osa fotoelektronidele.Peale käsitletud välisfotoefekti on olemas ka sisefotoefekt, mida täheldatakse dielektrikutes ja pooljuhtides. Siin toimub elektronide ümberpaigutamine valentsitsoonist juhtivustsooni. Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn.
Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille tugevust saab mõõta galvanomeetriga. Selleks, et fotovoolu tugevus saaks nulliks, tuleb kas pidurdavat välja, mille tekitamine pidurduspingega Up. A. Stoletovi seadused: -valguse toimel eralduvad laengud on negatiivsed. suurim mõju on ultravioletvalgusel. kehast eraldunud laengu suurus on võrdeline neeldunud valgusenergia hulgaga s.o kvantide arvuga. Katoodist väljunud elektronide arv on võrdeline valgusvooga. I k Ik- elektronide arv - valgusvoog Suur osa kvantide energiast läheb valgust neelava aine soojendamiseks ja ainult väike osa fotoelektronidele.Peale käsitletud välisfotoefekti on olemas ka sisefotoefekt, mida täheldatakse dielektrikutes ja pooljuhtides. Siin toimub elektronide ümberpaigutamine valentsitsoonist juhtivustsooni. Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn. fototakistite
REFERAAT Heisenberg Kool Klass Nimi Aasta Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kvantmehhaanika algus.............................................................................................................. 4 Algusaastad................................................................................................................................. 5 Vanematest..................................................................................................................................5 Haridustee................................................................................................................................... 5 Abielu...............................................................................................................................
II osa Kvantoptika T 02.05.2006 12. Valgus kui footonite voog. 20.sajandi algul oli füüsikas 2 probleemi, mis olid seotud valgusega: 1) ei osatud selgitada fotoefekti ehk elektronide väljalöömist metallist valguse abil ehk fotovoolu tekkimist valguse toimel ja 2) ei osatud selgitada tahkete hõõguvate kehade kiirgusspektreid. 1. Milline oli 1900.a. Saksa füüsiku Max Plancki tööhüpotees valguse kiirgumise kohta aatomeist? Valgus ei kiirgus aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. Ladina keeles quantum on portsjon. 2. Kirjuta Max Plancki valem valgusosakese ehk footoni energia leidmiseks. E = hf, kus h on Plancki konstant ja f valguse sagedus. 3. Mida näitab Plancki konstant ja kui suur ta on? h = E/f näitab, et valguse sagedusühiku kohta tulevat kvandi energiat ja see on h = 6,6.10-34J/s 4. Millise füüsika aluseks sai Plancki tööhüpotees footonitest? Kvantfüüsika. 5. Millise 20
ka aatomi energia ning elektroni orbiidi raadiuse. Kui elektron siirdub ( langeb ) "kõrgemalt", s.o. suurema peakvantarvuga orbiidilt "madalamale ", siis kiirgub kvant . Aatomi ergastamine ehk üleminek suurema energiaga olekusse võib toimuda vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriväli, temperatuur ). Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel, igale keemilisele elemendile vastab iseloomulik lainepikkuste seeria. Kvantide energia on üheselt määratud energianivoode vahega. Peakvantarvule n = 1 vastab elektroni madalaim, tuumale lähim orbiit ja aatomi põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Seda väidet nimetatakse energia miinimumprintsiibiks. Energiat, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule, nimetatakse energiatasemeks. Aatomi kõiki teisi olekuid nimetatakse ergastatud olekuteks, milledele vastavad peakvantarvud n = 2, 3, 4..
toimel. Fotoefekti tagajärjel vabanenud elektronid liiguvad elektrivälja mõjul anoodile. Selle tulemusena tekib ahelas fotovool, mille tugevust saab mõõta galvanomeetriga. Selleks, et fotovoolu tugevus saaks nulliks, tuleb kas pidurdavat välja, mille tekitamine pidurduspingega U p. A. Stoletovi seadused: -valguse toimel eralduvad laengud on negatiivsed. –suurim mõju on ultravioletvalgusel. –kehast eraldunud laengu suurus on võrdeline neeldunud valgusenergia hulgaga s.o kvantide arvuga. Katoodist väljunud elektronide arv on võrdeline valgusvooga. I k Ik- elektronide arv Φ- valgusvoog Suur osa kvantide energiast läheb valgust neelava aine soojendamiseks ja ainult väike osa fotoelektronidele.Peale käsitletud välisfotoefekti on olemas ka sisefotoefekt, mida täheldatakse dielektrikutes ja pooljuhtides. Siin toimub elektronide ümberpaigutamine valentsitsoonist juhtivustsooni. Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn
tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Igasugune magnetvälja muutumine juhtmekeeru ümber põhjustab induktsioonivoolu. 28. Nimeta BOHR´I POSTULAADID! · Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, kiigab või neelab aatom valgust kindlate portsjonite ehk kvantide kaupa. 29. Kuidas vahelduvad aastaajad? AASTAAJAD (talv, kevad, suvi, sügis) tulenevad sellest, et Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg asetseb tema orbiidi suhtes kaldu. Pöörlemistelje kalle orbiiditasandi suhtes ei muutu, küll muutub see aga Päikese suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem.
kindlaid energiaväärtusi. 13)Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis? Spektrijoonte asendis märgati, et nad moodustavad koonduvaid jadasid. 14)Mida pandi tähele vesiniku spektreid uurides ja milline võrrand võimaldab seda nähtust kirjeldada? Vesiniku spektrit uurides pandi tähele, et jooned moodustavad kindlaid rühmi, mis hakkavad korduma. 15)Kuidas arvutada vesiniku spektrijoontele vastavate kvantide sagedust ja lainepikkust? 16)Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? Balmeri seeria-vesiniku spektrijoonte rühm, mis jääb nähtava valguse ossa. 17)Millise järjekorra numbriga energiatasemele peaks vesiniku aatom minema, et tekiksid Lymani, Pacheni või Balmeri spektrijoonte seeriad? Lymoni seeria-ultraviolet-n1=1, Balmeri seeria- n1=2 ja Pascheni seeria-infrapuna- n1=3 18)Mida tähendab seisulaine pillikeeles?
koondunud spektraal seeriatesse. Kui elektron liigub kõrgemale orbiidile, siis ta aatom neelab energiat, kui aga elektron liigub madalamatele orbiitidele, siis aatom kiirgub energiat. · Bohr'i postulaadid I postulaat- Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat. II postulaat- Kui elektron liigub ühelt orbiidilt teisele siis ta vastavalt kiirgab või neelab energiat kvantide kaupa. (kvant- energia portsjon) Tekib kiirgusjoon. · Milles avaldub elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa pilu, siis nad paiknevad ruumis teatud korrapära järgi, mis sarnaneb valguse difraktsiooni ribadele st elektron satub osadesse ruumi piirkondadesse suurema tõenäosusega kui teistesse ruumipiirkondadesse seetõttu nim elektroni lained ka tõenäosuslaineteks. · Mis potentsiaali barjäär ja auk ja tunnelefekt?
Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo. 2. Comptoni efekt ja määramatuse printsiip Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus, elastne põrge, klassikalist füüsikat ei selgita. Comptoni efektis: muutub impulss nii footonil kui elektronil W.Heisenberg (1927): määramatuse printsiip px . x h Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis), kirjeldamine on
paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: ultraviolett- (200-400 nm), nähtava valguse- (400-750 nm) ja infrapunane (750nm-50mm) spekter. spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Bouguer-Lambert-Beeri seadus Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelava aine kontsentratsioonist ja valgust neelava kihi paksusest. Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus.
paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: ultraviolett- (200-400 nm), nähtava valguse- (400-750 nm) ja infrapunane (750nm-50mm) spekter. spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Bouguer-Lambert-Beeri seadus Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelava aine kontsentratsioonist ja valgust neelava kihi paksusest. Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus.
Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200- 400nm), nähtav valgus( 400-750nm) ja infrapunane( 750nm-50mm) spekter. Spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Analüüsi tundlikkus ehk väikseim kontsentratsioon, mida antud meetodiga on võimalik määrata, oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on koefitsent . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille =400-500 ja tugevalt värvunuks, mille =100 000-150 000. Väikseimaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks on sellise lahuse kontsentratsioon, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest
Valdava osa ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste (või sageduste) järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspekter koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. Pidev kiirgus- ja neeldumisspekter tahked ja vedelad kehad ; Joonspekter gaasiline olek. Footon on kvantide nimetus valguse korral (valguskvant). Tal pole seisumassi, saab eksisteerida ainult liikudes Footoni energia ja sageduse vaheline seos: footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f. Valem: E =hf (h=6,310 Js Plancki konstant) ; c=f Footoni mass: m=hf/c²=h/c Footoni impulss: p=mc=hf/c=h/ Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni neelamine elektroni
tõenäosusi ennustada ❏ Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest ❏ Kvanthüpotees - valgus kiirgub ja neeldub väikeste portsjonitena, elementaarsete mõjukvantidena. Ühe kvandi energia on seotud valguslaine sagedusega. Sagedust ja energiat seob Plancki konstant. E=hf (E - kvandi energia; h - Plancki konstant, 6,626 x 10 astmes -34 J x s; f - sagedus) - aines neelduva valguskvandi energia ❏ 1905 Einsteini fotoefekti teooria elektronide ja kvantide kaudu. Fotoefekti kasutatakse elektri tootmiseks, päikesepatareid. 3====D ❏ Fotoefekt: ❏ Tekib enamasti ultravioletse valguse toimel, sest pikemalaineline kiirgus ei suuda elektrone ainest välja lüüa. Punapiir - piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama ❏ Ainest valguse poolt väljalöödud fotoelektronide energia on erinev, aga pole kunagi teatud piirväärtusest suurem
Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. 5. Erineva energiaga neutronite reaktsioonid tuumaga. Tuumalagunemise mehhanism. Silmapilksed, resonants ja hilinevad neutronid. Tuumalagunemisel vabanev energia. Reaktori jääkenergiaeraldus. Tuumakillud. 3 Tuumalagunemisel vabanev energia: Silmapilksete גHilinevate ג Tuumakildude kvantide kvantide Neutronite β osakeste Antineutronite kin. energia energia energia energia energia energia SUMMA 204,1 235U 166,0 7,2 7,2 4,9 9,0 10,0 MeV 210,3
-"valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu"). Sel juhul tekkinud kiirgus on monokromaatne ja koherentne s.t. elektromagnetlainete faaside vahe püsib muutumatuna. Laserdioodi struktuur on näidatud joonisel 4.13. Joonis 4.13. Laserdioodi struktuur (a) ja stimuleeritud kiirguse spektri näide (b) [2]. Valguskiirguse tekkimiseks on vaja, et stimuleeritud rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua olukord, mispuhul aatomite kõrge energeetiline nivoojuhtivustsoon on elektronide poolt hõivatum kui madalam ehk valentstsoon. Selline pöördhõive on saavutatav laengukandjate intensiivse injektsiooniga heterosiirdesse GaA1As/GaAs. Selleks on vaja pärivoolu tihedusega vähemalt 5 A siirde ristlõike 1 mm2 kohta. Kuna laseri joonmõõtmed siirde tasapinnas on c.a. 0,1 mm, siis kujuneb nn pöördhõive reziim juba 50 mA vooluga.
4. Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium, millises Calvini tsükkel? Valgusstaadium toimub tülakoidide membraanides. Calvini tsükkel e CO2 fikseerimine(glükoosi tegemine) toimub stroomas. 5. Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse? Valgusreaktsioonides toodetakse ATPd ja NADPH2d. 6. Millise protsessiga algab fotosüntees? Fotosüntees algab fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kvantide neeldumisega lehte. Käivitatakse valgusstaadium. 7. Millised on valgusstaadiumi osad? Valgusstaadiumi osad on: fotosüsteem I ja II - elektron ergastatakse esmalt fotosüsteem II tsentriklorofüllist ja seejärel fotosüsteem I tsentri klorofüllist elektrontranspordi ahel - koosneb elektrone liitvatest (aktseptor) ja loovutavatest (doonor) molekulidest e. kandjavalkudest(plastokinoon, plastotsüaniin, ferredoksiin).
veeauru neelamise tõttu. Kiirguse energia mõõtühikuks on dzaul (J), intensiivsuseks (energia hulk ajaühikus) J/s=W, kiirgusvoo tihedust mõõdetakse W m-2. Vanemas kirjanduses kasutati energiaühikuna SI-süsteemivälist ühikut kalor. 1 W m-2=0.86 Kcal m-2 h-1. Taime seisukohalt on kiirguse energiasisaldus oluline eelkõige temperatuurireziimi kujunemisel, samal ajal kui fotosünteesi puhul on oluline fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse lainepikkuse vahemikus neelatud kvantide arv. Kvantide arvu mõõdetakse tavaliselt moolides (1 mool kvante = 6,022*1023 kvanti). Kuna erineva lainepikkusega kiirguse kvandi energiasisaldus on erinev, siis ka üleminekukoefitsient valguse kvantühikutelt (µmol m-2 s-1) energeetilistele ühikule (W*m-2 J*m-2*s-1) sõltub kiirguse lainepikkusest. Valguse spektraalne koostis muutub atmosfääri, lehestikku või vett läbides. Atmosfääri läbides võib kiirgus neelduda või hajuda. Valguse hajutamiseks nimetatakse valguselainete levimise hälbimine
See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega, valguse poolt välja löödud elektronide hulk sõltub valguse sagedusest, Plancki konstandi (6,6 · 10 -34
Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega. Päikese atmosfääri alumist nähtavat kihti (200-300 km) nimetatakse fotosfääriks. Selle pind on granulaarne. Seda põhjustab gaaside liikumine fotosfääri all. Graanuli läbimõõt on u. 10 000 km.
Juba Füüsikalise looduskäsitluse aluste kursuses saime teada, et aatomite maailmas, mida nimetatakse ka mikromaailmaks, kehtivad hoopis teised seadused, kui meile silmaga nähtavas maailmas ehk makromaailmas. Näiteks mikromaailmas on mõned füüsikalised suurused kvantiseeritud. See tähendab, et neil ei saa olla suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud kindlaid väärtusi. Need väärtused saavad üksteisest erineda vaid kindlate suuruste nn kvantide kaupa. Üheks selliseks suuruseks on energia. Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. Mingile energiatasemele vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse peakvantarvuks ja selle tähiseks on n. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud
Siganaal- müra suhte sõltuvus kasutatud bittide arvust. Kvantimismüra spekter ja selle hälvete tõenäosusjaotus. Ühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemik on sama sammuvahega, st. iga samm on eelmisega sarnane. Ebaühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemiku sammu vahe võib muutuda suure tugevusega ehk siis magnituudis, st. sammud on erinevad. Kvantimismüra on sama mis lugemi viga ja avaldub kujul Signaal-müra suhte sõltuvus kvantide ja bittide arvust avaldub sellise suhtena S/N ja mis võrdub S/N (dB) = 1,76 + 6,02*n Kvantimismüra spekter on valge, sagedused 0 ... &inf;. Väikeste ja suurte hälvete tõenäosus on ühesugune. [vaata | 30. Hoidelülitused. muuda]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
