olemas sellist olekut, kus mõlemal füüsikalisel suurusel oleks korraga olemas kindel ja täpne väärtus (Ballentine, 1970). 2.3 Teooriate ühendamine Aastakümneid on teadlased vaevanud pead kvantmehaanika ning üldrelatiivsuse ühendamisega. On kõlanud: ,,Nüüd on see meil käes!", kuid iga selline ütlus on olnud hõiskamine enne õhtut. Probleem teooriate ühendamises seisneb nende erinevas ülesehituses. Üks on rajatud klassikalise mehaanika printsiipidele, kuid teine kvant printsiipidele. Ühendamaks neid teooriaid, on vaja esmalt vastavusse viia teised vastasmõjud. Tänapäeval tuntakse neist nelja: tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju ning gravitatsiooniline vastasmõju (Järv, 1992). Tugev vastastikmõju on see jõud, mis hoiab koos neid osakesi, millest koosnevad neutronid ja prootonid ehk kvarke. Elektromagnetiline vastastikmõju võtab kokku kõik
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Arvuti mälu Mälu üldstruktuur: Mälu poole pöördumisel määrab aadress, millise mälusõna poole toimub pöördumine. Seejuures mälu sõna on info hulk, mille kaupa on võimalik mälusse kirjutada või sealt infot lugeda. Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust
Arvuti mälu Mälu üldstruktuur: Mälu poole pöördumisel määrab aadress, millise mälusõna poole toimub pöördumine. Seejuures mälu sõna on info hulk, mille kaupa on võimalik mälusse kirjutada või sealt infot lugeda. Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust
MV vähemaks/ tõukuvad- diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku, saab aatomis olla ainult 1 (aine stabiilsuse põhjus). Aatomi karakteristlik spekter e sõrmejälg: aatomi/molekuli elektronide energianivoode vahelistel siiretel kiiratakse footon kui üleminek toimub tuumale lähemalt ja neelatakse kvant, kui kaugemale. Elektroni kiirguse lainepikkus: ΔE=hv λv=c. Hundi reegel: põhiseisundis püüavad elektronid alamkihi rakkude raames maksimeerida oma spinni. Elektroni afiinsus on energia, mis vabaneb elektroni lisamisel elektriliselt neutraalsele elemendile. Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus. Püsivale tasakaalule vastab potentsiaalse vabaenergia miinimum. Aatomite vastasikmõju
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
penetrantsus; Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad. Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe??
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
See tõenäosus muutub nii ajas kui ruumis perioodiliselt ja seda muutust kirjeldabki De Broglie laine. 11. Kvantmehaanika Seda, et kõik suuremad asjad koosnevad väikestest algosakestest, arvati juba ammu. Vana Kreeka atomistid arvasid, et kõik koosneb jagamatutest osakestest, aatomitest (5. saj 89 e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda. Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880).
Kokkuvõttes on tegu poliitiliste ja õloomeliste protsesside ning tervikuna avaliku sektori optimeerimisega. Optimeerimise tähtsus Süsteemne õakti mõjude analüüsimine aitab mõista regul põhjuseid, tagajärgi, nende vastavust avalikele ootustele, aitab ka ressurrse optimaalselt paigutada. See võib tugevdada aga ka nõrgendada osapoolte positsioone, aga teha ka mõne regul võimatuks, kui ei leita kompromissi. Õakti mõjude analüüs võib olla kas kvantitatiivne või kvalitatiivne. Kvant analüüsi teostamine ei ole mitte alati võimalik ja ka mitte alati põhjendatud. Kasvõi st, et õigete kulunäitajate saamine võib ise olla väga kulukas ja aeganõudev. Levinumad ning traditsioonilisemad on erinevad maj mõjude hindamismeetodid. Õakti majanduslike mõjude hindamise klassikalised meetodi d: -tasuvus e kulu-tulu analüüs -kuluefektiivuse e kulude tõhususe e kulude ja tulemuste analüüs selles ei teiseldata tulu rahalisesse väärtusesse.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
10-34J.s täisarv-kordne: Ln = n . Elektroni orbiidi raadius on võrdeline kvantarvu n ruuduga: rn = r1 n 2, kus r1 on vesiniku aatomi põhioleku orbiidi raadius ehk Bohri raadius, r1 = 5,29 . 10 -11 m. Elektroni kiirus orbiidil on pöördvõrdeline kvantarvuga n : vn = v1 / n , kus v1 on elektroni kiirus põhiolekus, v1 = 2,18 . 10 6 m/s. Siirdel ühest aatomi kvantolekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetvälja kvant energiaga Eem= h f või Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus
Impulsiga p liikuval elektronil on lainepikkus = h / p (de Broglie valem). Elektronilaine ei tohi iseennast interferentsil kustutada, s.t. orbiidi pikkus 2r peab olema täisarv n lainepikkusi n . 26 Elektroni kiirus orbiidil on pöördvõrdeline kvantarvuga n : vn = v1 / n , kus v1 on elektroni kiirus põhiolekus, v1 = 2,18 . 10 6 m/s. Siirdel ühest aatomi kvantolekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetvälja kvant energiaga Eem= h f või Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt
Aafrika vallutati sõjaliselt. Aafrika kolooniad: Suurbritannia - Egitputs, Lõuna Aafrika Vabariigi dominioon. Prantsusmaa - Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar. Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa. 7 1.10.1 TEADUS Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse. P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi. Maks Planc - kvant teooria. Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri). Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit. Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused:
CaF2 – esineb looduses (fluoriit, sulapagu) saadakse ka tööstuslikult vees vähelahustuv Kasut. metallurgias (räbusti) spetsiaalklaasid emailid keraamikas optikas, lasertehnikas Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas (sagedamini teisi ühendeid: nitraadid, Ba-kloraat, Sr-oksalaat) Valgustusraketid: Ba – roheline; Sr – punane valgus BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks (sel kujul määratakse sageli üldse väävlit loodusobjektides) Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Raadiumhalogeniidid (peale RaF2) on vees kergestilahustuvad (eriti RaBr2) kristallained. tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised puhtal kujul kõrgema temperatuuriga kui keskkond
Kvandi massi ja energia korrutis on alati konstantne seetõttu, et: Kvandi massi ja energia korrutis on igasuguse kvandi liigi korral üks ja sama siis, kui ,,lainepikkus" võrdub ühe meetriga. Kuid viimane avaldis on seotud ajaga ( perioodiga ) seotud energiaga järgmiselt: Selline on siis ,,energia" selleks, et aja rännak olevikus läbitakse 1 meeter, kuid liigutakse endiselt hyperruumis. Igasuguse kvandi massi ja energia korrutis on alati üks ja sama, kui kvant liigub ajas olevikus ühe meetri: Kui aga rohkem ( või vähem ) kui üks meeter, siis tuleb kvandi massi ja energia korrutis erinev: Teatud tingimuste korral võivad järgmised avaldised olla omavahel seotud niimoodi: 98 On juhuseid, kus aeg ja ruum on võrdsed, seega l = t, kuid see on ainult teise variandi puhul nii. Enamus juhtudel ( esimesel ja teisel variandil ) see siiski nii ei ole, seega l # t. Seega on olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
