Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuusk" - 501 õppematerjali

kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks.
kuusk

Kasutaja: kuusk

Faile: 0
thumbnail
45
xls

Puud

Ladina keelne Okaspuude rühmad Perekond Tunnused nimetus Koor on suhteliselt õhuke ja peene rõmeline,vanemas eas tekib soomusjas või Kuusk Picea väike plastjas korp,sügavaid lõhesid ei esine.Sirged puud kõrgusega 20...50(70)m,v.a mägedes ja põhjas puude leviku piiril. Nulud on kõrged,sirged ja põhjapoolkeral peamiselt mägimetsades kasvavad igihaljad puud...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puiduteaduse puks

2mm augud muutus.Heliisolatsioon-helijõu vähenemine,mida põhj heli seinast läbimine ja millest väljub näripuit. Värsket puitu ei taha. Suur-toonesepp. Mädaniku poolt seda mõõd detsibellides.Helipuit-Helipuiduks nim puitu, mis on sobiv mõjustatud puitu. Kahjustab nii okas kui ka lehtpuu puitu. muusikariistade toootmiseks. Näiteks oksavaba kuusk , heade Hobusipelgas30mm. Kahjustab nii tervet kui ka mädanikust kahjustatud ja resonantsomadutega.. Selline puit peaks olema kasvanud looduslikes puistus. isegi immutatud puitu. Töötlemisele mineval puidul Ei tohiks putukavigastusi Helipuiduks sobivad ainult alumised tüve osad(9m). Puidu teisi omadusi. üldse esineda. Mis ei ole 2mm suuremad on lubatud madala kvaliteediga...

Taimekasvatus
48 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk , mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Suur ja väike algustäht

· Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk . · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees, ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Puit ja tema omadused

Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk , mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka...

Informaatika
152 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri...

Kehaline kasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld. Tüüpilised taimed: mänd, siberi lehis, kanada tsuuga, arukask, kuusk , mustikas, pohl, põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid....

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
65
xls

Tabelid A.lohk

Uulu Põldmaa Malle 5442057 46307080393 Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11.2008 Kukk Krista Laiksaare haab 1 2.11.2008 Miller Kersti Laiksaare kask 3 3.11.2008 Meigas Reijo Abja kuusk 4 4.11.2008 Mikson Aarne Abja lepp 2 5.11.2008 Miller Kersti Laiksaare mänd 5 6.11.2008 Muld Reijo Abja saar 3 7.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare tamm 1 8.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare vaher 4 9.11.2008 Naaber Paul Abja haab 1 10.11.2008 Parts Eevald Uulu kask 3 11.11...

Informaatika 2
195 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põllumajandus ja metsandus 9. klassile

Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. mänd 39,2 %,kask 28,4 %,kuusk 23,6 %,lepp 6,4 %,haab 1,7 %,tamm 0,7 % Metsarikkamad riigid: Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mänd

hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires, viljakamatel muldadel on harilik mänd 70­80-aastaselt juba 30 m kõrge; rabades kasvab aga ainult mõni meeter kõrgeks.(1) Harilik mänd kasvab sageli puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades, kuid küllalt sageli moodustab ka segapuistusid: põhja pool on kaaslasteks tavaliselt harilik kuusk ja kask, lõuna pool aga laialehelised lehtpuuliigid (tamm).(1)...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Suure-Jaani Muusikapäevad

Ta avab festivali laupäeval, 16. juunil kell 15 heliloojate Kappide majamuuseumis. «Et meil on tänavu tegemist ikkagi juubelifestivaliga, otsustasime leida üritusele esimest korda patrooni ning Arnold Rüütli nõusolek tõmbab meie muusikapeole kindlasti suuremat tähelepanu,» selgitas Suure-Jaani valla avalike suhete spetsialist Leili Kuusk . Suure-Jaani muusikafestival on teiste seas omanäoline selle poolest, et esitatakse palju eesti muusikat ning publikumenu ei püüta saavutada tuntud välismaiste esinejate kutsumisega. Kui algul anti kontserte vaid kirikus ja laululaval, siis ajapikku hakkas esinemiskohti lisanduma. Nüüd jagub muusikat nii sisse kui välja ning päevaks, õhtuks ja öökski. Hüpassaare rabasaarel päikesetõusu ajal juba viiendat korda korraldatavast kontserdist on saanud...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimeriik

mürkaine ­ aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim ­ taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik ­ taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud ­ suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk , kadakas) 38. ontogenees ­ org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika ­ teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed ­ taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit ­ organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid ­ taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Puidutöötlemine I, II, III

1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...

Puidutöötlemine
222 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Saksamaa

Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted

Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
36
xls

informaatika töö 2

2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000...

Informaatika
378 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Uurimustöö vormistamise juhend

Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt. Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk , R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt...

Uurimistöö
115 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...

Eesti keel
107 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

Palumetsad kasvavad keskmise kuni keskmisest kõrgema viljakusega muldadel, mis on moodustunud tüsedatel liivakihtidel või kahekihilisel lähtekivimil (moreeniliivad). The humus horizon is either absent or it is thin and contains only little humus. Huumushorisont kas puudub või on õhuke ja sisaldab huumust vähesel määral. Mainly the pine and in the more fertile regions also the spruce dominate the tree layer. Puurindes domineerib peamiselt mänd ja viljakamates piirkondades ka kuusk . Cowberry and bilberry abound in the the ground vegetation. Alustaimestikus on rohkesti pohla ja mustikat. The cowberry (Rhodococcum) site type occurs mostly in southeastern and northern Estonia and on the islands. Pohla (Rhodococcum) kasvukohatüüp esineb peamiselt Kagu- ja Põhja-Eestis ning saartel. As the caracteristics (including productivity) of both the soil and the forest growing on it differ significantly depending on the texture of soil and especially on the...

Inglise keel
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun