1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
ähvarduste abil parlamendis läbi surutud 2005. Aasta eelarvest läks rohkem kui 70% sotsiaalsfääri. Selle tagamiseks olid kohalikud eelarved kohustatud eraldama enam kui 80% pensionide ja palkade väljamaksmiseks. (Popov) Liberaalsed ökonomistid hakkasid üsna pea häirekella lööma ning ajalehtedesse ilmus esmakordselt sõna ,,populism". Sealjuures ei olnud silmas peetud niivõrd peaministrit kui hoopis presidenti. See oli ka arusaadav: Tõmosenko kui revolutsionääri kuvand oli juba ammu ühiskondlikust teadvusest tõrjunud välja fakti, et hariduselt on ta ikkagi ökonomist. Peaministrina ei oodatud temalt uusi majanduslikke kontseptsioone, vaid ainult kompromissitust ja tavapärast raudset tahet võitluses ,,Maidani ideaalide" nimel. Läänes tunnustatud ekspankurilt Justsenkolt oodati majanduslikke reforme. Kuid president ei muretsenud niivõrd valitsusjuhtimise korrigeerimise, kuivõrd selle autorluse pärast. Ta ei
Vähem kui aasta ärategemise vaimust ajendatud sündmusi ei jätnud konsensuse otsimiseks just palju võimalusi. Tallinna linna pronkssõduri- ümarlaud, mis vastandus valitsusele, muutus institutsiooniks, millele ükski otsustaja enam mingit tähelepanu ei pööranud. "Marodöörid," kinnistus ametlikus keelepruugis hinnang langenute kohta, kelle kalmudele see hauatähis oli püstitatud. Kuigi hilisemad analüüsid seda versiooni ei kinnitanud, oli taas kord üks konflikti õhutav kuvand käibele lastud. Jõudemonstratsioon Läbirääkimispoliitika asemel hakkasid piitsaplaksudena peagi kajama keelud ja käsud. Kahe suurema rahvusgrupi normaalsele läbisaamisele ja integratsioonile anti otsustav kabelimats. Olgu peale, ega seda integratsiooni ei olnud riiklikest programmidest hoolimata ju sisuliselt eksisteerinudki. Oli üldteada, et eestlased ei suhtle venelastega ja vice versa. Nüüd aga lõhuti seegi, mis 2007. aasta kevadeks tasapisi tekkinud
tagasi oli võimalus elada üle kolmekümne aasta väga väike ja püsinud sellisena kolmsada aastat, siis kahekümnendal sajandil toimus põllumajanduses, sanitaarsetes oludes ja arstiteaduses murrang ning sajandiga tõusis keskmine eluiga üle kahe korra. (Arrak, 2008) Tänu vanemaealiste inimeste võimalustele elada kauem ja olla ka vanemas eas füüsilisel ja vaimsel tasemel paremas vormis, on muutumas vanemaealiste inimeste tähtsus töötajaskonna hulgas. Vanemaealiste inimeste kuvand on muutumas vanadusprobleemide käes vaevlevatest vanuritest töövõimeliseks osaks elanikkonnast. (Värk, 2007) Just tervislik seisund on see, mis loob peamise erinevuse nooremate ja vanemaealiste töötajate vahel. Nii noored kui ka täistööealised inimesed ei tunneta niivõrd teravalt vanuselisest ,,kulumisest" tulenevaid vaegusi, ning on seetõttu tõenäolisemalt valmis enda kanda võtma raskemaid tööülesandeid ja sukelduma suurema stressitasemega protsesside lahendamisesse.
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints,
võimalik konkurentsioht, ettevõte kujundab ostjais eelistava suhtumise. Aeglase ammutuse tunnused on: turg on väike; suur osa tarbijatest on tootest teadlik; tarbijad on nõus maksma kõrget hinda; konkurentsiohtu peaaegu pole. Ammutushinna eeldusteks on, et kõrge hinnaga ostjaid peab olema piisavalt, väikese tootmismahu kulud peavad võimaldama esile tuua kõrge hinna eelised, toote kuvand ja kvaliteet peavad õigustama kõrget hinda ning konkurenttoodete sisenemine ja hinna alandamine on raskendatud. Ammutushinna eeliseks on see, et turusegmendi tulupotentsiaal kasutatakse kõrge hinnaga maksimaalselt ära, nö ammutatakse tühjaks. Kiire hõivamise tunnused on: turg on suur; tarbijad ei tunne toodet; enamus tarbijaid on hinnateadlikud; potentsiaalsed konkurendid on tulekul; tooteühiku tootmiskulud langevad tootmismahu suurenedes.
· keskkonnakulud Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab. 1.1.2. Toote käsitsetavus Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise on teisejärguline. Samas on tähtis ka toote kuvand. Seega peaks toote kuvandi loomisel õige pakend olema kavandatud koos tootega. Nii pakend kui ka toode omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused võivad tootel ja pakendil erinevad olla. On kaks lähenemist pakendi ja toote kavandamisel: 1. Vana: oodata toote kavandamist ja siis kavandada pakend 2. Uus: toote ja pakendi arendus koostöös, kaasates saadetise käsitsemise ja liikumise.
· missugused toote omadused on tarbijale olulised, · kui tähtsad on need omadused tarbijale, · kas firma toode on teistest analoogidest parem, · mida oleks vaja parandada, · kas on veel mõni omadus, mis eristaks toodet konkurentidest, · millele on pandud liialt rõhku. Turundajal tuleb positsioneerimise käigus: · otsida segmente, mis on jäänud konkurentidel märkamata, · püüda luua brändile teistest eristuv kuvand, · hoiduda võrdlemast toodet konkureerivaga, millel läheb turul väga hästi, · valida lööv tootenimi, · teha turundussõnum lihtsaks ja meeldejäävaks tavatarbijale jne. Positsioneerimise tüüpilisteks vigadeks on: · puudulik positsioneerimine-tarbija ei taju erilisust, kuna brändi sõnum pole arusaadav, · ülepakutud positsioneerimine-tarbija ei tunneta, miks ta peaks brändi eest rohkem maksma,
· missugused toote omadused on tarbijale olulised, · kui tähtsad on need omadused tarbijale, · kas firma toode on teistest analoogidest parem, · mida oleks vaja parandada, · kas on veel mõni omadus, mis eristaks toodet konkurentidest, · millele on pandud liialt rõhku. Turundajal tuleb positsioneerimise käigus: · otsida segmente, mis on jäänud konkurentidel märkamata, · püüda luua brändile teistest eristuv kuvand, · hoiduda võrdlemast toodet konkureerivaga, millel läheb turul väga hästi, · valida lööv tootenimi, · teha turundussõnum lihtsaks ja meeldejäävaks tavatarbijale jne. Positsioneerimise tüüpilisteks vigadeks on: · puudulik positsioneerimine-tarbija ei taju erilisust, kuna brändi sõnum pole arusaadav, · ülepakutud positsioneerimine-tarbija ei tunneta, miks ta peaks brändi eest rohkem maksma,
Ja on vastus publiku küsimusele, mida tuleks teha. Mis tuleks pakkuda sots probleemi lahendusele? Põhimõtteliselt saame nüuda kahte asja mingi kokkreetset sammu seaduse muudatust, sots toetust või soodne kohtuotsus- võime minna ka kaugemale. Võib ka minna kaugemale võime taotleda sots poliitika muutmist, muuta avalikkuse suhtumist probleemi. Sotsiaalpoliitika muutmist on kindlasti lihtsam taotleda, kui mõtete muutmist. Kui nt töötu kuvand meie jaoks on võsapetsist habemega mees siis avalikkus ei lähe sellega kaasa. Kikas jälle filmi juures töölised taotlesid ennekõike käegakatsutavaid asju. Nad tahtsid, et kohus tunnistaks tehase ülevõtmise seaduslikuks. Kui see läbi ei läinud, läksid parlamenti ja tahtsid, et parlament võtaks vastu seaduse, mis tunnistaks ülevõtmise seaduslikuks. Nii et ka kohus saaks seda seaduslikuna käsitleda. Aga selle kõrval koos dokfilmi tegijatega üritasid muuta me mõtlemist
Vastupanu oli äärmiselt mitmetahuline, selles põimusid passiivsed ja aktiivsed vormid. (Pajur et al. 2005: 176-178) 8 1.3. Saksa okupatsioon (1941-1944) 1941. aasta suvel võtsid eestlased sakslasi vastu kui nõukogude terrorist vabastajaid. Selline suhtumine on mõistetav, kuna suur küüditamine toimus vaid nädalapäevad enne Saksa invasiooni algust. Rahva seas kujunes positiivne kuvand saksa sõduritest juba esimestel kokkupuudetel nendega, sest võrreldes taganevate punaarmeelastega käitusid sakslased korrektselt, näiteks ostsid taludest pekki ja mune, mitte ei võtnud neid vägivaldselt. Sellised elu pisiasjad koos sümboolset tähendust omavate seikadega, nagu luba kasutada sinimustvalget lippu, mille nõukogude võim oli ära keelanud, omasid suhtumise kujunemisel olulist tähtsust. Sakslastele tuli kasuks muidugi ka
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogu...
39. Kaubamärk ja bränd. Kanali laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel ( tootjad, KAUBAMÄRK nimi, visuaalne, kujundus hulgimüüjad, jaemüüjad). BRÄND toode ja sellega seonduvad assotsiatsioonid: lubadus, identiteet, kuvand, Kanali pikkus näitab kanali moodustamiseks kasutatud astmete hulka. tuntus, tajutud kvaliteet, lojaalsus.... TURUSTUSSÜSTEEMI INTENSIIVSUS 40. Pakend. · Turustussüsteemi intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes
Need tramaatilised kogemused ei puuduta ainult indiviide, vaid on iseloomulikud ka traditsioonile/kollektiivsele mälule. Selle kollektiivse mälu ravimiseks võib kasutada nt kirjanduse vormi (sõjaromaan) Minevikuromaani puhul alguse hetk, kust on tuldud jne. Eestlaste muinaskultuuri temaatika (mis saab alguse juba 19.saj) leiab vormi ka 20.saj vältel, see on seotud vabaduse ideega. ntx isegi Metsatölli videod ja laulud jne. 3.-4. (lehelt) e Lähimineviku konservatiivne kuvand. „Avalikustamiskirjandus“. Lähimenevik e 39ndatatest 40ndate lõpuni. Nad rääkisid alla surutud nõukogude ajal alla surutud mälust. Art Spigelman „Maus“ räägib holokaustist, üks loetumaid raamatuid/koomiks üldse. Jaan Kross’ist saab Eesti kirjanduse sümbol. Lähimineviku läbikirjutamine algab 88ndal, kui ilmub „Wikmani poisid“ 1998. a ilmunud romaan „paigallend“ – üks olulisemaid romaane. Taaskord Krossi alterego Jaak Sirkel.
saa mõista vaid ühe skeemi alusel 1) Kolonialism on majanduslik ja poliitiline protsess 2) Mida enam kolonialism mõjutab põlisrahvaid, seda vähem tekib konflikte 3) Kolonialism mõjutab nii metropoli kui põlisrahvaid, mõju pole vaid ühepoolne 4) Hoolimata kolonialistide ja põlisrahvaste opositsioonist, moodustavad nad ühtse terviku, nendevahelised piirid on hajusad 5) Avalik kuvand koloniaalühiskondatest on dualistlik 6) Tegelikult pole mittelääne ühiskond olnud kunagi suletud ega mitte muutumisaltid, tegelikult nad eelistavad võib-olla hoopis moderniseerumist 7) Kolonialism põhineb hulgal vastuoludel kolonialistide ja põlisrahvaste vahel Muutus või püsimine · Preston (1997) problemaatiline eristada: vana säilitamisega kaasneb ka kultuurimuutus · Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
või üleloomulike jõudude olemasoluga. - psühholoogilise projektsiooni hüpotees religioon põhineb isa ja poja suhetel. Algab süütundest. Oli võimukas patriarh, kes poegadele võimu ei andnud, pojad tapsid ta ja sõid ära. Tekkis süütunne, esitatakse ideoloogia, isa on jumal. Teda hakatakse kummardama. Süütunne pidevalt toidab religiooni. Kõikvõimsuse kuvand projekteeritakse ühiskondlikul tasandil. S. Freud - maagiline hüpotees aluseks on hirm ja kindlusetuse tunne, religioon on tekkinud, et rahuldada kindlustunnet, et luua kindlust, tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski.
Ühtedes oludes tundub mingi asi normaalne ja õige, teises kohas aga mitte. Nüüdisfilosoof Zygmunt Bauman on kasutanud selle seletamiseks näidet härjasilmast: kaunilt taldrikul serveerituna tundub see ilus ja esteetiline, aga kui härjasilm kukub vaibale, muutub see pahaks, räpaseks. Analoogiliselt reageeriti ka esimestele teistest rassidest immigrantidele, kes saabusid USA-sse või siis mõnda koloonia metropoli (näiteks hindud Londonisse). Kuna rass on mõtteliselt loodud kuvand, mis rajaneb inimeste veenmisel, siis määrab suhtumise rassi see, millisena teda kujutavad ühiskonna mõjukamad grupid. Samastumise aluseks võib olla ka rahvusriik või ulatuslikum piirkond maailmas. Näiteks mõistel eurooplased on tänapäeval mitte ainult geograafiline, vaid ka kultuuriline mõõde. Olla eurooplane tähendab sallida ja lugu pidada endast erinevast, tunnustada demokraatia ja kristluse põhiväärtusi.
aasta jooksul. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskaalutlused. Põhilised arenguhoovad: Majandushoovad, kvaliteedijuhtimine. Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine.
hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused. 1 Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine.
Võttis sealt kaasa teadmised muusikast. Tegeles juuraga. Tema elav vaim sundis teda joonistama karikatuuri oma ülemusest ja seetõttu saadeti ta Poola. Sattus kunstnike seltskonda. Töötas teatris. Napoleoni väed tungisid Poola ja Hoffmann jäi tööst ilma ning suundus Berliini, kust andis muusikatunde. 1809. aastal avaldas esimese tellimusel esitatud kirjaliku töö muusikaajakirjas. See lugu oli geniaalsest, kui kannatavast muusikust. See kõneleb sellest, et kunstiinimese kuvand hakkab sündima. 1814.-1815. aastal avaldab jutukogu „Callot“. Sellele teosele on omane fragmentsus. Osa on romantilised, osa muinasjutu(d)lised, osa esseed, osa fragmendid. Berliinis hakkas tal nüüd väga hästi minema. 1822ndal aastal suri raske haiguse tagajärjel. Hoffmann (nagu ka Kleist) on süngema joone esindaja saksa kirjanduses. Ta jagab konflikti tegelikkuse ja saatuse vahel. Inimese hinge üle valitseb väline maailm. Inimese elu on tragikomöödia –> Hoffmanni põhimõtted
hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused. 1 Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine.
Kes see on, kes jääb, kui kedagi teist enam pole? IKE Kedagi pole olnud. Kassini kuulab. IKE Kedagi pole kunagi olnud. Mööduvate hetkede koloriit sõltub suhtumisest. Nende nägemine sõltub uskumisest. Möödumine on märksõna. KASSINI Mis sa räägid? IKE Sind ei ole. Sa oled kuvand. KASSINI Endiselt, Ike. Sa tegeled nimede nimetamisega. Mis paneb sind uskuma, et keelelise märgistuse kaudu on võimalik asju olemuslikult kätte saada ja muuta? IKE Oota. Ma organiseerin ainult oma mõtteid. KASSINI Sa võid nimetada terve maailma enda teadvuse pildiks. Kõige enam
Õiguskirjanduses on eraelu defineeritud kui igaühe õigust enesemääratlemisele ning õigust elada oma soovide ja tahtmiste kohaselt minimaalse välise sekkumisega. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elule. Õigus privaatsusele on osa isiku üldistest vabadustest ja põhiõigusest vabale enesemääratlusele. Oma eraelu sisustada on iga isiku õigus, mis seisneb isiku võimaluses ise määratleda, kes ta on ja milline on temast loodav kuvand teistele isikutele. Eraelu defineerimine mitmel moel on lihtne. Keerulisem on otsustada, kust läheb kaitstava elu piir. Reguleerimist ja sisustamist vajab küsimus, kas ja millisel juhul on kolmandatel isikutel, avalikkusel või riigil õigus eraellu sekkuda. Samuti vajab reguleerimist küsimus, kus võib isik eeldada, et tema privaatsus on kaitstud. On selleks kohaks ainult kodu? Eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsiooni.
” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).” Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand. 10 11 2.5. Tarkuseterad ankeetidest Jüri: „Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli, siis jõuate elus hästi edasi.“ (Lisa 2.5) Riivo: „Hoidke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.“ (Lisa 2.25) Eero: „Soovitaksin kindlasti minna reisima ja kui võimalust ning tahtmist, siis ka välismaale tööle ja elama
II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus
Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile. Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse Jumalat kolmes isikus ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha Poeg ja Püha Vaim Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon
Poeetiliselt olid valgustustekstid enamasti tõlkelised mugandatud tekstid – see iseloomustab ka muu eestikeelse kirjanduse kvaliteeti. Tekstid on läänes ringlevate samateemaliste tekstide tõlked või mugandused. Kirjasõna on lääne kultuurist pärit, mille võõrad nimed ja olud asendatakse siinsetega. Valgustustekstidest sai alguse eesti kirjandus külanarratiiv – harimatu ja rumal talupoeg VS „talurahva õnn“, millega püüti konstrueerida idealistlik kuvand, mida saavutatakse kristliku õpetuse järgimisega. Toonast külakujutust mõjutas sentimentalism (romantismi eelfaas). Sentimentaalne poeetika näitas elu ja eksistentsi maatingimustes, mida käsitleti idüllilisena ja harmoonilisena. Harmoonilises ruumis elades on inimene võimeline kõlbeliseks eluks, kus alandlikkus ja õiglus alati võidavad. Ühelt poolt oli valgustustekstid eesmärk olla ajaviide, teiselt poolt aga ajaviitest kaugenemine, moraali esitamine
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
kontrolli tootmise üle, karmistatakse karistusi ja nõudeid eiravaid ettevõtteid ohustab sulgemine) o huvigruppide surve (finantsasutused, kindlustusfirmad (nt. pangad ei anna laenu), aktsionärid ja töötajad, keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu o teadlikkus (äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus, firma positiivne kuvand, õnnetuse ja keskkonnakahjustuste mõju äritegevusele) o konkurentsivõime (toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis) o finantskulutused (majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine → maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama keskkonnajuhtimissüsteemid:
peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine, kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire). Tema ülesandeks oli tegeliku maailma muutmine mida võis seostada nii revolutsionäärilisuse kui uute arvamuste väljapakkumisega. Ta eemaldus ühiskonnast ja lõi oma maailma.
otsustada, kes on parimad kliendid, kellest on kasu ja kellel pole ettevõtte jaoks majanduslikku tähtsust. Klientide rahulolu saab kasvatada neile suuremat väärtust pakkudes. Väärtuse lisamine ei tähenda mitte hindade alandamist. Paremat efekt saavutatakse teeninduskvaliteedi või teenuse kättesaadavuse parandamisega. Kuna CRM tähendab pikaajaliste kliendisuhete hoidmist, siis eesmärgiks on täita klientide ootusi ja luua positiivne kuvand ettevõttest ning luua lojaalsus. Kliendid, kellega ettevõttel on pikaajaline kliendisuhe, on üldjuhul kasumlikumad järgmistel põhjustel: - olemasoleva kliendi omamine nõuab vähem kulutusi, kui uue värbamine, - mida paremad on suhted kliendi ja ettevõtte vahel, seda suurema tõenäosusega loovutab klient oma kulutustest ettevõttele, - pikaajalised rahulolevad kliendid soovitavad ettevõtte toodet/teenust oma sõpradele.
parimaid novelle ja 1916 Mäeküla piimamees. Vilde tõestas oma loominguga, et teda oli veel vara maha kanda. Tuglas tunnistas ka seda, et kui Mäeküla piimamees ilmus, kirjutas Tuglas sellele kiitva retsensiooni. Tuglase essee oli skandaalne, Vilde oli armastatud rahva seas. Veel üks skandaalne lugu ilmus III albumis J. Randvere (J. Aavik) ,,Ruth" - vsandab pildi ideaalnaisest. Varasemal ajal ta kujutas oma ideaalnaist naine-teenijana, aja jooksul on kuvand muutunud, näeb naises partnerit, kes vastaks temale ka vaimsete võimete poolest. III album oli kirjandulik sensatsioon ja skandaal. Ta ikkagi andis tunnistust selgest esteetilisest pöördest, mida N-E oli võtnud. Külarealiste polnud kampa võetud. Uusromantistlik esteetika kantud sümbolismist ja impressionismist. 1912 IV album. Esile tõuseb kõrge algupärane luule Suits, Semper, Villem Ridala, August alle, Barbarus. Noor-Eestlased viisid eesti kirjanduse
erinevates dimensioonidest salvestatakse paralleelselt. Milline on visuaalruumilise töömälu kordamismehhanism? VR visandiplokis hoitakse visuaalset ja ruumilist infot. Sarnaselt fonoloogilisele ringile on piiratud mahuga. Üldiselt peetakse mahutatavuseks 3-4 objekti korraga. Objekti eriomadusi säilitatakse praralleelselt kahes registris: visuaalne (salvestab objekti kuju ja värvi) ja sisemine (hoiab infot objekti paiknemise kohta ruumis). Sisemine kuvand e kordusmehhanism. Milline roll on töömälu tsentraalsel täidesaatval komponendil? Täidesaatev komponent suunab ressursse, see on tähelepanumehhanism mis selekteerib ja aktiveerib infot ja vahendab erinevate modaalsuste vahelist ressursside jagamist. Tähelepanu kondamine, jagamine mitme stiimuli korral ja pikaajalise mäluga interfeerumine. Milline on tähelepanu roll töömälu juures? Võtab osa kesktäidesaatva komponendi
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Mõeldakse ka tootele välja uus kasutusfunktsioon. Tootjad suurendavad tarbimisvõimalusi, variantide hulka. Rõivamoe mõtlesid välja toodete reklaamijad: ei osteta uusi riideid, sest need kuluvad, vaid mood muutub. Kui keegi müüb moodsamat ja mugavamat elu, on lõpmatu turg – tuleb seostada, et heaolu käib selle toote kaudu. Lingvistilised tunnused: Reklaam sisaldas lugusid – kinnistunud narratiivid, jäljendatud vestlused Kuvand sõltus müüdava objekti asendamisest mini muu ahvatlusega (raadio pesuvahendi vastu) Reklaamid kasutasid uut meediat (raadio, koomiksid), aga viisid edasi ka trükireklaame, muutes nende keelekasutust. Hulk tänapäevareklaame lähtub sellestsamast strateegiat. Tootjad ahvatlevad ja ähvardavad sotsiaalsete argumentidega: „Sa pole moekas/sa ei kuulu seltskonda, kui sa ei kasuta …“. Uudsus on mittevana ja samas ka uus oma tähenduses, moodsus, kaasaegsus
etendab seega mitmeid rolle. Tarbijate demograafilised tunnused kaotavad segmentimise koha pealt mõtte. 7) Sümbolism Postmodernne tarbija hindab kõrgelt visuaalsust (pildid, märgid, sümbolid, logod, ikoonid), mille abil sõnumeid edastatakse. Mõned brändid kujunevad ikoonideks (lepatriinu), mis sümboliseerivad teatud väärtusi. Kui brändi kuvand on inimestel selge, siis piisab vaid logo näitamisest. Kuid tarbija võib logost ka loobuda, et end massist eristada. Tarbija tahab olla mitte ainult tarbija, vaid ka looja. See-pärast tuuakse tootmine müügikohta. Teised mõisted 1) Informatsioonil põhinev reklaam Reklaami sisu on eelnevalt määratletud. Reklaami äratundmise või meelde tuletamise hindamist kasutatakse reklaami ulatuse näitajana – mil
abi. Eelistada tuleks kohalikke agentuure, sest nemad tunnevad olusid paremini ning hindki pole nii kõrge kui välisfirmadel. Kindlasti kutsutakse kohale pressi esindajad (ajalehed, ajakirjad, TV, raadio). Jagatakse infolehti, postkaarte jms. Reklaamkingitused Reklaamkingitusi jagatakse kasutusvaldkondade alusel. Kingituste jagamine kampaania ajal. Eesmärk on luua positiivne kuvand. Taotletakse inimese alateadvuse mõjutamist, huvi tekitamist, publiku hulka võidakse paisata pudi-padi. Firmasümboolikaga toodete müük. Müüakse traditsioonilisi esemeid, näiteks T-särgid, spordikotid, sallid-rätikud, nokamütsid, klaasid-- kruusid, rahakotid jms. Toodete müügist saadakse kahekordset tulu: otsene rahaline sissetulek ja info levik. Kingitused olemasolevatele ja tulevastele äripartneritele
suhtluses. 27 Teenuseid pakuvad hulgi- ja jaekaubandus, pangandus, kindlustus, sidesüsteemide ja infoga tegelevad firmad, veoteenust pakkuvad ettevõtted, vaba aja meelelahutuse, ilu-, tervishoiu- ja haridusteenuseid osutavad firmad. Teenuse kvaliteet on see, kuidas teenust osutatakse ja mida klient saab hinnata. Teenuse kvaliteedi põhjal luuakse firma maine ehk kuvand teenusepakkujast. Teenuse kvaliteedi hindamiseks kasutatakse kontrollklienti, kes saab teenuse nagu tavaline klient ja jälgib teenindajat kogu teenindusprotsessi vältel. 6.3 TOOTE ELUTSÜKKEL Toote elutsükli kontseptsioon on turundusteoorias üheks olulisimaks ja tuntuimaks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni; see on käibe ja kasumi arengukõver, mis jaguneb viieks faasiks: arendus-, juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaasiks.
· muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks; · võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust; · võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees; · tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24) Rich Harrill juhib tähelepanu sarnasusele toodete-teenuste ja turismisihtkoha turunduses mõlemad sõltuvad sellest, mida klient arvab või milliseid emotsioone see temas tekitab. Korduvkülastuse võimalikkuse määrab turismisihtkoha kuvand. (Harrill 2005: 54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht- turgudele ja rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730). Chris Cooperi ja Michael Halli ning Vince Gloveri ja Hayley Daltoni järgi liigitatakse turismisihtkohti järgnevalt:
.... 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus.......................................................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on
Tartu Ülikooli ja elu 1696.a Tartus nädala vältel. Friedenthali viis ja kirjutamisstiil tõmbab lugeja sisse oma maailma. Võõras pilk, vaatepunkti ja atmosfääri mõjutavad melanhoolia ja palavik siit ka maagilisus, unenäoline taju. Palju kontraste: ebausk-kristlus, tuli ja vesi, mesi ja muda jpt. Lugeja ei saa aru, et kas see mida me näeme, on päris või mitte. Teistsugune Tartu, 17.saj lõpul. Huvitav Tartu kuvand ja geograafia. ,,Inglite keel" (2016) müstiline moment või perfekt. Varauusaegne Tartu aegruum on inglite (või deemonite) keeles kirjutatud raamatu kaudu ühendaud tänapäeva Tartu paberiuurijad ja noorte ajaloolaste tegemistega; inglite keele üheks kasutamisvõimaluseks peaks olema siis ka armastuse äratundmine ja sõnastamine, mida esindab tänapäeva paigutet tudengiromanss. 5. Postmodernistlik ja koomiline ajaloonarratiiv (nt Kalevipoja ümberkirjutused, Aarne
näitekunsti teoreetikud said nendest. Paljud neist traktaadidest ladina keeles ja värsistatud isegi. Stiililiselt pidid olema tipule lähemal. Näitleja pidi saama marginaalist ühiskonnas aksapteeritavaks kujuks. Dell'arte kujud tegid kõik selleks, et püüda näitlejaid näidata võimalikult harituna, laitmatult moraalse palgega, hea reputsatsiooniga isikutena (eriti oluline naiste puhul) luua positiivne kujund endast. Enam-vähem vastas see kuvand ka tegelikkusele. Enamus näitlejaid olid reaalselt haritud. Improvisatsioon nõudis näitlejalt enesekindlust ja kokkusulamist tegelasega truudus, iga esitaja mängis eluaeg ühte ja sama rolli eluaeg üks ja sama mask. Näitlejad läksid haruharva ühest ampluaast teise. Põhiliselt vanuse pärast liiguti maskist maski noorest armastajast vanuri maski. Näidendite põhitüüpe ei olnud palju: 2 vanameest (pantalone ja doktor), 2 noort koomilist teenrit ehk
normi, on ta mingi teise normi omaks võtnud). Neutraliseerimisteooria võtab aluseks selle, et normijärgijatel ja mittejärgijatel ei ole erisust selles, milliseid norme nad tunnistavad. Kurjategijad tunnistavad samu norme, mida tunnistame meiegi. Selline mõte hakkas idanema, kui vaadata mitmeid empiirilisi uuringuid, mis näitasid, et kui vaadata kurjategijate poolt ohvrite valikut, siis kurjategijate ohvriteks langevad rohkem sellised indiviidid, kellel ka ühiskonnas positiivne kuvand on haavatud. Alati tuuakse välja näide, et kui võtta enamvähem terve ühiskonna piirkond, siis seal sissemurdmise ohvriks kirikuõpetajad üldreeglina ei satu. Teiseks, kui saadakse kurjategija kätte, siis kurjategijad peaksid kätte saamisel näitama välja hämmastust ja suhtumist, et kuidas te ometi midagi taolist minust ootate sotsioloogilise koolkonna tavapärase seisukoha puhul. Siiski tegelikult
Subkultuur, mille põhiidee on massi vastu töötamine ja vastandumine, on omandanud Eestis üllatavalt positiivse kuvandi. Punklaulupeo näite teeb veelgi kurioossemaks tõsiasi, et üritusel osales lausa Eesti Vabariigi president. Põhjusi eestlaste pungihoiakutele tuleb otsida tõsiasjast, et punkliikumine seostub paljudele laulva revolutsiooni päevadega, iseseisvuse taastamisega ning vastupanuga nõukogude võimule.102 Kui Läänemaailmas oli tavaline kuvand punkarist, kes riigilippu põletab, siis paljude eestlase mälus on laulva revolutsiooni aegne mälestus riigilipuga rõõmsalt vehkivast punkarist, mida kinnitab veelgi asjaolu, et intervjuus mainib Merca, et laulva revolutsiooni ajal esimesena sinimustvalge välja tõmmanud inimene oli tegelikult punkar.103 99 Intervjuu Allan Vainolaga. 100 Intervjuu Peep Männiliga. 101 Sommer 2001, lk 82-84. 102 Meiessaar, Maris. 2008
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
Tulenevalt eluviisist on mentaalsed kaardid erinevad. Samuti erinevused tulenevad vanusest, soost, uutest ja vanadest elanikest, teadmistest, rahast jne. täpsem kaart neil kel suuremad teadmised, elanud kauem ning rohkem raha et liikuda ringi. Maastike representatsioonide uurimine on olnud nii teoreetilise kui rakendusliku kultuurigeografia skandinaavia ja anglo-ameerika teausruumis domineeriv suund. Püütakse vastata järgnevatele küsimusetele: 1) Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? 2) Kuidas saavad füüsilistest, nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud? 3) Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähatava, füüsilise maastikuga: maakasutusega ning maakasutusmuutuse dünaamikaga? 4) Kuidas toimub füüsiliste maastike institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks sümboolseteks maastikeks. Helin Sooväli- on kirjutanud uurimistöö Saaremaa maastiku kujutamise kohta 20 sajandil
koos kogu Venemaa küsimusega, abi Prantsusmaalt ja W. Wilsonilt Soome küsimuse lahutamiseks Venemaa kontekstist. Rahukonverentsi ühisotsuse (3.5.1919) järel. Soomet tunnustasid SB (6.5.1919) ja USA (7.5.1919) ning teised riigid. Pöördeline aasta 1918: Soome sisesõda ja Islandi-Taani personaaluniooni algus Soome kodu/vabadussõtta (28.1-16.5.1918) ei sekku teised põhjamaad (v.a. u 1000 rootsi vabatahtlikku valgete poolel ja humanitaarne abi)(Golzi kuvand Soomes teine kui Eestis) Soomes oli veel 40 000 vene sõdurit (ei sekku oluliselt sündmustesse ja Saksamaa sõjaline abi Soome valgetele). Taani ja Island sõlmisid I MS lõppfaasis (1918) unioonilepingu: Island (praktikas) iseseisev kuningriik, mis on Taaniga personaalunioonis (ühine Taani kuningriik) Tulemus: iseseisvate Põhjamaade arv kasvas 3-lt 5-le. 50 Välispoliitliine kontekst(1919-1932)
organisatsioonilise tegevuses ettetulevaid probleeme ennetada, kui sedasorti õpetust rakendatakse. Isikutajus on vähemalt kaks osapool ning tõlgendamisel on oluline roll selles protsessi. See loob pinnase selleks, et püütakse endast jäävat muljet suunata või ennast sobival viisil esitleda. Tajupildi või mulje suunamine on protsess, milles pingutatakse selleks, et mõjutada ja kontrollida teistele jäävat muljet. Sageli püütakse saavutada teiste silmis sotsiaalselt soovitav kuvand ning metafooriliselt öeldes, baseerub nähtus su elu võrdlemisele teatriga. Inimesed on kui näitlejad, kes etendavad erinevaid rolle ja jätavad pealtvaatajatele teatava mulje. Mulje suunamisel manipuleeritakse nii välimuse kui ootuspäraste käitumisviisidega. See tundub kohati ebaõiglane, kuid tõsiasi on, et välimus on tajutav tunduvalt hõlpsamalt kui inimese mistahes andekus. Ärimaailmas toimub sageli välimusest tulenev diskrimineerimine ehk - parem väljanägemine annab eeliseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
